Tere ootame tagasi emakeelepäevale emakeele päeva traditsioone on juba niivõrd suur hulk, et kõigist neist osa saada emakeelepäeval ei ole lihtsalt võimalik. Seetõttu pakun võimaluse aimu saada ja proovin juhatada nende ürituste juurde, millest netimaailma kaudu on võimalik ka tagantjärele osa saada. Nende hulka kuulub muide ka E-etteütlus vikerraadios sest kõik, kes ei jõudnud või ei saanud kirjutada etteütlust koos teistega 14. märtsil, siis see võimalus on Vikerveebis endiselt olemas, kuulata helifaili ja harjutada juba järgmiseks ette ütluseks. Tartu Ülikoolis peetakse emakeelepäeva eel juba mitmendat aastat avalik loeng. Professor Martin Ehala rääkis tänavu eesti keele olevikust ja tulevikust ja väga intrigeerival teemal. Väike Eesti ja Suur-Eesti. Rahvusraamatukogus oli taas konverents seekord praegu kõige kuumema kirjaniku teemal ja kirjaniku endaga. Valdur Mikita ja tema lingvistiline mets olid peateemad. Ja muidugi aasta keeleteo väljakuulutamine, sedakorda Saaremaal ühisgümnaasiumis, kus anti peapreemia kätte Reili argusele ja Katre heinale lapse keelelist arengut toetavate mängude eest. Mina olen Piret Kriivan ja kõigest nüüd järjekorras. Keelesaade. Emakeelepäeva etteütluse vikerraadios võitis õpilaste kategoorias Brita Pung 21. kooli 11.-st peest. Tema osutus siis kõige kiiremaks täiesti korrektse teksti saanud kuulajaks kirjutajaks. Palju õnne, Britta pung, aitäh. Palju õnne, õpetaja, saalne haab. Aitäh. Britta, küsin kõigepealt e etteütlust, kirjutades, kas siis tuginetakse intuitsioonile või mõeldakse ega reeglite peale või kui üldse etteütlust kirjutada? Ma kirjutasin ausalt öeldes lihtsalt nagu tundus õige. Tegite peale? Kas midagi oli rasket ka? Ma mõtlesin kolm selle suure ja väikese algustähe peale. Aga muidu meestel on väga raske. Sa ei saanud ka eriti kaua mõelda, sest see oli kõige kiirem. Õpetaja saame, haab, teile on Britta, teine õpilane, kes võidab etteütluse? Selgub jah, nii. Täpsemalt. Eelmise aasta filoloogide kategoorias oli võitja, mu vilistlane, mitme aasta õpilane, mis siis 20 esimeses koolis on see, mis õpilased paneb ilmselt huvi tundma eesti keele vastu. Ma isegi olen kooli vilistlane ja väga hea emakeeleõpetaja laps. Ning on päris tuntud tõde, et meie koolis on eesti keel ja kirjandus olnud aastakümneid juba au sees ja üks tugevamaid aineid inglise keelega koos. Kuidas seekord või ka varasematel aastatel teil koolis oli korraldatud, kas kõik õpilased kirjutasid või klassiti, kirjutati või kirjutasid valitud õpilased? Tegelikult oli nii, et esimest korda läksime niimoodi koolikorralduses selle poolt, et ütles, tegema, kutsuti arvutiklassi, mis mahutab 20 last igast vanemast klassist õpilane paar rohkem ei oleks lihtsalt mahtunud. Ja siis õpetaja soovitas oma tublimatele minna. Arvutiklassi mahutavus paneb piirangud peale, jah, tegelikult on meil kaks arvutiklassi, aga see taheti korraldada nagu ühes olude sunnil ja jah, see panin, tehti Meil sellist läptopi tee varianti ei ole või muudmoodi võimalust klassides tunni ajal teha, et kuidas teised õpilased hakkama said. Nüüd on olnud koolivaheaeg, see toimus reedel ja mina ei ole oma lapsi näinudki. Ma tean, et kaheksanda klassi lapsed ütlesid, et neile oli raskem. Keda ma nägin tol reedel juba Britad, ma isegi siis ei näinud, sest ma olin tegelikult majast väljas pealelõunal. Ja õhtul sain teada suure üllatused, see oli küll uudis. Palju õnne veel kord ja, ja mul on suur hea meel üle anda teile kingitused Britrale ja õpetajale k e-lugerit Rahva raamatu poolt. Kas õigekirja omandamisel on lugemus ka oluline, Britta? No ma loen kyll võrdlemisi palju, kuigi mul on valdavalt inglise keeles. Miks sa loed valdavalt inglise keeles? Ma ära harjunud? Kas neid kirjanikke, keda sa inglise keeles loete, kas nad on tõlgitud eesti keelde või ei olegi tõlgitud? Ma arvan, et paljud on tõlgitud, aga mitte kõik. Näiteks keda sa arvaksid, et keda võiks tõlkida eesti keelde