Meheiga selle mõiste konkreetset väärtust on raske kindlaks teha. Mõnikord algab juba 18.-st eluaastast. Sageli kasutatakse sama sõna kolmanda 10 ületamisel ja ka poole sajandi juubelikõnedes. Tehastega on teine lugu, siin räägitakse nii harilikult siis, kui projekt on ellu viidud, töö käib eritud, tootmisvõimsus saavutatud. Ja enamasti sajab siis aastate lugemisel ühelistega hakkama. Tsemenditehase Punane Kunda uute tehnoloogiliste liinidega õieti kahe uuega, nagu see esialgu oli kavandatud on nüüd nagu ka jõutud, nii kaugele. Esimesel on aastapäevad pöörlemist selja taga teine ka kuu aega ametlikult ekspluatatsioonis. Mõnda aega töötatakse juba ka põhilisel kütusel tolmpõlevkivil. Ja kolmanda liini käiku laskmiseni kulub veel aastat, haar kaovad ehitajad laialdasel territooriumil ekspluatatsiooni rahva hulka sootuks ära. Nii et kõik peaks nagu korras olema. Kuid vast märkasite, et ütlesin juba teist korda nagu kuna kõik ei ole siiski korras. Kummagi liini projekteeritud võimsusest jääb keskeltläbi oma tubli viiendik veel puudu. Rohkem kui vana tehase aastatoodang ehiteile andmata ja isegi reaalsele võimsusele arvestatud plaanist jäi tehasel esimesel poolaastal mõni protsent vajaka. Kuigi üsna viimasel ajal on hakatud jahvatama kõrgete tugevusomadustega mark 500-ni küündivad tsementi on senine toodang siiski tagasihoidliku kvaliteediga. Miks siis mehe ikka jõutult ikka veel mehe rammu pole saavutatud, mis takistab täisvõimsusele üleminekut? Kuulame, mida ütlevad asjaosalised ise. Kõigepealt toorainete ettevalmistamise tsehhijuhataja asetäitja Paavo nukke, arvamus. Meie poolt kahtlemata kõige raskemaks punktiks on lohvri etteandmine ahjudesse pumbad, mis on nähtud ette lobilöömiseks, ahjudesse, nende pumpade võimsus ei ole küllaldane ja ei ole suudetud neid senini nii tööle rakendada, et ahjud oleksite varustatud lobriga. See on üks küsimus, teine, mis hakkab kindlasti takistama kevadperioodil ja sügisperioodil, on veskite punkrite küsimus. Nagu möödunud talv näitas, ei ole projektis küllaldaselt küsimus lahendatud ja punkrit desse jääb kivi kandma, mille tagajärjel ei ole võimalik veskid normaalselt toita. Mis te arvate, on need küsimused lahendatavad lihtsalt nii ehitusjärgsete iludusvigade kõrvaldamisega või tähendab see põhjalikumat tööd? Mis punkrite küsimusse puutub, selle saab tehase oma jõududega ja lihtsamalt ära lahendada, loodame juba sel talvel enam neid raskusi ei esine. Mis puutub pumpadesse, see küsimus nõuab veel lähemat uurimist ja välja selgitada kõigepealt see, milles viga peitub. Üheks põhjuseks, mille pärast me ei ole saavutanud projektis ette nähtud tootmistaset on see, et põlevkivil töötamine tsemenditehases on kujunenud meil esmakordseks ja langenud nii-ütelda meie peale. Seoses sellega, et põlevkiviga töötab tsemenditehas Eestis võib ütelda maailmas ainukesena siis projekteerijatel on olnud projekti koostamisel terve rida raskusi ja ühtlaselt tugevasse liini on juhtunud nõrgad sõlmed mis nüüd nõuavad pikaajalisel järel kaalumisele ümbertegemist ning nende ümbertegemiste on selline lugu, et pidevalt esineb takistusi nii ümber projekteerimisega kui ka materjalide hankimisega. Nõrkade sõlmedele võiks märkida ahjude primaarõhuventilaatoreid, punkrite konstruktsioone, dosaator ja muid seadmeid. Seetõttu esineb pidevalt tootmistöös häireid ning esineb selline nähe, et me ei suuda kindlustada ehitusorganisatsioone kvaliteetse tsemendiga. Projekteeritud võimsuse saavutamist takistab veel ehitajad, kes äärmiselt aeglaselt kõrvaldavad esimese ja teise tehnoloogilise liini juures esinenud puudusi. Nii on käesolevat Taani suureks raskuseks meil tõesti seadmed mis on ehitajatel lõpetavata. Peale seda venib põlevkivi Tase osas põrandate tegemine, akende uste ja nii edasi korrastamine. Ehitajate vead tulevad muidugi neil endil kõrvaldada ja mida kiiremini, seda parem. Aga osa neist asjadest siin enam nende valdkonda ei puutu. Kuidas nendest üle saadakse? Nende