Kunstimüsteerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Tere, te kuulute saadet Kunstiministeerium, mina olen saatejuht Indrek Grigor. Kümnenda veebruari kunstiministeeriumis küsis Marin Mürk Viljandi kunstielu järele Viljandi gümnaasiumi kunstiõpetaja Monika Mändmaalt ja Viljandi kunstikooli direktor Kristjan Mändmaalt. Selle vestluse käigus viidati korduvalt Viljandi avalikus kuvandis olulist kohta omavale Kondase keskusele, mida 2014. aasta algusest on paariks aastaks juhtima asunud Gregor Taul, keda Kunstiministeeriumi kuulajad võib-olla veel ministeeriumi kunagise saatejuhina mäletavad. Kunstiministeerium istus bussi ja sõitis sündmuskohale, et asjaosalise enesega juttu teha. Loodan, et ministeeriumi väljasõidud ei tundu saate kuulajaile patroneerivad, teete võtmistena vähemalt siinkõneleja jaoks kavas Grigor Tauliga peetud vestlus, mille kohe teieni toome terve rea sarnasusi linnade vahel. Nii näiteks on institutsionaalselt tasandil kõikjal omalt kohustuslikud näitused, millest ei saa üle ega ümber. Igal pool valitsevat kivistunud ja tihti põhjendamatut arvamused näitusepindadel eksponeeritava suhtes kus näidatakse ainult kaasaegset kunsti, millest keegi aru ei saa, kus näidatakse ainult naivismi, mis lihtsalt ei meeldi ning kõikjal tundub probleemi taga seisvat kommunikatsioon. Selgub, et paradoksaalsel kombel on peamine erinevus perifeerse väike muuseumi ja tõmbekeskuse riikliku institutsiooni vahel. Kultuuriasutuse enese potentsiaalne roll kogukonnas. Tere kardaul. Tere Indrek Grigor. Kõigepealt Kunstiministeeriumi kuulajaile oled sa isegi saatejuhina osalevatest aastatest tuttav, aga kui sinu sellisest vahepealsest tegevusest rääkida, siis sa olid Eesti kunstiakadeemia galerii galeristi. Ja nüüd sa oled kui kaua kaks kuud umbes. Ühesõnaga sa oled olnud mõned kuud Viljandis Kondase keskuse juhataja. Ma saan küll aru, et sa oled selle koha peale nagu ajutiselt paariks aastaks. Aga siiski kuidas sa sattusid selle koha peale ühelt poolt, kui niimoodi kõrvalt vaadata ja sinu ütleme karakterit arvestades? Mulle tundub millegipärast, et puhtalt isikliku positsiooni, et sa sobid siia väga hästi, aga ka puhtfooni poolest, et kuidas see juhtus. Nagu praktiliselt juhtus niimoodi, et oktoobrikuus just päev enne seda, kui ma läksin Rootsi laeva peale, et kureerida seal Põhjamaade kunstiakadeemia tudengite näitus, mis oli minu jaoks esimene selline ühe trepiastme asemel veel kaks, kolm astet kunstitöötaja karjääris, et oh, et midagi suurt ära teha. Ja ka põnevat, aga siis laevasõidu eelõhtul sain ma kirja Mari Vallikivilt, kes oli siin senine juhataja, kes läks siis lapsepuhkusele. Gregor. Ega sa ei tea kedagi soovitada, kes oleks huvitatud Kondase keskuse juhtimisest sel ajal kui tema on lapsepuhkusel ema? Ei mõelnud, vist moment tegime, vastasin talle peitmatagi oma emotsioone, et jah, ma tean küll ennast ja pakkusin ennast välja. Aga nagu retrospektiiv sealt seal on ka teine lugu. Et sellele eelnenud aastal mu pruut Kristiin käis Viljandis Eve Noormetsa juures lasta ja tantsuõpetajate kursustel niimoodi, et me käisime kord kvartalis Viljandis kaheks päevaks bruta, õpetas lapsi tantsima ja mina kärutasin mööda linna ja, ja iga kord käisin