Te kuulete saadet sarjast kirjutamata memuaare. Kas te olete tähele pannud, et mälestuste rääkijad alustavad tihti sõnadega ühel heal päeval olenemata sellest, kas see päev lõpet hästi või halvasti. Nii alustab ka kolonel Robert Telliskivi. Ühel heal päeval siis läksime jälle välja mingisuguse nihukesele luurele siis sattusin ühte ühele miinile seeni, tankipuu viinaga, see tõmbab sul seal miili lahti ja, ja siis seal parteis mees ka siis me saime hirmsa löögi täitsa läheduses, kolm kilo lõhkeainet, põrutasin siis isegi see viidi Riia haiglas sisuliselt piiksu, maksarebend oli veel isegi et see niuke, aga ma muidugi need puukildusid olid nii täis nagu siil. See oli puukasti, suu väsis ja nendel oli nüüd suured tanki müüdud nende liiklibenedelt väga tavaline, kõige tavalisem hööveldama laud, numbrid kokku löödud, see kolm kilo lõhkeainet sees otsinud, aga ei leia mitte midagi ei leia sellega ja noh siis ja kui seal niukses soises maastikus ka on pandud, sa ei tule selle pealegi, et seal võiks niuke asi olla. Nojah, ja siis siis kui sealt haiglast ükskord välja sain, siis parajasti anti korraldus Saltibiisast ära tulla, siis ma tundsin viimase eželoniga diviitsast ära. Ja kuna tohter ütles, et rindel praegu ei saa, siis disparajasti Soodla adjutant tahtis Saksamaale puhkusele minna oma oma perekonna asju klaarima ja siis pandi mind järgmise Soodla juurde istumas. Soodla oli kindralinspektor ja endine Eesti sõjakooli ülem ja temal olid väga halvad kombed, mis minule sugugi ei, ei, ei istunud. Tema tuli kell 11 päeval tööle, aga mina kleidi G8 seal olema. Ja kui ta 11 tuli, siis, siis mina ei saanud lõunal, mida temal oli parasjagu hoog. Ja kui ta siis kuskil kella nelja paiku läks ta lõunale ja siis ta tuli kuskil kell seitse pool kaheksa tagasi, aga mina tahtsin juba kuskil kella viie kuu paiku vähemalt ära minna, nii et, et ma ütlesin, et ei see tagalas olemine pole ka midagi. Mis oli kindralinspektori töövaldkond või tema, terves tema koordineerida tervet Eesti Eesti kaitseväge. Kõik need andmed tulid tema juurde kokku, nyyd Eesti diviis kui ka need piirivalverügemendist ja piirikaitseväekaitserügemendi ta. Vot sealt tuligi, see asi, koorus üks lõpuks üks, üks väga suur pahandus välja meile all, muidugi meie hirmsasti kannatasime, kui algas Narva pealetung, sügisene peale toom. Nõukogude armee tuli oli niivõrd täpne, täpsed ühesõnaga nagu nagu oleks vaadanud kohe sulle suu silma ja siis seal üks lendur lassi sealt alla, lendurid olid kaasas. Et meie see seenelendur, verelendur seal oli täpselt meie diviisi paigutus peal, no ühesõnaga viimane ja kõige täpsem, mis seal pitsal sai üldse olla tulepunktid, kõige tulepunktid kõikus, raskekahurid, kõik olid peal, siis kuidagimoodi pidi minema sealt sooda tabest see asi välja ja siis oligi niisugune asi, et seal üks, üks kolonel, see oli saatnud selle Helsingisse Farvalasele ja see oli jälle tegi suure heateo sest seal aegas oli meil Eesti vabariigis oli kahjuks niisugune mentaliteet, et sakslasega ikka tasu koos teha tuleb ikka vinglasse asja teha ja siis aktsia saatis jälle selle hingastele selle inglased samal päeval antidele venelastele. Eesti mehed olid tule all, Symeditud veel tulid, lahingu käigust oli Maitland, eriti lahingu käigust oli maitsev kätega lõikama korralik positsioon maha ja kehakeelseid hiliste kiirte uus uued, muidu oleks olnud asi väga hull. Nojah, ega siis siin midagi Narva rindel sai, asi vaikseks, aga siis kui teistel jäi vaikseks, siis pioneeridele hakkas töö peale seepärast, et iga öösel nii nagu läks pimedaks, läksime üle kaevikute ette, biti kellelegi, Marilin Eplikule maismaa linnade teate või kaevikuid olid sisuliselt paarsada meetrit on simaarina, see tuli siis kata piinidega ja traattõketega ja kõikvõimaliku tõlgetega. Aga siis see oli ka liigkehasid sa oma pandud piinidele