Kunstiministeerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Lugupeetud kuulajad, kunstiministeeriumil on täna külas kaks isikut, kes on olnud erinevatel ajaperioodidel rohkem või vähem seotud kultuuritehasega polümeer, mis äsja just esitles ja tegevuse kokkuvõtliku kataloogi ja pakkis oma asjad, siis vähemalt polümeri ruumidest jaanuari alguses. Tere, Tanel Saar ja Martin Rünk. Tere. Tere. Tere. Tahtsin alustuseks küsida, et kuidas te üldse sattusite kokkupuutes Volmeriga ja võib-olla ka kuidas polümeri kultuuritehase tegevus paististele enne kui te sattusite olema seotud sellega täiesti praktiliste asjade korralduslikus. Poolest võib-olla Martin, ma sattusin Polumeri kuskil 2006. seitsmenda aasta paiku kirjutasin Madisel, et et kas tal on mingisugust siukest tööd, tööd pakkuda ja vastasmeiliga, kus ka seal nimekirja asjadest, mis kõik volume rezis vajaksid, tegemist aga mille eest loomulikult tasuda ei ole võimalik. Ja siis sellest nimekirjast kõige huvitavam tundus trükikoda Polumerizon, traditsiooniline käsilaotrükikoda ja siis ma saingi selle Asjoriks. Alguses olin vabatahtlik, siis poole kohaga. Lõpuks asjade kulgedes sain polümeri koordineerijaks ja see maja haldamise juhtimise täisvastutuse minule pärast seda, kui Madis läks vist 28. aasta suvel Tartusse pärmivabrik kasutada. Ja siis ma pidasin umbes poolteist aastat vastu ja siis ütlesin head aega ja pärast seda ma tegin veel üsna pikaleveninud seda palumeri, kataloogikus, hernes, truuliga, siis üks hetk lubasin endale, et ma Polumeri osas enam ei võta sõna, sest et ma ei ole sellega otseselt viimasel ajal väga tihedalt kokku puutunud, aga kuna nüüd on niisugune hüvastijätuturnee, siis hea meelega meenutan paari sõnaga. Kõik otsitakse jälle välja, Tanel, sinule jäi see viimane ots polümerist. Aga kuidas sa sattusid sinna? 2007 oli vist, oli pronksiöö 2007 et Pärnus oli selline kunstirühmitus nagu Nonkraata siis mis iganes põhjusel nad otsustasid teha Tallinnas ja otsustasime siis teha galerii ateljeepinna ja see kuidagi jõudsime sinna Polumäery kultuuri, teades, et ma küll tundsin Madis Mikkor, kes siis nagu selle tehase alustas, et teda ei tea lapsepõlvest saati ja ta oli mind ka enne sinna kutsunud juba 11 aastat tagasi, kui ta seda alustas, aga siis siis ma sinna ei jõudnud, aga jah, 2007 selle Monkrada kunstirühmitusega sa esines koos minna, et noh, ma olin korra käinud seal kas nagu madisega lihtsalt maja peal enne 10 11 aastat tagasi, aga ega ma seal enne ei olnudki selles mõttes pidudel või ega mul väga nagu teadmist ei olnud sellest, mis, mis elusal toimub. Aga mingil hetkel, kui me nüüd liigume selle viimase otsa juurde, et kui sina liitusid sellega nii-öelda kunstikonteineri kaudu, siis praegu nende otste kokkutõmbamise ajal ja kui ma vaatan näiteks seda kataloogi ka, et siis tundub, et see kunstikonteiner väga jõuliselt laienes ja kuidagi ka väljapoole tundus, et mingil hetkel polümeer hakkaski peaaegu võrduma Kunstikonteineriga. Jah, nii ta oli, jäime. Siis me rääkisime seda ise omavahel, et ma ei teagi nüüd, miks see nii on, aga et noh, et kui me siin alguses läksime, ütleme, et see tehas oli väga paljud, oli seal bändi ruume ja võib-olla tõenäoliselt