Aravete seitse öötundide saatejuht Ene Pilliroog täna alustama sarja kahek. Meie stuudio. Külaline on vana testamendi professor Evald Saag ning me alustame seda prohvetite sarja prohvet Jesaja elukäigule ja sõnumile mõeldes. Ja sõjaraamatu põhjal võib oletada, et tegu on kogunisti kolme mehega kelle sõnumid sinna talletatud. Seepärast läheme järgmisel reedel küll prohvet Miika ja 100 kaasaegse juurde tema teada andmist ideedele kuid seejärel pöördume veel kord tagasi Jesaja raamatu poole. Öeldud on rahvas või kuningriik, kes jumalat ei teeni, on määratud hukkumisele. Mida kirjutas Jesaja kes on mõõtnud pihuga v või määranud maksaga taeva või kogunud Wakaga maapõrmu või vaaginud margapuuga mäed ja kaalu kaussidega künkad. Kas te ei tea? Kasti ei ole kuulnud? Kas teile ei ole algusest peale kuulutatud? Kas teil ei ole tai puumaailmaalustest, et see on tema, kes istub maasõõri kohal, mille elanikud on nagu rohutirtsud kes laotab taevad laiali luurina ja venitab neid otsekui tilk elamiseks selles kes ei pane aukandjaid miskiks, teeb tühiseks maa kohtumõistjad. Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake, kes on loonud need seal tema kes nende räägib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi. Tema suure võimu ja tugeva jõu tõttu ei puudu neist ainustki. Igavene jumal, Jehoova on maailmaotste looja. Tema ei väsi ega tüdi. Tema mõistus on puurimatu. Ärge värisege ja ärge kastke. Kas ma ei ole sulle juba ammu kuulutanud ja teatavaks teinud? Teie olete mu tunnistajad? Kas on muud jumalat kui mina? Mina küll ei tea, ei, muud kaljut ei ole. Otsige Jehoovat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted pöördugu Jehoova poole siis halastab tema ta peale. Ja meie jumala poole. Sest tema annab palju andeks. Sest minu mõtted ei ole teie mõtted. Ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Jehoova. Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed. Ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted. Sest otsekui vihm ja lumi tuleb taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastab maad ja teeb selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks küll väele seemet ja sööjale leiba. Nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust. See ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järele ja saadab korda, milleks ma selle läkitasid. Sest otsekui uued taevad ja uusmaa, mille ma teen püsivalt minu palgees, ütleb Jehoova. Nõnda püsib ka teie sugu ja teie nimi ja noorkuust, noorkuusse ning hingamispäevast hingamispäeva. Tuleb kõik liha mu ette kummardama, ütleb Jehoova. Mulle tundub, et suured prohvetid mõtlevad ikka rahva peale et näevad kuidagi väga kaugele enese ümber ja ajas ette hoiatavad, manitsevad. Nii, Jesajagi alustab pöördumisega patuse rahva poole. Mu meelest on patuse rahva poole pöördumine läbi aegade olnud see peamine. Ja tundub, et inimesed, need patused inimesed, kes on aegade maailmas elanud ikka ühtviisi õppust ei ole võtnud, et prohvetid ikka ja jälle peavad alustama oma kuulutust. Pööra ennast. Paranda ennast. Nii tegi ka saaja, aga küsiksime, millal ta elas. Meil on tema kohta andmeid, et ta oli juuda riigi kuningas, asevälisminister. Ilmselt väga haritud mees ja ka juuda riigi laevade aitas juhtida kuningal, nõnda et juuda riik kestis veel pärast põhja riigi Iisraeli hävimist 166 aastat. Tal oli õnne. Tal oli võime näha seda, nagu sa ütlesid, mis on mis oli tema ajal mis tuleb lähemas ja kaugemas tulevikus. See võime temaloodis ja kirjandus tema kohta on ainult olemas. Jesaja raamatu esimeses, 39. peatükis, mujal ei ole. Hilisemad peatükid ei ole enam tema kirjutatud jutud, need on sajandeid hiljem kirjutatud. 