kondadest läbi. Ja kõik need neli, viis kordamis maastasin, käisime rongiga tagasi, loksusime Tallinna poole sellisena. Kuklasügamist tunne, kurat ei taha tagasi Tallinnas minna, et see on vale. Siin oli väga-väga hea asjad toimivad. Ja sinna juurde võiks veel erinevaid lugusid rääkida, et see kunstiakadeemia töö hakkas mitmelt poolt pitsitama erinevalt, et kahtlus, et kas see on ikka õige asi ja teine asi see, kui sa, Eka olukord, mis k. Ühelt poolt suurepäraselt inspireerivat selline olukord, kus on võimalus ümber töötada kunstiakadeemia kunsti õpetamise mõtted, aga teiselt poolt nurka surutud institutsioonis. Vaimne õhkkond oli selline, nagu ta oli. Sa ütlesid, et käisid Viljandis alati käisid Kondase keskuses, et kui nagunii-öelda väljastpoolt Viljandi peale vaadata, siis Viljandi kaks sellist kõige silmapaistvamad asja ongi kultuuriakadeemia. Siis on siin nüüd Tartu Ülikooli kolledži mõningad aastad ja teene institutsioonis Kondase keskus, mida ma kahtlustan, et enam-vähem igaüks nagu teab, et rääkides keskusest endast, kas sa kirjeldaksid natuke seda nii-öelda näituseprogramm mõmmi või et okei, nii palju siis, et on Kondase püsiekspositsioon. Ja siis mulle tundub, et isegi veel rohkem pinda kui püsiekspositsiooni olla nii-öelda vahetuvate näitustele. Mitu näitust Kondase keskuses, kuidas aastas on? Võib-olla kuulajaks. Ma hästi kähku tõmban ka kokku Kondase keskuse lühiajaloo, et muuseum avati 2003. aastal. Nii et ta läheb nüüd 11. aasta ja kui muuseum avati, siis oli jah, üks ruum põhinäitusele ja mõned ruumid ajutiselt näitustele, mis enamus olid siis tutvustasid autsaider ja naivism, naivistlik kunsti. Ja nüüd 10 aasta jooksul on muuseum siin praostkonna hoones sellise mõnusalt arenenud sinna-tänna renoveerinud uusi ruume. Nii et jah, nüüd on meil viis täiesti korraliku ruumi, kus teha ajutisi näituseid. Ma arvan, et viimasel kolmel neljal aastal. On see ajutiste näituste programm jagunenud pooleks pooleks on professionaalse kunstinäitused ja pooled on siis sellised isetegevuslikud. Kui numbritest rääkida, siis aastas kuskil 25 kuni 30 ajutist näitust, mida on päris palju, kus kohas su väitlused tulevad, kuidas nad tulevad. Siis, kui mina jaanuari alguses tööle asusin, siis 2014. aasta programm oli nii-öelda 80 protsendi raames paika pandud. Ja kui ma mõtlen 2015. aasta peale, siis seal ei ole veel ühtegi sellist siduvat lubadust. Aga samas on enam-vähem teada, et pool sellest on täidetud juba nagu eelnevate lubadustega niimoodi, et Kondase keskuse ei kuuluta välja konkurssi. Aga praktiliselt iga nädal keegi helistab. Ja need on väga erinevad, et on mingisuguseid tegelasi, kes pakuvad nõukogude punanurkadesse plakateid teinud, vanaisade tõi ja nii edasi. Aga üldiselt muuseum on viimastel aastatel hoidnud sellist joont, et enam-vähem see näituste programm jaguneb neljaks või viieks. Ühe osa moodustavad sellised kohalikud näitused, millest ei saa üle ega ümber, et on kas lastekunstikooli näitus sellised nelja, kuue aastased. Et see on selline kunstipubliku harimine või niimoodi siis on kultuuriakadeemia lõpunäitused siis on veel Viljandil puuetega noorteühingu näitused, siis teine osa näitustest on selline rahvakunst ja kaasaegne