Maailm põeb haigust, mille nimi on tähtede kultus. Samplemente palee hotellist rääkides mainitakse vaadetest esmajoones taustal laulvat Shakeirat kes esines mõne aasta eest selles hotellis peetud Jõgeval kõrgklassi pulmapeol. No tegelikult on hoopis tähtsamaid asju, millest Sandlementest rääkides mööda ei saa. Kõigepealt see on saar tohutus Veneetsia laguunis üks 34-st suuremast saarest raamatute väikeste seas ja ärgem unustagem, et Veneetsia ise on rajatud kokku ligi 120-le kanalitega eraldatud saarele. Soovituslikult salapärane ebamaine, teatridekoratsiooni meenutav uppuv Veneetsia hoonete iidsed alusvaiad sügavas laguuni vees on pehkinud kanalite vaikselt loksub vesi, uuristab Palazzade alusmüüre laguuni. Niiskus murendab seinu. Maailma kõige kummalisem linn, kus kõlavad vaid inimeste modega aja inimhääled ja aeg-ajalt kostev mootorpaatide ja vaporetade müra. Kaugemal laguuni vees seisev sanklemente haare on hoopis vaikne, kui just mõne veesõiduki hääl seda vaikust ei häiri. Või siis mõne sa kiirest väiksema kaliibriga tähe esinemine saare palee hotellis Shakira tema oli sündmus, millest veel pikalt räägitakse. Kõdimastele aegadele on elusanglementes pisut vaiksemaks jäänud. Ilusat pühapäeva siis taas vikerraadio Helgi Erilaid ja juba algas. Teekond Marko Poola lennuväljalt mööda Veneetsia laguuni. Linn on kirjeldamatu. Laia veeteed piiravad kahel pool kolmest vägevast puutüvest kokku seotud ja laguuni põhja kinnitatud postid sellel teel veel kulgevad oma reisijatega rahulikult veebussid. Tee pole kuigi lai, nii et kaks sellist bussi mahuvad kenasti teineteisest mööda. Busside vahel sõelub aga nina kalt edasi-tagasi, kiireid väikesi veetaksosid ikka sealt läbi, kust vähegi saab. Nii et liiklus sellel pikal trassil erine peaaegu üldse liiklusest tavalisel maanteel. Tükk aega on su ümber vaid laguuni lage ja sile vesi. Aga juba paistavad saared suured ja väiksemad, mõned tunduvad päriselt maha jäetutena, teised on täis värve, jõelu, bussipeatus Andortšellol. Kunagi nii õitsvalija elust pulbitsev orel, kus asus viiendal ja kuuendal sajandil Veneetsia laguunikeskus inglite palede ja kirikutega. Santa Foska kirik ja suur kõrge kellatorniga katedraal, on sinika alles katedraalis ohtralt kullaga kaunistatud Veneetsia bütsantsi, ajastu ikoonid ja sadade tegelastega määratu viimset kohtupäeva kujutav kuldpõhjaga mosaiik, mis katab terve lääneseina tortšellon, vaikne saar. Siin elab tänapäeval vaid mõnikümmend inimest. Kuid ajalugu, kunst ja mälestused meelitavad siia hulganisti turiste. Törts sellele päris lähedal seisab Burano saar mille veeteid ääristavad kenad värvilised punaste kivikatustega majad. 16.-st sajandist peale on see saar kuulus, sest millegipärast oskasid just siinsed naised punuda peent ja ütlemata kaunist pitsi. Seda müüakse Buraanos kõikjal. See on tavaliselt valge, õrn ja keeruline. 16. sajandil Kaimsid Borano pitsi tootšide abikaasad, nende eeskujul ka teised Veneetsia kõrgestisündinud daamid. Murano saarel on veel üks eripära, Püha Martini kiriku kõrge terava kiivriga. Kellatorn tõuseb taeva poole veidi viltu, sel moel piisab torniga seda siiski võrrelda ei saa. Moraano saarest päris pika veetee kaugusel laiub Muranna, mille moodustab õieti mitu kanalitega eraldatud ja sildadega ühendatud saart Murana. Seal muidugi kuulus ja imeilus morano klaas, mis kohe meelde tuleb. Seisund Haasi valmistatud 13. sajandi