Raadio seitse tänases saates mikrofon on avatud aeg rääkida. Kordame saadet bioloogia, professor Eevald saagiga, mis esmakordselt oli eetris 18. veebruaril. Selles saates rääkisime kirikust aastatuhande vahetusel ja saatejuht oli Ene Pilliroog. Kell seitse on paastoya esimese reede viimane tund. Tõstke oma silmad taeva poole ja vaadake alla maa peale sest taevad haistavad suitsune ja maakulud nagu kuup. Selle elanikud surevad otsekui sääsed. Aga minu unistus jääb igavesti. Ja minu õiglus ei lõppenite. Kuulge mind, õiguse tundjad, rahvas, kelle südames onu käsuõpetus. Ärge kartke inimeste laimu ja ärge ehmuge nende sõimust, sest neid sööb riidekoi nagu riiet, neid sööb villa kui nagu villa. Aga minu õiglus jääb igavesti ja mu päästepõlvest põlve. Ärka. Ärka ehi ennast jõuga Jehoova käsivars. Ärka nagu muistsel päevil, endiste põlvede ajal. Eks olnud sina sees. Kes purustas rahabi, kes torkas läbi merelahe? Eks olnud sina see, kes kuivatas mere suure sügavuse teed. Kes tegi, teeks mere sügavikud lunastatuile läbitavaks ja lunastatud, pöörduvad tagasi ning tulevad siianisse hõisates. Nende pea kohal on igavene rõõm. Rõõmustus ja rõõm valdavad neid. Aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära. Mina mina olen see, kes teid tröösti. Kes oled sina? Et sa kardad surelike inimesi, inimlapsi, kes on nagu rohi ja unustad tihowa, kes sind on teinud. Kes on laotanud, taevad ja rajanud maa. Ja värised alati iga päev rõhu ja viha ees kui ta valmistub hävitama. Aga kus on nüüd rõhu ja viha? Varsti vabastatakse aheldatu, ta ei sure vangiauku, tal ei puudu leib. Sest mina olen Jehoova, su jumal, kes liigutab merd ja paneb lained kohisema kelle nimi on vägede Jehoova. Ja ma panin oma sõnad sulle suhu. Ma peitsin sind oma käe varju alla et võlvida taevaid ja rajada maad, et ütelda Siionile, sina oled mu rahvas. Nõnda kirjutas Jesaja millisena võiksime ette kujutada risti kirikut järgmisel aastatuhandel. Sellest tänasel reedesel ööl mõtiskleme. Stuudios on vana testamendi professor Evald Saag ja saatejuht Ene Pilliroog. Pärast tume üle järgmisesse aastatuhandesse mida meil on sinna kaasa võtta ja mida me ootame ka kirikult järgmisel aastatuhandel. Aastatuhande kohta prognoosi teha raske võimalik on, aga ma ei ole selleks valmis. Peaksin palju lugema veel ja ja järele mõtlema siis naabermaade kirikujuhtidega kokku saama ja muidu muidu nagu ei saa ütelda, aga sajandi võrra peab ette nägema, teisiti ei saa püsida. Ja kui me tahame ette vaadata, siis on esimene asi. Me peame kindlaks tegema, mis olukorras meie oleme hetkel. See aeg on nii lühike, et Me võime ütelda, Me oleme juba 21. sajandi lävepakul. Mis olukorras on inimkond. Ma olen võtnud lihtsa jaotuse, see ei ole loogiline, aga see on tegelik. Inimkond on jagunenud. Meie praeguseks ajaks kolmeks ristiusulised rahvat haritud rahvat esid teks. Teiseks Hiina, Hiina on üks kolmandik inimkonnast. Kolmas osa oleks siis ülejäänud budausulised, muhamediusulised paganad, loodusrahvad aborigeenid Austraalias, need hakkavad tõusma. Indiaanlased Ameerika mandril. Ka need hakkavad endist märku andma. Seegolm jaotust. Ristiusulised Hiina ja teised. Nendest on Hiina kõige kompaktsem kõige ühtsa, tal on üks valitsustallu, üks ideoloogia. Hiina religioon on ringi religioon. Taol. Meie kõige tuntum on ta kommunistliku murali kommunistliku religiooni kaudu. Tööta kõvasti õppi kõvasti, tee seda kõike riigi huvides ja tööta. Ära küsi midagi, ela nii kitsalt kui vähegi saat. Kunagi tuleb helge aeg, kunagi tuleb