40 kuni 55, need peatükid on kirjutuvat teine Yessaaja. Nii kutsutakse, ma ei tea selle prohveti nime ja 56 kuni kuusk peatükid, kolmas Jessaaja. Nendest räägime kunagi hiljem, praegu mõtleme päris Jessaaja pääle. Tauli ammusi poeg prohvet ja luuletaja. Ja tema nagu luuletusi oskama aimata, siis kui me saame kätte, võtame kätte Rootsis trükitud piibli, kus laulud on lühikeste ridadega ja ära tundavat proosast. Ilmselt proosaosa ei olegi tema osad, need on ümber jutustada tema õpilaste poolt, tema laule lauldi tänaval. Huvitav on isegi ühe lauluga niisugune lugu, et inimesed pärast ei teadnud, kas ta oli Jesse aialaul või prohvet Miika laul. Jesaja raamatu teise peatüki algus ja misk, Miika raamatut neljanda peatüki algus sõna-sõnalt satuvad kokku. Taletka ennustavad midagi ja selle juure katsume siis ka tulla täna. Nii huvitav mees, on ta, siis võiks arvata, et ta valitses veel oma ministeeriumi Hiskija ajal ja võib-olla ka manasse ajal. Ilmselt ta sai surma mõne rünnaku tõttu, mis otse oli suunatud tema vastu, sest ta puudutas ka temaaegseid halbu tegusid, mis tulid kohalikudest võimukandjatest ja seda jäeta kätte. Kuidas on Jesaja sõna näiteks saaja sõna, prohveti sõna säilinud kas ta pani need kirja, mil moel ta kirja pani? Kas neid sõnumeid jutustati edasi põlvest põlve? Nende asjadega on nii nagu sa ütled. ISA ja ilmselt ei kirjutanud midagi. Seal ta oli hääl, luuletaja ja ta tegi oma pikad laulut peast valmis, kandis nad ette templis või templitreppidel. Inimesed õppisid nad pähe, ka tema õpilased kirjutasid üles, kahtlemata tekste levitati ja osati pääst neid laule. Lauludel on siis mõte, kui nad seisavad meeles ja kui prohvetiennustusi inimene peab meeles, et noh, vaatame, kas see läks nüüd täide ja mis järgmine on. Ta oli asjadega muidugi poliitilise olukorra olu stikuga hästi kursis. Tema aeg oli raske. Ast suri, suur kuningriik, suur idavõim nagu praegune venemaa kooli, otsustanud kallale minna ja alistada Lääne suurvõimu Egiptuse. Seda võiksime võrrelda praeguse roopaga. Ja sellele teele jäi ette muidugi Vahemere idakaldamaa. Need tulid alistada ja tulid hävitada. Ja hävibki Põhjariik, Iisrael, aga Jesaja oskab riigi laeva nii hästi juhtida, et lõunariik jääb ometi all, eks. Kuigi ta on ümbritsetud läände tungivatest Assuri sõjavägedest. Muidugi nad kannatavad selle tõttu nad peavad seda sõjaväge toitma, tähendab ennast röövida laskma ja nii edasi. Ja see on suur teeni. Nagu ma juba ütlesin, 166 aastat kestis veel lõunariik ja palju head ja ka risti tuulepandi ju tegelikult põhiseal Jeesuse kodumaal ja mitte viimsel hetkel, kui Jeesus sündis, vaid juba ette oli pind valmis. Niisugune on see olustik ja meelelaad. Kui ma õigesti mäletan, siis mu meelest ei 102-l korral märgib, annab mõista Jeesuse sündi. Jah, nende asjade juure peame ka tulema, üks on temal seitsmendas peatükis ja teised ennustused tal ka. Ja need on täide läinud. Nii et jess ajas ei ole meil võimalik