Tere, head klassikaraadio kuulajad. Annanud on sellel nädala helikajasaade, mina olen Johanna Mängel. Tänases saates vaatame tagasi kahele möödunud nädalal muusikasündmusele vahetuid muljeid seitsmendal märtsil Estonia kontserdi saalis toimunud kontserdilt. Jumalik poeem jagavad pianist Tauli lonksiašetist Pipilota nõustus ning möödunud teisipäeval Estonia kontserdisaalis toimunud Mati Turi ja Martti raide kontserdist kõneleb pianist Sten Lassmann. Muusikauudiseid mujalt maailmast vahendab meile toimetaja nelevasteinfelt ning tänase saate lõpus räägime muusikablogimise teemal. Stuudios on siis külalisteks Tallinna Ülikooli kunstide Instituudi muusikaosakonna muusikat lektor Gerhard Lock, Tallinna keskraamatukogu muusikaosakonna veebipäevikut peatoimetaja Marje Ingel, veebikeskkonnarada seitse toimetaja Ivo Kiviorg ja Trash Can Dance nimelise blogipidaja Gert Moser. Nüüd aga suundume seitsmenda märtsi õhtusse, mil Estonia kontserdisaalis toimus kontsert, jumalik poeem. Ettekandele tulijale Sanders kreabini looming. Kavas olid Heiluja romantilised noorpõlveteosed, unistused ja väga ilmsete šopääni mõjutustega klaverikontsert ja jumaliku poeemi nime kandev kolmas sümfoonia. Esines Eesti riiklik sümfooniaorkester dirigent Aleksandr födernikovi juhatusel. Solistiks Ta oli Ukraina päritolu pianist Konstantin lifits. Kontserdijärgseid muljeid jagavad pianist Tauli lonksyasletis, Pipilota Neostes. Tegelikult praegu oli see mulje nagu üllatavalt romantiline, et kui mulle öeldakse heliloojas krabin tema nimi, et siis mulle tuleb pigem nagu pähe kohe selline nagu müstika, müstitsismne, selline pigem juba Atonaalsusesse nagu kalduv helikeelega ja pigem meenub just tule poen Prometheus rajuorkestrile klaverile kirjutatud ja nüüd see klaverikontsert siis moll on hoopis teises keeles nagu kirjutatud, et see on ju väga-väga romantiline teos väga inspireeritud šopäänist. Et see oli nagu ettearvamatu minu jaoks ootamatu, aga samas nagu positiivselt üllatav. Pianist ise ütles, et Scrabini pääl on ikka tema meelest väga erinevaid, et sina neid Tõsi, mingit sarnasust võib olla ka lihtsalt puht nagu tehniliselt on sarnasusi, aga, aga selles ma küll nõustun, et mõnes mõttes Chopini klaverikontserdid pigem on rõhk just klaveril sooloinstrumendina siis orkester on ka ülimalt tähtis, aga pigem nagu saatus funktsioonis rohkem kui nagu sky abini puhul, et skriaabini puhul minu meelest on see orkester ja klaver nagu rohkem sellised partnerid, et mõlemad nagu väga väga tähtsa trolli mänginud. Pipilota sinna kui võib-olla tänase kontserdi seisukohast selline orkestrimuusik. Et kuidas sulle see klaverikontserdipull, orkestri ja solisti vahekord meeldis. Ja mulle tundus rohkem, et nad on nagu sellised hästi võrdväärsed partnerid. Hästi palju, mina märkasin selliseid asju, et nagu oleks justkui nagu kuskilt kaugelt tuleb mingisugune puhkpilli Polo ja samal ajal on ka nagu klaveril nagu selline tihe dialoog, kuigi seda puhkpillisoolot ei ole nagu väga domineerivalt kuulda, et siis ta ikkagi on seal olemas ja annab sellist erilist värvis. Millal sa Fenisti kohtas? Väga omanäoline pianist, et et juba tõesti nagu visuaalselt ei olnud väga tüüpiline, selline suur solistlik ja suursugune nagu ka laval, et tuli ja kummardas niimoodi lihtsalt ja ja kui ta astus sisse, et siis ta ei teinud seda mingisuguse sellise solistliku maneeriga, vaid pigem lihtsalt nagu sulandus. Ja, aga samas see, mis kõlas, oli jällegi väga nagu solistlike, selline jõuline. Näiteks ütleme väga Ekspressis, et ikkagi mängis jõuliselt täid sulandanud kuskile, aga, aga just see visuaalne pool oli nagu tõesti selline ootamatu, et ei olnud kõige nagu sellisem solistlikult aga jällegi kõla poolest väga jõuline ja võib-olla isegi kohati selline impulsiivne ja isegi äkiline. See oli huvitav. Ta mängis seda üldse esimest korda. Tower kontsert ja samuti esimest korda ERSO käsukest kolmandale dirigendiks. Et kas selline esimese korra tunne õliga saali kostab junda. Ja kui, siis kõige positiivsemas mõttes ma arvan, et selline värske tunne jäi kõige paremas mõttes. Aga ma arvan, et tema jaoks ei olnud üldse niivõrd raske, vähemalt see ei tundunud väga raske tema jaoks, et ma lugesin, et on ka ise dirigendina tegutsev ja ilmselt on tal siis peleti nagu lihtsam jah, seda teostanud esimest korda esitada ja just ta jälgis palju dirigente ja pigem oli nagu jah, niimoodi, et mulle tundus, tema mitte ei näidanud suurelt sisse, et mina nüüd tulen, vaid pigem oli niimoodi, et ta jälgis dirigenti, kuulas orkestrit ja siis nagu tulijat nagu sulandus sinna sisse, et et see oli küll nagu orgaaniline, mis mulle väga nagu meeldis. Mina olen väga üllatunud, et asetad seda esimest korda, et mind just nagu hästi hämmastas see, et mul tekkis nii palju kordi selline tunne, et see vist kuidagi väga lihtne nagu niivõrd esile tulla sellest orkestrist kuidagi nagu nii lihtne ja mugav, on tal selle, selle orkestriga kuidagi nagu ennast tõeliselt maksma panna, et mul just flöödimängijana tekkis paralleel, et kuidas sa pead niimoodi võistlema ja võitlema selle orkestriga, et sa oleksid solisti rollis, et temal kuidagi tuli see eriti mugav vaevalt ja vabalt nagu välja, et, et see oli, mis mulle mõjus ja et ma nõustun, et selline selles mõttes hästi professionaalne aspekt oli tema juures küll, et