need olid algusaastatest jäänud ka siuke paratamatus, et kui see on tühi, kõle maja, siis Nendel bändidel oli võib-olla sinna lihtsam alguses minna ja alustada oma tegevus või ka rahaliselt, et bändil on alati lihtsam teda ruumi tasuda, et seal on juba üks bänd, seal on juba viis inimest, ütleme aga, et kui see galerii sai sinna tehtud see kuidagi samm-sammult sinna majja hakkas rohkem list visuaalkunsti tulema ja noh, sihuke kriitiline mass tekib, et siis sinna ümber tuli neid rohkem ja rohkem ja need bändid sealt kadusid. Ja ka maja see MTÜ struktuur muutus mingil hetkel, et kui Madis Mikkor otsustas lahkuda Tallinnast kui algselt Ta oli seal mõned liikmed seal MTÜs, siis Madis Mikory lahkumisega liikmeskond laienes hüppeliselt või noh, põhimõtteliselt kõik majalised, kes seal sellel hetkel olid või või selle ümber tegevad, need said kõik sinna MTÜ-sse soovi korral sisse astuda ja valiti juhatus. Ja kuna seal võib-olla neid kunstnikke oli rohkem, siis visuaalkunstipool võttis üle selle mõnes mõttes Sihukesele polümeri puhul ongi seda kahteteist aastat on väga keeruline kokku võtta, sest et seal on need erinevad osad, mis seal olnud kuidagi esiplaanil ongi väga palju sõltunud, et et mina mäletan polümeri algusaegasid, kus ta oli peokoht või sa pead seal kontserdite koht ja Maren, et ühel hetkel, kui otsustati enam neid suuri alternatiivmuusika pidusid seal mitte teha, siis minu jaoks see koht nagu väga palju muutusse, siis läks rõhk stuudiote peale rohkem selline nagu sul pidi olema mingi alibi. Miks sa sinna lähed, umbes et ei saa minna luusima niisama ja vaadata niisama, mis toimub, vähemalt selline tunne oli, aga et need erinevad osised ongi, et üks on need stuudiod samamoodi Martin, mis sa mainisid just see trükikoja teema, mis oli väga esile, millega mingil hetkel kaasnesid ka ju erinevad töötoad ja erinevad koostööd ka koolidega ja linnaosaga ja nii edasi, et see oli üks periood ja siis tuli just nimelt seesama näituste või ütleme, kunstiürituste periood ja, ja nüüd on ka residentuuriprogramm, mis on väga kummaline residentuuriprogramme, sest et hernes truuli on väga selgelt öelnud välja, et see maja võib olla üsna proovilepanek igasugusele inimesele, kes sinna tuleb tegutsema, aga võib olla, mis on teie jaoks olnud need kui te vaadetega polümeri tagasi, nii kui te lihtsalt teadsite sellest ja sellest ajast, kui ise tegutsesid, et mis on olnud need osad, mis on kõige õnnestunumalt või paremini töötanud. Kui ma hakkasin seal rohkem tegutsema, siis minu jaoks oligi tegelikult see oli avastamine, avastusretk sihuke, et et kes need naised seal on, millega nad tegelevad ja samamoodi natuke nagu ka väljaspoolsetele inimestele, kellel on kokkupuude peamiselt palumeriga või algusaastatel oli peamiselt läbi suurte pidude, näiteks diletantide, avangardi seeria et siis seal majas oli palju rohkem tegevust ja siis minu ülesanne koordineerijana oligi seda tegevust avalikkusele tutvustada, võis ta vahendada. Ja selles mõttes nende majaliste seas saab välja tuua neid, kes kõige paremini sobitusid selle avaliku programmiga kelle tegevus sai avalikuks programmiks ära kasutada. Et kindlasti on kunstikonteiner niisugune, mida on väga