kahelda. Siia juurde ma küsiksin, kas sa tead, kas on teisi suuri vana aja prohveteid, kes on taoliselt 100 taoliselt Kristust ette ennustanud? Kui me vaatleme neid väljakirjutusi, mis nüüd uus testament on teinud vanast testamendist siis peaaegu kõikide prohvetite juures leitakse ennustusi Jeesusest vana ajastu lõppu ja uue ajastu Valgust, tema sündimisega ja lunastuse või pääsemise lootust sellele maailmale. Jeesuse tegevuse ja Jeesuse ristis hullata. Ja ometigi need prohvetid ju üht-teist ei tundnud, et nad nii-öelda saaksid maha spikerdada või pealt kuulata. Ei, mitte isegi nii. Seal Jeruusalemma lähistel töötas sõja ajal ka üks teine prohvet Miika. Seal nendel on huvitav raamatu teise peatüki algus ja Miika raamatu neljanda peatüki algus on sõnasõnalised ja seal on asi öeldut, nagu oleks Miika raamatus seda Miika ütelnud, käies ajaraamatusse Jessaa ja ilmselt on see rahvapärimusest rahvasuust üles kirjutatud. Inimesed enam ei teadnud, kumb seda ütles, aga mõlemad olid tublid mehed, arvati, noh, üks või teine ikkagi seda. Kas sa karvad niimoodi, õigemini miks rahvas küll arvab, et ükski prohvet ei ole kuulus omal maal? Prohvetid ütlevad seda, nad ütlevad peaaegu seda pilkeks rahvale kes nähes ei näe meie, nagu Jeesus ütleb ja kuuldes ei kuule. Ja kui nendele mõista antakse, siis nad ei mõista. Seos, sellepärast öeldud, nõnda nad on. Neil on omajagu kuulsust, aga see kuulsus ei ole hea. Prohvetid on kriitilised. Nad ei lase meil nii elada, nagu me tahaksime. Mitte sugusi, võtame näiter. Jesaja arvustab omaaegset ümbrust Jeruusalemma linna ja juudamaad. Idas olev suur riik on alustanud rünnakut lääneriigile Egiptusele ja tuleb sealt läbi nagu suur jõevool. Midagi ei jää ja ei pea jääma tee pääl terveks. Muidugi Jesaja ajal õnnestub, kuningal õnnestub juuda, riik päästa. Aga meeleoluga, mis meelehärmi teevad ja 100-le on niisugused, et. Näiteks. Väikeste vaheriikide elu on midagi niisugust, nagu praegu meil Öeldakse, sööge joogem, homme oleme surnud. Valitseb ülbus. Kohalik võim. Käitub küllalt rumalalt ja karmilt. Omakasupüüdlikult. Kui on tarvis sent teenida, endal mõnel väikesel võimumehel siis mingu miljon rahva vara kus tahes, see ole temas teine hoiak. Igaüks tahab saada rikkaks. See on niisugune kodune õhkkond. Askeldadakse selleks, palju näeks vaeva, tehakse ülekohut. Sugukonda vanemat on nagu meie riigikogu. NATO on valitsejate vastu, näiteks riigikogu on peaministri vastu, ta ei oskagi ütelda, mis ta vastu on. Ta ei meeldi lihtsalt. Käiakse välismaal idas ja läänes nagu meil praegu. Vanemad ja tasakaalukamad võimumehed on jäetud kõrvale, nagu meil näiteks Arnold Rüütel. Olemasolevale Mart Laarile ollakse umbusklik. Ta vaatab liialt näppude pääle. Nii ka olla usualas. Olemasoleva piiskop Einar Soone suhtes ollakse mõnes mõttes umbusklik sest ta peab korda Eesti kirikus. Ometi töötavad Soone ja Laar. Ja töötavad niikaua, kui tööd on. Ja kui nad saavad töötada. Ühes asjas võiksin neid kahte meest kokku võtta ja võrrelda neid Jesajaga. Need kaks meest koos on midagi nagu Yessaaja. Nooriasse ajal tugevalt isamaaline rahvuslik usklik püüab kõrvaldada halvasti paigutatud oleviku alusmüüri kive panna neid kindlalt paika. Et pääle ehitada oleks võimalik ja võimalik ja võimalikult kaua jumala abiga vastu panna. Võõraste rünnakule. Assur