peale öösel ja kui hakkas ahetama niieti Paiivse kogu sai noh, eraldada siis, siis me pidime tulema kaevikutes ja seal siis selle jooksukraavide mööda tagasi ja järgmine hommik said natuke magada, hakatakse uusi takistusi tegema, seal öötöölised ja siis võttis poisid nii läbi nagu valged, nagu sest, et ega see muidugi oli, risk oli ka suur, ega seda ei saa ütelda, et see oleks nii. Ja, ja üks huvitav seik oli see veti fordiga. Meesvoor oli meil Kohtla-Järvel ja sealset foorist tulid mehed ette, ma ei tea, mida veel sealt mingisugust tööriistu ja neid kompressorid tulid tooma ja siis üks mees minule, et kas mina saaksid tulla üks öösel nüüd teistega kaasa rindele sena miinide panemise juurde, mina ütlesin, mina olen kate kursuse vastu sellepärast et et sa ei ole harjunud selle asjaga, teised on kõik selle asjaga harjudes seal oma tagalas ära siin toppima nina, kus pole vaja, siis ta kutsus omal seal sõbrad nähtsuste appi, siis hakkasid nad mind banzeerimat kuulutanuid ehtne, harjuvad kõik, et nüüd sa oled ka deegoli meetrizo diviidi mees, aga istutasin hobustega koguachi tagasi. Et vähemalt üks kordki ma saaks käia, tunda seda asja ja lõpuks nad nii kaugele lulisid. Kui ma ütlesin lõpuks siis ikka kui sa tahad tikkida, siis ja tegelikult ka too me kõik, vaatame, et ta midagi ei julma ka juhtuks ja siis enne tavaliselt, kui me jõudsime kaevikusse, siis loeti need veel kord üle nimelised elunud üle ja siis hakkas see vette minema. Pitsel pael hambusse. Jalatsid, siste twitsel pael oli valge öösel. Niisugune pitsal pael nimetati niuke valastid aluspükste halva niimodi, niuksed niuksed, vot siis selle seda möödujad läksid, siis oli teada, et see ikka igavesest taktis vedas oma katset, teades seda teed mööda, saab ohutult tagasi, muidu satud samm kõrvale, jäävadki miini otsa. Ja hakkab oomika kätte jõudma kaevikusse. Ja noh, igapäevaselt kes käivad, kõik on, on alles üks vähem. Hulk aega, meie saate nagu kellelegi ei tulnudki siis asja meeletatiks veeskol seal kaela, siis lõpuks tuli meelde, et uks oli ka siis ja läksimegi siis otsime teda lõpuks niukene. Pisikene must täpp oli siin otsa. Kuul oli tulnud nii kätelt otsa ette, nii vaikselt, et nüüd keegi, ta ei oleks ta nuusutanud ka või midagi sarnast. Sõduri saatus või näide juhuse rollist? Juhus ei olnud kuuldud jutus kindlasti aga kaarti Eesti diviisi positsioonidega vene lenduri käes. Selles loos pidi keegi tegutsema täiesti teadlikult võib-olla õilsa kavatsusega, kuid paraku naiivselt. Järgminegi jutustaja võib rääkida suurest juhusest elupäästjana keset tapatalguid tegevusaeg sõja lõpupäevil, tegevuskoht Tšehhimaal jutustab kolonel Maitla rindeautojuht Arnold Heinrich Mägar. Vene tankid tulevad? No vot siis hakkaski segadus peale, vot siis läkski see asi laiali seal, kes siis sai. Meie maitsega, siis tema adjutant jääb pelgaks ordonalt ohvitseri. Meie sattusin selle tee peale, mis läks Turnaust läbi. Viis 10-st autost ja Viismest autost. Ja Turnust läbi trügimise kasina Praha poolik. Kas teed olid ummistunud? Ei, sealt, kui me juba saime juba Turnaust läbi, siis läks juba lahedamaks, muidu noh, oli see sõjavägi ja kõik oli ju täis, seal need aga Turnust läbi saime, siis juba läks lahedaks asi. Jõudsime seda praami. Ma olen teile välja. Seal olid tsehhi patrullid. Lained olid, noh, päris rahvuspatrullide, vanade tsehhi vormis olid need heatahtlikud midagit. Et seal oli just eelmine, lausa sulastega, kellelgi oli siis selle kokkupõrge seal ja et seal head loota ei oletargede Aabrahami hinged, katsuge Prahast mööda hiilida. Mõistlikud olid niimoodi, aga kui teil relvad on, andke need ära, kui te juhtute punase lindimeeste kätte sattuma, siis lastakse kohe maha. Andsime puuridega, koosnes relvad ära ja ma ütle, kaasa arvatud Maidla kaasa arvatud, jah, no minul oli ka ja siis soovitan, kõigil olid