siiski, ja sa oleksid valmis teda ka eesti keeles lugema? No mul on palju fantaasiate ulmet, need on palju fantaasiakirjanikke, kes mulle meeldiks eesti keeles. Ma arvan. Aga millest see tuleb, et see inglise keele huvi ja see inglise keele oskus nii hea? Ma olen elanud mitu aastat välismaal näiteks neljastatud Iirimaa ja 80 kassi tagasi Eestisse. Nii et sa oled eestikeelses koolis tegelikult õppinud ainult kaheksa, üheksa, 10, neljas aasta enne veel ühe aastaga ja kokku viis aastat. Kas sa eelistad paberraamatut või e-lugerit? Ma ei eelista, ausalt öeldes, ma olen mõlemaid. Aga õpetaja, no ma ei ole arvutistele ühtegi raamatut lugenud. Põlvkonna vahe, et ma loen ajalehte ka vana kombe kohaselt igal hommikul ikka paberilt aga pikematel sõitudel reisidel väga hea võimalus e-lugerit hakata kaasas kandma ning ning kasutama. Aga Brita, kui sa pigem loevad inglise keeles või rohkem, on vist õigem öelda, et mitte pigem ei ole päris õige sõna, aga kus eesti keel siis sulle külge hakkab? Ei teagi. Lihtsalt olen kuidagi hakkama saanud, väga hea keelevaistuga laps, lihtsalt. Kas sa oskad ka teisi keeli peale inglise keele? Mitte soravalt, aga ma olen õppinud hispaania keelt valikaine ja me õpime kõik ühte võõrkeelt ka see võrrelda. Aga kas, kui sa loed palju inglise keeles ja eesti keeles vähem, kas sa ei karda või kas sa ei muretse selle pärast, et eesti keele tähtsus näiteks sinu jaoks väheneb või ei ole see nii tegelikult? Ma ei usu. Ma üritan ikka lugeda eesti keeles ka. Aga ma arvan, et see ei kao kuhugi. Et eesti keele pärast ei pea muretsema. Ma arvan küll, kas Britta, eesti keele või eesti keele üldse Britta eesti keele pärast, ma arvan, me ei pea muretsema. Aga, aga üleüldse kui tänapäeva noorte peale vaadata ja mõelda. No kontrast on päris suur, ma ei ole väga kaua õpet, ongi kümmekond aastat, aga selle ajaga juba on vahe märgatav, eriti vist nüüd viimase paarimaalingu vahepeal kodunenud just kolm aastat ja nüüd tajun seda kontrasti, eriti et sotsiaalvõrgustikke. Ebamäärane keel tungib testi noortekasutusse ja ebanson suurseid sõnu ka, isegi meie koolilapsed praegu ei taju enam nii tugevalt seda piiri, kus mida kasutada. Kui on keeleandekas õpilane, kui on keeleandekas laps, siis ta võib lugeda mitmes keeles ja see ei tee kahju emakeelele, vaid pigem vastupidi. Britta on hea näide sellest. Tõepoolest aitäh, Britta Vungi ja õpetaja samme, haav ja jõudu ja edu järgmisel aastal. Aitäh teile. Keelesaade. Emakeelepäeval tehti Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis teatavaks 2013. aasta parima keeleteo konkursi võitjad. Peaauhinna valisid taasiseseisvumisjärgsed, haridus- ja teadusministrit ja nad eelistasid Reili arguse ja Katre heina koostatud lapse keelelist arengut toetavaid mänge. Rahvaauhinna vääriliseks tunnistati Võrumaa noorte keelelaager. Saaremaa ühisgümnaasiumis toimunud lõpuüritusel osalesid oma kooli kodukooliõpilaste kõrval ka keeleinimesed ja õpilasi, õpetajaid mitmekümnest Eesti koolist. Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane Kevin Maranic esines ettekandega koolinoorte suhtumisest õigekeelsus. Kohe saame teada, kas selle suhtumise pärast on vaja muretseda. Tere kõigile. Olen Kevin Maranid 10.-st c klassist ja tutvustan teile oma uurimistööd. Koolinoorte suhtumine õigekeelsuses. Meie koolis juba palju aastaid tagasi traditsiooniks see, et üheksanda klassi õpilane pidi koostama huvitaval teemal ühe referaadi. Nüüd, kus uus õppekava käivitanud Eesti põhikooli lõpus koostada igaühel üks loovtöö. Minu emakeeleõpetaja pakkus välja idee tegeleda uurimistööga. Valisin teemaks noorte suhtumine õigekeelsesse. Selle tõukeks on pidev avalik arutelu, et noored on kaotamas oma keeleoskust. Et neil on seda südamelähedasem rääkida inglise keeles. Minu uurimustöö pääses lõppvooru ja saavutas kuuenda koha. Minu uurimustöö koosneb kolmest osast. Esimeses annan ülevaate eesti kirjakeelest. Peatun tõigal, et eesti keele