Tervist mina olen Urmas Vadi. Kui ühel hetkel saavad kokku kolm üksildast tegelast, keda ootavad ees kangelaslikud seiklused ja punane auto siis on ilmselge, et paljude jaoks võib see olla kohustuslik raamat. Tahes, on see kohustuslik Aino Perviku jaoks head kuulamist. Aino Pervik, ma hakkan kohe lugema seda lõiku raamatust, mis teie jaoks on kohustuslik eesti Kirjastus, Eesti raamat. Ma olen tihti leid lõike lugenud selles saates just nagu selle tagamõttega, et et noh, et kas inimene arvab ära, millega on tegu. Aga mulle tundub, et noh, siin kohe võib-olla noh, just nimelt nagu esimese lausega kõik on justkui selge, et see, see nagu avastamisrõõm või taha, mis, mis stiiliga keegi kirjutab või mis tegelased siin on, et kohe nagu on, on justkui ära, sest et ta tegelikult ei leidnudki sellest raamatust lõika, mille järgi nagu ei saaks kohe aru, et millega tegu, nii et aga ma loen selle lõigu. Muhv ja kingpool ohkasid nagu ühest suust, ohkasid siis veel korra ja istusid seejärel maha. Tükk aega vaatasid nad eemalduvale samal habemele murelikult järele, ilma et kumbki oleks sõnagi lausunud. Viimaks ohkas kink pool veel kolmandat korda, pööras oma pilgu aeglaselt muhvi poole. Kuule muhv, ütles ta vaikselt. Kas laon oma mõtted lagedale või mis sina arvad? Ma kuulan sind hea meelega, ütles muhv kingpool jätkas. Sammalhabeme on muidugi vahva naksitrall, aga aga kas me tegime ikka õigesti, kui temaga jäätisetuhinas kampa lõime? Selle jutu juures tundis muhv ennast ebamugavalt, ta hakkas ilma nähtava põhjuseta oma muhvi sügama, punastas ja lõi silmad maha. Sa siis arvad, et ma arvan, et me olime ülearu kärmed sammalhabemega sõprust sõlmima, rääkis king, pole edasi, kõigepealt oleks tulnud tema harjumusi ja kombeid lähemalt tundma õppida. Ja meie Lintsisime kõhu magusat jäätist täis ja olime valmis ükskõik kelle kaela langema. Ära nüüd liialda, pomises muhk. Kui king pooleli, juba hoogu sattunud. Ma ei liialda mitte põrmugi. Hüüatas ta. See, kes liialdab, on hoopis sammalhabe või pole see sinu meelest liialdamine, kui endale rästikud taskusse topitakse? Võib-olla on see sinu meelest täiesti loomulik asi? Nonii, siin ma lõpetan selle selle katkendi, mis siin salatseda, eks see siin on tegemist Eno Raua raamatuga, naksitrallid, aga Aino Pervik? Miks, miks just see raamat? No see raamat loomustab mingil määral nõukogude aegset lastekirjandust, ta sai väga populaarseks, aga ma tahaksin natuke üldse taustadest rääkida. Pärast sõda kohe 45 kuni kuni õieti sulaajani välja oli lastekirjandusel üks ja väga selge nõue. Raamat peab olema realistlik, aga mitte realistlik selles tähenduses, mis me praegu selle sõnal mõtlema, vaid ta pidi olema sotsialistlik, sotsialistliku realismi vaimus kirjutatud sotsrealism ja sealjuures ka veel väga patriootiline. Sellest oli muidugi väga raske välja pääseda, oli muidugi autoreid, kes sellest rõõmuga kinni haarasid nagu kesa oma ja Holger Pukk ja veel mõned teised. Aga ometi on lastekirjanduse sihukse äärmiselt võluv ala. See on nimelt fantaasiakirjandus. Enne sõda oli meil päris meeldivaid fantaasiakirjanduse autoreid, näiteks hirmad, rõhu põldu, ma nimetaksin seal sündinud 1000 903. aastal, nii et 40.-teks aastateks, ta oli jõudnud just küpsesse loomis ikka ta raamatud rohelise päikese, maa jõe morjokas. Linn oli näiteks minu jäägitud lemmikraamatud ja, ja neid laeti palju. Aga kohe pärast uue elu algust siin eestimaal tambiti Irma truupõllulooming põhjalikult muuta. Ka arvatavasti vastandab ta isik ei vastanud. Siis ei tema raamatuid, ei vast tema raamatuid, lihtsalt ei vastanud sellele kirjandus Ghana neile, mis oli, oli nad, oleks, saaks selleks ainuõigeks kuulutatud. Õnneks folkloor, seid muinasjutte lubatud teeb. Sest korki oli nende kohta hästi lausunud Jalini, neil vist ka ei olnud nende vastu midagi, Lenin meil rääkis ju selles kaid peab unistama ja muinasjuttudes muinasjuttudesse saab unistusi väga hästi sisse panna. Ühesõnaga ilma truu põllule tehti lõpp. Kuigi ta kuuekümnendatel aastatel, kui algas meil pärast sula, algas uus fantaasiakirjanduse tõus. Ta enam ei