meil. Andsime need relvad siis ära, seal, enne hakkasime edasi sõitma, siis pöörasime vihku, tahtsin vasakult mööda minna, sealt Prahast väiksema tee peale. Ei saanudki palju sõita, metsatee oli, kui need punase lindimehed hüppasid välja sealt jummal alguses kohe auto äärde, puhela taheti seal kohapeal kõik maha lasta, meedia, Maidlejatis, rüütliristirüütliristi, meie soovitasime tal ära võtta raudrist ja nii edasi. Heitlik tallaga rüütliristi, soovitaksime ära võtta, võttiski ja võttis ja pani tasku selle omal, noh, see oli, see oleks kohe ju lõpult. Selle panin taskuga raudristi ja need teised olidki. Jäi pärast islastika autosse tagasi istute, pandi kaks saatorid kaasa teineteisele poole veel väikeservulisel Austini seal lased alla, hoidsid katud servast kinni ja nii edasi, kuni koolini linnani välja, nakul linna ääres, seal juba valvel valu all ja no seal oli siis tohutu selts, plats, sõlmann, spordiplats, mis seal oli? See oli siis juba sakslasi tohutult täis, seal oli Nov diviisi oli seal juba meiegi tehtud, mingist juttu kohe seina, väärtuslik kivimüür oli seal kivihoone seina äärde. Mina oli minust parem, oli mait, lasi soli adjutant, siis kaks Ordunat ohvitserid paremal pool, aga kus nad saivad Hitleri õnge. See oli üks umbes 15 aastane poiss seal vasakul ja igaühe ette pansis, laske vintpüssidega saksa näoga laskjate poolne. Seljad olid seina poole kivise vööri poole Juba anti neile käes ja need kõik need punase lindimehed tegid, tegid seda. Anti käsklus laadi, nägime tantsu, lükatisse, patrol rauda, kõik silma hakkasid juba sihtima. Ja meie õnneks tuli vasakult üks hoolitsev tsehhi vormis ja nägi neid embleemisi arukate pealt sinimustvalget sinimustvalgete pleemis ja see keelas matsu pealt selle laskma säärasel. Nojah, ja siis see ohvitser vutti siis saatis need ees minema, need, kes laskja tulid, siis võttis, läks ise ja siis. Me nende järgi, vot ei tea, mis sellest siis Hitleri on, kes sai, seda ma ei tea. Seatas koledast Reekimise. Ema, tule appi, ema, tule appi. Mina tahan elada ja nii hirmsast röökis seal ja. Ja mina ka ja siis vaatasin, et on paras äge Repat. Taipasin ära siis sealt kambast, sakslast hulkusin küllili maas, seal tohutult seal soojemalt saamadelt. Pugesin sinna keskele noosi sattusin omannid spiikri tara nikerdamise järgi. See tehti käsi mõõgaga nahka, must on ikka must ja nikerdasin seal ära need siis mõtlesin sinna liiva sisse ära seal ja sakslased, lõika sääred, glamul, kroom, säärikud ja ohvitseripükside kroom, säärikud. Edgar pole millegi lõigata, jäiki ykskord vaatanud punase lindimehed käivad aga edasi-tagasi edasi-tagasi, keda kurrat magneti nutsu. Eks Nad otsisid mind, peitsid ülesse minu kraest kinni ja minema sinna ühte keldrisse, suur kelder oli seal suur, mujal suuri keldris sinna. Maitleja. Et ohvitserid kõik seal Jeesel koos jälle koos, kõike uuesti. Mitmes mais võis olla, see oli üheksas mai. Siis kui punase lindimehed meid kinni võtsid ja kell aktik ära võtsin, ma vaatasin kella, kell oli täpselt kell 12 90. mail, kui siis nende Punase lindimeeste kätte sattunud. Olime koos seal jälle ja aga seest ähvardati jälle seal kohe seal keldris maha lasta. Saksa noorikulise mustas vormis pärisse SS munder, ilusat pikalt niisugused lokkis juuksed, koormus kui sellel võttis juustest kinni, seda siit ju välja sealt ja ei tea, mis temaga tehti selt algemaine musta sooriumise mustas vormis ja mitte relvas, mitte relvas, see oli ikka päris algemaine. No ja siis seal olime ikka tükk aega tükk aega, ekspot kutsuti välja ja siis viidi ühte suurde barakki. See oli kahekordsed, voodid olid sees selleks sõjaväelastele, paraku olid kahekordsed voodid sees, seal ei ole kõik koos. Ja meid pandi siis koos seal vasakut kätt üks väikene väikene konku, kas sellise omal kartsa rooma, mis seal oli olnud, pansis sinna? No aga definik