kuldne ajastu. See on ja hiina nõnda elab ja see on hiina tugevus, Fra üks valitsus. Ülejäänud rahvatun, hajuta, Todud, nad sõdivad omavahel. Budausulised muhameedlased, muhameedlased veel isekeskis. Loodusrahvaid pidurdavaks, veel. Nende haridustase on madal. Usuliselt Donnad hajutatud kõigiti. Aga seal on seda kevadetunnet. Seda, kui jõgedelt jää läheb. See võib 21. sajandil esile tulla. Säält võivad tulla üllatuse. Muhamedi usuliselt püüavad ju Kesk-Aasiat Aasiat ja Euroopat valitsema hakata. See on nagu muhameedlaste eesmärk. Ja kui nad liituvad ja sõjapööravad, püha sõjad pööravad ka meie poole, siis me oleme selles sõjas kaotaja. See on nii üllatuse poolest, muidu nad on praegu hajali väga keskel. Nende kahe keskel on ristiusulised trahv vaat üks kolmandik inimkonnast. See valge haritud osa. Ja me oleme võrdsed. Hiina on seadnud omale eesmärgiks saada pooleks inimkonnast või enamuseks koguni. Ja see on tema eesmärk selleks eesolevaks sajandiks. Ristiusulised või haritud trahv, vaat kui me neid vaatleme. Vaatleme neid lähemalt. Nad teavad kosmoseajalugu kuni suure pauguni välja. Nad tunnevad maakera, kus elavat. Nad ütlevad, et meie oleme vahest ainukesed mõistusega olendid kosmoses. Nad on tugevad tehnikas. Nad tunnevad matemaatikat taipavat ilumuusikas ja kujutavas taides. Neilon, Einstein, Bach, Michelangelo ja Rembrandt. Nad tunnevad jumalat, et neil on 10 käsku Jeesus meie isa palve, õnnistussõnad, ristimine ja püha söömaaeg. See on täiesti siduv, kui seda ainult tõsiselt võtta, kui see seda ei vaadelda, nagu lähiminevikku. Me võiksimegi ütelda selle kolmandiku kohta meigi. Ja mis on meie puudused? Meie ei tunne iseend. Inimese tundmine on meil nõrk. Keha me arvame, miniinimese keha tunneme, ei tunne. Arstiteaduse teooria on tugev, kuid praktika on nõrk. Praktika ei ulata inimeseni. Inimese keha kohta, ütleb piibel. Uus testament, eks teie tean, et teie olete jumala tempel ja teie sees elab jumala pais. Tähendab, võiksime veel tinglikult ütleda, võib elada või peaks elama jumala vaim. Kuid me oleme oma keha teinud narkootikumide asupaigaks hea kõlbluse, vastaste asjade koligambriks. See on nii üldine, et kõik seda teavad ainult külaliste tulekul koristatakse nad kuskile hämarasse nurka. Puudub veel narkum, tikkumide nautimine. Presidendid kokkutulekul. Aga ka see on mõeldav. Indiaanlased suitsetasid rahupiipu, kui kõrged külalised tulid? Nauding on suur asi ja kui see toimub kõrgemal tasemel, miks mitte? Neljas asi, meie ei tunne oma ühiskonda. Me oleme ühiskonna tundmises pealiskaudset, me suhtleme pealiskaudselt. Meie usueluavaldused on rohkem talitused ja toimingut kui see, et nad ulatavad sügavale. Meil ei ole praegu juba tükk aega ristiusu prohveteid. Prohvet olla tähendab, ette näha, tähendab, mõista see tähendab olla vahendaja jumala ja inimese vahel. Meil on. Me ei tea, kuhu pöörata. Asjata helistaksime peapiiskopile ja paluksime, et ta saadaks meile kasvõi näiteks Setumaaküsimuste lahendamiseks prohveti teatud mul ei ole prohvetit. Mul ei ole. Vaata juba ammu-ammu ei teotzee Eestis prohvetit. Järve Jaan võib-olla oli viimane, mõned siin hilisemad sõjaaegsed prohvetid, kes ka tapeti ja nagu inimestel on hirm vastu võtta see kutsumus jumala poolt olla prohvet. See on meie häda. Öeldakse ja öeldud on, et ükski prohvet pole. Kuulus omal maal, miks on niiviisi öeldud. Ja kas tõesti praegusel hetkel on selline olukord, et pole ühtegi inimest, kes on tahtnud aidata, kes on öelnud, et on midagi tundnud, näinud, et tal on antud, et