10. mail mängis Estonia kontserdisaalis Eesti riiklik sümfooniaorkester. Dirigeeris külaline Alabamast Taavo Virk Haus. Kontserdikava oli dirigendi tahtel koostatud Ameerika kaasaegsete heliloojate loomingust ja kontserdi pidi lõpetama klaveril literatuuri pärl köshwini klaverikontsert. Pillessoleeris Giulia Ardi ülikooli doktorant Indrek Laul. Kohtusin Indrek Lauluga päev enne kontserti Estonia kontserdisaalis lava taga dirigendi toas. Vahetult pärast seda, kui orkestriproov oli lõppenud ja üle hulga aja oli meil taas võimalik selle noormehe mängu kuulata Estonia kontserdisaalis. Nagu Indrek Laul ise ütles, ega seda väga sageli ei ole juhtunudki. New Yorgis, kus ta praegu elab ja õpib, saab ta võrdlemisi harva mängida orkestriga. Aga ma ei taha üldse hakata meie omavahelist jutuajamist ümber jutustama. See on lindil ja ma usun, et Teele pakub samasugust naudingut kui minulegi kuulata. Kuidas üks noormees, kelle kohta öeldakse Juljardi ülikooli doktorant räägib oma õpingutest oma igapäevasest elust Ameerikas oma sidemetest koduga ja muusikaga. Mitu aastat Ameerikas olete juba olnud viis aastat ja mida selle viie aasta jooksul olete siis jõudnud seal Ameerikas ära teha? Praegu lõpetasin just esimese aasta doktorantuuri tulijaid ülikoolis New Yorgis ja on teha veel teine aasta õppetööd ja seejärel jääb kas kaks-kolm aastat järjest seal eesti sertatsioonide kirjutamiseks ja kontserdite andmiseks eksamite sooritamiseks. Ja see periood võib kõikuda seal kahe-kolme-nelja aastaga. Ta ei ole väga tuntud isegi kui soolopianist slaidid ütlevad. Ma arvan, et ega seda pahaks ise, aga aga ta on seest kontsentreeritud rohkem õpetamisel. Nii see kontserdite andmisele. Ja ta ongi teavet soolokarjäärist loobunud, kuid see-eest on tal väga palju tudengeid Juljardis ja teises ülikoolis sel kõrvaldanud välkkursusi ja on poole kohaga professoriks ning, ning suvekursused, mida ta korraldab. Kuhu ma nüüd lähen ka sellel suvel, meil toimub rahvusvaheliselt, tehes võõrsilt. Noored nüüd selle viie aastaga ära harjunud ameerikalikku elulaadiga ja selle õppetööga ja kõigega. Ei tea, olen vaadanud siit-sealt, et see võtab hästi palju aega. Võtab vaid harjuda. Ja ega me, kes me siit tegelikult lähevad, õppima, ma ei usu, et me palju Ameerikaliseerume me rohkem. Muutume kahe kultuuriinimeseks niimoodi, et sa tunned ennast hästi ühes skulptuuris. Lihtsalt nii, et me tunneme ennast hästi, singel seal, seal kuskil on see moment, et et näiteks lihtsalt harjud ära rääkima eesti keelt ja teist keelt. Moment, et iisraeli lihtja nüüd teist tähendab täitsa mõtled ühes keeles ja teises keeles. See, seda peab harjutama, et ta oleks täiesti nii, et ei saa üldse aru. Olete te iseendas ka kunagi mõelnud. Tegite te hästi, et te läksite ameeriklasi? Tema praegu ma olen küll rahul, et ma selle valiku tegin, see, mis ma näen, seal saanud ja ja millised võimalused on mul seal olnud ja kuivõrd kas või kohapeal seda räägivad kõik, see tähendab, kes on teisi noored läinud sinna ja kuivõrd näiteks kohapeal lihtsalt New Yorgi elu ise õpetab, seal on niivõrd palju informatsiooni, on koos nii palju huvitavaid inimesi ylekohtune pealt õppiv ja elu käib lihtsalt niivõrd kiiresti kogu et see on omaettekooliks, mis kasvatab ja kui ma oleksin läinud kuskile mujale Kas see ilusam nii kiire on? Ja et see kogu aeg teid tagant aia, kas see ei võta ära nooruses nii vajalikku, vaba aega ja lõõgastumise vajaduste momenti? See on väga õige, ma tunnen seda