Veermacht'i mehed noh, aga see oli öösse, siis ma arvan niimoodi, et see juba üheksas vasta, kümnendat ühes seal oli, see tehti sisse, kukuks lahtisel. Systemaatide ladule sellele adjutant ja needsamad punase lindimehed ikka, kes muidugi kõik saigi. Ja veidi väära sealt. Määrused kohe, et nüüd hakkab sisse lõpp tulema. Aleksiks veerand tundi ja kaks mööda Needsamad mehed tagasi uuesti. Siis võttisi kaks ohvitseri sealt miili kaasa. Mina mõtlesin, et noh, nüüd on siis teada lõpp, katsun oksul kinni, välja ei saa. Ükskord tehakse uks lahti, mina mõtlen, nüüd ongi mul järgi. Aga kes olid Saksa sõjavangidest kaks niisked, valvurid labidad ööseks pandud, seal öeldi, et ruttu-ruttu välja, ostaks kõik need maha. Ja vot minu õnneks tees õnnetuseks veel sakslasi olnud värv vastu pidanud teise, teise voodis teise korrusel. Lõikan pantveenid läbi ja Seewyydivust ära sealt. Ja need kaks sakslast peitsid mind selle sineli all ära selle, selle sakslasega ära viidi. Lahja Amolcroomikut jalas ja toppisid jutuna sineli hõlmata sinna kroomikut alla, mulle seal krunkid välja ei paista ja noh, oligi võib-olla jälgis veerand tundi või niimoodi mööda ei läinud niigi palju needsamad jälle uks lahti, jumal, kus hakkasid räuskama, kus üks mees osanud hüppasid nende valvuritel pealsel saksavalvuritel aga näevad just riski, arvasid juba ette, et niisugune asi võib tulla just just just riigi ära. Nägite tüksjust, aga viidi see, kellel oli see ikka näod nõu pidi tulnud. Siis nad otsisid kõik voodialused läbi sealt ja vaatasin, noh, igal koht oli täis, kusagil üle ei olnud kusagil, kaht ei olnud ja need jätsid rahule. Mina pääsesin niimoodi eluga tänu selle kahe sakslasele, mis ta teate, niisugune lugu on, et sul ei ole mõtlemine. Korra käis mõte kodustest kõik läbi, et ma nüüd lähen niimoodi, et keegi ei teagi, Maudunud ainult see mõte korraks läbi. Et noh, tead harjunud ära niisugust asja, kui see aeg ja no ja siis kõikjal ära läksid ja teen hommikul annab keegi, otsime tuld, siis rahunesin maha. No siis me kaua ei olnudki seal vis teene, päev viidi jälle kuhugi suure platsi peale, noh seal oli jälle sajand, saevad tuhandeid moosis segunesid sakslaste hulk, Arnold, keegi teadnudki otsida seal. Mis selle koha nimi oli koolil. Koolil oli see koht. Võiksime koha nimekoolin lisada Eesti entsüklopeedia neljateistkümnendas köites trükitud ridadele märksõna all Paul Maidla lugegem. 1943 44 osales idarindel peetud lahingutes Neeveli ja Narva piirkonnas sinimägedes evakueerunud haavatuna Saksamaale, jätkas 1945 rügemendi ülemana. 1945. aasta mais võeti koos oma sõduritega Tšehhimaal kinni ja arvatavasti lasti maha rüütliristi kavaler. Tsitaadi lõpp. Kas teatmeteosed tulevikuski mäletavad kolonel Maitleja nime, selgub, on Eestil üks ajalugu või jälle kaks kui ehk enamgi. Miks langes tuhandeid relvis mehi tookord vangi? Miks nad ei jõudnud läände, ei ole selle saate vastata. Ühe võimaliku vastuse kuuleme mehelt, kes siiski üritas. Noh, siis pidasime plaani järgmisel hommikul või tuli käskida. Grelvad tuleb maha panna, et sõda on läbi. Mis siis omavahel arutasime, et meie oma relvasid maha ei pane. Et meie lähme oma teed ja liigume ainult öösel. Ja siis, kui me hakkasime relvadega kõndima, siis üks major tuli meie juurde vihaselt ja vandus meie peale, et miks me käsku ei täida. Ma ütlesin, et härra major, et sõda on läbi, et meie omad peremehed nüüd, et iga mats vaatab oma järgi, et me tahaks läände jõuda. Ja liikusime paar ööd, peatasime päeva. Nägime neid kolonnis, mis tee peal kõndisid, mõned olid ees, manitses aktset, jumal teab, see oli palju Eesti surnukehasid tee ääres. Ja siis hakkasid tsehhid taga ajama. Jooksin Minskis lageda välja pealt metsa saada ja nägin, kui ma vaatasin vasakule, kahel olid juba käed üleval, nende andsid alla. Siis meil oli neli järgi jäänud. Ja siis