kirjutanud midagi, ma usun, et ta. Tahe või soov midagi kirjutada, lihtsalt murtud. Aga fantaasiakirjanduse, tuleta eesti lastekirjandusse algas õieti Beekmanni aatomi ikoga, mis ilmus 1959. aastal, siis juba isegi natuke enne sulaaega. Beekmanni teatavasti oli selline positsioon, et ta võis nagu endale rohkem lubada kui, kui mõni noh, ütleme kodanlikust perest pärit inimene. Aga see aatomi ikka on muidugi ka täis patriotismi ja kõike seda, mida see vastab, see vastab sellele ideoloogiale ja, ja kirjanduskaanoni lega, kuigi kuigi see nüüd on fantaasiakirjandus ja 62. aastal ilmus Eno Raua sipsik, mis on ju ka tegelikult taas ja kirjandus Soldkonda skooris Anu oma sipsikuga. Ja muidugi sellepärast, et sipsik, sipsik nukk, eks ole, aga ta on seal raamatutes ikkagi rääkiv kõneleja tegutsev tegelane. Kõigi vast ehk natuke saab seda nagu onu fantaasias. Nagu liigitada, et Anu kujutab ette ja nii edasi, see on nagu niisugune väike nõuetest kõrvalehiilimine, eks ole? Sipsik sai kohutavalt populaarseks. Ma arvan, et mitte ainult selle fantaasia pärast, vaid ka sellepärast, et koos ranget sotsialistliku realismi ja patriotismi nõuetega üritati ka hajutada perekonda või peresugust perekonna kooshoidmise eest. Perekond oli kontrollimatu, rakuke ühiskonnas aga sipsik, kus on niisugune soe perekonnaelu sipsiku siia saadik väga populaarne. Ma arvan, et sellepärast, et vanaemad ja emad-isad tahavad teda lastele osta ja ta siis meeldib lastele ka. Ilmus müügile sipsiku nukk. On päris armas, see sipsik on ok, aga siis edasi tulita tõlked, mida ka suurelt osalt ja Vladimir Beekman tegi, Pipi Pikksukk oli, see oli väga suur niisugune sündmus Eesti lastekirjanduse Eesti lastelaps lugejate jaoks. Vaat see ei ole ju väga täpselt meeles, aga see oli kuskilgi 60.-te lõpus, 60.-te lõpus pidi see olema. Ja lind grenist ongi saanud tegelikult nisugune kirjanik, keda kõik eestlased imehästi tunnevad ja, ja mulle tundub, et mõned neist peavad teda lausa eesti kirjanikuks. Nüüd ongi muidugi väga hea kirjanik, aga tema on pärit Ta pilvitu taevaga Rootsist ja, ja tema idüll mis vist ka rootsi tingimustes teataval määral idüll on, oli väga kaasakiskuv ja väga niisugune meeldiv lugemiselamus, lastele. Aga tegelik nisugune. Fantaasiakirjanduse läbimurre sai alguse 70.-te aastate alguses, kui ilmus esimene naksitrallid Rooma 1972. Samal ajal ilmus Beekmanni Raua-Robert 1972 73 oli Iko Marani londiste õige nimega vant ja minu Kunksmoor. Ja sealt alates on eesti lastekirjanduses ikka kirjutatud fantaasia raamatuid. Jätkame vestlust Aino Perviku ka Eno Raua naksitrollidest. Aga kui me nüüd naksitrallid juurde läheme, siis lastekirjandus on üldiselt nagu täiskasvanu ja lapse vaheline asi. Täiskasvanud kirjanik ja, ja laps, lugeja, jaak kirjanduseks lastekirjanduseks saab siis, kui, kui laps tahab raamatut lugeda. Aga kindlasti tahavad ka kirjanik seda kirjutada. Elanikud poetavad tihti oma raamatutesse sisse, selliseid asju ka, mis lastele võib-olla ei ole arusaadavad, aga mis kirjanikule endale on olulised ja ja, ja mida laps juhul kui ta mäletab täiskasvanuna raamatut või kui ta selle uuesti kätte võtab, kuidas ta oma lastele ette loeb? Ta saavatel äkki äkki märgatavaks. Näiteks kui me võtaksime okasroosikese muinasjutud ja selle saatusliku värtnomisse rock kadus siis me võiksime täiskasvanutena vaadata, et ei ole ühtegi asja, ühtegi tegurit, mida oleks täiesti võimalik ära peita, ta ikka kuskilt, asi ilmub nähtavale. Ja niimoodi on siis ka fantaasiaraamatut ega Eno raud kirjutab looduse tasakaalustama esimestes kahes raamatus ja teises teistes kahes raamatus. Ta kirjutab. Õieti inimväärikusest. Ta kolm tegelast on tegelikult, et erinevate eluhoiakute esindajad, samal habe on loodus ise. Kingpool on nisugune, rahutu, närviline, selline urbanistliku eluhoiaku kandja, kuigi ta on kah maal kasvanud, nii nagu Eestis enim linnainimesi hool, kus sellest on juttu lihtsalt ühes kohas, kui nad sõidavad, Ta sõidavad mingites varemetest mööda kos, rotid elavad ja siis ta ütleb päts. Vestis küll jaa. Tähendab siis Kingpool ütleb, et need on