rahvakunst. Samuti ajab nii-öelda Viljandi asja kultuuriakadeemia asja ja mis on kindlasti kõige populaarsemad näitused. Eelmine aasta, kui aasta algas Anu Raua näitusega, siis esimese kuuga oli pool külastajate sellisest aastanormist juba täidetud või siis kolmanda osa näitustest moodustavad ajaloolised näitused. Et Eesti kunsti ajalugu tutvustavad. See aasta on meil plaanisneks Ellinoraiki näitus ja Margus Punab kollektsioon ja neljas osa on siis kaasaegne kunst. Ja tegelikult see viies osa on siis tõeliselt autsaider, et keda me siit-sealt leiame, otsime, aga kui ma Eesti kontekstis on nagu aru, et kunstnikud tulevad ega neid naiivseid nagu pakutakse, onju, et meil see punanurka Leninit maalinud vanaisa, aga sa viitasid ka sellele, et need kõige uhkemad rahvusvahelised projektid, et kas, kas Kondase keskusele on rahvusvaheline reputatsioon juba piisavalt kõrgetel ja need ka nagu nii-öelda tulevad ise majja? Ma arvan küll, et Euroopas tegutseb kuskil 40 50 naivism autsaiderkunsti kaasaegse rahvuskunsti, sellist muuseumikeskust ja nende omavaheline suhtlus on aktiivne. Nii et selline vastastikune huvi on olemas ja, ja nagu Euroopa liidus ikka, sellistele projektidele leidub ka rahastust, mis on, paneb rattad käima, on ju, või näiteks, et see juuli tuleb meil näitus itaalia naivist Guido veda vaato kes on üheselt on tänapäeva rosso. Et selline üleeuroopaline type sellises dekoratiivse natsismi võtmes ja jumal teab, kas selles ka mingit sisu on, aga ta on selles võtmes märkimisväärne näitus. Teiselt poolt üks meie suve suurnäitus on Inglismaalt pärit Ameerikas resideeruv klaasikunstnik John Dick B kes on kollaaži kunstnikuna professionaalse kunstnikuna täiesti märkimisväärne autor, et tema jõudis siia tänu sellele, et Kristiina Ehin tutvus temaga oma luulet, esitas New Yorgist. Niimoodi jõuavad kunstnikud, aga see on jälle nagu teine teema, et üks asi, et et kui Kondase keskuse puhul võib olla levinud vale arusaam, stereotüüp, et tegemist on ainult naivismi muuseumi ja galerii ka näiteks, et see ei ole nii, et minu arust üks asi, millega muuseum tegeleb, on nende õigete, selliste sobivate inimeste kokku viimine omavahel. Ja seda ei ole täna mainitud Viljandis, Kondase keskus toimib kui kunsti ja kultuurirahva selline kogunemiskoht mis on kogukonna ja linna toimimise poolest täiesti asotsiaalne. Aga siit selle kogukonna juurest nagu tulekski selle juurde, et ühelt poolt on, Kondase keskus on, aga sa viitad väga head, sellised rahvusvahelised suhted ja seal mingis mõttes eksisteerimine väljaspool tsentrit annab talle ka teistsuguse tähelepanu on ju nagu kunstiministeerium ka ise positsioneerib, kuidagi. Vaatame nüüd korra otsaga kunstielule väljaspool Tallinnat ja Tartut, seda enam, et mina olin sunnitud tunnistama, et ma eelmine aasta nagu ühelgi näitusel väljaspool pealinna see sisuliselt ei käinudki, nagu Tartut siis ka võtta, kui ma ei tea Lõuna-Eesti pealinna agaa võtame selle Kondase keskuse näituseprogrammi ja selle kogukondi, nii et kes sul näitustel käivad, et sa viidedki, onju, et sul need suuremad hitid suvel folgi ajal suvel käib palju turiste ja nii edasi ja siis sul on need nii-öelda kohustuslikud näitused heas tähenduses, sest meil on