hävis, enne ei saanudki Juudast jagu, aga tema järel riik sealtsamast Efradid tiigrisemailt. Paabel see lõpuks hävitab Jeruusalemma ja Juuda riik. Aga siis on juba Jesaja ennustused juurdunud, nad kanduvad edasi põlvest põlve suust suhu. Nad on südames ja rahvas ootab uut valitsejat mess ja see on otsene jess aiateeni. Muidu ei oleks üldse võimalik olnud. Teised ennustused on, ma toon ühe näite, ainult mis puudutavad väga kaugeid asju. Mis ei ole otseselt. Võtame seitse saeraamatu teise peatüki alguse, loeksin selle. Ta ei olegi nii väga raske jälgida. Kõrvaga. Päevade lopul toimub issanda kojamägi, on kindel, kui teiste mägede tipp. Moon, tõusvam kinkudest, mis teda ümbritsevat ja tema juurde voolavad kokku rahvat ja paljad paganad tulevad ja ütlevad. Mingem üles issanda mäele. Jaakobi jumala kotta, et ta meile õpetaks omi kombeid oma teed tõlgitakse vahest. Et me võiksime käia tema teeradadel. Sest seadus lähtub Siionist tähendaks sellest keskusest, kus jumal parajasti avaldub. Issanda sõna lähtub Jeruusalemmast. Ja see sõna mõistab kohut paljude rahvaste vahel, juhatab vägevaid paganaid kaugete maadeni. Siis nad taovad oma mõõgad Aderadeks või võib tõlkidega hirved eradeks ja piigid Sirpideks, kui aeti kunugadeks, millega haritakse viinamarju. Rahvas ei tõsta mõõka teise rahva vastu ja ei õpi enam sõdima. Nad elavad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all. Ja ei ole enam, kes neid peletaks. Sest vägede issanda suu on. Nii on Jesaja ütelnud. Jess aja raamatut lugedes on meil selge, et siin on tegu üldinimlikku tervet maakera haarava ennustusega mille ta on saanud jumala käest. Ja edastanud. Sest selle saamiseks on paras aeg. Ümber on palju sõdasid rahutusi, üle kohut. Aga ja niisugust rahu, usukja saaja ja usukatiivik, ristiusu kirik. Sõnum on väga ühemõtteline. Siin ei ole milleski nagu võimalik kahelda ei ole jäetud emm kumbsusi. Tegu on maailmarahuga. Ja see on jumala poolt teostatav. Need on kolm nõuet, missing kehtivat maailma rahu, rahu kogu maailma ulatuses. Esiteks, teiseks. Teostaja on jumal. Seda on võimalik teostada jumala poolt, usu poolt kirikuga. Ja v küsimegi. Kui Jeltsin pakub nüüd ka mõnes mõttes maailma rahu välja. Kas see teostub? Vaevalt, selle mehe käed on juba kurjaga rikutud, ta võib-olla algas mõne aasta eest päris lootuslikud rikat, aga temal tuli kokku leppida sõjaväge. Väejuhatuse Vene sõjavägi on laostunud, nagu ise teame, siin. Ta pidi mõndagi kurja tegema. Kolmas nõue on, et rahu peab olema täielik, mitte osaline, mitte mõnes maa osas. Nii nagu Ühendriigid arvavad, et Euroopa, Venemaa. Ma et siis on juba mingisugune rahu olemas. Mingisuguseid rahulepingud on ikka tehtud, aga uute sõdade puhul Nad osutuvad paberi lipakataks. Jääbki küsida, kas on aeg käes? Maailmarahuks? Hädad on õpetanud võib-olla tõesti. ESA ja sõnades on kusagil kirjas niisugune mõte et kellel on minu sõna, see jääb püsima ja rahvas, kellel seda ei ole, see kaob. Sõnal on väga suur jõud, sõna võib üles ehitada. Sõna võib purustada. Sõna on see, mis igal juhul paneb mingisuguse jõu liikuma. Olgu ta siis ühele poole või teisele poole. Sõna on sisemusse meie sisemusse peituv mõttejõu kandja. Kui me oleme selle välja öelnud, siis hakkab sõna jõud tegema tegusid meie ümber meie ja meid ümbritseva keskkonna kaudu teiste inimeste