hea edastada üle sündmustest, on hea rääkida ja samamoodi oli meil majas keraamikuid, ehtekunstnikke, kelle tegevust oli võimalik kanaldada nendeks töötubade, eks siis seda inimestele tutvustada. Noh, tõenäoliselt seal on võib-olla ka niuksed majanduslikud põhjused kõigepealt, et kui sul on tühitehas, sa pead kõigepealt sinna leidma need inimesed, sul on aastaid, need pooled stuudiod on tühjad, samas sul on need suured ruumid külmast tagasi niikuinii Eestis oli see väga levinud, et mingeid käive muusikasündmusi teha kuskil sellistes tehastes. See võimaldas seda maja üleval pidada ja ka muidugi nagu kogu see järelevalve võib-olla ei olnud nagu nii suur või et noh, et lihtsalt oli võimalik selliseid pidusid teha viimast tagasi, et see olukord on selles mõttes muutunud, et jaa, kui nüüd aastatega loomulikult seal on erinevad inimesed on seda vedanud, nendel on erinevad huvid, nägemused, mis asi see kultuuritehas võib-olla, aga et kui sellel ühel hetkel, kui need muusikud võib-olla sealt lahkusid, stuudiod said täis rohkem neid kujutavaid kunstnikke võib-olla need lihtsalt muusikapeod enam ei sobinud sinna nii palju, pluss noh, tõesti see tuleohutus näiteks ja, ja ka see majanduslangus mingil moel ikkagist mõjutas. 2009 seda oli näha, et seal neid pidusid ei toimunud enam või noh, seda huvi enam ei olnud pidude tegijate poolt ka, et. Aga see muusika osas ja selle osas, et miks ta näiteks kataloogis nii palju ei ole, on ka lihtsalt väga pragmaatiline, et seda ei ole nii hästi dokumenteeritud, sest et need, et ei olnud mõeldud dokumenteerimiseks erinevalt kunstisündmustest ja ma arvan, et, et kõik need peod ja muusikaüritused, kontserdid, mis on põllumees toimunud, on väga olulised, väga tähtsad ja mänginud ka eesti siukses muusikaloos olulist rolli, aga et, et on teistsuguse iseloomuga ja jällegi pragmaatilisest seisukohast bändid, kes Polumeris prooviruumi pidasid. Nad ei olnud majalistena väga koostööaltid, sest et see ei olnud nende eesmärk ja näiteks kui kunstnikel olid stuudiod, paljud elasid selles majas, see oli nende jaoks rohkem kommuun kooselamise mõttes, neil oli huvi panustada ühisesse asja rohkem, et seega põhjendab, ma arvan, mille pärast palumer liikus oma tegevuses ka rohkem kunsti peale, sest et need on lihtsalt inimesed, kellel olid ühised huvid suuremad koostegutsemiseks. Ma tahtsin selle maja või selle kompleksi kohta küsida, sest mulle on alati polümer tundunud kohutavalt raske ettevõtmine. Ma alati olen vaadanud suure respektiga kõrvalt neid, kes on jaksanud seal tegutseda, sellepärast et minu meelest meie kliimas skulptuuri tehase viljelemine on äärmiselt tänamatu ettevõtmine. Ja see polümeri enda just see lagunemisaste, milles ta nii-öelda kätte võeti või saadi, et seal on väga palju paremaks läinud või et seda nagu kasutajasõbralikumaks aastate jooksul tehtud. Aga ikkagi see kompleks tundub mulle väga hirmutav nagu kuidas jaksasid, kui palju seal oli just seda, et see nii-öelda see olme kotib ulmet ehk et, et kui palju läks proportsionaalselt sellele, et puhtfüüsiline endale mingi tegutsemisruum selle just nagu külmadel talvekuudel tekitada selle vahel, et saaks tegeleda selle loominguga mingis sünergilises