lahendamisel tuleb muidugi mobiliseerida kogu tehase kollektiivi jõud ning selles osas tuleb muidugi tõhusat abi osutada ka meie tööstuse valitsusel eriti uute projektide lahenduste vormistamisel ning nende lahenduste täita mise materjali tekindlustamisega. Ja lõpuks ulatame mikrofoni tsemenditsehhi juhatajale Eevald Soodlale. Tsemendis ehi normaalset tööd takistab seni veel põhiliselt pakkima ja väljaehitamine, mida ootad muidu ka pikisilmi, tarbijad saaksid pakitud tsementi. Siis on veel välja ehitamata ehitajatelt lõplikult tsemendi silod ja samuti lisandite purustussõlm, mis on, võiks öelda juba tööd on teostatud 90 üheksasajaprotsendiliselt kuid viimistlustööd on tegemata ja raskendab praegu meie tööd, kuna me peame käsitsi purustama lisandeid, nagu kipsijad, reetureid. Niisiis palju tegi pahanduste põhjuseks on asja uudsus, mis projekteerijate süüd mõnevõrra leevendab. Selle hüvitamiseks on tehase rahvas ise suurt tööd teinud. Esimesel pilgul uskumatuna kõlav arv 70000 inimtöötundi aastas, mis kulusid uutel liinidel remonditöödeks saab mõistetavaks. Aga nagu selgub, on veel tublisti võlga ehitajatel. Mida on selle kohta öelda nende juhil, Trusti, Eesti põlevkivi Ehitus, ehitusvalitsuse number kolm ülemal Karl rätsepal. Lihaheite purustamisel transporti mehe, seal on praegu üleandmisstaadiumis Expluateerijatele. Montaažitööd ja ehitustööd on seal lõppenud. Nüüd täna-homme antakse see tsemenditootjatele üle. Mis puudutab aga pakkimisruumi väljaehitust, siis peab ütlema, et seal on küll tehtud vahepeal tublisti tööd aga praegu jällegi on tööd takerdunud montaažijaoskonna tall, montaažtööde. Tagajärjel nimelt see kollektiiv ei ole võtnud asja siiski tõsiselt ja hoone karkassi väljaehitamine välja ristimine ei ole lõplikul kujul valmis. Nii et teisi alleti võtjaid, ma arvan just seadmete montaaži jaoskonda ja elektromontaaž jaoskonda me ei ole veel suutnud sellele objektile tööle panna. Mis puudutab tsemendi lahtised välja laadimist, sellel objektil on vahepeal Lõpetatud põhiliselt kõik ehituslikud tööd ja on käsil seadmete montaaž, tööd. Kuna aga vahepeal meie arenev ehitustempo on läinud edasi niit rida seadmeid on sellel objektil vananenud siis praegusel ajal tuleb meil teha terve rida töid just nende seadmete kohandamiseks. Selle uuele tehnoloogiale. Ma arvan, just tsemendilaadimist uutele autoveokitele. Täna-homme kuu või kahe pärast, need on küllaltki ebamäärased tähtajad. Konkreetsemad, mis on muide kinnitatud nii ehitajate kui tellijate ja rahvamajanduse nõukogu esindajate üsnagi autoriteetsete allkirjadega on paraku ammugi möödunud. Tekib tõsine kahtlus, kas suudetakse neist uutest lubadustest kinni pidada. Nii et nii mõnigi kord tuleb ettetellijate ja ehitajate vahelist tarbetut vägikaika vedamist kas või sellesama lahtise pakkimise sõlme puhul, millest seltsimees rätsep äsja rääkis. Vananenud projektlahenduse kohandamine uutele ja võimsematele veokitele tähendab ainult ruumi põranda ja kaalu vundamendi mõnekümne sentimeetrilist langetamist, mille kohta tehase kapitaalehituse osakond andis ehitaja eile kiiresti tööjoonised saavutati ka esialgne kokkulepe töö alustamise kohta. Üleöö hakkasid aga ehitajad äkki nõudma täielikku tehnilist dokumentatsiooni, mille järgi vajadus tekkinuks alles paari nädala pärast. Eeskirjade järgi on ehitajail muidugi selleks täielik õigus. Antud juhul aga tikub vägisi meelde tulema kreoloogi valmi õnnetu vanker ja selle mitut mastivedajad. Seda enam, et objektide vastuvõtmisel on pahatihti ignoreeritud seaduslikku korda mille vahetuks tagajärjeks ongi häired plaani täitmises ja astronoomilised töötundide arvud uute seadmete remondil kassilonkaga kogu asja organisatsiooniline külg millega võib õigustada seda, et tööde peamise teostaja ehitusvalitsuse number kolm ülemaid peainseneri ja peamehaanikuid on nelja aasta jooksul vahetatud seitse korda. Kuid aitab tänaseks. Järgmine kord anname mikrofoni seltsimeestele rahvamajanduse nõukogust.