Tartu Kunstimaja, olen ka oma kohustuslikud näitused nagu aastalõpunäitus ja üliõpilastööde kaitsmised ja nii edasi, et ütleme, kui sa ise nagu mõtled enda jaoks selle keskuse ja Viljandi linnapeale, kuidas nad omavahel sinu jaoks nagu suhestuvad, kes näitustel käivad, keda sa tahaksid, et nad käivad millised puutepunktid on või ei ole. Kondase keskuse tüüpkülastaja on ikkagist pensionär, Viljandi pensionär, siis käib meil ka keskealisi inimesi, kes aeg-ajalt oma lapsed kasvatad. Näitest avamistel käivad kõik sellised kultuuri ja kunstiinimesed ja kes aeg-ajalt ka siia ikka sisse astuvad ja kui nad tulevad, siis me räägime, jutustame sanisse. Kogukonna asi, kes siin ei käi, on kultuuriakadeemia tudengid. Üleeile ma korraldasin koos tuttavaga romaanis tantsuõhtu ja siis oli see võimalus olla baaris ja igalt kliendilt, kes midagi tahtis jõu vastu ja siis ma küsisin, et enne kui te tellite palun, öelge, millal te viimati käisite Kondase keskuses. Ja kui ma siis sai neid vastuseid, et eelmine aasta suvel folgil jaanuaris nii edasi, siis ma saingi, miks. Tuli erinevad vastased jälle, et üks asi on see, et, et nägismi keskus ja siin arvatakse olevat ainult üks näitus ja nii edasi. Aga väga paljud vastasid, et Viljandis ei käida näitustele, et Viljandi on see koht, kus on suurepärane istuda, molutada kodus, juua kohvi või teed? Väga ohtlik, sest mul on nagu väga ei meeldi selline ühe pulgaga löömine, et see on selline linn, kus ollakse niimoodi. Samas ei saa Ella vastasele linnas tekivad sellised kirjutamata reegleid, et näiteks siin ei reklaamita asju. Minu arust ei ole plakateid, on, aga võib-olla selliseid kahel plangul. Viljandi linna toimuvad üritused ei ole Facebookis näiteks ma arvan, mingisuguste lihtsate vahenditega on siin võimalik selliseid asju muuta. Ja mulle nagu meeldib see mõte. Aga kindlasti jälle see on asjakohane näide, et iga kuu viimasel neljapäeval toimub Kondase keskuses värske loomingu salong mille kunagi Kristiina Ehin algatas ja ongi nii, et iga kuud tulevad inimesed, kes on kirjutanud midagi viimasel ajal või jaa, kanad, et seda loomingut seal on, romaanikatkeid loetakse etavaid, seitsmest algab ja mõnikord südaööl lõpetatakse ja niimoodi. Ja ma olen nüüd kahel käinud ja eelmise kuulutuse riputasin Facebooki üles ja me tegime sellele lisaks õhtul tantsupeo. Ja siis seal tantsu peal, ma kuulsin nendelt kultuuriakadeemia tudengitelt, et ja et ma kuulsin eile seda loengus, et teil on tulemas suur üritus siin, et mingid luuletused, asjad ja et tema ei julgenud tulla, aga lõpuks ikka tulin ja et võiksite seda ikka edasi teha. Ja kui ma rääkisin, et vaat, aga see on juba kolm aastat siin toimunud, siis kellelegi ei olnud aimugi sellest. See, mida mina sellise kunstimaailma Insaiverina saan siin ära teha, aga aasta jooksul on just see siia need kas kunstiministeerium kohal tuua, sest tegelikult on Kondase keskus väärinud 10 aastat seda samasugust tähelepanu. Ühelt poolt ei salga, nagu selle isikliku kontakti olulisust igasuguse asjaajamise puhul. See puudutab ka täiesti riikidevahelist asjaajamist, ainult nagu sa viitad, et sul tuleb kunstnik, sellepärast et Kristiina Ehin kohtus temaga New Yorgis, et kuidas satub kunstnik Viljandisse