kukkusime venelaste kätte, siis enam pääsu ei olnud, tankid tulivad ja ja venelased kohtlesid mind päris hästi või midagi ütelda, võtsid relvad ära ja otsisid meid läbi, midagi nad ära ei võtnud ja venelased siis andsid meile tšehhide kätte ja läksid minema ja algasid tsehhid olid kaunis viisiku, tantsime süüa. Eesti läks, purjustsehh panimeetrite laskis, laskis teisele jala, et ta oli nii purjus, vist, laskis teisele kuuli jalga. Ja järgmine olin mina ja üks vene ohvitser tuli nurga tagant välja ja panid tšehhile põmaka ära. See oli siis sekundi küsimus, see oli, ma võin ütelda järgmiseni sõrme sõrmeliigutus. No see hakkas siis meiega rääkima ja ta ütles, et oli leedu juut. Mõtlesin, ma olen eestlane, Terrasele meeste muretse. Kes jalga pihta sai? Nevimide haiglasse. Et T8 pange minema, tibi ja mina andis nõu, andis nõu ja et näitas, kus poole minna ja ujusime paarist jõest üle ja me olime näljased ja. Ja ühel ööl oli vihma 100., mina kõndisin ees relva, jõulud, beebi kõndis selja taga ja siis käis järsku pauk. Massis Läksin ruttu tagasi, kaks mees, mees maadlesid. Ma võtsin kivi Lõid esimehel pea lõhki. Ja kui ma hakkasin ligemalt uurima, tal oli saksa SD vorm errorietjana ja ta oli Pipil lasknud paremast kopsudest, võisid paremast läbi ja tibisurise jala ära. Mul oli siis vähemalt kone olemas, Neeskondiskonejatest tulid siis ma olin vähemalt midagi omakaitsest olema, siis ma hakkasin liikuma ja hommikul ma jõudsin metsatuka sisse, kus oli suur kartulipõld. Ja tsehhi põllumees pani kartuleid põllu peale. Ja ma siis lamasin seal terve päev lõunani, lamasin seal ja tema tuli peaaegu ja tal olid suured võileivad ja vorstid ja lihad. Ja parima Konesist palges ja mõtlesin, et panen tele-põmaki ära ja saan endale kõhu täis süüa, kes ma mõtlesin jälle, et inimese elu ei ole nii odav võileivast ära tappa. Kui ta ära läks, korjasin tema kartuleid, laadisin taskud täis. Ja siis ma sõin toorest kartuleid ja. Ja siis, Termo, märkasin, et seal oli üks väike järvekene. Et mees pani võrkusid välja. Ma mõtlesin, kus võrku, seal kala. Ja kui ta võlgu tuli ära pannud, siis ma ootasin seal kaks-kolm tundi, kõht lõi, jälle, nurrub. Kui see mees oma paadiga ära läks, ootasin, pimeda, tuleb siia. Vedasin need võrgud välja. Pidin pea ära uppuma, võrdluses oli kaks angerjad. Katsetasin seda toorelt süüa ka, ajasid oksele. Ja järsku olin siis peaga, hakkasin üle tee minema öösel ja oli keegi tõmbas tuulega tiku ja suitsu Rootsis ma jäin sinna laama mõju, lamasin hulk aega, keegi vahetati välja ja lõpuks ma mõtlesin siin terve öö ei saa olla, panin talle tule peale, jooksindas möödega. Mina lasin või laste, seda ma ei teagi, ma saan endast mööda. Kedagi mind taga ei ajanud. Ja tee peal olid kogu aeg vene kolonnid, liikusid molemitel poolis, pilt kogu aeg ettevaatlik olema. Järsku olin siis suure jõe ligidal. Ja seal olid venelased ja ma hakkasin jooksma, tõmbasin tule peale, viskasin kone minema, võtsin kõik asjad, mis mul oli, võtsin ära, viskasin minema. Hüppasin Elbe jõkke, kaste tulistasime, Apiti muld, tagasiteed enam ei olnud ja siis ma mõtlesin, kas ma lähen nüüd mind lastakse maha või siis ma teen endale natuke teed puhtaks, palju neid oli, seal? Ei tea, võib-olla neid, ehmatasin. Ma ujusin Elbe jõest ja kaotasin mõistuse ära. Ma peksmise peale ärkasin ülesse esimest inglise keelt. Sõna ma kuulsin vait, taastat. Valge poeg enam-vähem. Ja siis löödi mul nina lõhki, nii oleks peaaegu silmade vahele see nüüd siit kinni õmmeldud illust. Ja nad mängisime jalgpalli. Kes need olid, neegrid, Ameerika sõdurid ja. Ja üks valge ohvitseri tuli välja, ma ei saa neid sõnu ütelda, mis ta ütles, aga need olid Khanis ka karmid sõnad ja krõbedad sõnad, väga kanged sõnad. Ja siis ta küsis, kes ma olen, ma ütlesin, ma olen eestlane. Mul mingisugust Tuudistes enam ei olnud, ainult püksid