ta on justkui kanal. Ja järsku pole teda kuulatud või mõistetud, järsku me pole osanud teda märgata. Oled sa tähele pannud kedagi meil Eestimaal? Ma puutun praegu vanast pääst juba viis või 10 aastat väga vähe inimestega kokku. Ja sellepärast on minu käest nagu asjata küsida seda. Aga mulle tuleb meelde Jeesus, Jeesus katsetas prohvetlusega. Ja tema kodukohas tõugati ta linnusest välja ja taheti järsust kaldast alla lükata. Ja siis Jeesus ütleb, et prohvet ei olegi asi, ongi nii. Olge rahul. Prohvet ei olegi omale maal kuulus. Aga kust meie võtaksime praegu võõrama prohvet dieeti? Kas me teame, et nad on prohvetit? Küll oleks raske? Jumala leida meile prohvetit, võib olla? Ta lähete meie juure tagasi Jeesuse. On ju Jeesust kutsutud lähis ida poolt ja Aasia poolt tule ära, Jeesus Euroopast. Nad ei mõista sind. Tule ära oma kodumaale, kus veri on tuline, jagus nägemused selget. Aga Jeesus näib, et jäätmejuurde. Ma jään teie juurde selle maailma ajastu lõpuni. Jeesus on seda lubanud. See lubadus on tulnud Euroopasse Pauluse ja Peetruse kaudu ja teiste temakuulutajate kaudu. Ja on siin pinna leidnud kõige suurem praeguse aja ristiusu häll, kõige nii algristi kogudusele kõige lähem. Formatsioon on meil Euroopas praegu. Seda ei ole Aasias. Nõudsin, otsiksime sealt asjata. Ja kui nüüd Jeesus meie juurde jääb, siis ei ole meil ka probetlusest puudu. Tema ütleb, avage endid ise, jumala vaimule. Ja siis olete juba vaimuvahendajat. Sa ütlesid õieti, et me peaksime olema nagu kanalit mille kaudu jumala Kevadveed siia voolavat julguse annavad tuleviku minna ja tulevikku minna võitjatena. Ma päriksin sinult veel mõnda selle teema juurde, sest viimastel aegadel ilmselt selle tööga seotud raadio seitsmega seotud. Me oleme äratanud huvi ja tähelepanu, see on väga hea ja ma olen kokku puutunud paljude niisuguste inimestega, kelle olemasolu ma enne ei teadnudki kes on meid otsinud. Kellega ma olen rääkinud nüüd prohvetluse juurde tagasi tulles. Ma arvan, et meil kellelgi past ei ole voli olla kohtumõistja kolla paratleja paremale või vasakule, ka mina ei ole tahtnud seda olla ja ma olen alati püüdnud neid inimesi ära kuulata. Aga inimesena on ikkagi jällegi see olek, et millest sa aru saad ja millest aru ei saa, millest sa pead läbi tulema. Ja mida sa tunned, et mida sa pead puutumata jätma. Väga palju on niisugust, mida ma tunnen, mida peab puutumata jätma. Aga ära peab kuulama. Nüüd õige ja pole parem- ja vasak, ülemine ja alumine mustvalge must ja valge on selgelt mustvalge, aga õige ja vale. Selle määratlemine elus on üks suur kunst. Ja mina ei ole sellega iga kord hakkama saanud. Sest et üsna sageli on osutunud valeks see mis alguses tundunud puhas, õilis, ainuõige ja millegi hilisema situatsiooni järel märkad sa tegelikku värvi ja vilja. Aga ma ei ole kahjuks seda kohe alguses märgata osanud ära tundnud enesest läbi lasknud. Nüüd kuulata ära inimest, kes ütleb, et tema on jumala kanal et temal on edastada jumala sõnum. Ma olen kuulanud ära. Paari inimest, kes väidavad kumbki omaette teisest teadmata tema, just tema on ainus prohvet Eestimaal kes on siis veel, on mõlemad küsinud. Nüüd olla prohvet, anda edasi jumala sõnad. Ma arvan, et mu küsimuses peitub isenesest juba vastus, aga sul on alati võimalus mulle vastu vaielda. Tähendab mis on oluline, kas see sõna, mida sa inimestele edasi annad, seda jumala sõna, või see, et mina seda sõna edasi kannan. Et mina olen see prohvet, et minul ja ainult minul on õigus. Või on olulisem see sõna, mida sulle