kaudu. Ja on veel üks sõna võimsaid avaldusvorme, see on sõnalaulus sõnu laulus välja lauldud sõna mis võib olla suurema jõuga kui tänu ja kiituselaul. Mida see meie enesegi sees välja laulduna liik vabaneb selleski kuulutuses, mida sa lugesid? Jesaja ennustuses on väga oluline roll sõnal öeldud, siin olemas. Kas sa ei ole pannud tähele niisugust kummalist asja elus ja inimestes? Ma nüüd täpselt ei tea, kuidas see oli prohvet Jesaja ka üsna sageli on nii, et me inimesed tõepoolest ei näe, nähes jäi kuule, kuuldes kui tegu on positiivsusega inimesega sõnumiga tahab meid toetada ja olla meile heaks teenäitajaks. Samas oskavad seda head ära tunda negatiivsed jõud, nimetame seda siis kurjuse jõuks või kuidas tahes. Et, et hea haarata oma haardesse ja sedapidi, kas asju seisatada või hea oleks, kui tagurpidi liikuma panna. Jah, kõik ongi minu meelest ju olnud kirik cute ka vana Iisraeli kiriku ja prohvetite teene. Et asju ei ole saadud väga tagurpidi. Minema panna ei ole saadud head päris seisatada. Kui nii palju kurja on maailmas nagu ikka teame ja näeme siis otse ime kuidas veel headus ja usk säilivad. Kuidas halastus töötab ja püsib? See on tõepoolest tiime jahiga prohvet tegelebki. Mitte väga Äripäev sete asju taga, vaid üsna imeliste asjadega. Ma isegi imestan, et naat prohvet Jesse ajab kohe ei kõrvaldanud. Ta oli ju nendele lõpmata tülikas. Ta oli nõudlik, ta tahtis. Tõtt väärast lahutada midagi väära, midagi ebapüha tohtinud olla ja see pahandab, see ei jäta palju te otsimisvõimalust kurjale. Näiteks kui ta innustab. No võiks ütelda siis aastal 730 enne meie aja arvamist. Ta ennustab Jeesuse sündi. Rahvas mõtleb, et tema ennustus on kohaliku tähtsusega jamis teost, teod või toimib varsti. Ma katsun leida selle koha üles. Näiteks kuningas Ahas on mures, et teda ründab tema oma rahvas, Põhjariik, Iisrael ja põhjapoolsed riigid, àra ütleme siis nii, ühesõnaga. Sellepärast, et ta ei liitu nendega. Ja ei hakka vastu. Assurile. Me teame, aga äkki ess aja nägi ära, kes Assurje vastu hakkab, need hävivad. Nad hävisid. Ja. Prohvet küsib Ahaszek käest. Kas sa usud seda. Ahas tahab nagu et jess ajal talle kuidagi loogiliselt ära seletaks selle asja. Ja Jesaja ütleb. Saaja ütleb füüsi enesele tähis jumala käest. Küsi seda, kas sügavusest tähendab kurjapoolelt või kõrgest ülevalt Aasütjat hõimuoidu aha küsida, ega issandat kiusata, aega viita temal siis ütleb Jesaja. Kuule sina, Taaveti koda, sina, kuningas Ahas. Kas seda on veel vähe? Sinu meelest? Et saad tüüpinuks teed inimesed. Ja tahad nüüd hülpinuks diaga? Minu jumala enesest issand ise annab sulle tähise. Vaata, neiu rasestu toob poja ilmale ja paneb talle nime imaanuall. Jumal on meiega. Võidia, mets sööb ta, kuni ta teab kurja põlate ja hääd valida. Ja enne, kui poiss oskab kurja põlate jääd valida, see on nüüd Jesaja kõrvalepõige. Sinu tülikad vastas, et nood kaks kuningat ise hävinud. Nii lihtsa vastuse annab. Ja Jesaja oli mõistnud, et ta oli kuningaga rääkides jõudnud kuningas nagu vastu müüri. Kuningas tegeles ainult kohalikude hetkeasjadega ja ei vaadanud tulevikku. Jess aia vaatas nagu ägedelt tulevikku. Veel praegu on meil silmade ees see kahtlus. Kuidas ja kui umbusklikult võeti vastu Jeesus, keda siin nagu sa enne küsisid, keda siin Jesaja ennustas. Kui umbusk Mis paik on see