säilitamine tagab meie rahvuslikkuse. Toon välja eesti keele grammatika ajaloo alates ainest Stahlist kuni tänase päeva Eesti keele Instituudi tegemisteni. Lähemalt räägin uuenenud keelereeglitest näiteks palju poleemikat tekitanud ajaloo sündmuste kirjutamine väikese tähega. Veel peatun tänapäevase keelekorralduse ülesannetel. Peab mainima, et minu töö valmissaamise ja tänase päeva vahele on jäänud veel ka õigekeelsussõnaraamatu kakstuhatkolm teist ilmumine. Ning kuigi keelekorraldus üritab olla võimalikult ajastatud, leidub selleski normatiivide etalon raamatust puudujääke. Näiteks, kuhu on jäänud sealt uudisena tuugen või talvel noorte seas nii levinud sõna tuum sai ka eesti keele hooldel. Arenguruumi jätkub. Teises osas peatun teemal noorte suhtumine õigekeelsuses. Tänapäeva noore suhtlemist mõjutavad mitmed tegurid. Vähene emakeele tundide arv koolis pole, on need seitsmendas klassis on kahe eesti keele tunni kõrvalt veel ka kolm vene keelt ja kolm inglise keelt. Siis loomulikult meid ümbritsev audiovisuaalses. Vähetähtis pole tohutu infokoguse hulk, mida on võimalik internetist ammutada. Samuti on noorte igapäevaseks saatjaks Facebook, MSN, Skype ja teisedki suhtlusportaalid. Enamasti niisama õigekirja ei kontrollita. Õnneks on siiski õpilasi, kes hoolivad oma grammatika oskustest ning ei häbene seda korrektselt kasutada. Küsitluse läbiviimiseks kasutasin loomulikult enda koolikaaslaste abi. Kui palju pöörat tähelepanu õige keelsusele? Nagu slaidilt näha, siis kõikides klassides tunti, huvi on mägra vastu. Mida vanem klass, seda rohkem. Põhjuseks võis ka olla see, et üheksanda klassi ja 12. klassi lõpus on ootamas ka emakeele eksam. Milliseid allikaid kasutavad noored õigekirja kontrollimiseks? Oma kirja kontrollitakse Enimessist. Väga populaarne on ka internet, seega on ääretult suvel, need toss on kättesaadav ka internetis. Samastaks selline teadmine tagant kihutama koostajaid kõiki kasutuses olevaid sõnu sealt leida võiks. Vihjan juba eelnevalt mainitud sõnadele, näiteks tuubile. Praegu on seal vihjevaid kestale näiteks hambapastatuub, mitte vahvale, kummisõidukile, vees või talvistel mägedel kasutamiseks kus parajad ise ümbritsevas elus õigekirjavigu leiavad. Peab tõdema, et noored vaatavad ringi avala pilguga ning suhtuvad ümbritsevasse õigekirja kaunis kriitiliselt. Nagu eelpoolses jutus juba selgus, on ore aktiivne elu koondunud arvutimaailma. Kuid ülejäänud viis ajalehe kuulutused, reklaamid, menüüd ja ajalehed annavad selgelt märku, et keele korrektoritel peaks rohkem rahvat silma leiduma. Või on asi hoopis selles, et kõikidel avalikel asutustel ei olegi oma keelekorrektorit? Milliseid õigekirja reeglid pead asjatuks? Vastustes koorusid välja vaid tähekuma reeglid. Seal oli reegleid ja neid oli palju. Peeti vajalikeks. Võimalik, et just tähe komareeglid õpiti antud ajahetkel nende klasside emakeele tundides. Kui palju tõenäolisem on fakt, et õpilased hindavad kindlalt keele struktuur ja reeglistiku? Selle kinnituseks Selged näitajad vastaste hulgas, et õpilased peavad kõiki reegleid tarvilikuks. Antud vastused annavad ka kinnitust, et komade panemine on noorte seas keeruline ning Eesti keele Instituudi otsus talus on lihtsalt väikse tähega kirjutada tekitavad pingeid rohkem vanema kui noorema generatsiooni hulgas. Mida ma teada sain? Õpilased kasutavad vigast keelt eriti sotsiaalmeedias. Veelgi rohkem huvitutakse õigest grammatikast ning ollakse kriitilised meedias ilmuvate vigaste tekstide suhtes mis. On eesti keel veel kaua elujõuline. Aitäh kuulamast. Ja peaauhinna võitjad keeleteadlane Reili Argus ja õpetaja Katre hein ja nende koostatud lapse keelelist arengut toetavad mängud. Meie taga on terve hulk lasteaia õpetajaid, kasvatajaid, aga et žürii meid märganud on, see teeb rõõmu loomulikult. See tähendab seda, et märgatud on mitte ainult meie üht pisikest konkreetset tööd, vaid et märgatud on lapse keele uurimist Eestis