õhkkonnas, miks sinna tuldi üldse? No loomulikult võtsin energiat väga palju, noh, jälle võib-olla see on võib-olla on see, et see põlvkond kuidagi kaob, et inimesed ei ole valmis selleks enam, et ma mäletan siin 15 aastat tagasi, kui Pärnus olin. Tingimused olid samad ja, ja siis kui ma sealt nagu ära liikusin, et mõtlesin, et need ajad on lõplikult kadunud. Ma elasin Soomes näiteks viis aastat, et et kõik ruumid on soojad ja võidki T-särgiga talvel tänaval käia, sest et sa liigud ühest soojast bussist teise sooja ruumi, et ja siis kui ma siia tagasi tulin, et siis sihuke, et oh, et see eksisteerib jätkuvalt või et selline maailm on jätkuvalt olemas ja ma ei tea, noh maailm on selles mõttes täis selliseid kohti, tehaseid või lähemalt siit sama Berliin, Pariis, et ju seal on ka juba soojeneks. Et ma ei tea, ma olen kuskil Sacramento s näiteks olnud, et noh, loomulikult tekitab kadedust. Et suured angaarid ja temperatuur alla 20 ei lange, et, et. Aga noh, see on ka vana tõde, et kui sa seal siis istud ja vaatad neid inimesi, et elu ongi nagu selles mõttes nii hea ega ei viitsi seda kunsti ka teha, et istuvad ümber selle grilli, et aga miks ma peaksin, aga nagu midagi siin toimetavad, see võib olla väga-väga tüüpiline. Et siin ellujäämiseks peab siinmail ikka kõvasti toimetavas mõttes. Aga. Majas ei ole nagu põhjust, nagu liialt kurta selle olmeraskuse üle, sest et see isetingimuste tegevustes ta olemist seal, mis seal sees on ja need inimesed ongi sinna kogunenud, sellepärast et maja, millel puudub omaniku huvi ja kus on võimalik tegutseda mingis mõttes ilma takistusteta, et ja see teadmine, et, et sa ei suuda teha majale suuremat kahju, kui seal juba on, et see on väga vabastav ja see, et see seal oli teatav sihuke ebamugavusaura seal ümber siis see kutsuski kohale inimesi, kes tahtsid sellest mugavast ühiskonnast mingis mõttes sammu kas tagasi eemale või kõrvale astuda, et ja kogeda mingisugust eriti primitiivset keskkonda, kus kohas ongi olelusvõitlus ja kus nende ellujäämine pannakse mingis mõttes proovida ja, ja ju see oli neil mingil ajaperioodil vajalik ja eks inimeste voolavus oligi vastavalt sellele, et kuidas inimeste taluvusvõime oli, et distiku tuldi kevadisel ajal vastu suvel, suvel oli väga lõbus, sügisel läks juba natukese kurvemaks, siis kui talvel väljas oli miinus 10 miinus 20 kraadi, siis jaanuaris pakkisid paljud asjad kokku ja siis hakkas uus tsükkel pihta, et mõned pidasid mitmeid aastaid mitmeid tsükleid vastavalt siis teiselt poolt on see, et kui need kohalikud ellujääjad tegid ära selle nii-öelda musta töö ja kui tulid näiteks välismaalast külalised kas üheks hooajaks või lihtsalt korraks läbi põikama, neile tundus hästi eksootiline, hästi põnev, mingi kogemus ja nad said täpselt oma mugavuse piiridesse, seda tarbida, seda kogeda ja siis edasi liikuda. Et aga, aga see, see oli miski, mida võib-olla nende endi keskkonnas nii Rajul moel ei olnud. Mulle tunduski ühel hetkel, et see residentuuriprogramm või ühesõnaga, see, mis toimus residentuuri nime all tõi mingi uued tuuled polümeri ka ja kohati tundub, et sellise profiiliga asjad tihti Eestis neid nii palju ei teatagi, kui teatakse võib-olla välismaal, et