No tegelikult kogu probleem on natukene laiaulatuslikum, kui ainult rääkida siin koolitoidust, ehk siin on see vana müüt, et Tallinn on väga jõukas omavalitsus, kes suudab teha väga-väga palju. Viimastel aegadel see enam nii ei ole, kui me vaatame, milline on Tallinna linna elanik, käesissetulek võrreldes naabervaldadega, siis Tallinn on alles 13. kohal kuid millest pannakse kokku linna eelarve, see on just siis üksikisiku tulumaks, kas on see üks suuremaid suuremaid allikaid ja kui Tallinna eelarve on muutunud kriitilisemaks, on ka linn pidanud tõsisemalt üle vaatama kuidas oma linnaelanik, kelle ühte või teist teenust pakkuda, milleks linn on kohustatud. Ja siit on alguse saanud siis diskussioon just naabervaldadega, kui Tallinna linn on pakkunud ühte või teist soodustust ainult oma linna elanikele. See vaidlus praegusel hetkel naabervaldadega käib, küll on lootust või juba on esimesed märgid, et linn ja ümberkaudsed vallad suudavad hakata koostööd tegema, et probleem muuta olematuks, aga praegusel hetkel on see üleval ja kui me nüüd räägime otse konkreetselt sellest koolitoidu ümber puhkenud vaidlusest või poleemikast, mis on paljud vanemad murelikuks teinud, siis haridusamet lähtudes siis linna üldisest suundumusest, toetusi ja soodustusi peavad saama ainult Tallinna linna elanikud, valmistas ette eelnõu, mis nägi, et, et see vahe, kui riik annab Tallinnale 10 krooni, kuid Tallinnas on õpilaste koolitoidu hinnaks 14 krooni, et siis vahe neli krooni makstakse kinni ainult et Tallinna linna sisse registreeritud kooliõpilastele esimese neljanda klassi ulatuses, nii et ütleme nii, et ametnikud on olnud väga-väga usinad. Ma loen esmaspäevasest Eesti päevalehest, et Tallinna haridusameti juhataja asetäitja Marju Sepp väidab, et käesolevaks aastaks on koolitoidutoetusteks ette nähtud tunduvalt väiksem summa kui möödunud aastal 2003. Millest see tuleb? Tavaliselt kui eelarvet koostatakse, siis on ju olemas kontrollarvud, kui palju soodustusi on kulunud. Arvatavasti haridusamet tegi ka siin konkreetsed järeldused, millised on olnud siis taotlused soodustuseks ja ma arvan, haridusamet lähtus ka sellest, et see puuduolev neli krooni, mida Tallinn ei pidanud arvatavasti sel hetkel või ametnikud ei pidanud vajalikuks, et Tallinna linn kompenseeriks nendes seda raha siis ümberkaudsetele valdades, koolis käivatele lastele, et sellest lähtuvalt seda vähendada, sest tänasel hetkel on ju iga üheksas kooli õpilane Tallinnas väljaspool Tallinnat. Kas võib olla niisugune olukord praegu, et kui Tallinna kutsub valdade inimesi, kes tegelikult Tallinnas elavad Tallinnas töötavad, ennast Tallinna kodanikuks registreerima, et tegelikult eelarve umbes nagu raha kõikide nende soodustuste andmiseks inimestele, kes siis Tallinnasse ennast sisse registreerivad, ei ole? Tallinna eelarves on raha soodustuste jagamiseks Tallinna elanikele aga Tallinna linn täidab ka väga palju selliseid ülesandeid, mis tegelikult oleks vaja riigiga läbi vaielda. Tallinn on ainukene omavalitsus, kus riik ei ole ehitanud mitte ühtegi teed. Sammas kui meie naabervald. Viimsi mis on üks jõukamaid, on riik ehitanud. Tee valmis. Tallinn peab üleval lauluväljakut oma aeda, mis ei ole ju ainult Tallinna linnaelanike tarbeks mõeldud Tallinna linn iga kord, kui toimub laulupidu annab kõikidele laulu pidulistele võimaluse tasuta sõita meie ühistranspordis. Tallinna lastehaigla On ju täielikult Tallinna linna ülal pidada, Tallinna linn on taasiseseisvumise ajal teinud siin üle 32 miljoni krooni investeeringuid. Et lastehaiglas toimub narkoravi ka linna dotatsiooniga, kuna haigekassa raha seda ei kata, et selline olukord on paika pannud, on tegelikult häda selles, et taasiseseisvumise aja jooksul on pea kõik volikogud esitanud riigikogule arutluseks pealinna seaduse küll eraldi seadusena, küll kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmisena, et see temaatika läbi vaielda. Mis on siis konkreetselt Tallinna ülesanded, mis on riigi ülesanded ja loomulikult, et selline olukord on tänasel hetkel tekkinud? Ma arvan, et see on väga oluline, et nii Tallinna linna poliitikud kui ka ümberkaudsete valdade poliitikud istuksid kokku ja arvuta tahaksid läbi, sest meie kõikide huvi on ju pakkuda oma elanikele kõige paremat teenust ja kui ümberkaudsetes valdades ei ole küllaldaselt koolikohti lasteaiakohti. Lasteaia kohtadega on ka Tallinnal endal napilt, aga koolikohtasid me saame ju jagada, aga siis peab toimuma ka vastav arveldamine, mis ju omavalitsused del eelarves on ette nähtud. No mis nõu Maret Maripuutöö materjalid selle kooli direktorile, kellel on aasta lõpuni kindel summa laste toitlustamiseks, aga üha rohkem ja rohkem toovad lapsevanemate tõendeid selle kohta, et nad on nüüd Tallinna elanike registris. Nad ei saa pöörduda enam oma endise valla poole koolitoitu Kütuse saamiseks linnast nad lastele tasuta koolitoitu ei saa. Kuidas seda olukorda siis need lahendada, mis ma tahan koolijuhtidel öelda, et nad suhtuksid rahulikult meie kõikide huvi on see, et lapsed poliitikute vaidlustes ei jääks kannataja pooleks, kõikjal klasside lastel on õigus saada tasuta süüa ja kui tõesti sellest rahast, mis praegusele hetkel on koolidele eraldatud, ei jätku, siis Tallinna linn peab minema oma reservfondi kallale ja puuduoleva summa leidma, sest lapsed peavad oma toidu kätte saama ja see ei puuduta ainult esimese neljanda klassi lapsi. Need lapsed, kellel on õigus esitada taotlus tasuta koolilõunaks, siis see raha tuleb linna leida, kui me teame, et koolitoit võib-olla mõne pere jaoks ainukene soe toidukord, mida meie lapsed saavad, et kompromisse selles valdkonnas, kus mõni laps peab kannatama tühja kõhtu, ei näe ma võimalikuks teha, ma usun ja loodan, et see puuduolev raha leitakse, aga ma usun ja loodan, et ka Tallinn koos ümberkaudsete valdadega istub koos maha ja püüab leida sellise lahenduse, et meie lapsed ei kannataks, sest nemad on ju meie tulek.