ehk siis üldse seda teoreetilist mõtet, mis tegeleb esimese keele omandamisega. Meie tegu ongi kahepoolne. Ühelt poolt on meil lingvistiline keeleteaduslik mõte taga ja teiselt poolt sündisid need mängud lihtsalt praktilisest vajadusest vajadusest, et õpetajatel, kasvatajatel ka vanematel oleks ikkagi sellist lastele pakkuda, mis arendaks nende keele omandamist. Kui üks leedu keeleteadlane selle ideega teha mängulisi keeleomandamismaterjale minu poole pöördus, siis tema ütles kuidagi nii, et tead, me oleme kasutanud nii palju ära need lasteaiakasvatajaid. Me oleme käinud tegemas oma kognitiivseid katseid nendes lasteaedades piinanud, neid tüüdanud, võtnud lapsi ära laulutundidest keset magamist. Et nüüd meil oleks aeg midagi asemele anda. Proovisime siis asemele anda. Kutsusime kaasa lingvistide lisaks praktikuid, nii me siin seisame. Mina kui keeleteadlane ja Katre kui lasteaiaõpetaja olete eelkooliõpetaja. Ja tegime mänge, mänge sai päris palju. Ühed mängud on karbis, teised on võrgus. Võrgumängude puhul lähtusime kohe sellest mõttest, et me ei tee mitte mingil juhul sellist nägu, et lapsed parem, kui nad ei oleks arvutis, nad niikuinii on seal arvutis üha enam teha sellist nägu, et parem, kui nad elaksid raamatut. Me saame mõelda pigem nii, et kui nad seal arvutis juba kord on, et las nad siis tegelevad millegagi, mis on natuke kasulik ka, las nad esiteks olla ka eestikeelses keeleruumis ja teiseks teha midagi sellist, mis nende keelekasutust arendaks. Nii sai meil kokku 21 keelemängu ja need on jaotatud rühmadesse. Kõige lihtsamad mängud on mõeldud nelja vihale vastastele siis grammatikamängud, kus lapsed peavad tegema vahet aindusel mitmusel valima õigeid koha, suhteid on natukene suurematele lastele. Lugemismängud siis nendele, kes hakkavad lugema või on juba hakanud lugema ja mõned mängud sobivad päris hästi ka algklassiõpilastele. Keelesaade. Eestluse tulevik ei sõltu mitte üksnes demograafilistest protsessidest, vaid ka sellest, kuidas me eestluse olemust mõistame, et traditsiooniliselt on eestlus piiritletud eesti keelt emakeelena kõnelejatega. Selline käsitlus seab liiga kõrged nõudmised eestlaseks saamiseks ja see on peamine takistus, miks eestlaste arvukus ei kasva. Nii tutvustas Tartu Ülikooli professor Martin Ehala emakeelepäeva ettekande sisu. Ettekande pealkiri oli suur Eestis. Kuulame sellest katkendit. Nüüd siis ma tunnen suur ja väike Eesti juurde hakkan väike eestist peale eestlase tuumast ja see puudutab identiteeti. Et kui me räägime vaimsest poolest meie eestlase juures, siis me peame just vaatama identiteedi juurde, sest identiteet on seotud väärtustega ja selle, kes me tahame olla, mismoodi me maailma näeme ja mismoodi me kujutame enda kohta selles. Ja ma olen siia eestlase tuuma pannud väga selle niimoodi laia joonega tõmmatud, lihtsalt noh, enam-vähem kujutame ette, kes eestlane on. No vot, see on selline inimene, kes oskab eesti keelt emakeelena. Et ta elab Eestis ja teostab ennast eesti kultuuris elav eesti kultuuri sees. Ta Me eeldame, vähemalt ma arvan ka, et ta peaks neid tüvitekste armastama nagu Tammsaare ja Liivia, Koidula ja Kivirähk ja ja võib-olla Sauter ja veel teisedki, eks ole. Et kust see tüvitekstide piir läheb, ma ei hakka see nagu kõrvaline teema praegu, et sellest ei hakka rääkima, aga, aga ma olen kindel, et mõningad tõi, tekstid on olemas. Ja siis ma arvan, et eestlane on ka see, kellel on sügav emotsionaalne Side laulupeoga, et tõesti inimene, kes tunneb laulupeol meeleliigutust, et see on eestlane, kes laulupidu vaatab nii-öelda. Et see tõenäoliselt ei ole eestlane vaid kellel see on nagu, nagu vaatab nagu mingisugust noh, nagu turist vaataks kõrvalt, et no niisugune pidu, et päris pidu kohe. Et, et selleks, et olla eestlane, peab olema seal mingisugune emotsionaalne side, laulupeoga niuksed, mõned niuksed jooned, et mida tähendab olla eestlane ja see on tõesti tuum ja väärtuslik tuum, see