olid olemas. Paljajalu. Neist viis mamist, minestasin ära, märkisin üles haiglas, siis olin juba nina kinni õmmeldud. Ja nii suur neeger istus mu kõrval. Ja ta tahtis mulle midagi anda, ema veeretas ennast voodist välja, ma mõtlesin, hakkab jälle. Hakkab jälle taguma. Hatta tahtsime kooki anda. Tead nagu ameeriklastel need suured koorekoogid. Ja siis ohvitseri tagasilöögist kaunis head saksa keelde ütles siis, et ära sa palju söö. Et kui sa sööd ainult siis kuivikuid ta viibinud lattu ja siis lao oma taskud täis ja et mis sa tahad teha ja mõtlesin, et kui ma siin siin töötada, see on, et see mul hea küll olnud. Ja ma töötasin siis ameeriklaste juures kogu aeg sain, kuigi, kui terve paigust ma teadjaid kõht võtab, nii palju kuivikuid vahelist kogu aeg sõin. Ja Kokigi pakkus mulle liha ja igasuguseid, mis neil olid need rikkamad toidud, aga siis mu enda mõistes vist ütles, et härra niiskis trassisööja Noniks, nädal hiljem hakkas niikuiniisiis, hakkas juba, kõht hakkas töötama ja ja siis ühel hommikul Ameerika ohvitserid, venelased võtavad selle osa üle, et sa nüüd teemise tahad. Kas sa tahad sinnapoole? Sinnapoole ma ütlesin, et ma ei tea, mis mul tulevikku praegu on, aga ma sinnapoole küll ida miinium, venelased on need, et ma tahaks ära minna. 10 aastat hiljem on Leo Jaago ühel heal päeval jälle relv käes, rünnaku lähtealusel alustamas 25 aastat kestvat teenistust Austraalia armees. Malajas, esimene kord, kui mammalajas olin, ei kohtunud eestlasi, aga teinekord kui olin malajasime, ronisime mäest ülesse ja mu ees oli üks noor ohvitser. Ja vihma 100. ja taastus mulle sõrmede peale ja ma ütlesin eesti keeles, kuradi sant, kuradi mats. Vaata, kui sa lähed ja ta pööras ringi mulle sula eesti keeles vasta, pidage lõuad, reamees. Teine kohtamine oli, kui ma olin nõuandja Vietnami sõjaväele, suured ninad tulid silikoonist meile külla, mis ma mõtlen, suured ninad, olite ohvitserid, kõrgemad Ameerika ohvitserid, austraalia ohvitserid ja Vitnena ohvitserid. Ja nendega oli kaaslaseks noor korpuraal ja ma vaatasin tema nime ja vaatasin ja siis ma küsisin tema käest seltsi ainet, hoids. Tema, te olete sakslane ja tema ütles, naan eesti naine ees, Läänder, ma ütlesin, siis räägin eesti keelt. 1939. aasta sügisel viis kodurannast lahkuv laev kaasa ühe meremehe elust unistava Võrumaa nooruki. Juhuse tahtel väljus laev augustikuu viimasel päeval, mis määras Fret kraavi edasise elu, sest järgmisel päeval algas teine maailmasõda. Mul on üks väga huvitav juhus, maalin olin, olin, olin Hamburgis, hiljem ma olen Ameerika laevas, teine teine ohvitser ja ja olime öösel laadimisel ostamise operatsioonidel. Vahist tuleb saksa tollimees tuleb laevamundris, muidugi. Sol andke siis hakkab minuga. Palun, kas ma võin klassi kohvi saada tööl? Abis on teenistuses olnud, siia palun väga. Ajame siis inglise keeles juttu keset vaatavat Teie küll te olete Ameerika mundrisse teie käituda kuidagi euroopalikult, hetkeks olen küll Euroopal, kust te pärit olete? Eestlane Ahnii. Kas, kus ta teenis? Meie Maavianodeerisin kolmanda tõelisel liitlase poole merel, teater, terve sõja? Küsib, kas sa oledki torpedeerivat. Temal, isa. 45 teistab jälle, ei olnud Dani Merus noorimat ja vaat siis teineteist korda. 42. aastal Brasiilia rannas küsib, mis kuube. Aus 22, see oli minu allulemis, teie teie laeva põhja lasi, tema oli meeskonnas toimunud ohvitser meeskonna liige ja ta mäletas seda ka oma sõna siis selle peale sina tegid oma töö, mina tegin omade naises napsipudeli välja, tegime väikene mõttetuid, teeme nii, et satsionaalsed olime siis sama koha peal, siis mina jään ellu, sa oled keelustatud, sest Saksa allveelaevadel ka väga suuri kaotusi, nüüd 17 protsenti nendest meeskondadest läksin endale siis lõpuks oli nii, saatus hoidis põlemata Kloodis mõlemaid ja see oli juhtus 22. augustil 42. Ja