on antud edasi anda. Ehk on võib-olla see tilluke nüanss võtmeks teha vahet õige ja vale vahel. Ja veel millegipärast viimasel ajal on üks suur rünnak kõikide nende vanade kirikute vastu, mis Eestimaal seisavad, et nad on patutemplid. Me kõik oleme patused, ekslikud ja kirikus on ka inimesed ainet. Ja nad võivad olla tõesti patused. Kirik kui pühamu ei ole selles süüdi, kui tema sees on olnud ekslike inimesi. Aga see uhke ja võimas rünnak kirikute ja erinevate ametlikult tunnistatud konfessioonide vastu on väga võimas praegusel ajal. Ja inimesed, kes liiguvad tänaval, on segaduses. Nad ei ole leidnud kirikut millegipärast igalühel oma põhjus. Nad lähevad sinna, kus on võib-olla ilusamad, lauluviisid ja ja lõbusam olla. Ja kust neid avasüli vastu võetakse? Ei nõuta leeritundides käimiste mingisuguseid teadmisi ja mingit usuõpetust ja tule kohe liitu meiega. Tähendab selle pika traktaadi. Lõpuks ma söandan arvata, et rünnak algusele on kas nüüd kulminatsioonis, aga vähemasti väga aktiivselt tõusnud ja väga tugev. Hüppaksime nüüd vastuses kuidagiviisi tagasi poole, et kuidas teha jah, vahet õige ja vale vahel. Kuidas suhtuda praegusel hetkel sellesse, missugune mäss, kiriku ümber toimuv? Kuidas mässajad tahavad murda kiriku südamesse et sealtkaudu halvata kogu juhtimiskeskus? See ongi asi ja sa oled juba väga hea diagnoosi teinud, see on päriselt piibia alusel. Keda võtta tõena, kui kaugele minna nendega, kes väljaspoolt tulevat. Näiteks Jeesusel ju niisugune kogemus. Ghanani maanaine palub temalt abi. Jeesus ei tunne teda. Ta on temale võõras. Jeesus ütleb, et mind on jumal lähetanud oma maa, oma rahva kadunud lastejuht. Aga Kanani naine ütleb, koerad söövad neid raasukesi, mis rikaste laualt langeb. Ja nüüd mõistab Jeesus, et siin tulija ei taha mitte valitseda, vaid tulija tahab osa saada. Sellest leivast pidada oma rahvale. Oli tulnud, toob ta, võtab selle naise vastu, lahendab tema küsimused. Aga meie juured tulevad harilikult need inimesed, kes on minakesksed ja koguni nii mina-kesksed, et maailmas nagu teist lina ei tohigi olla. Ma tean kogudust kus oli üks prohvet, kus oli üks piiskop, üks õpetlane, teadlane, üks koguduse liige ja need kõik olid üks ja sama isik. Ta püüdis seda kogudust registreerida. Ja siin möödunud okupatsiooni ajal, tal ei läinud see päriselt korda. Aga viimaks jah, teda võeti omaks. Sest see oli midagi. Ostaks kirikut. Sellepärast peame umbusklikud olema nende suhtes, kes tulevad ja ütlevad. Teie olete pimedad, meie näeme. Meie kutsume teid või mina, Ma kutsun teid õige asja juurde. Jätke oma vanad kirikud, jätke oma vana maa ja rahvas. Meie loome siin õndsat paradiis, kes ei kõlba? Viskame üle aia. Nad on seda loomas, praegu on juba mitmed keskused Eestiski olemas. Aga tekib küsimus, kuhu nad siis selle umbrohu viskavat, kelle maale nad viskavad selle üle aia. Nad nõnda nagu vägisi puhastavat teisitimõtlejatest võib-olla tegelikudest, praktilistest jumala inimestest oma ümbruse ja loovad nõnda. Nõnda nad toovad pette tuleb. Nii nagu merekaldal rasketel merekohtadel on pandud omal ajal põlema kui tuletorni tulesid, mis meelitavad laevad sinna et siis hukka minevat laeva rüüstata. Mul on suur umbusk nende suhtes ja kahju, et meil kergemeelseid leidub, aga küllap pettuvat Nende karikas osutub tühjaks. Või on seal lihtsalt kibedat põhja pärmi, millega jumal ähvardab niisuguste paakindlate aegade inimesi piiblis. Õige ja vale juurde tagasi tulles, eks see ole meie elu küsimus, et seda ära tunda. Võiks vist mõelda