on see, mis kogu seda eestlust on viimased 160 aastat püsti aidanud, oma mõtlen laulupeo seos laulupeoga ja, ja kõik see, mille ümber kaasaegne Eesti rahvus on ehitatud, et see on tuum ja tuumaaia vestlust nagu liikumas, see on oluline. Ja nüüd, kui ma räägin väike Eestist, siis ma nimetan väike eestiks sellist maailmapilti, ütleme ideoloogiat, mille kohaselt eestlase tuum ongi eesti Eesti ongi see, need, kes räägivad eesti keelt emakeelena, kes elavad Eestis, teostavad ennast siin eesti kultuuris, armastavad eesti keelt, eesti kirjandust, kunsti ja kõiki selliseid tüvitekste ja käivad laulu peale, noh ühesõnaga kes nagu tunnevad ennast läbi-lõhki eestlasena. Nüüd selle väike Eesti häda ongi see, et väike Eesti jääb demograafiliste protsesside tõttu tõesti järjest väiksemaks. Ühesõnaga, kui me oleme nii-öelda võtnud endale sellise väike eestiliku vaatenurga, siis me peame nagu leppima sellega, et toimub kahanemine, eks ole, kuna demograafilised protsessid ei muutu. Ja kui me defineerime eestlast nii nagu siin eestlase tuum on defineeritud ja see ongi eestlus, siis minu prognoos ei ole hea. Niikaua kui suurem osa eestlasi defineerib Eestit Väike-Eestina ehk siis selle tuuma kaudu. Nii kaua ei ole tõesti mõtet rääkida mingist väga pikast jätkusuutlikkust kaasaegse kultuurina. Kindlasti eesti keel püsib kaua, ta viib Kihnu saarel kaua ja veel noh, igal pool püsib kaua, aga ta muutub umbes sarnaseks nagu iiri keel Iirimaal, ehk siis nagu põhiline osa kultuurist aegsest elust hakkab toimuma mingis teises keeles, aga kindlasti jäävad kogukonnad, mis räägivad eesti keelt veel. Aga nad on nii väiksed, et nad nagu kaasaegse kultuurina nagu eksisteerida ei saa. Et see on paratamatus, see väike väike Eestimaailmapilt ja väike Eestimaailmapildi seos demograafiaga sealt nagu teist traditsiooni ma ei oska teha. Need suuresti, mis see siis on? Et, et suuresti hakkaks seda defineeri ja niimoodi, et välismaa laande võõrkeelset haridust mitu 1000 Eestis sündinud eesti emakeelega last, kelle vanemad on Brüsselis või jumal teab, kus töötavad lapsed käivad seal kohalikus koolis segaperedes on ka mitu 1000. Ma ei tea, mul ei ole andmeid, aga no ma käisin Londonis seal nende emadega rääkimas ja seal oli kõik Eesti pühapäevakoolide õpetajad üle Euroopa 40 emakeeleõpetajad, pühapäevakooli, emakeeleõpetajad, keskmine, valus, veidikene alla 40 aasta, mõtleme eesti emakeeleõpetajad, siin, keskmine alus veidi alla 60 aasta seal veidi alla 40 aasta igalühel neist 30 kuni 100 last. Nii et noh, see hulk, kes, kes siis välismaal püüab vestlust nii-öelda elus hoida nendele igasuguse nahavärvi ja igasuguse eesti keele oskusega lastele eesti keelt õpetada ja ma nägin Londonis, nad laulsid ja esinesid meile needsamad lapsed erineva nahavärviga, erineva eesti keeleoskuse tasemega. Et, et neid on palju. Neid on palju seal, see on nagu üks pool asjast eesti keelt räägib teise keelena, no kindlasti üle 200000 inimese Eestis eesti keelt räägib võõrkeelena või ka teise keelena tuhandete eestlaste elukaaslased väljaspool Eestit ja ka Eesti sees. Kõik see kokku eestlase tuum, see väike Eesti ja Suur-Eesti kokku või see väike Eesti ja see, kes jääb sellest kõrvale, see on kokku suur Eesti, nii et suur Eesti on kõik need, kes on seotud Eestiga erineval määral, erineva intensiivsusega, erineva identiteedi, tugevuse, emotsionaalse seosega, erineva eesti keele oskusega, erineva kultuuri, teadmiste taustateadmistega. See kõik kokku on suuresti selline definitsioon. Ja nüüd siis selle see pealkirja teine pool, et mis rahvusliku avardumise tee on. Vot siit see probleem on, et minu tunne, nii palju kui ma olen rääkinud, on see, et suur Eesti, see, mis seal tuumast eraldi on väikse eesti soovimatu laps. Et enamasti teda ignoreeritakse ja üsna tihti teda ka lihtsalt tõugatakse eemale, ehk siis ei aktsepteerita nagu eestlasena on keegi mingi pooleestlane või midagi, nii et see on kuidagi, nad on