noh, et sa vaatad, sa selline tunne, et tema jaoks on see kõik väga lihtne, nagu, et see lihtsalt tuleb mõnusasti. Jah, mõneti see, mis ma mainisin ka, et võib-olla selline järsk selline kihiline, et selle põhjustajaks võiski olla see, et tal oli nii suur orkester väga, et ta peab ju kuidagi esile tulema. Et mõneti, võib-olla minu jaoks oli see natuke liiga äkiline, aga noh, see on ka maitsta misasi, et et võib-olla oleks tahtnud kuulda rohkem sellist pehmust ka mingites leerimilisemates kohtades, aga see on tõesti maitse küsimus. Et see oli nagu tema viis kuidas orkestrist nagu välja nagu paista ja esile tõsta. Nüüd, tulles kontserti teise poole juurde, kas kõlas Scrabini kolmas sümfoonia, jumalik poeem siis millised emotsioonid teil seal saalis oli, minul igal juhul ikka khati, käsiti judinad läbi nendes elulistes sporte kohtades. Väga jõuline oli see kindlasti väga suur ja jõuline ja suursugune, et sellised tõesti tohutud mingid laviinide, mingid looduslikud, sellised jõud, kuidagi ma arvanalid inspireerivaks Screabini puhul ilmselt selle teose kirjutamisel. Selline müstika kindlasti on ka üks iseloomustav aspekt, nagu nad on selle juba ikkagi tükk aega hiljem kirjutanud, et siis oli ka võib-olla rohkem sellist erinevate pilligruppide kuidagi nagu sellest koostööd rohkem või et kui klaverikontsert oli nagu täiesti nagu ka romantiline, et siis selle sümfoonia puhul on minu meelest tunda rohkem kõike müstikat, seda nagu seda filosoofilist tausta seal taga. Et selline tõeliselt võimas ja noh, muidugi nii suurte kõlamasside puhul on nagu võib-olla detailidesse raskem laskuda, et kogu see mõju tuleb lihtsalt sellest kuivõrd suur ja, ja võimasse on kindlasti hästi mõjuv ja tohutult kaasahaarav ja suurteost tõeliselt ülimalt suure koosseisuga ja teine teha siis lihtsalt nagu haarab sind kaasa ja sa ei saa täis midagi teha, et sellised peab minema. Selline natuke nagu loodusjõududele. Dirigent rääkis ka sellest, et ta tegelikult juba proovis tegi nagu orkestri pooleks, et puhkpillid eraldi ja Kelbylin eraldi ja ta ütles, et just selle sümfoonia puhul peaksid kogu töö tegema ära keelpillid. Puhkpillid peaksid oma massiivse kõlaga nagu tahapoole jääma. No võib-olla ma puhkpillimängija ikkagi üritan nagu keskenduda sellele, mida puhkpillid teevad, püüan seda nagu kuulata ja tähele panna, aga kindlasti puhkpillid olid võib-olla selliseks nagu värvi nüanssiks andsid selliseid nagu erinevaid kõlasid jah, selline suurem mass tuli võib-olla tõesti keelbididelt muidugi teema iseenesest on juba ju täiesti maske. Sellest on muidugi raske kõrvale hiilida, eriti kui on nii suur vaserühm, kes väga dirigendi kohta. On teil ka midagi lisada? Minu meelest valitses seda asja küll nagu väga hästi, et oli selline väga suure energiaväljaga, et ta nagu andis ennast pidevalt nagu hästi palju, et Ma arvan, et seda võib olla päris raske niimoodi koos hoida. Ka minu meelest siiani väga veenev. Jah, ta pidevalt vist olema väga suur vene muusika asjatundja, nagu ma lugesin ja ja seda oli tunda, et ta vist tundsin ennast mugavalt ja teadis, mida ta teeb ja tõesti jõuline isiksus, väga suur rõõm, et meie orkester ja siis tema käe sai mängida. Kas oli väärt ja nauditav õhtu? Kahtlemata oli täitsa kindlasti selliseid suuri asju ei kuule just väga tihti väga palju kuuleb ka sellist kõrgromantilist repertuaari, et väga tore vaheldus oli. Kontserdist jumalik poeem kõnelesid auli lonks ja Pipilota nõustus. Eliitkontsertide sarjas esinesid teisipäeval, 11. märtsil Estonia kontserdisaalis tenor Mati Turi ja pianist Martti raide. Ettekandele tuli Schumanni Shen pärgi Šostakovitši Korn, Kaldi, Tubina vokaaltsüklid. Esiettekandes kõlas Tõnu Kõrvitsa teos kolm laulu Ernst Enno sõnadele. Kõneldusest kontserdist jagab nüüd muljeid pianist Sten Lassmann. Kahtlemata selle tunneb ära, et nad esimest korda ei kohtu, vaid täiesti vabalt ühe loomingulise tervikuna esinevad, nii et see on lihtsalt väga suur rõõm kuulata. Loomulikult julgen kahelda, kas kõik lauljad sellise kammerlaulukavaga nii suures saalis suudavad mõjule pääseda sama hästi kui Mati Turi. Mul on millegipärast tunne, ta tegi seda erakordselt hästi ja see on ka võrdlemisi haruldane, sellepärast et tõepoolest selline kammerlikus ja intiimsus oli seal kogu aeg olemas samas kaotamata hetkekski fookust ja saali tervikuna täitmist, nii et sellest on kõigil, kes muusikaga tegelevad, väga palju õppida ja kontserti külastajatel. Kindlasti oli see väga nuusitaja. Loodan, et selliseid kontserte on võimalik veel kuulda. Räägime kavast, mis sealt kõige rohkem silma mõistis. No eriliselt ütleme sellise täpse kunstilise kujundiga ja isiklikult läbi tunnetatud väljendusega oli näiteks mõnede Šostakovitši laulud tuuril kus just võimlese väljenduse eredus andis märku, et just need teosed tundusid olevat, et talle väga lähedased ja väga läbimõeldud Martin haide puhul näiteks olid väga imelised hetked ka Schumanni lauludes mõnedes just nendes, mille teksti ta oli ise tõlkinud eesti keelde. Mu vanker veereb tasa, oli selline laul kavas, Raido on ise selle kogu tekstiga tõlkinud kava jaoks. Ja see, et siis mulle väga sügava mulje tekkis tahtmine kohe täna hommikul esimese asjana minna raamatukokku seda laulu ise mängima hakata, uurima. Miks esiettekandeteos oli ka eesti autoreid? Tõnu Kõrvits, mis