tema lapsepõlvemaastikud, et ta seal varem elanud, järelikult on ta siis kuskilgi seal halgasvanud. Lähen teen selliseid kõrvalpõikeid muidugi hästi, olulised on need Edgar Valteri joonistused ka kindlasti sellest jõuame rääkida, aga aga just selles samas kohas, kus sa oled sinna lossi jõuab varemetesse, kus pesitsevad siis rotid pesitsevad rotid, siis see ongi see. See on minu meelest päris huvitav pilt, on see. Kohe võtsin selle välja. Need varemed meenutavad Hermanni torni. Jah. Et need, see võib kallale kui see, et see on tema lapse põlema. Jah, ka seda ka seda jah, noh, eks, Edgar Valter täiskasvanud inimesena üritas oma piltidesse joga panna midagi, midagi niisugust siis just täpselt tea, sest sa ei saa ju ikkagi oma täiskasvanuteadvust eemale heita, kui sa hakkad lasteraamat 1000 kirja kirjutama illustreerima tähendab, me rääkisime samal habemest king poolest ja siis seal on end mow, kes on nende kahe eluhoiaku vahel. Ja ta on luuletaja, tantsu, õnnetu luuletaja hing, kes justkui kellesse justkui kõik niisugused, et maailmahoovused nagu väga kergelt sisse murravad ja nende vastuolulisuse all ta kannatab ja siis ta luuletab ja saadab endale, kirjutab endale kirju ja saadab neid endale ja sõidab siis edasi järgmisse linna, kuhu angerjad nõudmiseni saatnud. Ja loeb siis neid niimoodi nukralt ja justkui seltsilised kui sõbra käest saadud kirju ja tunneb ennast vastas natuke paremini. Aga selle mahvi Mohviljon auto, eks ole. Ja ma ütleksin, see mõjub natuke naljakalt ja tegelikult Eno raud ongi väga palju huumorit kasutanud oma raamatus, see on ka tema kui täiskasvanu. Niisugune see Alusmi, mis meeldib talle või mida ta armastab, kui ta raamatut kirjutab lasteraamatut kirjutab ühe sõnakas naksitrallid epopöa tegelikult road movie. Eks ole ju, absoluutselt, just just ja, ja ma uurisin natukesest Rõudma huvi asja järele, seal film, eks ole, aga loetakse Rõudmovi zhanri alustuseks Odüsseus mis on kirjandusteos, eks ole. Nii et noh, ühesõnaga tegemist on jamate käikudega, et olenemata sellest, mis, millises vormis nad väljendatud on. No ühesõnaga, naksitrallid, lastekirjanduse Rõudmovi, sest nad sõidavad sihitult ringi ja nendega juhtub igasuguseid asju tee peal ja kõik on saanud žanriga väga kooskõlas, eks ole. See väga tabav ja aga vaadata neid kolme tegelast, muhvi, kingpoole ja sammalhabet siis tegelikult on ka eritüübid selles mõttes, et sammalhabe selline melanhoolia või, või. Ta on rahulik, ta on lihtsalt väga rahulik ta voodi flegmaatik, pigem just hootis legmaatik ja. Pool on ilmselgelt puhas koleerik absoluutselt nagu see näide mida ma lugesin ette, et kogu aeg on nagu mingi selline närvipundar, kes kogu aeg mingi mootor töötab, tal ajab mingisugust asja tekitab mingi intriig, et võib-olla seesama näide, et, et kus ta hakkab kahtlema ja, ja noh, et kas ta ikka on meie sõber, kui ta rästiku endale võtab ja ja järgmises osas või oli see kõige viimane osa noksi Trallidel, kus ta läheb Mohviga telli ja noh, ühesõnaga tekitab. Ta lihtsalt läheb ära nende teiste juurest. Tagasiautost lahti ja nii edasi, aga aga ühesõnaga puhas koleerik on Kingpool. Ja siis see muhv on nagu kõige keerulisem on justkui nagu selline hakkaja, heatujuline, töökas, senine nagu justkui sangliinik, aga just nimetas oma pool, et ta on ka nagu nad kõik on ääretult üksikud, mille pinnalt nad tegelikult kokku klapigavadki või sobivad, millesse, nagu lugu alguse saab. Aga et see tõesti ta saadab iseendale kirju, et seal on midagi kohutavalt melanhoolselt lüürilist, et mingi selline justkui nagu vastukäiv vastukäivad poolused, et ühelt poolt sangliinik ja teiselt poolt meil Arhoolik, et, et mulle tundub, et nad on väga kindlad tüübid. On kindlad tüübid ja tegelikult mofon, luuletaja ja luuletaja pannud ja niisugune noh, natuke melanhoolne tavaliselt kui ta üksi jääb ja noh, kõik nad tunnevad ka samal habemeid, samal habe on rahulik. Ta on loodus ise. Aga nii kingpool kui moff tunnevad ennast üksildasena ja see on ka tänapäeva kui probleem, inimesed tunnevad ennast üksildast elu. Et on tegelikult kuigi ta nüüd kirjutatud. Esimene raamat kuuekümnendad lõpus 60.