Kaks nädalat tagasi andis vabariigi valimiskomisjon avalikkusele teada, et ettevalmistused e-valimiste läbiviimiseks on täies hoos. See tähendab, et ID-kaarti omavatel isikutel osutuks vastava seadme olemasolu korral võimalikuks hääletada interneti teel kasvõi oma koduarvutist. Juba 2005. aasta kohalike omavalitsuste volikogude eelvalimistel. E-valimiste üle on avalikkuses rel üpris vähe mõtteid vahetatud kuid on selge, et uuel valimisviisil on nii veendunud pooldajaid kui ka tulihingelisi vastaseid. Poliitikud võtavad hinnangute andmisel loomulikult aluseks oodatava häältesaagi. Erakondade toetajate vanuselised profiilid on teatavasti erinevad ning e-valimistest osavõtu tõenäosus on tänu aktiivsemale arvuti kasutusele suurem just nooremate valijate seas. Nii kiputakse tihti nägema e-valimiste rakendamises kasu eelkõige nooremapoolse toetajaskonna Reformierakonnale ja Res Publica le rahvaliitAga, kelle valijad on keskmisest vanemad. On esinenud e-valimisi vastutavate seisukohtadega. Et keegi pole võtnud sinivaevaks järele uurida, kas e-hääletamise võimalus valimisaktiivsust üle pea suurendakski. Et kontrollida, millised meeleolud valitsevad valijate hulgas. Suhtumises e-valimistesse. Viis uuringukeskus Faktum riigikogu kantselei tellimusel läbi mahuka uuringu Rapla vallas. Kontsentreeruksime vaid ühele vallale seetõttu, et põhjalikumalt uurida ühesuguses sotsiaalses keskkonnas elavaid kuid valimiskäitumise tüübilt erinevaid inimesi. Soovisime välja selgitada, milline on Rapla elanike senine valimistel osalemise aktiivsus ja motivatsioon ning kas e-valimised võiksid seda muuta. Uuringust selgus, et valijaskonna üldine suhtumine räägib e-valimiste kasuks. Tuleb välja, et paljud inimesed, kes kasutavad arvutit, eelistaksid valikuvõimaluse olemasolu korral hääletada just arvuti abil. Kuna arvutit kasutavad käesoleval ajal tublisti üle poolte valijatest ning arvutikasutajate osakaal pidevalt kasvab võib prognoosida ka e-valimiste kandepinna pidevat laienemist. Oluline seik on ka see, et kõiki tänaseks enamlevinud elektroonilisi teenuseid sularahaautomaate e-panka, e-maksuametit, e-posti kasutatakse ja peetakse usaldusväärseteks valdava enamiku küsitletute poolt. Kui meie raha liigub virtuaalses ruumis turvaliselt, miks ei peaks meie hääl siis seal seda tegema? Valijate enamik arvab, et Eestis seni toimunud valimised on läbi viidud ausalt. Kas see tähendab ühiskonnas puuduvad nende arvates jõud, kes oleksid soovinud valimistulemusi teadlikult moonutada. Kui siiani on suudetud ausaks jääda, miks peaks siis e-valimised tekitama soovi tüssamiseks? Usutakse, et e-valimiste puhul saavad hääletada ainult valimisõiguslikud isikud ja iga valija saab anda ainult ühe hääle. Suurem osa valijaid ei pea valimiseelistusi ka rangelt konfidentsiaalseks ega karda oma arvamus ilmsikstulekut. Seega etteheide, nagu rikuks e-valimised valimiste salajususe põhimõtet, pole elaniku jaoks kuigi oluline. Peamiseks puuduseks, mida e-valimiste puhul nähakse, on see, et valija ei tarvitse olla valikut tehes vaba kõrvalistest mõjutustest. Kuid seda ohtu aitab vältida võimalus valimispäeval oma otsust muuta. Paraku ei olnud inimesed vastuseid andes e-valimiste olemusest piisavalt informeeritud. Arvati, et e-valimised tähendavad võimalust hääletada valimiste päeval suvalisest koduarvutist. Kui võtta arvesse seda, et elektrooniliselt valida saab ainult spetsiaalse seadme olemasolul ainult eelvalimiste ajal siis ei tundugi see protseduur enam võib-olla nii lihtne ja atraktiivne. Kuni 80-l protsendil Rapla valla valijatest ei võta valimistoiming tavaliselt rohkem aega kui pool tundi. Jaoskonnad asuvad kodule lähedal. Kui e-valimistel osalemiseks tuleks vastava seadme puudumisel minna internetipunkti, võib ju sama hästi läbi astuda ka valimisjaoskonnast. Uuring näitas, et e-valimiste kõige tõenäolisemaks kasutajaks on need, kes on alati valimas käinud ja kavatsevad seda teha ka tulevikus. Nemad on ka senistel valimistel keskmisest sagedamini kasutanud eelhääletamise võimalust. Need, kes on käinud valimas aeg-ajalt on üldiselt vähem motiveeritud osalema. Kui e-valimised nende jaoks valimisprotseduuri oluliselt lihtsustaks või kui valimised neile seetõttu atraktiivseks muutuvad, võiksid nad järgmisel korral valima tulla küll. Kuid kui ID-kaardi elektrooniliste lugejate jaoks muud kasulikku rakendust ei leita, siis valimiste nimel seda kallist seadet endale küll keegi hankima ei hakanud. Seltskond, kes pole kunagi valimas käinud, jaguneb laias laastus kaheks. Noorematel jäävad poliitika ja valimised veel selgelt muude huvide varju. Võimalik, et vanemaks saades muudavad nad meelt ja neist saavad hoolsad valijad. Kuid esmalt peab neil tekkima huvi poliitika vastu ning soov toetada kindlat erakonda vanemasse, mitte valijate gruppi kuulub palju eluga, mitte toimetulevaid, kibestunud poliitikas ja poliitikutes pettunud inimesi. Nemad on veendunud, et valimised nende elus niikuinii midagi paremaks ei muuda. Selliste inimeste valima toomiseks pole abi arvutist. Kõigepealt tuleks ületada võõrandamise põhjused. Läbiviidud uuringu tulemuste põhjal võibki järeldada, et arvuti kaudu hääletamist ei saa vaadelda kui täiendavat motiivi valimistel osalemiseks. Pigem on ta vahend osalemise lihtsustamiseks nende hulgas, kes niikuinii valima läheksid. Valijate osalusprotsendi suurendamise põhieelduseks on ikkagi huvitatus poliitikast kindla erakondliku eelistuse olemasolu ning veendumused valiku tegemisest ka midagi kasu on. Ja nende tegurite mõjutamisel on ühesugused võimalused nii rahvaliidul kui ka reformierakonnal.