on praegu oma parimates aastates ja tundub, et ei toimu mitte ühtegi kontserti Tallinnas, kus ei oleks kõrvitsa teose esiettekannet, nii et palju õnne ja jõudu. Mul tuleb selle aasta jooksul juba lähikuudel kuuldust meelde Dios kammerorkestrile, siis flöödi klaveriga siis sooloklaveriteos kammerlaul ja need needki olid väga huvitavad teosed. Kolm laulu Ernst Enno sõnadele. Esimene neist võib-olla oli selline, mida ja ma just ootasin kõrvitsat või kõige kõrvitsa likum arvestades seda, mida, mida olen kuulnud natukene minimalismi sugemetega, väga kaunis, kõrge registri peeneid, nüansse väga osavalt kasutav. Aga samas, kuna ta oli midagi sellist ka ootasin, siis mulle kõige vähem võib-olla ka nendest kolmest meelde jäi teine laul läbi metsa tundus väga Missjäänilik ja seal oli sellistega põnevalt läbi põimunud faktuuri ja taga läbi töötatud kihiline harmoonia, ütleme võib-olla seal need pooldon, tähiston, sellised kogumid ja kõige viimases laulu sõidad, aga kuidas ma nüüd ütlen, nii ilusti teinud, väga meeldejäävalt kasutanud, siis vahelduvad minaarsed soosseptertseki suurte väikeste hertsi laul armasta, kõik ei saa. Et siis sinna vahele oli veel madal teine aste ja selline väga lihtsa meloodia ja selle Stahli leidnud tõesti väga palju väljenduslikkust, nii et see oli huvitav kuulata. Kui minna kontserdile, kus on, ütleme, laulja ja klaver koos, kas see tekkis selline tunne, et minnakse pigem ikkagi nagu solisti vaatama või lauljatega soni seal kontserdil, nii et vokaal oli solisti rollis pigem ja klaver siis saetter pianistid teadlasena. Loomulikult tähendab pianistina, minul on üsna selge ettekujutus klaveri mängusteks ja laulmine ei ole selline asi, millega ma pidevalt tegelema ja mille üle mu juurde ja paratamatult ka erialaselt tähelepanu läheb ka väga palju finistile, aga nende puhul on ju see tervik ja siiski Bennistoni saatja rollis. Aga sellest rollist ka mõnikord tuleb välja astuda. No ma usun, et ikkagi see inimhääle väljendus ja need sõnad sealjuures ja publiku poole pööratud nägu ja kõik see, et inimesed tulevad juba lauljat kuulama. Aga see on selgelt liid tuua ja nii Mati Turi kodu, Martti raide, nende nimed on kirjutatud ühesuuruste tähtedega, nii et vaidlusküsimust, see on isegi partnerlus. Teisipäevasest Mati Turi ja Martti raide kontserdist kõneles Sten Lassmann. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Nicolaus Harnan koor pälvis hiljuti Berliini Filharmoonikute auliikme nimetuse Austria muusikat teadlasesse ja dirigent ja koori suhtuvad Berliini Filharmoonikute väga suure tänutundega. Peeter Riigel Bauer orkestri juhatusest ütles, et Arnold kuur on andnud Berliini Filharmoonikute-le 18. ja 19. sajandi muusikateoste tõlgendamiseks palju uusi ideid ja peksmist. Tiive Nikolaus Harlan kuuri debüüt Berliini Filharmoonikute ees toimus aastal 1991 ja üheskoos on antud nii Berliinis kui Salzburgi festivalil 90 kontserti. Harlan koori juhatusel, lon Berliini Filharmoonikute teinud ka mitmeid tähelepanuväärseid salvestusi, nagu Johannes Brahmsi neli sümfooniat või Carl Maria von Weberi nõidkütt. Aastal 2000 pälvis Arnold koor Berliini Filharmoonikute poolt kahansbon Füülovi medali. Hetkel on maestro 84 aastane ja dirigeerimist kumisi Berliini Filharmoonikute ees ta kahjuks enam vastu võtta ei saa. Kaheksandal märtsil suri 70 aastaselt kunagine Salzburgi festivali juht ja läbi aegade paljusid olulisi ooperimaju juhtinud visionäär Sheraar Marcie. Martie alustas oma karjääri Saksamaal Frankfurdi ooperimajas. Oli toona väga populaarne just uute ja julgete produktsioonide poolest. Hiljem tegutses ta mõnda aega ka Hamburgi ooperis. Siirdus Seraar Mortie tööle Pariisi ooperisse ja pärast Herbert von Karajan surma. 1989. aastal sai temast Salzburgi festivali juht. Ta jätkas seal suunda, et ooper on väga elav ja elujõuline kunst, mis pole sugugi mattunud muuseumi tolmu alla. Lisaks Mozarti loomingule olid Mortee juhitud Salzburgi festivalidel kavas ka George Ligeti, Olivier Messiaen ja Kaia Saaria hooooperid. Kee lahkus Salzburgi festivali juurest aastal 2001 ja siirdus Ruuri triennaali juhiks. 2004. aastal läks ta tagasi Pariisi ja tegutses Pariisis päris, kus ta laiendas repertuaari ja oli lavastajate valikul väga julge. Aastal 2007 sai Mortjee aga New Yorgi linna ooperidirektoriks ja tal oli väga palju suuri plaane, aga kui ta kuulis, et eelarvet kahandatakse poole võrra, lahkus ta New Yorgi linna ooperidirektori ametist, enne kui jõudis ühtegi ideed ellu viia. Hiljuti kuulutas New Yorgi linna. Paar Mortee viimaseks tööpaigaks oli aga Madridis asuv teatra reaal. Nüüd aga tähelepanupillimängijad, Ameerika ühendriikidesse sisenemisel võib lähiajal tekkida probleem neil muusikutel, kelle instrumentide valmistamisel on kasutatud elevandiluud 25.