-te lõpus ilmunud raamat ei ilmunud sugugi mitte kohe nagu praegu, vaid see raamatu ilmumine võttis tollal aastaid aega, enne kui, kui käsikirjast raamat sai. Ja minul on 75. aasta väljalase, aga see on juba kordustrükk, neid on väga palju ja ja see on kirjutatud kohe sinna tiitli kõrvale, et noksi trollide esimese raamatu, kui eestlane, autor, 1974. aastal kantud rahvusvahelise noorsookirjanduse nõukogu aunimekirja. Mis asi see on? Ahah, see kehtib tänapäevanegi, see on ibi ahi, beibi vaia, see on siis rahvusvaheline laste- ja noorsookirjanduse ühendus, see tegutseb praegugi ja sinna on üle kogu planeedi hõlmatud. Tohutult palju maid ja sinna Eby aunimekiri on praegu tuntud eesti kirjanike ja kunstnike täitsa palju, mina isiklikult ka viibin sealhulgas. See on niiviisi, et meie kohalik Eby organisatsioon esitab kellelegi ja see siis ka sinna kantakse. Seal ei ole žürgisid mingeid vahel. Vestlust Aino Perviku ka Eno Raua naksitallidest Kuidas on Eno Raua naksitrallid, ega ma tean, et juba nõukogude ajal on seda päris palju tõlgitud ka näiteks Ida-Saksamaal ja ma kujutan ette, et ka liidu sees Ja teda on väga palju tõlgitud, ta on Venemaal kohutavalt populaarne ja ja ka Saksamaal on ta kohutavalt populaarne tänapäevani siia saadet, ma usun, pigem siiski vist Ida-Saksamaal kus raamatu hoita ostavad oma lastele juba need, eks ole, kes lapsena lugesid naksitralli ja see kirjastus, kes seda välja annab, see on kah Laidzigis, aga see on tõlgitud 14-sse keelde. Saxo veni, Taani, Ungari, Norra, slovaki, tšehhi, Poola, inglise, soome, läti, leedu ja siis mägi mari. Jah, ma arvan, et seal vist on, on valik tehtud, ma ei ole päris kindel, kas kõik üleni oleks tõlgitud sinna ja siis teada on ka välja piraatväljaandest Gruusiast. Ja ilmselt siis vist küll jah. Kuigi nõukogude ajal nagu jälgiti neid nagu keskaparatuuri poolt neid väljaandeid ja võib-olla, et on veel mõni piraatväljaanne. Minul näiteks on Arabella piraatväljaanne ilmunud Vietnamis. Tänapäeval leiab selle internetist kätte See on küll väga huvitav kuidas on erinevad need riigid või need erinevad lugejad, kellel on täiesti erinev taust, noh, ma mõtlen need kõik Taani, Leedu, nii edasi Gruusia, et, et missugune on olnud seevastuvõtt või kuidas nemad lugenud naksitrallid tegelikult ega seal nagu selles suhtes ma kujutan ette, et kuna see ongi seesama, mida ta Aino Pervik nimetasite, et ta on fantaasiate, ta saabki ja peabki võtma. Ma puhta nagu fantaasiat deta. Ta tegelikult ei ole kinni selles selles ajas, mis ta on kirjutatud kõigi noh, mingisugused väljendid, detailid ja, ja ja noh, tõesti, mingisugused konkreetsed asjad on, aga, aga siiski teda saab võtta kui puhast fantaasiat. Mängu ja tegelikult ega ei tea suurt midagi, ma lihtsalt tean nii palju, et et Venemaal on ta arutult populaarseks saanud, üks vene filmikompanii tahtis hiljaaegu eelmisel aastal saada õigust kasutada niukseid rolle oma mingites lühifilmides sketšidest nähtavasti poliitilistel teemadel nagu. Neid kujusid siis lihtsalt ja ilmselt on need siis küllalt populaarsed. Kusjuures neil oli siis niiviisi nagu kavatsetud, et need olid sinna lühifilmikesed. Neid nõukogude ajal oli ka mingeid selliseid lühifilmikese, mida näidata tee kinos enne seansi algust näiteks ja ühesõnaga see oli siis planeeritud niiviisi, et maffia autol on ühel pool, ma ei tea, kas siis ees või taga Eesti numbrimärk ja teisel pool on Soome numbrimärk. Nii et nad oleksid siis olnud nagu mingid siuksed. No ühesõnaga, me otsustasime perekonnaga, et me ei luba, ei anna luba sihukeste asjade tegemiseks, mille üle meil kontroll puudub. Ikkagi tahaks nagu hoida naksitrall rohkem kirjanduses muidugi on ka multifilm on temast tehtud, on mitmeid lavastusi olnud paremaid ja halvemaid. Kuuldemäng on jah. See multifilm on muidugi just esimese osa põhjal vaatan, et, et tegelikult on ta üsna tekstitruu kõik, mis nagu puudutab nagu sündmusi, tegelasi, isegi seda otsest kõnet, et mulle tundub, et, et ta nagu järgib väga täpselt seda naksitrallid Eno Raua naksitrall. Ilmselt vist