seal serva peal, nad kuidagi on, aga me ei loe neid enda hulka, ütleme siis nii. Kui me räägime eestlastest, siis tegelikult me arvame välja kõik need, kes on kuidagi nagu räägivad seal väga raskelt eesti keelt ja on elanud juba kaua aega kuskil väljas, tegelikult neid nagu ei võta omaks. Samasse suur Eesti on, on lahendus eestlase demograafilisele probleemile, et kui me vaataks nagu asjale veidikene nagu kainelt hetkel siis segapere iseenesest on rahvuslik avardamine, ma teen väikse mõtteeksperimendi, väike mõtteeksperiment on see, kui meil on 100 Eesti neidude 100 eesti noormeest ja nad abielluvad ja meil on see keskmine sündivus on 1,8 last siis need 100 100, kes kokku saad, sealt sünnib 180 last, noh, see on see meie hääbuv demograafia. Et kui me võtame väikse Eesti idee, sellised paarid, kes on alati ja kogu aeg on alati eestlane, eestlasega paaris, siis hääbumine on, kui neil on segapere, meil on 100 Eesti noormees 100 Eesti neidu, need abielluvad 200 inimesega Eestist või välismaalt või kus iganes, kes ei ole eestlased. Ehk siis 200, pluss 200 400 ja lapsi, kui arvestada 1,8 last pere kohta oleks 360, eks ole, see on juba, see on see viis, kui oleks võimalik siduda neid, kes on segaperedes siduda eestluse ja eestlase ideega. Ja see on üks aspekt, Need on need segapered, mis seal täiesti olemas, eks ole, ma rääkisin enne tuhandeid, kes elavad välismaal ja neid on sadu kindlasti võib-olla tuhandeid ka siin Eestis, ma ei tea, ma ei ole seda veel jõudnud uurida. Aga neid on ja lisaks sellele eesti keelt teise keelena kõnelejad ja see on ka hindamatu ressurss on juba praegu juba paarkümmend aastat maxadi Nad makse selleks, et eesti keelt ja kultuuri elus hoida, eks ole, kuigi nende emakeel on vene keel, Nad kõik maksavad selleks, et see, mille nimel me siin nagu tegutseme, saaks tegutseda. Et seetõttu võtta hoiak, et nad on, nad ei ole nagu kuidagi seotud selle, meie eesti asjaga on juba iseenesest nagu silmakirjalik vale, seda enam, et nad panustavad. Et neid tuleks vaadata kui ressurssi eestluse seisukohalt. Ja kui me siis suudaks seda rahvuslikku nägemust, see, mis on eestlane avardada sedavõrd, et see suur Eesti osa inimesi ka eestlase hulka ja arvata, siis, siis me oleme esimese sammu astunud selle demograafilise eksistentsiaalse probleemi lahendamise teel sest seda esimest kaasaarvamise etapp on see, mille järel saab nendel inimestel hakata tekkima emotsionaalne side Eestiga. Nii kaua, kui nad tõugatakse eemale või arvatakse välja nii kaua, neil ei ole võimalik luua seda emotsionaalset sidet, sest mida sa lood, kui siin niikuinii omaks ei võeta, eks ole, selleks et üleüldse saaks tekkida see võimalus, et see hulk inimesi hakkab siduma ennast Eestiga ja kasvab aja jooksul pika aja jooksul eestlasteks nii-öelda, selles avaras suuresti tähenduses, selleks on vaja. Esimene samm on see, et nad tuleb lihtsalt nagu nagu tunnustada neid osana Eestist. Ja see on, see oleks lahendus. Aga see on nagu keeruline lahendus. Keeruline lahendus on ta seetõttu, et seal on mitu põhjust, ma hakkan peale sellest väikese eesti mõtte krambist. Väike Eesti, need see tuum, need eestlased, kes nagu vaatavad seda tuua, ei talu eriti kaksikidentiteeti, rääkimata topeltkodakondsusest, eks ole, nii, kui jutt on nagu jutuks tulnud, siis on kohe seal mingisugused kõva häälega, ütlevad, et võimatu, võimatu, sellist asja ei saa lubada, eks ole, see on esimene asi. Nii et väike Eesti nõuab absoluutselt ja jagamatut, lojaalsust seal seal ajalisuse küsimus on nii kohutavalt tähtis, see peab olema ja seal ei tohi, ei tohi olla teisi jumalaid selle eestlase kõrval. Et see on nagu Eesti religiooni nii-öelda tugisammas, et kui sul on seal mingid teisi jumalaid veel, siis, siis oled sa sama jaagu uskmatu või nagu keegi teine. Nii et pead ainult üdini ja tingimusteta saab olla eestlane, kui hoida sellist väike Eesti nagu vaadet. Ja, ja sealt ongi siis, et need väliseestlased