-st veebruarist. Käesolevast aastast kehtib karm seadus. Ja seadust järgides peavad kõikidel elevandiluud sisaldavatele instrumentidele olema kaasas sertifikaadid, mis pillide koostise kohta täpse ülevaate annavad. Seadus peaks aitama vähendada elevandiluuga kaubitsemist. Elevandiluud on kasutatud enamasti keelpillipoognad valmistamisel. Passi või sertifikaadi tegemine ja registreerimine maksab aga 75 dollarit ja seda tõendit tuleb uuendada iga kolme aasta tagant. Tegelikult on elevandiluukohta pillide puhul sertifikaate nõutud juba ongi, aga nüüd on muutunud nõudmine väga teravaks. Seaduse täpsustas on veel selline, et kui muusikut Tal on aafrika elevandiluud sisaldav pill mis on ostetud peale 1976. taastat, ei tohigi sellega Ameerika ühendriikidesse siseneda mitte ühelgi tingimusel isegi sel juhul, kui on olemas sertifikaadid või kui tullakse tagasi rahvusvaheliselt kontsertreisilt ja ollakse transiitreisija. Ja nüüd mõned lühiuudised. Mitmed muusikud on toetanud Venemaa presidendi Vladimir Putini tegevust Ukraina konfliktis. Üks nende seast on vioolamängija Juri Pašmet, kellelt seepeale võeti ära auprofessori tiitel lohvikondsega ratooriumis. Juuribašmet kasvas üles Fohvi linnas ja sai haridust sealses muusikakoolis. Tuutselt hile mans belgia suupilli toos, kes paaril korral ka Eestit festivalil jazzkaar on külastanud jättis hiljuti Antwerpeni säravama kontserdi. 91 aastane vanameister otsustas ühtlasi, et nüüd on aeg avalikest esinemistest loobuda. New Yorgis Harlemis varises klahvpillide müügiga tegelev pood, mis oli talle piirkonna üks parimaid muusikapoode. Kolm inimest sai õnnetuses surma ja 24 raskesti vigastada. Juba õnnetuse eelõhtul oli piirkonnas tunda gaasilõhna ja õnnetuse põhjustas võimas plahvatus. Kis gaasilekkest. Nüüd aga Eesti muusikuid puudutav rõõmus uudissopran Maria Valdma jõudis Londonis toimuval hendali konkursil viie parima seas finaali. Konkursi finaal toimub tänavu 18. märtsil Londonis. Finaalis astutakse üheskoos Londoni endale orkestriga, dirigendiks on Lorenz Kamynx. Lisaks Maria Valdmale jõudsid finaali briti sopran Sanna Ferbean. Britti baritonid Edward Grinti Timoti Nelson laulab metsosopran eema Kubanska. Konkursist võttis osa veel üks eesti lauljanna sopran Maria veeretada teenina, kes finaali kahjuks ei jõudnud. Pärnu muusikafestival on avalikustanud tänavusuvise festivali kava ja peaesinejaks on kuulus tšellist Stefan Isserlis. Stop publiku ette 20. juulil Pärnu kontserdimajas toimuval kontserdil. Steven Isserlis esitab koos Pärnu festivaliorkestriga Paavo Järvi juhatusel William vooltoni tšellokontserdi. Stiivanišerlis on artist, kes tunneb suurt huvi autentse interpretatsiooni vastu ja ta on teinud koostööd enamike perioodi instrumentidele mängivate orkestritele. On ka innustunud uue muusika esitaja ja on mänginud esiettekandes mitmeid nüüdisteoseid, sealhulgas seal on eriteose Deprotectingwayl Wolfgang riimi selle kontserdi ja näiteks ka pianist, helilooja Steveanhafi sonaadi tšellole ja klaveri vasakule käele. Pärnu muusikafestival toimub tänavu 14.-st 20. juulini ja festivalilt on oodata palju. Eriline rõhk on orkestri kontsertidel. Avakontserdil kavaga maestro Neeme Järvi dirigeerimisel tähistatakse ka Richard Straussi juubeliaastat. Muusikauudiseid välismaalt, vahendas toimetaja neleva Stein. Feld. Sülgaja. Klassikaraadio stuudios on täna külas hulk erinevaid inimesi ja me räägime muusika logimisest. Kõik tänased külalised on sellega ühel või teisel määral ka seotud. Mul on hea meel tervitada petlikke Gerhard Lock, Tallinna Ülikooli kunstide Instituudi muusikaosakonna muusikateaduse lektor, Tallinna keskraamatukogu muusikaosakonna veebipäevik kui toimetaja Maria Engel, veebikeskkonnarada seitse, toimetaja Ivo Kiviorg ja blogi Trash Can Dance pidaja Gert Moser. Alustamegi võib-olla sellest, et kuidas teie ise olete muusikablogide pidamisega seotud. Gerhard, alustame teist. Kuidas ma sellega seotud olen, ma olen hakanud pidama sellist veebilehte Eesti muusikaarvustaja ja see sai ajendatud sellest, et ma alustasin üldse muusikat kirjutamisega lätsigis Lätis almanahhi is ja Eestisse tulles siis tahtsin sedasama kontseptsiooni üle viia ja leidsin siis kõigepealt sellise keskkonna nimega koi soos punkti ja hiljem ümber kolitud logerisse ja Eestisse tulles. Mul oli tõesti niisugune tunne, et ma peaks igat kontserti, kus ma käin, peaks mingisugustki jälgi sellest nagu säilitama ja mul on kodus veel kaustik käsitsi lausa kirjutatud, sellise kontserdimuljeid aga hiljem suure hõivatus. Seda kõike ei jõua lõigule pidada ja hiljem ma lõin sellise keskkonna nimega luubi all ja püüdsin alati leida kaaskirjutajaid kaasmõtle kõigepealt kaastudengeid ja siis hiljem sai koos endiste muusikaosakonna muusiketika e-kursuse tudengitega kirjutatud ja lubja Foomid. Neetud. Ühesõnaga üksinda seda teha on väga raske, sest inimestel on palju tegemist ja seda siis regulaarselt pidada on raske ja siis kaob juba see ka ajaveebimõtte ära, et kui sa regulaarset või mingisugusel eesmärgil seda ei tee, siis. Ühesõnaga, siin vestlusel mainiti ka, et jah, et kehad sina ju otseselt logimisega ei tegelenud. Samas ma siis olen eelmisel suvel Hiiumaa tantsufestivali tervenenud bloginud umbes 45 sissekanded, heli, video ja teeks nii, et see päris blogimise kogemus on mul sealjuures ka olemas. Ma sisulise tõepoolest. Pean ennast pigem traditsioonilise akadeemilise oma muusikaajakirjanduse esindajaks, on minu hoiak, on ka selline tekst, peab olema päris hästi läbi müüdud, ideaalis läbi toimetatud. Seetõttu ma siis päris logijana siin ei esine. Rada seitse on ka selline keskkond, mis haarab väga paljud ja, ja on väga mahukas. Tõenäoliselt üks suurema lugeskonnaga veebikeskkondi, mis räägib muusikast siin Eestis iva, teie olete rada seitsme esindaja. Ma ei ole päris kindel, kuidas seda blogimist defineerida ja kas