kui ma mõtlen näiteks ka Moksi peale Mooste kunsti sotsiaalpraktikate keskuse peale, kus ka liiklusaastaid on olnud väga rahvusvaheline ja kus on aastaid olnud see ütlemine Tallinnas raskem inimesi kohale saada kui noh, ükskõik kust mujalt nagu mulle tundub isegi polümeer, mis asus kaks kilomeetrit Tallinna kesklinnast väljas, et isegi see oli nagu lähivälismaa juba nagu kohalike mõttes, et sinna nii palju jõudu. Aga jõuti väga palju kuskilt mujalt. Jah, ja eelkõige suvel ja eelmise lisaks ka, et noh, et nende majaliste puhul see oligi see lõputu vastuolu, et kus, kus ütleme viis kuud oli võimalik seal majas midagi teha, et kui ilm läks soojaks, et siis Eestis on ju kõik need ükskõik mis üritused, et suvel on nad linnas suuresti väljas, et et siis tihti oligi, et need inimesed läksid sealt ka suvel minema kui oli seal võimalik midagi teha. Välismaalased tulid enamus suviti ja tõenäoliselt see oli jälle pall, et ta nõukogus või muutus suuremaks ja suuremaks, sest paljud tulid uuesti uuesti tagasi. Et noh, üldiselt ütles niimoodi, et 50 protsenti välismaalastest läksid esimesel õhtul ära või, või järgmiselt päeval ja see ülejäänud 50 siis ütleme, et nemad tülitsevad tagasi korduvalt ja võtsid järgmine kord uue massi kaased. Suviti oli seal väga tihe, selles mõttes, et seal ei olnud isegi vaba ruumi. Mainisid Tanel ka seda põlvkonna muutumist ja see on üks asi, mis minu mäest nüüd polümeri sulgemisega või sulgumisega ka uuesti peaks esile kerkima. Just ongi see küsimus andegrandi võimalikkusest Tallinnas. Mul on tunne, et see suund on ikkagi väga selgelt ütleme sellise sentrifikeerumise poole. Teiselt poolt, kui on üldse sellised suured tehased, kompleksid, siis nad, kui me vaatame näiteks ala arenguid telliskivis ja kultuurikatlas, mis on algusest peale kuidagi püüdnud olla teistsugused või normaliseeruda hästi kiiresti siis Polmer esindas minu jaoks kõrvaltvaatajana just sellist teatava suuna viimastest kantsidest ja praegu, kui mõelda tendentsile laiemalt ka täiesti Berliinis või kus iganes, et tegelikult see ajastu või mingi ajastu või mingi arusaam Andagrondist hakkab sellisel kujul läbi saama. Ja kuidas te näete seda Tallinna muutumist nii-öelda polümeri silmas? Läbi seda on küsitud nõu palju ja tegelikult ma ei oska isegi vastata sellele, et võib-olla lihtsalt ise ei näe enam seda, et võib-olla on kusagil noored ja teevad seda täpselt sama asja, et sa ise lihtsalt arvad, et see on kadunud, aga noh, seal on mingid paratamatus, et, et kui see ühiskonna mingid reeglid, need aastatega muidugi muutuvad rangemaks, range vale sõna, aga legendaarne lauset tahaks elada sellest turvalisest põhjamaalased, et loomulikult see Eesti muutub ka aasta-aastalt, et aina rohkem selliseks ja väga keeruline on jälle seesama tuletõrje võtta, et 10 aastat tagasi lihtsalt ei olnud võib-olla aega sinna tehasesse tulla, aga nüüd nad juba tulevad. Et kas see on hea või halb. Ma ei tea, et ega halb, kui seal probleeme läks, siis 100 inimest ära põleda. Et ei ole ka nagu tore, aga. Aga kas ei ole lihtsalt niimoodi, et see, need võimalused on mingis mõttes muutunud, et ühiskond ei ole enam sellises kaoses, et kus kohas on mingi pind lihtsalt ripakil, vaid