küll jama arvanti vist Eno raud ise kirjutas sinna ka stsenaariumi, päris täpselt ei mäleta, aga ta kirjutas filmi neid multifilmi stsenaarium, et küllap siis sellega. Aga tegelikult see temaatika on ju väga-väga rahvusvaheline tegelikult ja jääva see looduse linnalooduse ja linna nagu tasakaal, eks ole, looduse elu ja linnaelu, seal on see sammalhabe, kes ühelt poolt Ta hoiab soojendamiseks ütelda oma taskus rästikud, eks ole, aga teiselt poolt oma habemes jällegi kasvatab linnupojake see kes on ju omavahel vastuolus, eks ole, sest rästik teatavasti toitub linnupoja osakestest ja munadest samuti. Looduses ongi niiviisi, et siin ei ole õiglust selles mõttes, mida meie nagu õiglaseks peale ja lastekirjanduse häda on tihti ka selles, et et ideoliseeritakse ühte või teist looma ja ja, ja omakorda just täpselt jah, aga nad on täpselt, eks ole ju. Ja ma kardan, et need tänapäeva linna noorteaktsioonid loomade kaitseks, karusnahkade ja nii edasi vastu ja et Soome rebasetüdrukud, kes lasksid Ta hõberebaseid ja maid loomi, loodusse lahti, kus nad puuriloomadena kindlasti toime ei tulnud ja on kah kuidagi natukene sellest lastekirjanduse hoiakutest ja linnalapse velo võõrusest tingitud. Sest looduses tegelikult ei ole head ja kurja, lihtsalt igaüks seisab enda eest ja me oleme kõik nagu toiduahelasse määratud, eks ole, inimene praegu väga palju nagu teistele söögiks ei too, sest inimesel on võimalused ennast kaitsta. Aga ise me ju oleme ikkagi omni vaarid, kõigesööjad, eks ole, nii et ma väga, ma pean ka taimi elusolenditeks, nii et inimene igal juhul toitub elusolenditest. See raamat näitab, tähendab, et probleemidele ei ole selliseid lahendusi, mis kõiki õnnelikuks teeksid. See on ühiskondlikus elus nii, aga see on ka looduse elus niiviisi ja midagi ei ole parata, näiteks muhv, kes seal viimases raamatus satub hundikutsikate niisuguseks õppevahendiks, et tema peal õpetatakse hundikutsikaid saaki püüdma. Muidugi võitleb enda elu eest, aga ta saab hundikutsikatest ka aru, et igalühel on elukeskkond lihtsalt selline, et sa pead enda eest seisma. Nojah, see king palju hakkabki kahtlustama, mis on minu meelest väga koomiline, et et muhv on tegelikult nagu hunt jälle puldist. Et selles suhtes see king pole natukene nagu paranoiline ka. Ta on linnainimene, ta on täiesti igasuguste seina inimese mõtteviiside kütkes ja, ja sihuke närviline ja umbusklik. Noh, nii nagu ta Aino Pervik, ütlete, et et see on tõesti sellest looduse ja linna sellisest tasakaalus, siis see raamat lõppebki sellega, kus siis see teine teine osa lõpeb sellega. Et minul on see 202 haavatut ühe raamatukaante vahel koos. Et kas nad siis harakapesast viivad kogu selle nodi, mis nad leiavad ühte muuseumisse. Ja siis see muuseumi inimene tahab, et muuseumile raamatusse kirjutaksid muhv, sammalhabe ja King pole oma nimed. Ja, ja siis on, et jääd äkki mingi sobiv mõttetera ja nimed ilusasti alla, eks ole. Ja, ja siis mida nad kirjutavad suurte trükitähtedega kirjutatud looduses peab valitsema tasakaal mis on tegelikult päris naljakas, et see on nagu täiesti seosetu, nad toovad mingisuguseid Teid muuseumisse ja ütlevad, et looduses peab valitsema tasakaalu ta täiesti nagu lambist võetud lauset. Muuseumi seisukohalt küll jah, aga, aga kõigi nende kahe raamatu seisukohalt juhind, eks ole. Sellepärast et võtame näiteks kas või selle kasside uputuse, mis tekib ju tegelikult sellest et inimene sekkub, inimene, inimene sekkub, tähendab, inimene see on joogat praeguse maailma väga suur probleem selles Tõmuses kirjutanud. No seal natuke naljakas võrdlus, eks ole, sellepärast et meil on siin ühelt poolt lasteraamat, teiselt poolt ma tahaksin nimetada Brehti hea inimene Zeitšuanist, kes satub samasugusesse olukorda, no kui see tädike seal, sest tal lihtsalt ta on nii hea ja ta ta jagab nagu kõigile ja, ja, ja selgub, et ei ole see Võimalik lihtsalt ja praegu on ju meil paraku tegemist noh näiteks kui me võtame lamp Medusa saarel toimuva käik ja rootslased on ka hädas selle sotsiaalsete hüvede ühtlase jagamisega, aga just täpselt jaa, aga tädikene ju