me oleme nagu blogi, et riiklikus Sargaanis on olemas selline väljend nagu omaalgatuslik meedia, mis jõudis ka värskesse kultuurimeediate dokumente. Võib-olla see väga kohmakas küll, aga siiski ehk täitsa kuidagi täpsem. Meie tähistame sellel aastal juba viieteistkümnendat aastat, siis muusikast kirjutamisest või siis blogimisest, ma ei tea, kust maalt see piir läheb. Meie tekstid on ka üldiselt ikkagi, kuivõrd niivõrd hästi üle vaadatud, toimetatud süstemaatilised ka tellitud sisuga, mis teeks meist justkui ikkagi võib olla päris nagu väljaandev. Ma ei oska öelda, kas see on siis blogi formaat endiselt või mitte? Tehniliselt muidugi, miks mitte. Et postitused ilmuvad ajalises järjekorras ja selles mõttes nagu blogi, aga selles mõttes oleks ka näiteks Delfi blogi või kui need eriti keeruliseks minna, et kui see saade läheb ajatel internetti, et kas me siis räägime praegu raadios või teeme hoopis boot, kästi täitsa hajus teema minu meelest. Aga kõrval istub üks täiesti mõistlik blogipidaja Gert, millal see blogi pidamise vajadus teil ilmnes? Mina olen vist jah, täiesti klassikaline blogijaid, kasutan isegi seda loger teenust nagu blogi pidamisel, aga raske on, tants oli tegelikult filmiblogi aastaid ja esimese muusikaarvustus ja ma kirjutasin hoopis rada seitsmesse. Et ma olin kaks päeva tööl raadiot kuulanud ja ma olin nii vihane, kuidas ühte albumit nagu valesti tõlgendatakse, minu arust ja siis ma järgmisel hommikul, kui oli vaba päev, siis võtsin kohvitassi ja kirjutasin rada seitsmesse, mis ma ise sellest albumist arvan. Paar tundi hiljem siis kopeerisin selle oma blogisse ja siis sealt sai nagu alguse niimoodi, et mingite albumite kohta ikka sõna võtan ja et kui tekib tunne, just nagu tahaks midagi öelda, et sunniviisiliselt. Ma nagu väga teha seda ei taha, et selles mõttes, et väga palju palutakse, et kirjuta, aga aga ma nagu alati ütlen, et kui seda tunnet ei ole, et ma ikka ei hakka nagu välja punnitama seda teksti. Et samamoodi ka nagu lehe jaoks kirjutatud arvustused ja kõik, et aga jah, et nüüd on siis kolm aastat on neid muusikaarvustusi kirjutatud blogisse ja olen teinud intervjuusid artistidega lisaks ja siis, kuna ma ise annan nagu muusikat välja siis nagu oma niinimetatud oma talliartistidest ma ka ikka nagu kirjutan, teen väiksed tutvustused sinna juurde. Ja millega keskraamatukogu muusikaosakonna veebipäevik tegeleb, millele keskendub Marie? No ja sellega on nüüd ka tegelikult jälle nii, et on tekkinud töö kõrvalt, aga ta on tekkinud töö kõrvalt selle tõttu, et muusikaajakirjanikuks olemine on nüüd juba pikki aastaid olnud minu harrastada ja noh, on sisuliselt võtnud nagu mul sellise teise töökoha vormiga, sest tema üsna pidevalt olen kaasautor trükiväljaannetele siis sirbile ja ajakirjale muusika ja noh, tegelikult selline veebikirjutamine, muusikast kirjutamine regulaarsemalt sai minu jaoks alguse sellest, et ma vist juba aastal 2008 liitusin Jazzkaare veebireporterite perega ja kuna siis põhitöökohaks on just nimelt Tallinna keskraamatukogu muusikaosakond, siis siis kunagi seal ideid genereerides, et mida veel võiks nagu teha ja kuhu suunas areneda ja kuidas lugejaid kaasa ja kutsuda neid neid osalema selles, mida me siis pakkuma seal raamatukogus, kogu see muusika ja kuigi me oleme tegelikult muusikaosakond, siis ka meil on filme päris palju. Ja siis tekkiski selline mõte, et aga miks mitte, et võiks ju siis olla selline veebipäevikus ei pea üldse mitte kirjutama ainult raamatukoguhoidja. Mis on siis nagu minu päevatöö tegelikult ja seetõttu ma sinna blogima ka väga sageli juba tuleb tunnistada, et miks mitte ei võiks siis osaleda ka lugejad ja, ja teist on meil ka õnnestunud selles suunas ette võtta, et aeg-ajalt vähemalt neid kaasata, et, et keegi ei ole jäänud niisuguseks päris staažikaks püsiautoriks, aga meil on seal olnud blogimis võistlusi, millega on siis õnnestunud ühtlasi tõmmata tähelepanu sellisele blogile on õnnestunud teha toredat koostööd Keerhardiga siis ka selle luubi all veebiportaaliga seoses ja noh, me kavatseme ka edaspidi siis kaasata lugejaid niivõrd-kuivõrd, see siis jälle õnnestub. Vahelduva eduga. Kuidas muusikast kirjutamine käib või, või muusikablogide selline olemas üldse on, et kuivõrd ta pretendeerib või täidab sellist muusikaajakirjanduse rolli? Jah, ma natuke ette, valmistudes sellele vestlusele, täna tuhnisin natuke internetti ja siis ainest õhtulehes midagi 2008. Just täpselt niisugune artikkel, need muusikablogid täidavad teatud mõttes lünki. Aga kui me aastaarvu vaatame, siis see on juba päris tükk aega tagasi ja kui see võtab seniseid vorm nagu radareid ühest küljest või siis Marie blogi, mis on siis ajaveeb ja mis on siis sisuliselt väga hästi struktureeritud mõlemad, siis siit võime siis näha, et kuidas tõepoolest võib sellisest blogimise ideest välja kasvada alternatiivne muusikaajakirjandus eriti siis veel, kui see on toimetatud ja mida ma enda poolt nagu näen, on see, et tegelikult peame eristama logipidamises, kes seda teeb, kas üksik inimene või on see lausa institutsioon, kes saadab siis tudengeid või kooliõpilasi kajastama, sündmus nagu ei tahaks ka? Jaa, jah, institutsioonides näiteks asul on blogi, kus nad kirjutavad siis oma reisidest ja Pille Lille muusikute toetusfondi on blogi ühesõnaga sealt peab natukene