teinekordki, et tahaks võtta aega maha, kui vaadata näiteks kas või, või lähete neid selles, ma olen seal, seal on seal nyyd kõrgeid majade nii palju autosid ja, ja nii palju sigimist ja sagimist ja palju puid ei ole, kui ei ole keskpargis ja ja see kõik tegelikult seal kohapeal kogu aeg olla väga esid. Kui sa käid seal, ütleme kaks nädalat niimoodi ära, seal on pikad päevad hommikust õhtuni ja lähen välja ja ikka masinad ja iga on inimesi täna. Kiiremini tahad koju, siis hakkad kuidagi selline närvi ajama ja, ja siis siis on, ei saa üle minna, sest autosid on nii palju ja tähendab isegi punane tuli siiski ootama, siis autode vool ei katke. Ja lõpptulemus on kõik väsitavaid, läheb ka pimedaks ja oled ise väsinud tuletuses Raadusele harjutan mitu tundi ja siis need talvel on mul eriti autod sõidavad vastu nende tuledega siis on siis on selliseid point, et et võib-olla ei tea, kas peab nüüd nii palju rabelema, et võetakse, võetakse aasta vahelt ära, puhkaks natukene. Ma ei tea, kui sellist võimalust ei ole. Peab aru saama sellest momendist, mis mulle endale ka võtta ei saa, aega kohapeal on see, et et Eestit ja Ameerikat on raske võrrelda säranteini kultuuripilt ka selles mõttes, et ta nii palju on neil võimalus, ütleme minule jääb selline tunne, et Eestis on üsna vähe inimesi. Ja kui on vaja, kui on vaja leida yhele kohale kedagi väga head, siis ei ole valikuvõimalus väga suur. Aga seal on niimoodi, et kui mingi koht vabaneb, no näiteks näiteks vabanes, agulsin Detroidi sümfooniaorkestri flöödimängija 700 avaldust, Sa pead olema kohapeal ja sa pead olema kindel, keda nad saavad usaldada. Sa ei saa olla niimoodi, et oled teatud aja ja siis kaovad ära siis tule tule tagasi, monid puhkasin ja vot sellist järjepidevust ja, ja et sa oled alati olemas ja et nad hakkavad sind usaldama koha peal, tekib selline sissetöötamise moment, et ma olen ikka seal ja on see või teine, ma olen ikka seal, jaa, ikka paned edasi ja ikka liigud edasi ja ja, ja ei kuku äravad. Kuulge, aga kui nüüd natuke meenutage, kuidas te sattusite hinna ning las see on niukene? Segane. Professor valva sisendas mulle, et mine mängi ja, ja mängib väga hästi. Kõige Singe moment oli, kui ma istusin üksinda sinna Aerofloti lennukisse, suur tuul, vajusin sinna maha ja ma sõidan kuskil New Yorki. Kuidas sinna saada, ma ei teadnud. Nii palju inimesi on täiesti üksinda, aga kui ma sain siis New Yorki, siis olid seal halva kohalikud eestlased olid aastas ja siin asja lihtsamaks asi. Ma sain Stanyaolisena harjutada, klaaridügava tuvad ja läksin kooli, mängisin eksami ära ja et kõiki võitsid koju tagasi sõita, nii et ega see eksam muidugi isenesest mugav. Ta on ebamugav, väiksem, teistmoodi, nad ei kuula tunni või isegi pooletunnist kava. Nad kuulevad umbes 15 minutit, kusjuures nuusutad kahetunnisest kahast ainult katkendeid. Ja ma pole kunagi varem teinud, et nad Aebel katkestavad mängu ja paluvad midagi muud sõdrama, suuteline koheselt tülitama, ümber teisele muusikaperioodile mängima romantikat ja Käia klassikat niivõrd kiirte vahele ja lõpuks suled klassist välja ma ühtegi teost lõpuni mänginud. Ma ei saanud ennast nagu tühjaks mängida. Ja siis ma küsisin nende käest, et kas ma siis leiaksid, saatsin pool aastat dokumente ja tulin siia kohale ja kõik, mis endast kujutas. Et ma ei tea veel vastust ja ma läksin tagasi, ma läksin juba seisma jäänud aastast ja siis ma sain üks poordis guugras, sain vastuseta. Midagi täiesti bändi vaja ja kõik on