aga eesti keelt teise keelena kõnelejad ei ole õiged eestlased. Eks ole, neil on mingisugune teine identiteet veel, millest on lugu peal. Järelikult nad ei ole lojaalsed. Ja see mõttekramp on see, mis meile lubane seda suurt Eestit omaks võtta. See on üks to üks selline nagu oluline koht, eks ole, et kaksikidentiteeti ei suuda ette kujutada, et eestlase eestlasel võiks olla kaksikidentiteet. Siin on muidugi selge põhjus, miks seda nii ei ole, eestlaskond on olnud läbi aegade selline väike, tihedalt kokkuhoidev kogukond, kuhu ei ole tulnud võõrad sisse, eks ole, kogu aeg ongi, ainult, nii ongi nähtud, et eestlased ongi need, kes on kogu aeg meelde, kõik teised on ülejäänud võõrad. Sellised suuremad rahvastel on palju vähem sõda, sellist hoiakut seal palju rohkem eeldatakse, et on, on selle riigi territooriumil mingid vähemused, kes on seal kaua elanud ja nad on nagu nagu ka kuidagi saavad sellise osaks olla, selles identiteedi saavad Eesti. Kuna ta on olnud alla surutud identiteet, kuhu väljast ei ole kunagi kedagi sisse tulnud, siis, siis on see vaimulaad on väga tugevalt seotud selle nagu emakeelsuse ja, ja, ja üdini lojaalsusega, sellele ühele keele ja kultuuriruumile. See noh, jah, ongi asi, millega siit edasi enam nagu ei ole võimalik minna, eks ole, arvestades seda demograafiat, sellise mõtteviisiga edasi minna ei ole võimalik, muidugi on võimalik. Aga tagajärjed on suhteliselt traagilist. Keelesaade. Rahvusraamatukogus traditsiooniks saanud ettekannete päev kandis pealkirjakeele vägi ja metsavaim ja päev oli inspireeritud kirjaniku bioloogi semiootikut Valdur Mikita raamatus lingvistiline mets. Timo Maran, kirjanik ja semiootik, ütles Mikita populaarse raamatu kohta nii. Lingvistiline mets on väga mitmekihiline teos, mida saab lugeda erinevatel viisidel. Saab otsida teaduslikku semiootiliselt geoloogilist, ajaloolist infot, mis tekstis on küsida selle tõepärasuse järele saab jälgida metafooride mängu, märgata Valdur Mikita ootamatuid kõnekujundeid. Lasta ennast teksti kratiivsusel ja voolavuse kaasa viia, saab valmistada sündmustikust ootamatutest, teema, pööretest, narratiivist, katkendlik hüplik, samas, aga kuidagiviisi püsib ikkagi koos ja, ja kõik kokku meenutab minu meelest ühte suurt kirjut kaltsuvaipa. Saab lugeda tagantpoolt ettepoole saab lugeda pea alaspidi puu otsas üheksa päeva võti nagu põhjala jumala loodi enne, kui talle ruuni teadmine kätte usaldati. Ühesõnaga saab lugeda väga erinevatel viisidel ja ei ole mingit mõtet püüda seda raamatut ära seletada. Kuidagi rohkem materjalist ise seletab. Hea raamat ei vaja lisaselgitusi. Kui Sven Vabart pidas Tartus hiljuti väga hea ettekande pealkirjaga Toome Mikita metsast välja siis minu palve oleks, ärge jumala pärast tooge teda metsast välja. Las ta olla seal edasi. Las ta ümiseb seal kusagil Välgi metsades omaette, keerutab oma väliköögi auravast tee potist välja üha uusi ja veel võimatumain maali. Palju mõistlikum oleks ise metsa minna. Kas Aegviidu laantesse või nõva nõmmedel eriti praegusel ilusal varakevadisel ajal ja püüda mõtestada metsade märke, kuulata metsade hääli ja kuidas need inimese sees vastu kajavad millised mitmiktajurütmid ja mustrid metsa kogemus inimese seest välja päästa? Valdur Mikita ettekanne oli pealkirjastatud kavas järgmiselt. Sae teritamine lingvistilise metsa veerel, aga millest Valdur Mikita rääkis? Mõtlesin võiks olla pigem nagu sõnastada seda seda nagu maailma aju, mida peab ka, mida teatud nagu kirjutan või noh, mida ma olen nagu leidnud. Jama küll tunnistama, et kui ma mida raamat edasi, seda, seda vähem on mul mingi plaan, mida ma seda raamatuga tahan teha. Et ma kuidagi olen nagu aru saanud sellest, et et see, mis nagu elus nagu tähtis on võib-olla need hetked, kui sa suudad nagu peegeldada seda maailma nõndaviisi, et sa, et sa oled nagu võimalikult puhas, see kõlab väga naiivsete nagu primitiivselt, aga aga selles on mingi tõetera ja ma