eristame, kes seda teeb, mis on eesmärk ja huvi, mis kajastub siis ka väljundisse sisus. Rada seitse toimib mittetulunduslik alustel ja sest ta haarab vabatahtlike, et kes on need, kes sinna portaali kirjutavad. Igasugused erinevad inimesed, siin ei ole isegi mingit kindlat profiili teha, meie mingisuguses põhitiimis on üks ehtekunstnikepaar Iideega tegelevat inimest ja nii edasi, et pole isegi selliste väga kindlat profiili, et kõigil, kellel on suurem huvi muusika vastu, eks ole, täpselt nii lihtne see ongi nagu see on, Gerhard alustas, et ilmselt peabki vaatama suuremat pilti, on mingisugune lünk ja seda veel eriti Eestis, kus sellist laiatarbemuusika leevendust ei olegi selles mõttes, et meil pole oma mingisugust Rolling Stonesi või mingeid selliseid asju, mis on niisugune keskmisele koduperenaisele suunatud muusikaajakiri mis võib-olla natukene kaasab ühte ja teist rokki edasi. Suure meedia puhul peame leppima päevalehtede ja ekspressi külgedega, kus paber on väga piiratud ja kultuurikülgedel peab ära mahtuma nii muusika, film, teater ja nii edasi, et sinna palju ja suurelt mahtuda igasugusel põrandaalusel tegevusele on väga raske. Et siis on nagu ühtepidi väga loomulik, et meil on selline edu olnud, eks ole, sest me kajastame just seda, mis on välja jäänud, eks ole. Gert tegelikult mitte miski või mitte keegi ei sunni teid pidama seda kõnelust Räskendants blogi, kellele mõeldes või miks sinna need postitused ilmuvad. Väga pikka aega oli see mulle endale selline väga suurt meelehead tegevasi, et ma kirjutasin oma blogijat nüüd viimasel ajal mul on suur ajanappus, et siis see on natuke muutunud kohustuseks, aga aeg-ajalt ma lihtsalt leian seda puhast kirjutamise rõõmu, et muidugi on niimoodi, kuna bändidest ikka hirmus vähe kirjutatakse just just näiteks sellisest muusikast, mida mina kuulan, mis on siis veel nagu ande Krongist Wells sihukese võrra kuskile veel rohkem põranda alla, et siis jaoks on nagu igasugune mainimine on alati hästi tänuväärne ja, ja sa leiad nagu bändiga alati hea kontakti. Kui sa juba näiteks sa oled neist kirjutanud või kavatsed neist kirjutada, et siis see on nagu selline vastastikune meeldiv koostöö, kuna mina jälle annan välja ka muusikat, siis mul on hiljem lihtne rääkida näiteks artistiga niimoodi, et meil on nagu teatud hind juba loodud nagu heaks suhtluseks. Mitte et ma seda nüüd nüüd arvustust kirjutades hakkan nagu mõtlema, et ma niimoodi kalkuleerinud külmalt tulevikku vaadates, aga see lihtsalt hiljem tihti niimoodi kukub välja? Jah, et pigem pigem ikkagi lustist. Et noh, see väike enese edevus on ka muidugi sees, et kirjutad seal blogis siis lingid seda ja siis kuskil Facebookis jagatakse laike, öeldakse, et oled tubli poiss, jana sega muidugi. Kui palju keskraamatukogu muusikaosakonna veebipäevikul seda lusti on või on ikkagi silmas peetud konkreetseid inimesi, kellele need postitused on mõeldud? Tuleb tunnistada, et tegelikult niisugust väga kindlalt sihtrühma sellel blogil ei ole, ma kardan, et, et ka paljud raamatukogu külastajad ei oma aimugi, et selline blogi üldse olemas on. Et me ei ole kahjuks nüüd nii tohutult populaarsed ja paljus, kuna ma üsna pikkade perioodidega Ma olen seal jäänud ainuautoriks, kui parasjagu mingil põhjusel ei õnnestunud kaasata kedagi muud, siis vahel on ka täpselt seesama asi, et, et see on muutunud natuke nagu kohustuseks, kuigi tegelikult maju kirjutamist alustasin ikkagi sellepärast, et, et mulle pakkus rõõmu, et see kohustus siis tähendab siis seda, et ma sageli sinna ka kopeerin tekste, mis on kusagil mujal ilmunud, et noh, et a la ma olen kirjutanud, sir, püüa siis kopeerin selle artikliga sinna noh, võib-olla ka pisut teisel kujul näiteks trükiväljaandes tihtipeale seda tuleb teha lühemaks, mis ma olen kirjutanud. Aga seal ma saan siis nagu väljendada ikkagi päris pikalt ja laialt seda, mis ma siis olen tahtnud öelda algsel kujul. Jah, ütleme, et sageli sinna jõuavad kirjutised, mida me kuskile mujale olen kirjutanud. Aga kui ma nüüd mõtlen, et mis oli siis nagu algselt ajendiks? Üks põhjus on jah, see, et jagada oma muljeid, aga tegelikult see muusika blogimine on natukene ka niisugune mälutehniline võte, et sa saad, jäta meelde kõik need elamused paremini, kui sa kirjutad nad läbi, kui sa nagu mõtestanud sõnastanud enda jaoks ja paned kirja, et ma, ma ei kujuta ette, et ma võiksin mäletada neid sadu kontserte, kus ma olen käinud, kui ma ei oleks neist kirjutanud, et et seal on see võimalus, et vaatan, et aa, ma kirjutasin aa ja siis tuleb meelde, et see oli see, see oli niimoodi. Oh, see oli nii vahva, et vot seda bändi tahaks minna veel kuulama, et see on tegelikult mõte selle blogimise taga, ma usun, et vist teised võivad lõhustada. Selles mõttes nagu päeviku pidamine, Gerhard, ma sain aru, et seesama kaustik, mis teil alles nüüd täidab sedasama rolli. Nõustun, et ilmselt täpselt samasuguse tundega ma siis õhinal 90.