jagab teenimatuid sotsiaalseid hüvesid kassidele ja vot, mis sellest kõik välja tuleb, siis viivad naksitrallid kassid minema ja siis tuleb see rotiuputus, sellepärast etega tühja kohta ka looduses ei ole, eks ole. Ja teisalt jällegi kassid söövad metsas linnud ära ja röövikud pääsevad võimule, kusjuures neil kõigil on ju kõigil nendel loomakestel ja, ja, ja putukad röövikutel ja nii edasi. Kas te eluk, käsk on ju ikkagi ja tädi ilu ja meie elu edasi. Et see on lahendamatu vastuolu? Paraku lihtsalt, et loodus on. Meil sihuke kas mingisuguseid muid maailmasid? Mida fantaasiafilmides me näeme, tekib või ei teki ise? Selle kohta? Ei ole võimalik ennustusi teha, eks ole, aga ma kardan, et et see niisugune võitlus mis tahes olendite vahel ikkagi jääb ja sellest peab ju ka lastekirjanduses aimu andma, eks ole, sellepärast et, et kui me kujutame kõike niisuguse armsa ja, ja ja harmoonilise keskkonnana, siis me anname lastele valealuse. Jah, see on tõesti täiesti huvitav, kus tekivad sellised sellised nagu hinnangud juba ja tõepoolest noh, ma arvan, et alates piiblist tekivad juba see, et, et tõesti nagu maod on sellised ja sellised ja, ja, ja siis ka see, et, et tõepoolest, et, et kust me võtame teadvat, sipelgad on väga head, sest nemad on väga nagu töökad või, või lepatriinu, hästi tore ja armas, aga aga, aga tõesti näiteks mingi kõrvahark on täiesti jube, eks ju, sest noh, neil on kuidagi noh, juba kaasas ristitud läbi mingite lugude, et vot keegi on hea, keegi on halb, mis on nagu täiesti absurdne, et mänge nii sellesse nagu tekkinud ongi. Tõepoolest, see tundub justkui nagu selline väikene probleem, aga tõepoolest, et inimesed võtavad need hoiakud kuidagi omaks. Ja noh, lapsed veel eriti ja need hakkavadki tööle. Ja nad hakkavad ja nad ongi hakanud tööle, tegelikult üldiselt Eno raud üritab oma raamatus jõud siiski niisugusele seisukohale, et see kooseksisteerimine, ühesõnaga siis niisugune looduse ja linnateadvuse ja seal vahel selle luuletaja ja piinlema mofi tõekspidamiste vahel, ühesõnaga nende vahel siiski on võimalik sõbralik kooseksisteerimine, kui nad üksteisest arusaavalt ja, või vähemalt tahavad aru saada, kui tahavad sõbrad olla. Ma ei tea, kas te olete Aino Pervik kuulnud ka seda, et et just nimelt Ida-Saksamaal, kus rahad tõesti noh, ma ei tea, kuidas ta praegu te ütlesite, et on hästi noornaga ta ta juba nõukogude ajal oli hästi populaarne ja ka, et see on just nimelt sellele fantaasiakirjandusele ja just nimelt laste fantaasiakirjandusele iseloomulik nähtus, et et mingisugused biit või, või kasvõi mingi sellised subkultuurid võtavad nad justkui enda kaitse alla või et neist saavad nagu justkui nende maskotid näiteks Alice Imedemaal, mida tõlgendatakse üsna tihti nagu sellise narkotripina või ja, ja neid on ka tegelikult peetud nagu mingisuguseid narkonägemusteks või et nad on sellised täiesti kummalised kujud, et üks on mingi ilma Ginget, teine on mingisugusest läbi samblast kasvanud ja kolmas on lihtsalt mingi muhv, et, et noh, et kas te seda olete kuulnud. Tegelikult ei ole kuulnud gaasi muidugi on ka hilisem, sellepärast Nõukogude liidus vähemalt Eestis ei olnud ju seda narkoprobleem eriti nii väga. Aga no mis asi see fantaasia üldse on, eks ole, mõnel inimesel? Lokkav fantaasia, pea oskasin igasuguste narkootikumidega aga mõni tüüponni toimet? Ta isegi narkouimas võib-olla ainult oskab purustada ja ja ise iseennast hävitada. See, ma ei ole psühholoog ja ma ei oska fantaasia kohta nagu täpsemalt midagi lausuda, aga, aga on inimesi, kelle fantaasiamaailm on rikkam ja mõnel on vaesem ja, ja tore, kui lastekirjanik raamatus. Seda fantaasiamaailma pakub ka nendele, kes võib-olla ise ei tuleks niisuguste asjade peale. Ma arvan ka, et, et see on nagu pigem nagu selline kvaliteedimärk, et, et see asi käibesse sellest nagu räägitakse või noh, et sellest tekivad ka mingisugused noh, mingid kummalised nagu tõlgendused, et, et noh, selles suhtes on see naksitrallid noh, väga hästi enda aja olen elanud või vastu pidanud, et me loeme seda. Ja teda on ikkagi nagu huvitav lugeda, kuigi ma pean