lõpust peale ja valmistatakse siiani klaasi puhujatest. Meistrid olid siin hinnatud ja austatud, aga nad pidid moraanal püsima, sest nende kunst pidi selle saare saladuseks jääma. Lahkujaid karistati karmilt, isegi surmanuhtlusega. Camoraan õitseaeg oli 16. sajandil rikastel Veneetsia lastel, kunstnikel ja kirjanikel oli kombeks siin puhkamas käia. Karel seisis paleesid ja villasid kirikuid ja kloostreid ning umbes 30000 elanikku moodustasid moraanol oma väikese Veneetsia väga huvitatud nüüdne kirik, moraanosaarelon Santi Maria NATO oma kahekorruselise ümara kaksikolanaadi, mosaiikpõrandate ning uhkete ümarkaartega ühendatud marmorist Korintose sammastega. San keelesaarel, mis jääb päris morano lähedale, veebuss tavaliselt ei peatu. Sellel vaiksel saarel on kalmistu. Oma raamatus vaporeta 13 kirjeldab Robert fliradi ööd, mil Veneetsia lased tulid Sandmi keelele oma surnutele austust avaldama. Lähme keele otsata suur surnuaed kumas mahedalt hobisevate küünlaleekide valguses ja kajas inimhäältest. Inimsalgad olid kogunenud haudade vahele väärelevatesse varjudesse, veinipudelid ja õhtuse kaasas keelekirik. Sellel saarel oli õhuküllane renessansshoone mida valgustasid mõned tilkuvad vahaküünlad. Küpressi, töötsusi vähemuse taeva taustal. Vaid vaikus ja pimedus. Päevasel ajal pole saanud keelesaar sugugi nii müstiline, kuid kalmistu oma kraveeritud hauakivide ja kabelitega on siinses üksinduses ja vaikuses ikkagi päris lummav. Lagoni WD keerleb nüüd juba Veneetsele lähemal paiknevate saarte vahel ning läheneb Liidole. Siinne pikk lauge liivakallas moodustab loodusliku tõkke Need laguuni ja mere vahel. 19. sajandil oli siin shelli Baeroni ja mitmete teiste kirjanike lemmikpaik kuid sajandivahetuseks oli Liidos saanud moekas merekuurort toomas Manni raamat Surm Veneetsias kirjeldab seda ajastut Liidol. Päeval on liida tänavad ja rannad kõrghooajal juunist septembrini rahvast tulvil. Liidolt pöörab Marko Poola lennuväljalt teekonda alustanud veebuss juba Veneetsia suure kanali poole peatuda San Marcos Püha Markuse väljaku ääres Veneetsia südames mille kohta öelnud Napoleon, et see on Euroopa kauneim võõrastetuba tähtsamast võõraste toast saab kaatriga hõlpsasti Veneetsiast lõunat pool asuvale San Klemente saarele. Ise oled isanglemente püha, Clemens ei saa. Veneetsia laguunis pole kuigi suur, vaid 380 meetrit pikk ja 230 meetrit lai. Siin kasvab Pärnesid, kübresse jäi alakaid ning Saar ise on toredasti poolkuu kujuline. Aastast 1131 on see saar olnud peatuspaigaks, pühale maale, suunduvatele, palveränduritele ja risti sõdijatele ning peidupaigaks katku haigetele ja vaimuhaigetele. Ja mida on teada püha Klementist ladina kleemensist. Teda tuntakse ka Rooma pühadele Evansi nime all ja peetakse väga varaseks Rooma piiskopiks. Mõnedes usudokumentides on teda nimetatud Püha Peetri esimeseks teiseks või kolmandaks järglaseks piiskopitoolil ostjatel 92 kuni 99. Nende dokumentide järgi saadeti Clemens keiseltra Jaanuse valitsemise ajal Roomast välja. Olid ju kristlaste tagakiusamist ajad ja usklik mees pandi kivimurdu tööle, nähes, et tema kaasvangidel pole piisavalt vett langenud Clemens palves põlvili ning näinud üles vaadates künkal lambatalle Clemens, löönud kirkaga maapinda, samal kohal, kus ta all oli seisnud ning maast pursanud välja puhas ja selge vesi. Seda imet näinud inimesed pöördunud vaatajate otsemaid ristiusku kuid kleemesse