-te lõpus ja kahe tuhandete algul siis veel ilma digitaalsete võimaluste ta alustasin ja ise siis aastal 2001 kaks Lätis anna veebipäevik, kus nende nimi oli samamoodi veebipäevik, nad on muutunud mitte ainult enam alternatiiviks Läti muusika ilu kajastamisel, vaid nad ongi täitnud seda lünki nii nagu vada seitse siin omal alal seda täidab. Ja see on muutunud nii-öelda tõesti professionaalseks ajakirjanduseks muusikakriitika alal. Ütleme nii, ma lihtsalt ise ei jõua niisuguse käigule asusega blogida nii-öelda. Ja minu huvides on võimaldada noortel inimestel läheneda muusikaga kriitikale või muusikat kirjutamisele, kaktuse vabalt, ilma et oleks mahupiirang, et oleks mingisuguse hange toimetaja või range stiili rang fomaadi Te kirjutised ja sellel eesmärgil. Ma asutasin nii lubjal projekti kui ka on mul alates 2007.-st aastast lugeda musi kriitika erikooslust Tallinna Ülikoolis ja sellest aastast alates ses kastanist võtted mis on siis haridusmaailmas. Minu hinnangul aga suvitatasse on ka just Tallinna Ülikoolis arendatud nimega idu fiide, kus siis suudab see väike tahtma jälgida tudengite blogisid. Et kui on veebis ja on veebipõhine, nii nagu see muusikakriitika Eerik USAs on alates 2010.-st aastast e kuu seas siis see tarkvara jälgib, mida minu tudengid kirjutavad ja koondab seda ühele lehele ja kõik, kes kooslusest osa võtavad, tegelikult ka need, kes ei võta osa, saavad siis jälgida, mida tudengid kirjutavad, nii et selles suhtes olen jällegi blogimaailma nagu sisenenud natuke teise nurga. Ehkki ma ise pean väga oluliseks, et tekstid oleksid toimetatud ja miinuse. Algne mõte, kust ma alustasin oma aeglast repliiki, oli see, et minu huvides on toetada just noori, et nad saaksid kahtluse vabalt läheneda muusikast kirjutamisele ja seetõttu ka siis see kooslus ja ka deegeetikute lubjal konkus, mis sai tehtud koos Mariaga ja aga säiliks kõigeks, on vaja tegelikult toimkond, tiim ja kui seda ei ole, siis seetõttu on nüüd paar aastat jäänud vahele. Ehkki soov on, on endiselt, et seda võiks uuesti teha. Kriitika konkursi Just kitiga konkursi. Mina ise olen ka teinekord muusika blogides sattunud ja salvestanud neid linke oma arvutisse ja alati pole nagu võimalik seda pidevalt jälgida. Ja nüüd ma olen kuidagi avastanud, et väga paljud blogid on maha käinud. Lihtsalt ei ole seal juba mitu aastat mitte keegi midagi kirjutanud, et kuidas üldse hoida ennast pingsalt järjel ja kui tihti peaksid need postitused sinna ilmuma, et lugejaskond ära iga. No minu postituse tihedus oli ikkagi mingi üks kaks postitust päevas aastaid tagasi ja siis oli ka nagu tippaeg selles mõttes, et, et kui vaadata külastajad arvu ja klikkide arvu ja kõik see oli täiesti heas suurusjärgus, nii et pane kasvõi reklaamid enda blogisse, hakka raha teenima, aga jah, kuna aega napib selleks ja seda jääb nagu vähemaks sest blogimist siis selle võrra on ka näha, kuidas lugejaskond nagu kaob, et aeg-ajalt ikka jälle ilmuvad seal mingid vaatajad. Et noh, see suurusjärk on seal kukkunud mingi 100-lt 10 peale, ütleme niimoodi, et ma mõtlen protsentuaalselt, mitte lugeja numbriliselt. Aga peaks tihedamini kirjutama ja loomulikult, et peaks nüüd linkima seda kogu aeg, et selles mõttes, et ma olen alati nagu rada seitsmesse linkinud, oma kirjutisi ja Facebooki, nüüd ka, aga Facebooki ma jälle ei taha nagu risustada sellega, et liiga tihti postitada, et siis, kui midagi tõeliselt head on või midagi, ma arvan ise nagu, et noh, see võib huvi pakkuda rohkematele inimestele, et siis nagu linkida, et siis tulevad jälle need külastajad ka tagasi. Neljapäeval ilmast Räskendants blogisse lausa mitu postitust ja mind hämmastas see, et koheselt tuli lugejatelt ka selline tagasiside sinna kommentaaridesse. Siiski on neid, kes jälgivad, et ka tegelikult see lugejatega suhtlemise pool seab blogipidajale või siis veebikeskkonnapidajale lisakohustusi, et kogu aeg peab olema valmis suhtlema. Suhtlemine on hästi tähtis jah, et, et ma nagu olen imestanud, lugedes mingeid blogisi, kes kommentaaridele ei vasta, et ma olen püüdnud ikka alati nagu vastata igale kommentaarile rumala jutu peale, nagu vastata rumalalt ja targa jutupojale, nagu põhjendada rohkem seda asja. Et see on nagu tähtis, see panebki inimese tagasi tulema, kui ta sinna mingi oma jutu jätnud ja sellele on vastatud, siis ta loomulikult tuleb nagu meelsamini tagasi ja see aitab hoida seda asja elavana, aga lihtsalt, et tänapäeval on lihtsam, on siis kommenteerida Facebookis, et kui sa lingid seda juba Facebook'i, siis sul tulevad ka kommentaarid Facebooki, mis on ka muidugi üks põhjus, miks ma väga nappe postitusi lingi Facebooki. Et Facebook on niisugune nagu kaduv asi, et kui sul tuleb mingi selline targem vastus, siis see tegelikult kaob ära, et see jää alles nagu, et aga aga blogis, et see kommentaar nagu aastateks alles. Radasid on ka Facebookis. Jah, tõsi, aga ma pean nõustuma eelneva jutuga, et Facebook on selline hästi pealiskaudne, et inimesed kerivad selle oma feed'i läbiv, võib-olla näevad mõnda endale sobivat märksõna, viskavad sinna ligi alla, mõni võib-olla isegi suudab kommenteerida. Aga see ei ole kuidagi nagu ehituslike, et keegi ikkagi suudad selle kommentaari kirjutada trassi blogipostituse alla või siis mõne meie artikli alla või kuhu iganes, siis sellel on kuidagi rohkem kaalu ja läbimõeldust, et tundub vähemalt niimoodi kedestest, see jääb nagu kuidagi ajalukku, et sealt Facebook'i keedist kaob hetkega ja võib olla eluiga, on pool tundi. Kui me ennist rääkisime siin lugejatest ja nendega suhtlemisest, siis mulle meenus, et rada seitsmes on tegelikult väga hästi toimiv foorumi keskkond. Kui palju seal teie toimetajad nagu vahele sekkuvad? Ei otseselt ei kontrolli