ka nende värvide peale, et vale on see, mis lagundab ja õige on see, mis ühendab ja ei tekita vastuolusid ja positiivne ja ei lõhu. Kõik jaatus kuulub siis teisele poolele, mida siiski kirikud ootavad. Kas kirikud ootavad, et inimene ise ärkab kusagil tänaval see pattu langenud ja ekslik ja ja üldsegi mitte jumalaga tegelev inimene kes lihtsalt elab, naudib, korjab raha, kakleb ja kisub ja sõdib. Tal ei olegi jumalat vaja ja kirikutele vaja, ta ei teagi, et on midagi paremat siin maailmas. Ja mida kirik ootab. Et me astuksime ise uksest sisse korralike lastena. Miks kirik vaikib, miks kõik on hoones sees. Ja mõtleb välja üha uusi ja rangemaid seadusi, et inimestele näpuga riputada. Et sa oled ekslik olnud? Ka seadus ei aita midagi muutaks tegema. Aga mida? Siin ei ole muud midagi, kui need, kes juba kirikus on, kellel on kallis meie rahva tulevik. Kest tahavad seda, et meie võidukalt läbiksime 21. sajandi ja alustaksime uut aastatuhandet võidukalt. Need peavad endid avama jumala vaimule. Selgesti ja lihtsalt ja nõnda nagu sa oled rõhutav nutt ja tänagi rõhutad, et me saaksime nendeks kanaliteks nendeks veejuhtmeteks, mis kastavat Boudseid põldusid. Et me saaksime kevadtuulte kandjateks Häidsmi meesteks, nagu kunagi ärkamise ajal öeldi. See on ainus tee. Kirikut kui tervikut ongi ekslik näha ühtsast nii nagu eeldaks, et ta on väga ühtne. Ta ei ole üht ja ta nõnda nagu inimeste kogu ikka. Seal on mitmesuguseid inimesi. Ja kui jumal lähetab oma poja sinna saab varsti 2000 aastat tagasi siis ta lähetab tema oma valitud rahva, kadunud poegade ja kadunud tütarde juure. Võib-olla võiksime tõlkida ka nii kaduma minevate poegade ja tütarde juurde. Ja neid on kirikus küllalt. Neid on nende seas, kes mööda lähevad. Jeesus ei võta vägisi kedagi kitsale teele kaasa. Kõik tema üliõpilased ja õpilased on teinud ise, valikud on lasknud valiku teha. Ta ei ole vägisi kutsunud kedagi. Ta ei ole kirjutanud avaldust Jeruusalemma ülemkohtule, et lähetage mulle 12 meest. Tegelikult on ta neid tagasi lükanud, kui palju hakkas saama ühele mehele. Ta ütleb niimoodi, et jah, sa oled tubli olnud, sa oled kõiki käske täitnud. Aga selles ei ole küsimus. Küsimus on kuskil mujal. Mida sa saaksid teha ühele minu vähimatest vendadest ka nendele tänavat möödakäijatele? Ka nendele, kes kirikutest mööda käivad, võib-olla peaksime kirikutes lahtiste ustega kirikutes mängima ja laulma nii tugevasti, et see tänavale kuulda on. Võib-olla peaksime olema nii üksmeelset et see hämmastab Rooma ei uskunud ega usaldanud kristlasi. Hävitas neid, ta tappis ja vaevas neid kerget surma ei surnud kristlased, aga siis üks maavalitseja, kirjutab. Nad on imelikud inimesed. Laenatud asjad annavad nad tagasi. Nad ei valeta, Ta. Nad ei aja taga omakasu. Nad püüavad olla üksmeelset. Kui üks liige kannatab, siis teised võtavad tema kannatustest osa ja püüavad kannatust pehmendada. Kui üks rõõmustab, siis on kõik rõõmsat. Võib-olla see on, teeb mis avaks meid meie südameid jumala vaimule. Kes saab siis vahendajaks, kes saaks selle õndsa osa saajaks, kellele jagatakse jumala rikkalikudest vara salvedest, seemnevilja tuleviku jaoks? Ma tahaksin südamest, et järgmisel sajandil kuivik varem ja kui mitte juba täna kohe saaks kirik uhkemaks ja suuremaks ja tervikliku maks valguse kandjaks, kui ta seda tegelikult oma osastatuse poolest praegusel hetkel on. Mu meelest on lugu niiviisi, et inimene, kes on leidnud usu ja jõudnud teadmisele, mis on lubatud, mis mitte. Ja kui ta eksib, siis on ta väga suur