karistuseks sai märtrisurm, legendi järgi seotud ta ankru külge ja heidetud laevalt merre. Sellise pühaku järgi sai siis seal Klemente saar oma nime. Oli aasta 1141 Ado patriarh Enrico Tandolo pani paika esimese kivi sänklemente ehitusplatsil hakati ehitama kirikut ja palverändurite öömajaehituse eest maksnud keegi Pietro kati lessa Rahva seas röövliks kutsutud. Võib-olla püüdis mees sellega oma pattude koormat kahandada. Aastal 1165 avati sangelemente saarel pühale maale rändavate ristisõdijate ja palverändurite ööbimispaik. Viieteistkümnendal Viljandil laiendati paavsti käsul san Klemente kirikut ja ehitati ka kaunis kahe marmorsammasterealise fassaadiga. Klooster, millest praegugi veel üht-teist järele on 16. sajandil Saizanglementestaga kummalisel kombel midagi karantiin Jaama taolist. Siia toimetati nakkushaigusi põdevaid Veneetsia külalisi ja aadlisoost Veneetsia lasi. Tagantjärele vaadates tundub see päris ootamatu, aga on samas iseenesest. Saar seisab linnale päris lähedal, kuid on sellest siiski eraldatud. 1575 kuni 77 kaks aastat laastas Veneetsiat ning sanklemente Saar osutas selle haiguse ohvritele taas õigeks kohaks. 1630. aasta katku levikus süüdistati Sanglementel töötanud Puuseppa, kes nakkusega Veneetsia linna toonud. Kui katk lõpuks saarelt kadus, ehitati siia tänutäheks uskabel. Nende 642. aastal tulid Sanglemente Saarele benediktiin. Ide ordusse kuuluvad kamaldooli mungad, kes olid oma nime saanud koha järgi Kesk-Itaalia mägedes arretso linna lähedal. Veneetsia kõrgklassi annetuste abiga ehitasid mungad ümber saarel asunud kloostri ja kiriku, rajasid uusi hooneid, aedu, uue raamatukogu ja kabeli ning piirasid saare müüridega. Kamaldooli. Mungad elasid oma müüridega eraldatud maa ilmustanglementel kuni aastani 1810. Siis tuli Napoleon järjegi mungaordule lõpu. Sanglemente saarest sai juba ammustel aegadel Veneetsia värav. Vana kombe kohaselt sõitsid ülikud Saarele jõudnud väärikaid külalisi tervitama Tootsi suurel ja uhkel sõudepaati Raadil, millel oli ka nimi Vutšintoro või siis putsin. Doro. Suuruse poolest võiks seda alust küll juba laevaks kutsuda ja oli kindel traditsioon, et igal aastal taevaminemise pühal sõidab Toots sellel laeval Aadria merele, et läbi viia sümboolne tseremoonia, millega ühendatakse meri ja Veneetsia kabutzingdor Veneetsia Tootsi meresõidukile. Anna oma põnev ajalugu. Esimene selline ehitatud aastal 1311 ja viimane teinud esimese sõidu 1729. Just see viimane loots all viise Sebastian Amotsioniga laev olnud kõige uhkem Veneetsia Tootsi meresõidukite ajaloos. See patsientuur oli 35 meetrit pikk ja üle kaheksa meetri kõrge. Seda ilustasid kanaletaja, frantšescaguardi maalingud ning selle kahekordse ujuva ballatsa pea. Salongi mahtus istuma 90 inimest. Tootsi troonali laeva ahtris laevanina ehtis Aga mõõga ja kaaludega õigluse kuju. Laev liikus edasi 168 sõudja jõul. Aastal 1798 hävitati uhke veesõiduk Napoleoni käsul otsekui kujutanuks seenesest tema vägede vallutatud Veneetsia sümbolit. Aga hea sanklemente saarel käidi Buzzyntuurol tavaliselt Veneetsia kõrgeid külalisi vastu võtmas. Tagasiteel saarelt suurele kanalile esinesid laeval muusikud ja näitlejad. Kirik tõusis sanklemente Saarele aastal 1130 üks-ga ühele selline romaani stiilis kirik sai oma nime märtrina hukatud Püha Clemens järgi nagu saar isegi järgmistel sajanditel ehitati Sanglemente kirikut ümber ja laiendati. 