seda, see on selline isereguleeriv. Neid inimesi on seal nii palju, kus sa lood mingisuguse keskkonna, kus on mingisugune teatud õhkkond, see on umbes nagu mingisuguse peo korraldamine või midagi sellist, kus lood oma korteris piisavalt reegleid. Et kui sa ajad midagi ümber, siis seal pead kokku. Ja see toimib ka veebis. Et kas seal on mingisugune meelsus üldine olemas, siis kui keegi tuleb nagu laamendama, siis ta saab ka vastava tagasiside ja nagu põrkub sealt tagasi, et otseselt ei pea politseinik olema toimub iseenesest. Suur osa muusikast lugejatest on, ma kujutan ette, artistid ise tahavad leida enda kohta kõikvõimalikku informatsiooni, mida nendest rääkida näiteks, kes nende kontserdil käisid. Kui palju on lugejate hulgas just neid esinejaid või, või muusikuid endid, kas nad saavad sealt mingisugust tagasisidet? No ma ei oska tegelikult nüüd seda küll öelda muusikaosakonna veebipäeviku kohta, aga minu kogemus Jazzkaare veebireporterina küll kinnitab seda, et jah, muusikud loevad ja nad hindavad seda, kui see tagasiside on asjalik selles mõttes, et, et ei ole mõtet minna kirjutama arvustust nii et sa ainult kirjeldad, mida sa kuulsid ja ei ole samas ka mõtet kirjutada, nii et sa ainult noh, loobid, vingeid, kriitika rooli ühe, teise, kolmanda, viienda pihta, vaid mina eelistaks nagu alati valida sellist positsiooni, kus, kus ma nagu püüan kaasa mõelda muusikuga, mida ta tahtis öelda ja siis noh, anda ka tagasisidet, et aga mida veel oleks võinud öelda või kas oleks võinud seda, mida ta tahtis öelda öelda teisiti, või noh see peab andma midagi midagi juurde sellele muusikale ja, ja miks mitte ka olema just nimelt selline sõbralik tagasiside muusikule. Et noh, kui ma nüüd ainult seda kiidaksin, eks ole, laulaksin seal hosiannat, selles arvustuses, ma kujutan ette muusika jaoks on see igav, see, see ei paku talle midagi, et noh, seal peab olema jah midagi, mis, mis annaks ka mõtet muusikule seda lugeda. Aga kontseptsioon väga meeldib, et mäletan, eelmisest aastast, siis olin hoopis kirjutaja poole pealt, mind küsiti siis ja mul oli Ameerika ühendriikidest hea tuttav külas, kellega kontserdi käisime ja veel ühe tuttavaga ja kontsertide kohta ilmub siis mitut arvamust, mis võisid olla vägagi vastandlikud. See on see, mis tegelikult ka traditsiooniline muusikakriitika kas ei saa või ei soovi või ei taha pakkuda just nimed arvamuste paljusust või see, et üks avaldab oma arvamust ja teine ei ole sellega nõus ja kirjutab vastu, et mul, Saksamaal on see ka üks kord juhtunud, et üks tolleaegne Pomeni toon kaastudeng kirjutas nüüdismuusikast niisuguses võtmes, mis mulle üldse ei istunud ja siis ma võtsin ise initsiatiivi ja vastasin talle avaliku kirjaga ja siis meil tekkis dialoog avalikult. Hiljem jõime koos teed ja unustasime jah, et tegelikult peaks muusikakriitika nii olema, et oleks arvamuste paljusus. Ma ei ole päris kindel, kas meil alati on midagi seal muusika või et meie võib-olla arvustused päris kindlasti ei ole alati sellised väga akadeemilised, need on tihtipeale just mingisugusest isiklikust vaatenurgast mingisuguse x mõttekäigu ajendil kirjutatud aga musklid on kindlasti väga palju lugemas. Kujutan ette, et paljud muusikud teevad muusikat sellepärast, et neile meeldib muusika ja siis tõenäoliselt neile meeldib muusikast lugeda. No minu kirjutas ikka, loomulikult käiakse lugemas muusikute poolt, et seda on näha ka siis kuidas muusikat, sedasama arvustus siis jagavad linki kuskil muudes keskkondades, et, et näed, niimoodi on kirjutatud nende plaadist. Aga jah, Ma ise olen hästi visuaalne muusika kuulaja selles mõttes, et kuna ma ikkagi filme vaatan põhiliselt siis muusika on minu jaoks ka nagu mingi pildi töötamine või ma kujutan nagu ette muusikat pildiliselt väga tihti, et see tekitab minus mingeid assotsiatsioone hoopis mingite filmide asjadega ja siis et läbi selle võib-olla oma, pakun Niukest nagu veel ääretult omapärast või loomulikult täiesti enesekeskset, nagu arvamus sellest muusikast, aga mis võib-olla siis on natuke veel erinev, et vähemalt mul on tihti öeldud niimoodi, et su arvustused on tänu sellele erinevad. Ja noh, loomulikult olen ma ikka tõesti selline, et et minu arvustusi peab lugema mõnda aega, et, et aru saada mu huumorist ja ja nendest igasugustest naljadest, mis sinna on peidetud, et see on nagunii isiklik maailma, et, et võib võõra täiesti ära ehmatada, et noh, igast lolli juttu ajada segamini tõeteradega ja kõike sellist teen ja mõtlen välja, mingeid toorisid sinna juurde, mis tegelikult ei ole olemas. Igal juhul ma tänan teid kõiki täna siia stuudiosse tulemast pisut muusika kirjutamisest veebis ja blogidest rääkimata siis ma loodan, et teil kõigil jätkub indu ja jõudu oma blogisid veebikeskkondi edaspidi üleval pidada, et kui ma sebin need lingid praegu ära, siis aasta pärast on seal mõni uus postitus ka. Aitäh. Aitäh. Klassikaraadio stuudios olid külas Tallinna Ülikooli kunstide Instituudi muusikaosakonna muusikateaduse lektor Gerhard Lock, Tallinna keskraamatukogu muusikaosakonna veebipäeviku peatoimetaja Marje Ingel. Veebikeskkonnarada seitse toimet Ivo Kiviorg ja Trash Can Dance nimelise blogipidaja Gert Moser. Selline oligi tänane heligaja saade. Saate tegid helioperaator Katrin mõõdik, toimetaja Johanna Mängel. Aitäh kuulamast ja ilusat päevakaja.