ekslik inimene, kes ei ole jõudnud valgusesse, ta kogemata eksib teadmata tema pat ehk ei ole nii suur kui teadlik väiksemat. Ma mõtlen niiviisi, et kõik see aeg ja jõud, mis kulub kirikutelgi omavahel jagelemiseks mille nimel siis kas usu tegeliku valguse nimel või, tunnistagem südames hetkeks ausalt. Loeme raha loeme kasu, mida keegi saab oma koguduse suurusest, jõukusest, annetustest, kodu- ja välismaalt almustest abist. Kas ehk see ei ole see kõige põhilisem, mis meid omavahel riidu ajab? Ma ei usu, et meid nii suurde riid vajaks. Erinevad rituaalid ja erinev riietus. Veel midagi niisugust, mis ühele inimesele võib meeldida, teisele mitte. Kirik peaks saama kokku ükskõik mis nimisel kirikule. Häda seisabki selles, et kirikusse ei ole tuldud mitte ainult peauksest. Kirikusse on tuldud nagu vargad tulevat valevõtmetega tagauste kaudu. Kirikus on alati seda rahvast. Nii oli Iisraeli ühiskonnas, nii oli Rooma riigis ja kui need, kes nõnda vääralt sisenenud on ja vääralt võimule on tulnud, kui nende osatähtsus jõuab üle 50 protsendi, kui neid on 51 protsenti, ütleksin piltlikult 50 protsenti ja üks siis muidugi niisugune organisatsioon hävib. Aga teisest küljest kirik ei ole mitte ainult organisatsioon, tan organisatsioon ilmikute ja ringi silmis, aga ta ei ole jumala poolt mõeldud mingisuguse organisatsioonina mingisuguse valitsemise asutusena, mingisuguse hinda jana, kas kellelegi patu on suurem või väiksem. Ta on imeline. Jumala valgust, Vastuvõtt, dev aken, tehke aknad suuremaks kirikutele ja kirik elab jälle, kirik hakkab elama. Ega ta ei olegi siin maailmas võidu elu elanud, kunagi tegelik võitnud kirik on seal ülevaatus. Need, kes siin võitnud on Öeldaksegi. Kui pühada Valgap ja jumalateenistus toimub siin maises kirikus, siis üleval, taevases kirikus toimub samuti jumalateenistus. Ja need on seal juba need, kes on võitjad ja nende laul on nagu suurte vete kohin. See ulatab siia, süda pudeneb siia alla ja sellest p laame. Ma loodan, et Meie lähemal ajal oma Eesti kirikus ma mõtlesin evangeeliumi, kirikut, luterlaste kirikut, ma mõtlen siin baptistikirikut õigeusu kirikut õieti öelda oma, ütleksin, kutsuksin teda vana hea nimega ummikuma kirikut, mõtlen ma mõtlen siin metodisti kirikut ja jätaksin kõrvale kõik seikluslikud asutused ja neete vaevatud kirikuhädad on teatud mõttes ikkagi nagu haavade ravimine. Muidugi, siia tulevad juure, isehakanud arstid, ravitsejad tulevad sulle majja. Ja hakkavad seal juhtima ja isegi nii kaugelt, et kui võim nende käes on, siis sina mine välja. Laseda sauna. Anna talle viht kätte ja mine ise ära. Jumala asjade juurest, me ei saa lihtsalt ära minna. Meie üks kord ristitutena ja tõepoolest ristitutena päris kristlastena lihtsate, tavaliste kõigi ka suhelda püüdvate kõigiga kokku lepivad kristlastena. Me ei saa seda lubada. Me peame jääma kohale, see on meie isade ja emade aa. Siin on kannatanut siia nutetud pisaraid, siia valatud verd. See on meile püha. On huvitav, et vahest aitaks see, kui me tõstame üles paaria sinise lipu. Me oleme maarjamaa, võõrad, kes tulevad, need, kes lavastada tahavad. Nad võivad olla ka oma lapsed usust pöördunud lapsed auahnusest, kasuahnusest, kirikut, ründajat, ikka tulevad sinna. Niisugused inimesed, kus midagi saada on. See näitab, et me ei ole kirikuna seesmiselt vaesed. Neil on veel küllalt võtta. Aga Paulus ütleb. Kui nad jaoga luteri ütleks seda, kui nad ka kõige võtavat midagi on. Mis jääb, mida nad kätte ei saa ja see otsustab kõige. Kui Indias mees, kes on olnud