me olime Inglismaalt, tulime välja täislaadungiga teel Argentiinasse ja Brasiiliasse, Argentiinasse tulid juba üle Atlandi kõik, mitte mingeid ei olnud ühtegi rünnakutega, medage ja jõudsime Lääne-Aafrika randa ja sealt läks konvoi laiali, osaleb edasi Kaplinna poole. Üksinda hakkasime aknale tulema, Brasiiliasse, seal Sierra friit townis ja tulime üle ja jõudsime Brasiilia randa. Ja siis kuulsime raadivallutajad saksa all olevat tegutsevat Brasiilia rannas juba siis neile teisel aastal. Ja meil oli, oli kaks tundi sadamasse veel jõudmiseni aega ja hommikul kell kell viis hommikul saksa alla laevale kallale ja ma magasin Soboli just vahist ära tulnud ja hakkas kahurituli peale löödi veel kahurid, seal on siis pärast kahuritulega ei saanud neid põhja lasta, siis panime torpeeduga. Teile välkkiirelt riided seljas ja EKileri magasin riietega, kõva sõja kunagi riided seljast ära ei võtnud, see oli, see oli tavaline mulgu. Ma olin varem juba saanud torkadeerida 40 40 asega, siis me laeva ei kaotanud, aga laev Tabaraga norra laevaga, aga siis nad toimuda sadamasse. Pääsesime ära. No ja siis oli laeva hukkumine jooksite tekile teki elada, siis ma ei tea, mis, mis juhtuvalised laevas laev põles juba tõesti? Ei oska midagi masinaruumis plahvatuse olud, aga siis nägin horisondil meistriks puhul me eemali Saksa allveelaev ja hommikul vara ja nägid leek, kuulid tulid, käisid, tulistas, tulistas laeva keskossaja. No sama, siis on, siis on, nüüd on asi tõsine. Ja siis oli üks päästepaatides, kus mina oleksin pidanud olema, see oli puruks lastud ja siis üks päästepaat haavatud meestega saime sealt laevast minema. Ja siis asi nagu pikk lugu. Me jäime ilma laeva ahtrisse ja kui laev, kas olete seda Titanicu filmi näinud? No seda on Eestis palju ja nooruse ahter tõuseb ülesse maaliga laeva ahtris, istusin seal parve peal, parv oli nii pandud kinni ja taimed tuleb lahti, kui laev ära upub. Ja vaata korstnaga peale Venemaa ja vaata siis mõtlesin, et nüüd on lõpp käes, pole kuskile minna, ei ole. Ja huvitav, mul oli isa keri oli mul alati kandsin kaasas tema viimane kiri Ennodarreteerimist ürik. Ja siis ta valati enne merele minekut sõja ajal lugesin selle läbi ja nii ütleb nii et sa oled ainukene poeg, ära karda, ma olen kaks uut sõda läbi läinud, sinuga midagi juhtuda. Vaadake, korstnal hakkas alla vajuma. Kõlade vanamees, mul nii rahulik, tunneme menekus kurat valetasite samas on. Aga, aga vaev vajus ära, aga me olime nii ranna ligidal, et vist oli juba madalik seal madal vesi, paar miili rannast, laev vajus põhja paljude üles, ma tulin taganttarbega ülesse pooluppunud küll, aga jäin ellu. Ahtri jäigi vee peale, siis kirjalikust 100 meetrit sügav, seal oli see aga siis, aga siis seal oli vabalase parv, Vabarasonaalime kaheksa mehega parvelgus ja läks neli meest, oli ülese kolm rootslast, üks eestlane, täna seeslangised, Tõnn? Jah, ta tõmbab vee alla ega, aga öeldakse, et oli rannaliste, siis tuli vajus põhja ja siis parv tuli lahti. Sa oled kaunis sünge tunne olla, kui sa hoolega, aga siis, kui tuli tegin, tuli parvega vee peal, tegin silmad lahti ja varahommik, päike hakkas tõusma. Olin elus. Nii et ütles, et ei saa, ikka vedas oma sõna, mul. Ja siis huvitav ka, siis oli see, kui olime seal ahtris, esimene tüürimees, kes oli ühe päästepaadiga saanud laevast minema ja siis nad olid väga ligidal, meile. Ütles nii, vaadake ma pärast Gruusiat, poisid vaadake nüüd oma sõpruse laeva ahtrist, laev hakkas juba nii peaaegu püsti ja hakkas alla Vene väe, nägid nagu kuked, orel see. Ja siis ütles, vaadake sõprusel jätke jumala käästes, sest neid enam ei näe. Aga vot ikka neli neli meest oli ülestalituse, jäime ellu. See oli pidev mäng elu ja surma peale. Mõtlen selle pärast, mis Eestis sellest ei teata, kui palju eesti meremehi teenis liitlaste poolel, nad arvasid, 39. aastal