ütlema, et ma nüüd uuesti üle lugedes vaatan küll, et et siin on mingisuguseid asjade nimetusi kui või sõnumit, mis enam nagu justkui käibel ei ole, jäävadki sinna nõukogude aega. Ma võtsin kohe koha välja, mis ma vaatasin on see, et, et kus see muhv saadab endale kirja ja ta nimetab seda, ma nüüd ei leia seda kohta üles, aga mäletan seda lausestust, et, et teises linnas saan oma korrespondendi kätte. No mis on täiesti nagu ja tegelikult selliseid, kui kas nõukogude nomenklatuuril selliseid omaseid sõnu või, või isegi selliseid võõrsõnu Eno raud väga palju kasutab, et ta ta tegelikult ei üldse ei varja, et mis, mis ajas nad nagu tegutsevad. Jaa, ei muidugi tegelikult Eino rahale vaimistes väga suurt lõbu kasutada igasuguseid käibefraase ja loosungeid, niimoodi teatava siukse huumoriprisma, aga mul on kaasas üks välja kirjutatud tuss. Oli teataval ajal oli üks väga käiv lause elus, asi on kõige parem asi, mis on, praegu on minul ka. Lihtsalt olite lihtsalt veel liiga väike laps sellel sellel ajal, aga, aga naksitrallid kirjutamise ajal oli see väga. Seda rõhutati igal pool ja ongi seal, kus see linnaproua on varastanud sammalhabeme endale lemmikloomaks koerakese asemel, kes tal hukka oli saanud ja kes kutsub sõbrannad endale külla, et demonstreerida oma uut lemmiklooma ja kui tore Kui kani kestev asi või noh, tänapäevane teema ka No ongi muidugi hea ja siis üks sõbranna ütleb seal pühade fäki, kui armastan, ütles sõbratar vaimustatult. Elus asi on ikka kõige parem asi. Samas on seda noh, probleeme on käsitletud siiski ikkagi selle ilusas sabal habemes Ta vinklist kui hirmus pahasti ta tunneb omaeneseväärikust solvatuna ja ja minu meelest see on üks väga, väga tore, tore see koht seal. Linnaproua ja sammalhabemevahekord seal. Kohe ka ühe sellise lendlause, mida isegi mina oma nooruses tean või olen kuulnud, et edasi kõrguste poole ja seal oli ka kus seda öeldakse, on see, kui on siis nende aurahad või need medalid Vaccitrollidele, nende vapruse eest linna päästmisest siis kingitakse et harakas viib medali siis harakapessa, siis ütleks sellele lause edasi, kõrgust ole, ütleb Kingpool, hakkab ronima harakapessa. Et selles suhtes ka nagu noh, siin on olemas ka sellele toonasele võimule või noh, mitte et need oleksid, mida nõukogude võimu uuristamine või nii edasi, aga et noh, selline pila või noh, et see on just nimelt seesama asi, et kirjanik noh, kirjutab sinna sisse ka mingisuguseid oma asju, mis on nagu, mis ei hakka nagu segama, vaid pigem noh, ongi, et kes lastele raamatuid ette loevad, alguses ongi täiskasvanud, et et nad saavad nagu sellise oma kopika sealt kätte. Just just Ena Rõuale endale pakkusid need väga suurt lusti ja muuseas Jaan Rannapi, Agu Sihvka, see on ju ka väga palju niisugust sellist materjali, eks ole, selliseid lauseid ja ja, ja lähene mesi asjadele. Ja need on praegu võib-olla natuke. Agu Sihvka juures on natuke raskemini arusaadavad, sest sekkuvad nagu sinna tegevusse, eks ole, seletuskirjad, see nende stiil ja puha ja kõik. Aga noksi trollide juures nad teise Kaiuvaga. Kuigi need, kes neid noh, omal ajal teadsid. Ma ei tea, eks ole, ei võib-olla ei olegi nii väga vähe, ta lihtsalt ei märka neid sellepärast et nad on kuidagi iroogiliselt sinna sellesse veidike naljakas piduliku stiili sisse sobitatud, sest stiil ongi natuke naljakas, pidulik. Noh, me rääkisime sellest, et mis taustaga need naksitrallid on, need, kes on linna, kes loodusel, kes on luuletaja isegi seda, et et mis, mis nagu tüübid, need on need koleerik ja nii edasi, aga aga kes nad on, nad Ma nagu lapsepõlves kujutasin ette, et nad ongi mingid sellised justkui nagu nukud või et ükse muhk, et noh, ma mõtlesingi, et ta ongi selline muhvi suurune. Ja noh, seda kohe raamatu alguses tuleb ka välja, et nad on hästi lühikesed, aga tegelikult on nad ikkagi nagu inimesed. Ja nad suhtlevad inimestega, aga kõik nad on, nad on justkui nagu ufod või juba juba see auto ka, mis on nagu väikene furgoonauto noh, kus on nagu ühe inimese selle muhvi elamine. Et kestad on vä, et nad on justkui nagu mingid noh, neil on