olemas hea tuju ja kui vaja siis oli rõõmite suur küll oli sile ja mida ütles selle peale professor Arbo Valdma. See oli huvitav, et kui ma tagasi tulin, ma arvan, et ei pane pahaks. Tema hakkas niisugune järgmine asi, millega. Me liidust olime Dimitri Klenski, viiuldajad on võidud neljal rahvusvahelisel konkursil esikoht ja ja olime temaga kahekesti. Peaaegu et esimesed, kes õppisid tudengiviisa. See ei olnud Emmigreerumine, sealise kogu asja raskus ja kuskilt uudsus. Et varem oli niimoodi, et kas see oli riikidevaheline vahetus, aga nüüd oli see midagi sellist, et me läheme ise omal käel. Astume sisse ja, ja nii nagu mujal maailmas ei pea selle pärast paluma teise riigi poolt või niisugust poliitilist varjupaika. Näse metoodika õpetamisel väga erinev erinevusest tuledega ja tõesti erinevusi tuleb ette, kuidas interpreteeritakse näiteks Beethovenit siin ja Moskva kooliga ja kuidas teda mainitakse seal. Sest muusikateadus areneb edasi ja kontaktid lähevad üle maailma seal laiali. No välja teatud stiilis praegu tõlgendame Bachi vot sealt tulenebki natukene see ka koolide erinevus. Twiaadis on palju rõhku üldainetega mitte ainult eriala, mitte niimoodi, et, et sul on teatud hulk soolokontserti aastas ja see on kõik selline võimalus, kui teha mitte kraadi. A kuna doktorantuur on kraadi ja enne, mis ma tegin magistrikraad ja see tähendab, et maa peal teatud hulga aineid läbima ja saama punkte kokku. Ja need ained hõlmavad eriti doktorantuuri, Haadan väga mitut halda. Seal on maalikunsti ja kujutavat kunsti, arhitektuuri. Üldainete osakaal on meile, kui esitad interpreetide üsna raske. See tähendab seda, et võib-olla neli-viis tundi hommikul välistama raamatukogus ja siis pärast seda saab Valio klaarida, aga ma olen isegi teades, et ma kujutan ette, et sinul endal oleks lihtsam teha teaduslikku kraadi kus ma ei peaks laari mängija või nii, et ma tean, ainult, nagu ma rääkisin, teine variant, tunnises, mäng, laadid, aga see, mida ennustas kulmude veetud mõlemad on kombineeritud koos. Üsna raske teha on tulla, kui sa oled kirjutanud mingi viis tonni ja võib-olla isegi kääval väsinud, et nüüd hakata veel harjutan sinna otsa ja pea väsinud ümber lits. Vot selliste asjade Moskva koolis on üldainetel, nii kui ma seal isegi mängimise uurimas on vähem tähtsust olnud. Aga muusikakeskkool andis mulle hea pagasi mida ma olen saanud kogu aeg kasutada, see on, ma sain hea pagasi solfedžo s harmoonias matemaatikas ja keeled aitavad kaasa. Muidugi teistkümnes üldse oli meil muusikalised ained hakkasid väga varakult peale ja see on mind aidanud kaasa, kuna Ameerika süsteemis need ei hakka varakult peale. Ja kui sa oled ikka midagi lapsest peale harjutanud, et kas või need harmoonilised käigud, võit või harmoonia kuulamine on mul lihtsam olnud kohapeal. Ma ei pea sellega tegelema nii palju, sest mul oli seal teise probleem. Ja vot need erinevused, et näiteks Ameerikas ei õpetata nii varakult muusikalisi aineid nagu solfedžo ja harmoonia. Et mul olid, need olid olemas, kuid samas nemad saavad võib-olla tugevamat literatuuri kirjandust ja, ja sellist üldisemat ettevalmistust lihtsalt Aldkonvel mida mina pidin seal endale järgi jooksma, aga kui tehnilisest pagasist rääkida Milline on teie repertuaar tavaline ise tegelikult kõik teosed, aga pean läbi arutada oma professoriga. Tahab, et ma oleksin laiema haardega ja ega ei mängiks näiteks ühel soolokontserdil ainult ühte heliloojat. See tähendab seda, et, et näiteks selle