see kõik on kontrollitud, omaniku huvid on suuremad ja konkreetsemad, et lihtsalt nagu võib-olla jah, siukseid vastavaid hindasid ei ole nii palju saadaval. Et kas või kultuurikatla näitel, et pind, mis kuulub linnale, et linn on see, kes paneb selle peale selle normaliseeritud programmi, et et see oleks esinduslik pind ikkagi ja osases loo majandusest, et ma arvaks, et et oleks ikkagi neid inimesi, kes tahaksid sedalaadset asja teha, aga lihtsalt jah, võimalused võib-olla ei ole nii käepärased enam ja seda enam, et tegelikult Polumelis mingil kujul väidetavalt tegevus võib-olla jätkub vähemalt selles mõttes, et seal on mingisugused ajalised, on seal veel sees mingisugune kaootiline, sihuke täiesti kontrollimatu tegevus käib ja. No seda täna, mina ei oska veel ütelda, et nad noh, kuu aega lahkumisest möödas, et loomulikult seal veel keegi on, aga kuidas edasi läheb? Seda ma küll täna ei saa või ei oska ütelda. Selliste platvormide omanike suhtes on alati, kas on siis riik või eraomand ja alati traditsiooniliselt on tundunud, et need asjad saavad õitseda riigi või kohaliku omavalitsuse käe all, kellel seisab mingi pind tühjana, tulge, kasutage, aga mul on tunne, et viimasel ajal just need asjad, mis kuuluvad riigile, nagu sa välja tõid et nendel on palju suurem surve näiteks oma tulu teenimiseks ja nii edasi, kuna see riik jääb järjest õhemaks, siis tegelikult just võimalus sellistele kohtadele eksisteerimiseks võiks olla mingi nii-öelda valgustatud eraomaniku käe all, pigem mul on tunne, kui näiteks riigi või kohaliku omavalitsuse käe, sest et see, mis toimub riigi kultuuripoliitikas või riigi, ma ei teagi erinevates sektorites, et see on ikkagi kõik väga selgelt lükatakse nii-öelda järjest suureneva omatulu teenimise peale, mis surubki peale esimese asjana kohe selle loo majanduse väga lihtsustatud arusaama sellest või sellise meeleheitliku versiooni, sellest aga, et ma mõtlen näiteks, et kui me tegime projekti lumi, märts Tallinna vanalinnas moodsid oli võimalik ainult sellepärast, et tegelikult ühel kinnisvarafirmal oli lihtsalt selline ruum, mis seisis meil, nad ei osanud kasutust leida parasjagu ja noh, võib-olla et seal oli palju lihtsamad selles mõttes Premi suhtest polümeriga on meediasse lekkinud väga palju, väga negatiivselt ja Bremm ilmselt ei ole kõige valgustulum kinnisvara omanik, kes võib-olla, aga mulle ikkagi tundub, et põhimõtet üldiselt see suund on kaasajal isegi tulemusrikkam. Jälle, et nagu ma ei oska seda hinnata veel, et võib-olla peab natuke aega, magad tihti mulle tundub, et inimesed, kes selliste kultuuritehaste või selliste omaalgatuslikke ruumidega tegelevad, et nagu lõpetavad tegevused et siis alati see tundub, et nüüd see ühiskonnas on mingid tohutu muutus ja et kõik need kohad pannakse kinni ja et ma ei ole ikkagi täiesti kindel selle, see võib-olla see on selline lõputu ringet ja ka see vastuolu ettide kunstnike poolt organiseeritud Pinte nagu lõputu tõmblused, sa nagu otsid seda raha, seda kindlust ja samas, kui sa selle kindluse või selle raha lõpuks saad et see hakkab seda teistmoodi tapma, seda kohta, et ja siis muutub või surebki välja, see tulebki uus koht, et see, see ring on nagu lõputu