New Yorgis, nagu öeldi, et kuule, tee Viljandis näitusele. Aga sellega on ta siis minu jaoks on nagu üllatav natuke, kui sa kirjeldad seda situatsiooni, et see on üllatavalt sarnane sellega, mis toimub ka näiteks ma olen üsna veendunud, et ka Tallinnas, aga ka Tartus. Et ma võin sulle samamoodi öelda Tartu Kunstimaja kohta, et minu keskmine külastaja ongi pensionär ja sama ka Tartu kunstimuuseumis kohta näiteks siis natuke keskealisi tullakse peredega ja siis aeg-ajalt seal maalikunsti õppetooli inimesed käivad isegi nagu natuke rohkem kõrgema kunstikooli omad ikkagi naljalt olenemata sellest, et kunstikooli nooruse galerii kunstihoonest mingi 25 meetrit, et nad nagu naljad, seda kahtekümmet viit meetrit edasi ei jõua. Et, et kui see nagu suures linnas tundub või noh, suure seal Tallinn-Tartu nüüd suurlinn. Et kui sa partus tundub, selline toimub rohkem või et ise näen, kuidas ei jõua naljalt teatrisse ja nii edasi ja kirjandusmaja on sealsamas kõrval, et ja noh, ERMis toimuv üritus ja nii edasi nagu toimub, nagu justkui rohkem. Et võib-olla sellepärast ei jõuta või panda tähelegi. Aga kui sa sedasama ütled Viljandi kohta, kus nagu noh, kogukond on palju väiksem. Et siis see on mingis mõttes nagu üllatav või noh, et sarnane situatsioon ka siin on võimalik üldse. Kondase keskuses on aastas 6000 külastajat, linnas on 15 16000 inimest, nendest 6000. siis 2000 1000 käivad folgi ajal. Mõni aeg tagasi lugesin liidianip Soosaare monograafiate ees, et kolmekümnendatel Need, vähesed ballaslased, kes siin elasid Tahtmata, romantiseerida kõike toonast. Aga nad saavutasid olukorra, kus oli tavaline näitajaid, mis nad tegid 30 lõpus. Et veerand linna elanikest käsatavas iga näitust. Ma arvan, et see on päris ilus eesmärk. Ei absoluutselt, sest. Ma ei teagi, mis eesmärk see täpselt on, see ei pea olema algustuslik. Kuidagi pedagoogiline minu poolt, aga et see on lahutamatu sellest üldisest demograafilisest teemastat Viljandil kahanev linn, et see iga aastaga kaotab tuhatkond elanikku kuivab kokku ja see, kuidas sellele mitte vastu seista, aga pakkuda omalt poolt siin selliseid kihvt lahendusi, mis võiksid ka mujal Eestis ja meile sarnastes linnades, Lätis ja Leedus ja Poolas toimunud on, et neid tuleb sinna nagu katsetada, eksperimenteerida ja miks mitte. Kui üks muuseum on nii äge, et sellepärast ei saa linnast ära kolida. Kunstiministeeriumi tänane näitusesoovitus on Tõnis Sparkase installatsioon ilmne paratamatus kumu kunstimuuseumis. Farkasi teosed on võrdlemisi raskesti ligipääsetavad ning ka kõnealune installatsioon jätab kindlasti nii mõnegi külastaja nutuks. Kuid tegemist on teosega, mis esindas Eestit 2013. aastal Veneetsia biennaalil ning millel sellisena saab kindlasti olema oluline roll vähemalt eesti kunsti lähiajaloos. Seda juba ainuüksi seeläbi, et sellele viidatakse tihti nii mõistlik parklase töö oma silmaga ära vaadata, kas või ainult selleks, et olla kursis, millest räägitakse. Teine Sparkuse installatsiooni ilmne paratamatus eksponeeritakse kumu kunstimuuseumis 11. maini. Te kuulsite saadet Kunstiministeerium. Tänane saatekülaline oli Viljandis asuva Kondase keskuse juhataja Gregor Taul. Mina olin saatejuht Indrek Grigor. Kuulmiseni.