arvan, et miks kuidagi eestlastele on see nagu maailmavaade vaataja olla aktiivne vaatleja, natuke budistlik kark, eks ole, et mis on meile omane siis mulle tundub, et need on kuidagi ikkagi lohistanud seda kuskilt aastasadade tagant ärit sellist valmistliku maailmavaadet siiamaani endaga kaasas lähevad siit nagu oleneb see asi, et et kõik asjad selline tõsine animistlik usuvad ja kõik on elus ja ja mõnes mõttes pole vahet, kellega sa parajasti puhtad, eks ole, et ma veniaal Tootsi asemel vähemalt, eks noh, selle yle põõsakesi juttu ajada, noh jutt on ikkagi üks. Ja, ja vot siit tuleb see kummaline, võluv nagu selline sünonüümide tekitamise võime nagu eestlase hinges sirelipõõsas ja seakartul usage nagu paralleeliks, nagu sellisele jumalale või, või mingisugusele hingeseisundile, ühesõnaga pole vahetatav, sõnas valida, et kas ta on nagu puupulk või või, või metsavaim või metsa püha siis siis kusagil, noh, need kõik on nagu sünonüümid. Millises elanemise parajasti valid? Võiks arvata, et milliste reeglite järgi see käib. Ja Mulle meenub, mulle meenub see, et kui ma olin tudeng, siis minagi kuulun sellesse põlvkonda, kes luges selliseid käest kätte selliseid, selliseid nagu põlve otsas nagu, nagu kellegi poolt trükitud kirjutisi ja üks neist oli, mis mulle veageeritud, nagu meelde. Uku Masing oli huvitav inimene, kes esimesena vist Eesti keelde tõlkis Carlos Castaneda. On arvanud, et me kõik teame või noh, võib-olla mitte kõik, aga vähemalt mõned millist maailma nagu kastaneelangu ajastad. Ja ma tunnistan, et kui ma kuulen nagu sahaeerika sisse, ajab matturiat, et mina seda sõna nagu üldse ei salli. Aga kummalisel kombel Castaneda on mingi selline kummaline müüdilooja, kes õlus Uku Masingut ja Uku Masingu kirjutiste kaudu võlustaga mind umbes teisel või kolmandal kursusel. Ja sealt on mul tsiteerin mälu järgi naasikatisid eesti keelt umbes nõnda, et see oli mingisugune Indiaani elutarkused. Et, et alguses, kui inimene hakkab midagi otsima, siis noh, tema suurim soov on kuhugi pärale jõuda. Aga mingil hetkel ta nagu sa aruvat kõik teed viivad metsade metsast läbi, aga pärale jõuavad kunagi. Ja ainus, mis õppus on see, kui sa taipad, küsinud, kas sellel teel on süda selline hästi ilus poeetiline mõte ja, ja lõppkokkuvõttes ma arvan, et sellist äikest animistidena. Me oleme tegelikult kõik selle ära tundnud ja sõltumata ettekandjast, kes midagi rääkinud, tegelikult mulle tundub, et ma olen kohanud Ja head seal on imelik, et mina olen nagu mina arvan, et seda raamatut ei ole nagu võimalik nagu Eise keelde tõlkida millegipärast et me jagame siin sõnastamata asju, et selles mõttes mina ütleks enda kohta, et mina olen asi, et ma võtan kuskilt mingi mõtte, varasideerin selle peal siis õpetaja minule raamatus selle mõtleja parasiteerib selja peal ja annate sellele nõnda, noh, ühesõnaga jälle kellegile teisele edasi. Et noh, me oleme sellised nagu mõnusad parasiidid, aga noh, see parasiit ei ole siin nagu selline negatiivne, vaid on selline mõnus parasiit, eks ole, kes tulevad paradideerimisest mõnus. Ja vot sellepärast täitsa teadlikud alguses panin mõned teaduslikud nii-öelda viited ka sinna raamatusse, aga viskasin need kõigile välja, sest ma sain aru, et siis ma siis ma ei ole enam selline mõnus parasi vähesele teaduslik varasid ja see mullaga Viimasena rääkis saates kirjanik Valdur Mikita, kelle raamatust lingvistiline mets oli inspireeritud. Seekordne emakeelepäeva konverents rahvusraamatukogus. Kõikidest üritustest, millest tänases saates juttu oli, on võimalik täies mahus osa saada veebimaailmas. Kas Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli televisiooni või vikerraadio kodulehel vajalikud viited leiate vikerveebist keele saate kodulehelt saate lõpetan Valdur Mikita sõnadega raamatust lingvistiline mets. Kui me praegu ilmselt üks väheseid rahvaid, kes võib üsna julgelt öelda, et me laulame, matkime ja tantsime oma emakeeles head aega.