aasta kavas oli mul Rahmaninovi kolmas klaverikontsert Alfred Schneideri kontserdit. Kordasin Verlistigaks legendi. Et sa leiad oma tee ja läheb oma rada, aga see, mis meie saame sulle kaasa, kui tihti te näiteks saate kontsertidel esineda ja kui tihti te saate mängida koos ja esineda koos orkestriga, kas sellised võimalused on teil olemas ja neid võimalusi see on raske saada? Sellepärast et New Yorgis ei ole niivõrd palju saale. Kontserdil käiv publik on vähenemas ja, ja konkurss, kellega siis konkureerival ju tegelikult krediidi suurel maailma staarid. Sest kui võimalus kuskil mängida, siis on see Tegelikult ei ole niimoodi lihtne saada kuskilt väikest kaamer saali, siin seal, seal seal ei maksa palju reklaam maksab väga palju inimesi, kes tulevad sinu kontserdile ja ei lähe kuulama näiteks. Tšanovoreti kontserti, on ta siis on? Ehk jaa. Aga Ma mängisin nüüd ise, me tegime koos Christian Järvigaks, Neeme Järvi noorem poega, dirigent. Tegime inimestel on üks kammeransambel ja mul ei tule distulenevast doktorantuuri. Kontsert oli, siis me tegime terve kontserdiorkestri, ebamängisin nikli kontserti klaverile ja, ja keldriorkestrile tegime Mozarti. Rajal sai tehtud siin Estonia saalis geišeni rapsavad Radisson Blu ja kuna televisioon selle üles lindistas ja näitas siin veel paaril korral, siis juhtus niimoodi, et kui Aafrikas oli Eestist, oli seda televisioonis näinud. Ja kui ma olin seal, Tal oli vahel seda lugu mängija, siis ta helistas mulle uudistesse, tule seda lugu väljumaliseks tegi. Ja sealt kontakt tuligi ja siis ma läksin ja inimeste koos ja ja võin ütelda, et meil läks hästi, nii et et kui ta tuli siia, siis ta helistas mulle ka. New Yorgi ütles, et kuule, ma lähen Eestisse mängima, ma mõtlesin, et võiks mängida seda Kesseni kaari kontsert. See oli tema kutse, tema ideest, lugu, mängija nii-öelda mul on hea meel, ma ei ole praegu Eestis mänginud umbes neli aas. Koos enne Eesti ja seal seal väga tore on jälle nendega oksade kosmosesse. Te ütlesite, et täiesti ootamatult, te peate nüüd jälle tagasi minema kooli seal niimoodi, et. Ma sain järgmiseks aastaks jälle täisstipendiumi ja see tähendab seda, et et ma ei pea maksma õppemaksu, mis on vähemalt 12200 dollarit leid. Samas see on ka selline spetsiaalne stipendium, et kui praegu toimub järgmine lõputseremoonia uutel õpetajatega sellel aastal, sest seesama stipendium märgitakse ka eraldi spetsiaalsesse stipendiumit, et leheküljele, kus on valitud tähtsama välja ma lihtsalt ei tee siin endale praegu reklaami, vaid lihtsalt see niimoodi on. Ja, ja see tähendab seda et ja näiteks eelmine aasta oli samasugune asi ja ma pidin olema koolis kohtumusele inimesega mängima. See on, see on omas mõttes Ateena ja kuna see traditsioon juba väljakujunenud, siis eesniit, kui on jälle lõpetamine koolis, ma sõidan jälle kohe tagasi. Et kokku saada selle inimesega, kes annab mulle selleks aastaks selle stipendiumi, muidugi tema seda otseselt ei anna, demannaksele koolile. Finantsosakond ja komitee otsustab, kellele see antakse ja nende kaudu ma pean sidet ja nemad panevad mind selle inimesega kokku. Me läheme kuskile stuudiosse, räägime, vestleme oma esimene ei leia sellepärast minema poodi, aga ma ei tea praeguse sponsori osas palju rohkem midagi, kui et ta on ühe firma president, see annab talle jälle teistpidi rõõmu. On teatavad kohustused, aga need on. Need on teist laadi, need on niimoodi. Kui mul on soolokontsert, siis ma kutsun teda kontserdile, ükstaskõik, kust ta sellel ajal on maa, lindistan selle kontserdi 100.