1652. aastal maksid Veneetsiast pärit frantšeskoja tomaazumorossini meister Andrea kombinellile kiriku fassaadi restaureerimise eest ja nii tekkisid Stahli kohale Moroziini perekonnaliikmete rinnakujud jagab meister ehtis fassaadi veelgi, sinna ilmusid pühakud madonna ja keerub. Fassaadil on kari, oli Eeeffehmis meenutavad Moroziinide võidukaid lahinguid türklastega. Reede horisontaalselt kolmeks järguks jaotatud fassaadi lõpetab selle kohale tõusev suur ja kõrge poolringi kujuline viil. Selle all on viimase kolmanda järgu ümaraken sellest kahel pool nišides pühakute kujud keskmises järgus. Otsenishide all on kaks suurt k rakent kõige all keskel nelinurkne uks, selle kohal madal Laar, jäse his viil kodusena tunduv väike kena kirik väikesel saarel. Armsalt vana on ka kiriku sisemus altari kohal seedripuust madonna, mis toodi Sandlemente kirikusse 1646. aastal. Umbkaudu samast ajast on pärit ka siinsamas lähedal Muranost sündinud Veneetsia kunstniku ise, vannissegaala barokiajastu meistrilt Peetrioritzi ja karavaatiast mõjustatud Francisco Ruskima. Sonia skulptor Josep Maria Matsoo valmistas Sandlemente kirikule suured pronks, reljeefsed. Vanad rahulikud ajad said läbi, kas on Klementa jaoks, kui Prantsusmaal Austria väed 1797. ning 1866. aasta vahel Veneetsia vallutasid? Kamaldooli mungad pidid saarelt lahkuma ehitatud hooned anti sõjavägedele. Aastatel 1816 kuni 1846 oli Milano peapiiskopiks austerlane Barlow kaetano kais Rock osalema reforme puudutas ka kirikut ning ühe sellisega avati Sandlemente saarel midagi nii kummalist nagu arstliku kohtu patukahetsusamet vaimulikele. Millegipärast oli just sellel väikesel kaunil poolkuu kujulisel saarel nii eripärane saatus saada õnnetute ja haigete inimeste varjupaigaks. Sajandite eest oli siia toodud katkutõbiseid. 1844. aastal avati siin esimene vaimuhaigla naistele, hiljem ka meestele. Siia saadeti ka Benito Mussolini esimene naine, Iida Talzer. See oli abielu, mida lutše varjata ning unustada tahtis. Iida kohta öeldi tollal, et ta oli ohtlik nii endale kui teistele. Kuid haigla arhiividest leitud dokumentidest selgus hiljem, et naine oli täiesti selge mõistusega. Ta surigi sealsamas Sandlemine nende vaimuhaiglas 1937. aastal haigla tegutses Siinaga aastani 1992. Väljend ta viidi Sanglementele tähendas kõik need aastad Veneetsias vaid ühte hullumajja toimetamist. Õnnetusena Meie jaoks algas uus aeg alles aastal 2003. Mareti nõia peaks tähendama meie meri, meri on kõigi jaoks ka Veneetsia laguun. Kuid uuel aastatuhandel Olizanglemente saarest Veneetsia laguunis juba eraomand saanud. Klooster ja teised saarel seisvad hooned said põhjalikult uue näo pikal fassaadil säravate ümar kaareliste kaksikakendega, roosa valge renessanss, näotikk, arvukate siseõuede ja juurdeehitustega kolme- korruseline kloostrihoone tunduv linnud lennult poolkuu kujulisel saarel seisva mänguklotside Yana korrapäraste täisnurkselt paigutatud pikkade klotsi ridade vahele ja sisse mahub rohelisi põlispuid, aedu ja parke. Väiksem poolsaarest ongi vaid puude ja muruplatside pärast. Niisiis uued omanikud tegid iidse sambla nende kloostri tip-top korda ja avasid siin viied Rnigaja 205 numbritoaga luksushotelli. Sanglemente palee, Tales hotell, rahulik ja kallis puhkepaik kaunil saarel, kust paistavad Veneetsia kirikute tornid ja kuplid ning muinasjutuline San Marco oma tuhandete turistidega. Elemente on kõigele