ja needsamad välismaal kunstnikud, kes siia nagu tulid, et väga paljud tulidki siia sellepärast et nad ütlesid, selliseid kohti enam ma ei tea, Berliinis ei ole, et nad muidugi enamus ei osanud kunagi arvata, et see ei olegi Scottitud maja, et nad olid täiesti veendunud, isegi kui nad olid seal kuu aega elanud Sonskotitud maja, nad ei teadnud, et need inimesed maksavad üüri, selle koha. Tahtsin tühimikke kohta, et kui sa ütlesid ka, et tundub, et Lübela jälle dramaatiline, üks lõpp, eks ole nüüd, kõik on halvasti ja üks ajastu on läbi saanud. Ja nii edasi siis kui te peaksite välja tooma, millest ikkagi polümer jätab järele kõige suuremad ühiku või, või kõige suuremad tühikud, mida ära me ei saa. Mida sai? Mul on tunne, et see on jah, siukse. Kui nimetatutest alternatiivsest kultuuriksid, siis selle kriitiline mass ühel pinnal et iseenesest Tallinnas on veel Kommuuni laadseid üksuseid ja on veel kunstipindasid. Aga jah, just, et see kriitiline mass, et ühe ühe katuse all toimub palju totaalne keskkond mis on aastate jooksul väga spetsiifiliselt välja kujundatud ja minu jaoks oli Polume mingis mõttes Tallinna maamärk, üks nendest, et see arvamused palumeri osas võisid olla väga lahknevad, mõned pidasid seda lihtsalt Turkaks, umbes mõned mõnede jaoks oli see kõige huvitavam asi Tallinnas. Ja need mõlemad seisukohad on väga arvestatavad aga lihtsalt, et ilma polümerite Tallinna märksa igavam. Midagi on kindlasti vähem. Jah, sellises mahus ma küll ei näe praegu mitte kusagil sellist asendust, et need mahud, ma mõtlen ruumi poolest Telliskivi ja kultuurikatelt tegelikult ei tea, mis seal plaanid on. Et need on ikkagi täiesti teistsugused kohad, et muideks seal kultuurikatla ka, et sedasama Madis Mikkor alustaski seda tehast. Karon kultuuritehaste sarja algataja. Aga kas te oskate öelda, mis kellestki edasi saab, et kas te teate, mis keegi plaanib, kes seal pikaajalisemad rentnikud olid või kas on mingigi punt, kes tahab? Kuhugi koos liikuda? No tegelikult on need mõtted olnud kogu aeg jälle seal tehases on väga palju erinevaid inimesi, erinevaid mõtteid, selles mõttes ei saa ühtset kindlat suunda eriti läbi selle 11. aasta tuua, aga et et see on tegelikult algusaastatest peale, on kogu aeg tiksunud kuskil, et Peame kuhugi teise kohta minema muutma või noh, et seal polümeer, et see ei kesta niikuinii kunagi igavesti seesama kultuurikatel on üks näide, võeti nagu sihik, see sinna liikuda. See langes ära jälle erinevatel põhjustel, aga et ka jätkuvalt nendel erinevatel aastatel tal erineva aktiivsusega. Erinevad inimesed on otsinud alternatiivi sellele konkreetsele tehasele ja on olnud mõtteid, et minna kogu pundiga. Hetkel on mingeid mõtteid, aga ei oska midagi kindlat ütelda. Aga Taneli sa tahaksid praegu puhata kogu sellest värgist, pigem või või tahaksimegi algatada nüüd? Madis Mikkor uut kinnisvara, mida välja pakkuda kellel on alati väga terav silm olnud selliste asjade peale. Pigem ei tahaks, aga, aga ma ütlen veel kord, et tegelikult vaadatakse ringi, aga et nii Madis Mikkor kui et eks ma olen temaga koos ka käinud vaatamas, aga see on väga uus ja segane. Ma ei oska midagi ütelda. Et võib-olla see on ka mõnes mõttes siuke