mingid liitumisloogika, tänu millele need saadab edu. Nad vabastavad linna nahagi. Mingis mõttes nad teevad ka lollusi tänu sellele, et nad selle tasakaalu ajavadki paigast ära, aga, aga noh, nad on kuidagi õilsad ja nad on kuidagi edukad ja aga samas nad näevad hoopis teistsuguseid välja või kes nad on? No ta lihtsalt muinasjutuolendid fantaasiaolendid lihtsalt et väljamõeldud olendid, kes on nagu reaalsusse istutatud, sest noh, näiteks see praegune fantaasia ulmekirjandus ühesõnaga praegune olmekirjandus konstrueerib ju ka maailma nende ümber. Aga, aga naksi tollidel on maailm, see, mis on reaalsuses olemas. Ainult nemad ise on lihtsalt fantaasiaolendid, kes, kellest on teada, et need on ka kuskil kasvanud. Kingpool on lapsepõlvekodu, aga, aga teiste kohta vist isegi ei ole öeldud, kust nad on tulnud samal habe lihtsalt on loodusest. Samal habe oligi esimene tegelane, ma olin ju sealjuures kui Eno raud neid kirjutas ja ja tal oli kombeks näidata seda, mida ta kirjutab ja natukene arutleda, võib-olla ka mina isiklikult ei näidanud kunagi oma oma käsilolevaid töid enne täpselt valmis olid. Ühesõnaga samal habe oli esinenud tegelane, kes sündis ja see sammalhabemenimi on pärit, et Eno Raua lapsepõlvest, kui oli ajakiri laste rõõm, kus laste rõõmu lugejad said varjunimede all esitada teistele küsimusi, vastata nendele küsimustele. Ja proua varjo nimeks oli Ena sammalhabe. Et see on juba lapsepõlvest tal kaasas, aga maffia, Kingpool siis tulid sinna juurde, siis ta ma enam ei mäleta ja siis on meil algusest peale on neil ju suur igatsus jõuda mere äärde. See on ka täiesti Rõudminovilik täpselt jaoks ja just täpselt ja eharahale oli tegelikult plaanis kirjutada edasi seda, kuidas need mere äärde jõuavad. Aga paraku ta sai insuldi halvatuse, ta isegi alustas, ta vist midagi natuke kirjutas, aga ei tulnud sellest midagi välja. Alguses oli nii, et nad olid siis mere äärde jõudnud ja ehitasid liivalossi. Nad ehitasid tehnoloogilisi niimoodi enda ümber, et ost ei olnudki. Et äkki nad märkasid, et nad anuma liivalossile sees vangis. Õudselt kahju muidugi, et haigus ei lasknud tal seda edasi kirjutades, et teil oleks kindlasti midagi väga huvitavat olnud. Aino Pervik äkki olete nõus lugema, ühel lõigusid. Jah, miks mitte? Kiidaksin teile hea meelega kakaod ja küpsetasin mõned kalapirukad. Ma armastan kohutavalt kalapirukaid, iseäranis koos kakaoga. Aga selleks läheb vaja nii piima kui Colo ja just nendest toiduainetest on praegu väga suur puudus. Teame ütleskeimpol teravalt, piima ei jätku enam isegi rinnalastele, aga ka siis kassidele jätkub, hüüatas vana inimene, mitte sinnapoolegi. Kassi tuleb iga päev tosinate kaupa mu juurde ja kui asi niimoodi edasi läheb, siis ei saa nad varsti enam üldse kõhtu täis. Raske olukord muidugi püüdis muhv pehmemat tooni leida kuid lubage küsida, miks te üldse iste, tohutud kassikarja toidate? Nad tahavad ju süüa, kas vanainimene, mis seal parata? Kas te tunnete tõesti kõigi kasside vastu nii suurt ja omakasupüüdmatu armastus, küsis sammalhabe kõigi nende kasside vastu, kes siin kronovad. Vanainimene lõi käega ja muigas kibestunult. Oh, kulla noormees, ütles ta. Kuidas jõuaksin ma neid kõiki armastada? Juba ainuüksi alustasside pesemine võtab mul päevas nii palju aega ära, et armastuseks jääb sealt väga vähe järele. Ma armastan ainult ühte kassi oma Albertit. Täiesti aru saada, nakutes moff. Ma pole küll eriti suur alustasside pesija, kuid leian sellest hoolimata, et kasse saab armastada ainult ühe, kahe või äärmisel juhul kolmekaupa. Nii et peale Alberti on siis teised kassid siin kõik kontvõõrad, imestas Kingpool. Mis teha, kui nad siia kokku kogunevad, ohkas vana inimene. Ma pean neid tahes-tahtmata toitma, sest muidu sööksid nad kõik Alberti eest ära ja pole kedagi, kes mind sellest nuhtlusest vabastaks. Kui keegi suudaks need kassid siit minema toimetada, oleksin ma kõige õnnelikum inimene maailmas. Tänases kohustuslikus kirjanduses rääkis Aino Pervik Eno Raua raamatust naksitrallid. Saate panid kokku Maristomba ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.