sellele päris lähedal, ainult kahe kilomeetri kaugusel, kuid vesi on vahel. Veneetsias imetled sa paleest ja kirikuid, kanaleid ja kongleid, kitsaid tänavaid ja sildu, linna pika, nii paeluvad ja põnevad ajalugu muuseumitesse ja kirikutesse peitunud suurepärast kunsti ning kuldsel loojangutunnil fantastiliselt sügav, roosaks värvavatel kergelt murenevate balleede fassaadidel haavat allasurutud kurbust. Keset sellist uskumatut ilu ununeb väsitav ja keeruline argipäev ning linna kohale ilmuv ja suhteliselt madalal lendav vesi. Nukk võib muljet suuresti rikkuda, otsekui oleks Veneetsia kohale puhtasse taevasse tõusnud mingi võõramaailma mürise Volend. Aga just sedasorti meelelahutust pakuti 2011. aasta suvel Sanglemente saare luksushotellides külalistele. Maailm on suur ja avatud ja tuleb välja, et selliste vesile lennukitega tegelev kompanii asub hoopiski Dubais. Niukses hotelli külalistele taheti pakkuda kõikvõimalikku luksust, mis viis selle hotelli algsed omanikud lõpuks pankrotti. 2013. aastal ostis Sandlemente palee Türgi kompanii kes oli valmis investeerima hotelli kümneid miljoneid eurosid. Ammune kloostrihoone muudeti veelgi uhkemaks ning sai tagasi mõndagi oma ajaloolisest ilmest. Palee nime kandvasse hoonesse sisustatigi tõeline palee kogu Veneetsia ülikute ja rikaste kaupmeeste Palazzadele omase suursugusega vaipadega kaetud sepisrauast käsipuudega, pidulikud paraadtrepid mõlemas seinas, ilmatute kroonlühtrit all. Konid marmorvaasid marmorist trepi postamentidel, eks ole, muljetavaldav fuajee avar ja hele. Fuajeest avanev Sõõruks juhib sind kondlite maabumissillale. Seal seisavad nood toredad triibulised sidumisvaiad nagu San Marco ja teiste suurte kanali maabumissildade ees. Ruumikad on Kazanglemente palee, luksushotelli, siseruumid, vaibad ja pehmetu poliitkoridorides palju mugavaid diivaneid. Laiade koridoride seinte ääres seisavad toredat pisut vanu telefoniputkasid meenutavat klaaskapid. Veneetsia ajaloolisi rõivaid demonstreerivad demanne geenidega pehmetes pasteelsetes värvitoonides. Mitmeosalised sviidid on ülimugavad. Kõrged stiilsed ornamentidega kaunistatud kapid ja peeglite lopsakad nikerdatud raamid loovad kujutluse Veneetsia ülikute palatsude luksusest. Heledad Ühes magamistubades voodite kõrgete peatugede kõrval seisavad alati sihvakad postid. Võib-olla toetasid need kunagi baldahhine, võib-olla mitte. Ahja külalised võivad valida, kas nad soovivad Veneetsia ülikute, Tootside, kaupmeeste või meremeeste stiilis numbritubasid. Oleks küll ilmatu tore Sandlemente paleesse gondliga sõita juba kaugelt hakkaks paistma kunagise kloostrihoone pikk, kolme äärmiselt korrapäraselt üksteise kohale paigutatud akende reaga sein. Kõigepealt tumeroosa sinise mere kohal, vasakule jääksid aga juba varem kirjeldatud romaani kiriku lumivalge fassaad ja kellatorn. Selline ongi kogu siseõuede ümber ulatuvate tiibadega hotellihoone roosad seinad, kolm rida täpselt üksteise kohal seisvaid aknaid ja hästi madal viilkatus. Muuseas Klementi säärest on roheline, vanad jalakad ja kõrged Kepressid, aiad, muruväljakud, tenniseväljakud, golfirada, basseinid nii hotelli sees kui väljas. Kohvikud ja restod Orioni terrassidel ja siseruumides. Aastal 2011 peetis Insis vägev india stiilis pulmapidu. Esines meie tänastaja jälgede tundja, alustanud popstaar Shakira Suurbritannias elava töösturi bramot. Agarvaali tütar läks mehele