inertsist, et mida nüüd edasi, et kuidas nüüd ilma sellise keskkonnata, kuidas nüüd nagu jätkata, aga et võib-olla on vaja midagi muud muud teha, vahepeal? Selles mõttes on ikkagi üsna majakeskne, et see, mis seal toimus või see õhkkond, mis seal oli, seda ei tõsta lihtsalt ümber mingile pinnale. Yks et kui see Pindiks, mis iganes kujul peaks tulemast, on ikkagi midagi muud. Nojah, aga, et veel kord aastate jooksul oli nagu mõtteid, et sealt minna kõik koos minema, aga et mida aasta edasi praegu olen täiesti nõus, et mina ei näe, et polümeer kui selline saaks kusagil mujal eksisteerida, ta ikkagi kasvas väga-väga sinna maja sisse. Võib-olla mingi üks variant võiks olla, kui ma mõtlen, kuidas mujal sellised asjad toimivad, on ka see, pannakse raha kokku ja omatakse lihtsalt ühte maja, kus võib-olla ei ole igalühel suurt oma stuudiot, aga et sa saad korteri ja siis näiteks esimesel korrusel on selline projektiruumi tüüpi galeriiruumi tüüpi, et mulle tundub, et kellelegi lootma jääda on väga keeruline, et ikka tuleb ikka mingi tükk kätte saada ja siis luua ühistu. Ja, ja kui Eestis on väga populaarseid korteriühistuid kui kodanikualgatuse vorm, et siis võib-olla midagi sellist hoopis. No on kõik siin on olnud ja ma tahtsin lõpuks küsida veel selle kataloogi kohta võib-olla Martinilt, et selle kokkupanemise printsiibid, et see oli, ma ei kujuta ette, kuidas seda materjali läbi hekseldasin ja see, nagu sa mainisid, on olnud väga pikk protsess, et äkki sa tutvustaksid seda kataloogi natuke. Kataloogi tegemine võttis aega kolm aastat, seal olnud tõusud ja mõõnad selles protsessis esialgu saime valmis PDF-versiooni ja siis nüüd nädal tagasi või niimoodi esitlesime siis seda paberversiooni. Aga see põhimõtteliselt algas Sist Ernest truuli mõttest koguda meil külaliskunstnike muljeid, kogemusi purumelises veedetud ajast. Ja, ja siis neid juba kogunes omajagu, need olid päris huvitavad, mõned olid väga positiivsed, isegi kitsad. Siis samas oli seal kõrval ka väga toredaid siukseid topiseid kirjutisi, kus kohas näiteks chis tööl, kes on Ameerika indie-filmitegija siis kirjutab väga toredalt, kuidas ta sai armid terveks eluks ja kui kohutav see kõik olija. Kuigi jah, natuke lahtiseks, kui tõsiselt ta seda tegelikult mõtleb. Aga jah, et kui meil olid need sihukesed muljete killud koos, et siis selle kõrvale proovisin anda nagu siukest ülevaate kõikidest nendest Polumeri tegutsemise erinevatest tahkudest nagu trükikoda nagu kultuuritehase festivalil, mis toimus selle vähemalt viimased 10 aastat vist iga iga aasta augustikuu lõpus. Ja ka, et kes on meie majalised olnud ja kes olid külaliskunstniku toimunud ja nii edasi. Et see kindlasti ei ole ammendav, aga, aga ta annab ikkagi üsna hea ülevaate, mis majas on olnud ja rohkelt on pildimaterjali ja eriline suur fookus on siis kunstikonteineri tegevused ja nende üritustel. Nii et seekord kunstiministeeriumist ei soovitagi näitust, vaid soovita hoopis kataloogi. Kas see on jõudnud juba hästivarustatud raamatupoodidesse ja nii, et otsige sellist tumerohelist kõvade kaante vahele köidetud polümeri kokkuvõtet. Aga aitäh, Martin ja Tanel ja ma loodan, et meil on põhjust muudes kontekstides jälle rääkida.