Kaks tere, eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Inimene on loonud igasuguseid automatiseeritud seadmeid, sepitsenud keerulisi algoritme, õpetades näiteks arvutid inimesest paremini malet mängima rakendanud Masina tarkus, surma külvates tiibrakettide ja nii edasi. Paraku pole keegi seni kohanud aga ühtegi päriselt intelligentset masinat. Seetõttu levib arvamus, nagu tehisintellekti polekski võimalik luua. Jah, maailma jääb valitsema inimene. Kõik loomulikult nii ei mõtle, nagu näiteks New Yorgi psühhiaater Tre kliinikus töötab rool, rikk valas, kes kirjeldas mõne aasta eest originaalset teooriat infost ja teadvusest. Autori jaoks on informatsioon mõtleva asja poolt toodav aines ja mõtlemise, see aga tärkab looduskeskkonnas esinevate loomulike põhjus-tagajärg seoste tulemusel ja saadaval oleva informatsiooni põhjal. Ning mõistusel on olemas piirtingimustena teatud funktsioonid nagu tunnetus ja teadvus. Ja kõik see omakorda allub statistilisel modelleerimisele, mida saab edukalt kasutada teadvuse Teislikuks ehitamiseks. Viimase kirjeldamine. Läheb üha keerulisemaks ja abstraksemaks ning juhib lugejaid omamoodi kainenemise punkti. Kuim hakkad otsima tekstist kokkuvõtlikku mõtet ja see on seal olemas. Rootliku vallas nimelt usub, et teadvusega masin luuakse ning see kasutab oma sisemaailma kirjeldamisel matemaatikat. Kulub komplekssete süsteemide maailmakompleksid. See, mida on olemuslikult aga ebastabiilsed. Ning Rorlik vallas hoiatab, et ka tehisintellekt saab olema ebastabiilne. Mis inimese jaoks tähendab lihtsalt seda, et tehisintellekt, mis kunagi valmib, paistab esialgu stabiilsena, kaldub pikapeale väliskeskkonna mõjudel tasa kaalutuks ja robot muutub siis psühhootiliseks. Nahk siinkohal tuletaks korra veel meelde, et Rorliku vallas töötas psühhiaatrias. Kliinikust õigel pool lukustatud uksi edela Tepp psühhoosi kalduva roboti perspektiiv isegi seetõttu rõõmsaks sest pakuks ju tööd ja uusi võimalusi nii talle kui ametikaaslastele. Olukord pakub aga põnevust kogu inimkonnale. Sest mõtelge, kas vot pannakse tegema lihttööd või keerulisemaid ülesandeid. Siin aga pole ju mitte midagi mõtelda, lihttöö eest on lihtsalt odavam inimesele palka maksta, sest roboti paneks asendama siis juba kallima palga ja keerulisema erialaga spetsialiste. See omakorda tähendab, et taolisel kesk- või kõrgema astme spetsialistil on tõenäoliselt mõned või rohkemgi madalapalgalisi alamaid. Kuidas aga käitub inimene, kui teda hakkab kamandama robot? Kui uskuda kanade teadlaste uuringud, enamusi oleks inimesed roboti antud käsu peale, aga. Küllaltki sõnakuulelikud, sest käsk on ju meie jaoks käsk. Manitoobas asuvas inimese ja masina suhtlust uurivas laboris lastigi vabatahtlikult täita erinevaid ülesandeid. Mõned olid lõbusad nagu lemmiklaulu laulmine ja mõned olid aga küllaltki töötavad. Või igavad, nagu näiteks arvutifailide nimede asendamine uute ja pikemate nimedega. Mõnikord andis selle ülesande inimene ja teinekord jagas samu kohustusi bürooruumiks kujundatud laboris ringi vurab ja natukene inimest, meenutab minirobot ALDE paranena. Kõigil katsealustel oli õigus ülesannetest keelduda või need siis soovi korral pooleli jätta. Selgus, et umbes pooled uuritavatest, sõltumata soost, täitsid roboti antud käsku ka siis, kui ülesanne oli ebameeldiv. Antud juhul nõustusid nad tegema 80 minutit tööd, mida nad ei tahtnud teha. Kui sedasama palus või siis käskis teha inimene täitsid käsku. Neli viiendikku uuritavatest. Seega on inimene endiselt kaks korda mõjusam ülemus. Aga kui kaua? Selle katse põhjal? Võib öelda, et robot vallandab ilmselt siis pooled töötajad ja kord ongi majas. Lisaks veel selgusetud. Katsealused hakkasid mõnikord robotist käsu andjaga isegi vaidlema, nagu oleks tegemist arusaajast partneriga. Paneme aga nüüd need kaks uudist kokku. Seega robotid on tulemas ja hakkavad inimesi kasutama. Ilmselt muutuvad nad aga mõne aja pärast psühhopaatideks. Kardetavalt täidab vähemalt mõni inimene nende käske. Sõnakuulelik. Edasi mistõttu võib-olla polnudki terminaatori või Matrixi filmid fantaasia, vaid lihtsalt täpsed ennustused. Raadio kaks.