ekstravagantset. Pidu peeti kolm päeva. Kohal oli 800 külalist ning Veneetsia tänavatel liikus pikk elevantide ja hobuste rongkäik. Sealt siirdus pidus Anklementele. Loodetavasti ei toodud siia vähemalt elevante, nende jaoks oleks saar väga kitsaks jäänud. Tänane kristall seal. Ei juhi ja need on ikka käed ära. Kas on jäänud? Umbes aasta pärast neid vägevaid pulmi hakkasid ilmuma kirjutised selle kohta, et Veneetsia laguunis Sanglemente saarel asuv luksushotell Veneetsia värav paneb oma uksed kinni sest turism, laguuni, vete vajuvas linn samas on alla käinud ja hotellis pole enam külalisi. 150 inimest jääb töötuks. Nüüd tundub, et see hirm oli enneaegne. Sessanglemende hotell reklaamib end kõikjal. Tõenäoliselt leidub ikkagi piisavalt inimesi, kes saavad endale lubada peatumist viie tärni ses luksushotellis võrratult kaunil saarel ja nii fantastilisest naabruses. Imeline Veneetsia kohe külje all. Tundub päris uskumatu, et sellest linnast kunagi turistid kaoksid. Sest kuhu need siis ikka veel peaksid minema jääma, kui mitte otse muinasjuttu. Ka külmal talvekuul ei ole Veneetsia tühi, vaiksem ja tühjem küll kui päris hooajal, kuid isegi suurvee aegu, kui Püha Markuse väljak on põlvekõrguselt ja rohkemgi vee all võib sellel siis Päevalgi valgustatud väljakul näha kõrgetes kummikutes turiste. Taskulambid käes. Nemad on tulnud Veneetsiat vaatama ja nad teevad seda. Aga kui jaanuar läbi saab ja veebruar juba kiiresti valgeneb, saavad seal Markuja kogu Veneetsia rahvast täis, sest tulemas on aasta suurim pidu. Veneetsia karneval. Varamuusika, fantastilised kostüümid, tantsud, etendused ja maskid. Maski taga oled sa kaitstud. See on Veneetsia ammune reegel. Sajandeid tagasi armastasid Veneetsia elanikud pidevalt maske kanda ning sugurjalaiumusti keepe olid nende teod siis nii valgustkartvat, kes seda oskaks öelda, kuid maskiga oli ikkagi kindlam. Salapärasemat linna siin ilmas vist polegi. Nüüdses näitlevad kõik, ütleb vana Veneetsia perekonna liige krahh, Shiro laama, Marcello Jon veerenti raamatus langevate inglite linn. Tema teab, millest räägib ja ta räägib, et Veneetsia mõistmise võtmeks on rüüt laguuni, rütmi veerütm. Rütm on nagu hingamine, kõrge vesi, kõrge, rõhk, pingeline, madal vesi, madal, rõhk, rahulik rütm voogab siin ühes tõusuga, tõus vaheldub mõõnaga iga kuue tunni järel. Sollad üle kanalite on Veneetsia laste jaoks üleminekud, ühenduslülid selle teatraalse linna erinevate osade vahel. Veneetsias mängib igaüks mingit rolli ja rollid muutuvad. Meie roll tundub, kui me läheme üle silla. Me läheme ühest lavakujundusest teise. Päikesevalgus peegeldub kanalilt läbi aknalakk. Laest faasile vaasid klaasile või hõbekarikale, milline päikesevalgus on tõene, mis on ja mis pole tõene. Vastus ei ole lihtne, sest tõde võib muutuda. Me kõik võime muutuda, see on Veneetsia efekt, kõneleb graaf siralana Marcello. Jewel Robert Sherardi vaporeta 13 olles diaBoranost möödunud, võhisesime täie kiirusega laiakanalisse ning Veneetsia kerkis meie ette silmapiirile, nagu unenäolinn tumerohelise vee kohal üleni roosa, kollane ja seep ja karvatornid ja kuplid päikeses helkimas. Mõni tund hiljem levikus läksin üle sanga allo silla Püha Markuse väljakule, et vaadata, kuidas päike saluute rohelise kupli taha loojub ja mõtlesin. Kui kõik see ka ühel päeval laguuni põhja peaks vajuma, jäävad need hetked neid näinud inimeste mälestustes igavesti alles.