päeva läbiturul ja kelle käest kõik on välja petetud. Ja kuidas tahab nüüd koju tulla üle viimse jõe siis peab ta parve mehele maksma. Keegi sõua sind muidu üle. Ta sirutab oma kannatanud käe peo rusikasse ja ütleb. Siin on veel midagi parvemehes, siin on veel midagi, mida elu ei ole minut suutnud ära petta. Pangem rõhk sellele, mida elumeelt ei ole suutnud ära pita, mida okupatsioon ei ole suutnud hävitada. Tuleme nõnda. Parvemehe juurde. Ja näeme seda kallast, kuhu me oleme teel, 21. sajandil, järgneval aastatuhanded. Tuleme julgesti. Vesi on külmpeol tühi. Aga siin südames on veel midagi, mida elu ei ole suutnud meie käest välja petta, mida täis Haagi käest välja petta. Sumal kaitseb seda tuld ja seda sädet, mis vaimus põleb ja on võimeline teisi nakatama. Eestlasel on üks tore nimi eestlane, nii. Ta on andnud maailmale nii palju kaunist, puhast ja suuri nimesid, see väikene nelinurkne mahlat. Võib-olla sellel on oma tähendus, kuidas me oskame elada sellel väikesel maalapil? Poolest me tänasel päeval ja 21. sajandil võime olla eestlased. Kuidas need puhastaksime oma vaimu, millest alustada? Endast kõigepealt endast ja ka, kui paistab kõik nagu korras olevat, kui me toime tuleme ja üleaedse käega ei kisk. Ikkagi on midagi, mille võiksime võta uuesti käsile. Näiteks kui Jeesus viimses kohtus otsustavaid sõnu ütleb igaühe kohta isiklikult siis ta lepp nõnda. Sina jootsid mind, kui mul janu oli, söötsid mind sina, siit minu, kui ma olin alasti võetud. Sina tulid minu juurde, kui ma vangis olid, kui ma haige olin, kui ma olin kõigi poolt jäetud tee äärde. Sina olid see, kes tuli minu juurde, mine minu isa rõõmu sisse. Ta mõtleb, jäädavad rõõmu. Ja need inimesed ütlevad, issand, millal soole tullut näljas või janus või alasti vangis või haige. Ja me oleme sinu juurde tulnud. Nad ei teagi seda. Ja Jeesus selgitab selle, mis te olete teinud kellegile minu vanematest, vendadest, selli olete teinud mulle. Ja see jääb neile ja me kõigi raskuste peale vaatama. Me tuleme teineteisele lähemale, kui meid suruvad väliselt raskused, kui võõras tahab meid taas valitsema hakata, ükskõik missuguseid käände all. Kui me maksame oma laenudest nisusütt, protsente, mis ei ole ka tänapäeva suures maailmas mõeldavadki, siis see lähendab meid teineteisele. Meie oleme need, kes peame selle maksma. Meie oleme need, kes peame teed murdma tuleviku. Meil on niisugune ettekujutus, mõnikord ekslik ettekujutus, et neil on pikk suurepärane tee sajandiks ja uueks aastatuhandeks aina edasi ja edasi. See on kõik valmis. Hekid on kummalgi pool teed, puud annavad neile varju. Tee ääres on hotellid ja motellid. Ainult miiniei ole nii. Me võib-olla oleme sattunud nüüd olukorda, kus me peame 20 esimesse sajandisse sisse murdma. Me peame murdma ukse endile, oma rahvale, kirikule tuleviku. Selle peame tegema. Ja kui me selleks valmis oleme, siis ei ole ükski raskus meile suur. Me oleme nagu Lähis-Ida muinasjutus, mees kes sattus vastu kaljuseinad ja kes leidis võlusõna, teades ukse sealt läbi minna, sellest kaljuseinast läbi minna. Minul on üksainus võlusõna. Saagem kristlasteks, olgem kristlased. Andkem üksteisele käet. Koondage oma jõud ja meie murrame kaljudest läbi. Eestlane on ennegi kaljudest läbi murdnud. Tagasi ütlesid sa, et me peame alustama iseendist. Võib-olla me ei tunne iseend, oleme mõnd vana tarkust ära osanud unustada, mitte tähele panna. Vahest on vana vilets Euroopa kultuur, nii tehisskulptuur meid küll pimestanud ja võrgutanud ja vahest on tableti arstid meid petnud. Aga Me tuleme selle juurde tagasi, kui vana ida meie juurde tuleb või meie vana ida poole läheme, siis me tunneme helist. Kodutunnet. Meil on midagi niisugust nagu Ernst Enno laulus. Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad, tuul mängib lillelõhnaga. Me tunneme, oleme kodus. Astume paljad jalad idamaalast, püüad võrdlemisi palju paljajalu käia. Paljad jalad astuvad õitsvatel kodu, Bristike intell. Ja ristiusk on ju seesama usk. Pange tähele, kes juhuslikult seda saadet kuuleb. Pange tähele, kuidas uus testament räägib, seal öeldakse. Jeesus ravis inimese silmi, inimese silmi, kes oli veedaks jäänut koguni rohkem. Ta tegi nägijaks selle, kes pimedana oli sündinud. Kõik on võimalik sellele, kes usub meile, eestlastel ei ole need asjad võõrad. Minu põlvkonnast on Gunnar Aarma see mees, kes hästi tunneb Vana-Idamaad idamaad sellisena, nagu ta on olnud ja avanud endaga meie põlvkonnale. Tema tunneb kätega ravimist. Ta tunneb iseennast. Parim, mida ta tunneb, on, et ta tunneb ennast. Ta ei olnudki nii kiuslik, ta peaks nüüd teise inimese koost lahti võtma. Nii nagu jalgratas võetakse koost ja ära puhastama. Ta asetab enda teise inimese tasandile teise inimese olukorda ja siis tuleb lahendus, nagu Jeesus asetas enda teise inimese olukorda. On üks kirjanik ütelnud. Jeesus sai minuga lapseks, kui ma olin laps. Ja ta sai minuga meheks või ma kasvasin suureks. See jumala enesetulek meie juurde mu juurde. See on, mis ühendab ka kõiki kultuure, ei saagi ütelda, vastkultuur, luure. Parem oleks kasutada. Kuna usk India, ka hiina, jaapani usk ei ole meie meelevõõrad, sest meie ise oleme säältpoolt tulnud. Ja kui me nüüd jälle kohtame. Meil on lõpmata suur äratundmine, aastatuhandete tagant oleks nagu meie endi elulugu avatud. Ja see teeb meile tulevikku kauniks. Me ei pea unelema, me ei pea koostama teostamatuid projekte, meil ei ole palju raha vaja. Me näeme nende jõududega, mille jumal meile on sisendanud tulevikku. Ja kui me rääkisime siin prohvetite eest, siis ei ole prohvetit kadunud, meie kõik oleme omal kombel prohvetit. Kõik vaatame homsesse päeva. Ei ole nii, et tänasega lõpeb kõik ja nüüd peame kellegi käest nõu küsima, vallavalitsusse helistama, homme teha, meil on homseks ülesandeid rohkem, kui me suudame teha mida vaja on, jõudu on vaja, tahtmist on vaja. Ja siis jäävad kõrvale kõiki need halvad asjad millega muu Euroopa ja kogu maailm raskustes on. Kõik need, mis inimeste alandab ja rumalus, elupõletamine, see jääb kõrvale. Veel ei ole selleks lihtsalt aega. Mis sa arvad sellest mõttest, kas mõnes järgmises saates võiksime paluda Gunnar karm abi, et koos vaadata põhjamaalt lõunamaa poole läänest itta et niiviisi koos koos kõikide maailma jagudega koos kõikide ilmakaartega koos avada ja puhastada oma vaimu et saada tõepoolest eest lasteks? Ma loodan, et ta ehk on nii hea, kui me koos palume teda. Et ta tuleb, sellesse saab, kes tal on, sõnum ütelda, tema on aastakümneid selles elanud vangipõlve läbi teinud. Läinud teisele elukutsele, ta ei ole valmistunud kunagi muusikuks, aga ta on leivateenija pärast vangipõlve klaveriõpetajana. Ta on tubli. Ta on eestlane esiteks. Ja teiseks, see maa on talle kallis ja ta jagab seda, mis on tema hinges. Loodame tänu. Professor Evald Saag, vaatame, mis edasi teeme. Vaata ma loon uued taevad ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tulegi meelde, vaid rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast. Stuudios olid vana testamendi professor Evald Saag, Ene Pilliroog.