oli midagi neli kuni 5000, Eesti meremeest oli, oli väljaspool Eestit. Ja sinna 80 teiste laeva jäi Inglismaale, läksid kõik inglise lõppu alla ja siis oli veel neid vanu meremehi, kes olid tulnud esimese, teise maailmasõja ajal olin, oli kõik kohad olid Eesti meremehi täis, New York oli täis Inglismaa täis neid ja ta oli seal, oli veel. Meil hukkus tasandil need aastate jooksul 39 kuni kuni kuni sõja lõpuni armastatakse kõvasti üle 1000 Eesti meremehe, kes olid liitlaste poolel, sest keegi täpselt ei tea, sest me olime laiali igati igati laevade all ja nii et seda seda mingit keskkartoteeki ei olnud. Vabariigiga ka mingeid suhteid ei olnud, olime täitsa lennud, Lindpriid Sis. Nii et oli, oli, see oli ilma kodumaata, ilma ilma vanemateta ja aga leivad pidid teenima, ega siis järele pidime jääma, sest muidu põlvega maali võinud võetud kohe Ameerika sõjaväkke poleks laenude barrekas merel olla või sõjaväkke minna. Helistasite verel olekut, nojah, on sellega harjunud, ma olen juba siis kolm aastat merd sõitnud juba karastatud meremees, ma olin üheksateistaastane, ameeriklaste sattusin tikas sõjaga, verel harjub ka vot meresõda niisugune imelik ega saama vaenlast ei näe. Sa ootakene tulebki, pauk tuleb ja see võib mõnikord mõnel elu raekoda ja seda ei tulnudki, aga, aga jälle kui tuleb, see tuleb nii ootamatult ja kiirelt. Kunagi ei tea, nii et see on jälle mere väga, hoopis teistmoodi värk. Muidugi ma olen pommitada saanud lennukitega kellad Vahemeres. Aga siis aga meresõda on ja seal, et sa istud kaevikusse, näed oma vaenlaste merel ei ole sellega. Kui sul lastakse põhjust jääda, siis, siis on, siis on Penegi ja kui palju pääseb, see oleneb, kus kohta laev saab tabamuse ja oleneb ilma olukorrast ja, ja lastist, kas, kui kiiresti seal ajab ära vajub, nii et see on, see on väga õnne õnnemängija teenisin kuus aastat Vietnamis ja seejärel järele ja selle, et ma olen olnud selle selle aja jooksul, ma olen olnud Vietnamis vähemalt poolteist aastat olnud isik nii koha peal. Me olime meie laevad, me olime nagu uju, uju laskemoonaladu, et 6000 tonni laskemoona peal pomme ja kahuri ja miini ja need mürsk ja siis olime väga sant koht. Jah, ja muidugi ma saan 100 protsenti lisa, lisa lisa 20 sõjatsoonis olin aga. Aga siis oli, oli juhuseid küll, kas oleks võinud lõppeda seal? Kaunis raske tagavad jälle, jälle vedas. Seal ma olin ühes olin tee Saigoni jõge mööda üles oli laskemoona laadung ja, ja meie ees sõitis statuudi Vietnami lootsid viisid siis need sinna. Jõgi on väga keeruline ja siis sinna üles sai kooni, seal oli suur laskemoonaladu, kus me vedasime laskemoona ja meie ees oli meil olid helikopterid ja siis patrullpaadid, sest rünnati kaldapealsele Suudžungel ja soo, kus lasti rakettidega ja püüti mineerida laevu ja järske vali laeva sellas. Ja eeslaev, kui me kuulame kõikla raadio-telefoni peal ja oi, saime pihta. Ja selle laskemana laev sai, sai tabamuse raketiga kuskilt džunglist lasti sinna ja, ja midagi juhtub, et tuleb üks hirmus Kergatused vaev, tähendab, õhkub nendes kõik see laskemad läheb, midagi ei juhtunud. Sõitsin edasi ja siis tuli välja see laev tooli sinna, seal oli suur, sai kooristaks, mõni miil väljas oli, oli laskemoonaga raskemale laevad, võtsid oma, lasti maha. Ja, ja läksid need demineerijad või näete, te näete, oli Ameerika mereväe need, kes olid eksperdid ja seal ei tulnud üks mürsk laastanud Hiina mingisuguse päritoluga rakett. Ja oli läinud laeva kolmandast luugist sesse läinud näljast laskemoona kastist läbi, aga Polud lahkenud ja läikese lahkemates, et see see ja oleks lõhkenud. Siis oleks olnud väga väga siis oleks vaevanes tee kinni pannud, sai hooned, oleks oleks olnud. Need jälle jälle vedas, seal imesid juhtub imesid juhtub. Nii et oli, oli, oli, oli, oli huvitav periood. Kuuldu oli saade sarjast kirjutamata memuaare.