-le kasseti, ma kirjutan talle aastaajal näiteks, mida mängin ja kuidas mul läheb. See ei ole mitte niimoodi, et kui ma nüüd, kui midagi ei juhtu, kui stipendium ära ei see on lihtsalt, et ma hoian selle inimesega kontakti kuskilt otsast, on see lihtsalt. Ta võib olla elementaarne viisakus, aga kuskilt on see ka inimlik, et ja kui, kui sind aidatakse nii edasi, siis nemad ei taha visata seda raha niisama tuulde. Et see läheb kuhugi vaideid, et nad teavad, et see läheb teatud konkreetse eesmärgi nimel ja nendel on endal ka hea meel, kui nad näevad, kuidas see edasi areneb. Kõikides Eestist lähevad Ameerikasse õppima, on finantsiliselt väga sead. Muusikas on see teises valdades, miks ma seda teen, äge on see, et kodueestlased ei ole häädhnil, me üldiselt teame yhendust. Ja see dikteerib meile teatud tingimused ja dikteerib seda näiteks, et, et meie koolis saada täisstipendiumi see tähendab seda, et sa pead olema erialaliselt potentsiaalne. Ja sa pead väga hästi õppima. Ja kui sellele pean lisaks olema Ai ei räägi nüüd siin endast jälle, vaid, vaid lihtsalt on on kuidagi välja kujunenud. Et sa pead olema suhtlejaga teiste inimestega. Et nad sind teavad ja eks ja, ja vahel peavad. Või kuskilt otsast tunnetavad, et kus on sinu eesmärgid ja kuhu sa edasi lähed ja sa oled ka kolle potentsiaalne sest on ka neid õpilasi, kes, kes tunnevad, on rikaste vanemate lapsed, õpivad ära ja siis siis lähevad mehele ja, või, või ta ise ja siis, ja see on kõik, minu jaoks ei ole kõik, see läheb edasi kuulal, teatav hätta vahepeal seda kõike nad arvestada, seda kõike toetab. Indrek, on see saladus, mis on teie eesmärk, kui ta nüüd selle doktorantuuri läbi teete? Parem vastus on see, et kui ma leian rahu iseendaga, see, et peaks seal õppima. Ma ei ütleks, et kas see on nüüd kõige hädavajalikum, et õpetada kuskil ülikoolis või, või ma arvan, et seal on midagi muud, ma olen üha rohkem küsinud enda käest, et et miks ma seda teen, aga miks ma pean seda tegema? Piisaks magistrikraadist, et minna kuskile õpetama ei pea, ei pea olema sellepärast võib-olla doktorantuuris. Aga tekib selline selline moment, et nagu muusikas üldse sa hakkad iseendaga võistlema. Sa tahad teada, mida näiteks mina tahan teada, mida ma suudan teha. Aga kuhu ma siis jõuan, kui hästi ma siis jõuan sellele, sellele absoluutsele. Perfektsusele ligimene, kas ma suudan selle loo mängida naabel selles raskes situatsioonis täpselt nii nagu ma seda ette kujutan. Kui, kui Lisidena ma sinna saani ja seal ei kohta, läheb edasi õppetöös, et ma kujutan ette, kui Ameerikas oleks veel üks veel parem ülikool ja veel kõrgem kraad. Sooviksin seda. Ja mitte mitte sellepärast, et näidata teistele, umbes, et vaat, mis ma saan teha vaid ma tahan iseennast proovile panna, et, et kas kas ma suudan seda teha. Ja siin ei tea kas, kas see valik on alati minu poole ma ei ole sellest nagu aru saanud, kas see on sisemine selline teatav tung või, või, või milles see asi on. Aga, aga see, see lihtsalt niimoodi näha. No igal juhul ma soovin teile edu. Ja ma loodan, et kõik selle, mis te olete oma sisimas endale eesmärgiks seadnud sellega saavutate aitäh teile, aitäh. Ja loomulikult kõlab tänasest muusikalises tunnis ka kössweni klaverikontsert, mis on salvestatud 12. mail Estonia kontserdisaalis. Kahjuks oli kontserdi hetkel klaver küll pisut häälest ära, aga mis parata, see on meie elu reaalsus ja tegelik elu.