Siioni mägi, millest nii palju Ta on Võib-olla ta on rahva poolt pandud nimi, Ühe Jeruusalemma astub, asub mitmel künka ja üks küngas kus on siis tempel ja valitsus olnud, vähemalt tol ajal oli. Selle künka nimi on Siioni. Tema tähendustega kõikide nimede tähendus täpselt ei tea. Meie meil on ka kohanimesid, mida me ei oska, aga võib-olla saab ka selgeks see, kui me siin piiblit uurime, ehk leiame üles. Ja nüüd nii see nagu malekäigus, ratsukäik, see on suunatud ühelt poolt tulevikku, teiselt poolt ta lahendab ka kohalik küsimus. Ja see on ka meiega nõnda. Kirik kuulutab pühapäevast pühapäeva. Kirik kuulutab. Me kuuleme pooleldi, aga kiriku kannatlik, ta kordab oma kuulutust. Ta kuulutab jumala sõna, sõna, mis ei ole lihtsalt jutt vaid, mis on ühtlasi praegu. Kui jumal maailma lõi, siis seal on öeldud. Tema ütles, ta ütles, saagu valgus, hõõgus sai, valgus oli sellest hetkest pääle, kui jumal oli oma sõna ütelnud sõna valgus. Ja selle tõttu on nüüd jumala sõnal suurem kaal kui isegi kui prohveti sõnal. Piibel räägib jumala sõnast alati ainsuses, kuigi teinekord on jumala jutt meelepikk ja kannatlik. Aga prohvetid ei ole sõna prohvet, kilon, sõnad. Ja ma peaksin ütlema ja neil on sagedasti nitega enam prohveti sõnad, vaid jutt. Aga püüdkem tabada oma ajas oma kirikutes. Oma rõõmus ja valus, püüdkem tabada prohveti sõnu. Nende taga, nende läheta on jumala sõna jumal ise. Ja küll see meie juures ka teostuma hakkab. Kui seal öeldakse, et pöördu ära, mine seda teed enam seda kurja teed. Ära ole ülbe teiste suhtes. Ja kui me jumala abiga seda suudame, siis on jumala sõna taas meie keskel. Jeesus on ütelnud ju, kui ta siit maailmas pidi lahkuma. Ma ei jäta teid vahelisteks lasteks. Ma olen teie juures, teie keskes. Ma olen teiega. Ja kui te raskuses olete, pöörduge minu poole, hoidke minu lähedusse. See on nagu see tänane sõnum, mille me tahaksime nendele õhtustele kuulajatele edasi anda, kes meid kuulata tahavad. Ja see on julgustav sõna. Lõppeesmärk on maailma rahu siis, kui relva taotakse tööriistadeks. Siis kui ei ole vaja enam ei põgeneda. Hävida oma viigipuu ja viinapuu all. Meie praegu esimene asi, kui väikeriigi taastub, nagu me, Eesti. Me hakkame sõdureid õpetama ohvitsere õpetama. Praegugi pakub meile Saksamaa, Rootsi ja. Ja ka Ühendriigid ja Inglismaa pakuvad meile sõjakoolides ohvitseridele, et õpiksime hästi sõdima. Kaugem tulevik on see, et ei ole vaja sõdima õppida. Jah, vaat ei õpi enam sõdima, ütleb Jesaja. Selle oleme nagu unustanud. Mõni riiki ei saa lihtsalt oma suurest sõjaväest lahti kellest tal enam midagi kasu ei ole, nad ainult luttavat. Miljonid sõdurid ja ohvitserid peetakse ülal näiteks kas või lagunenud nõukogude liidus veel. Naat ainult nurisevad, nendega tuleb arvestada, neil ei ole küllalt hääd orterit. Heati veevärgid, neil ei ole küllalt kõrget pensionit. Ja on neid vaja. Tuleb ümber õppida, õppida rahuaegseks tööks, rahuaegseks, mõtlemiseks ja eluks. Ja see värav on meile üsna lähedal. Kui tõepoolest kolmandat maailmasõda ei tule, kui jumal selle härra hoiab siis ta pakub meile veel kord maailma rahu, jaga väikesele rahvale ja väikestele kirikutele oma õnnistuse. Ja siis tuleb muidugi tähelepanu pöörata sissepoole, omaenese kõlblusele elule. Tuleb hakata nägema kaasinimest. Selles mõttes nagu Jeesus halastaja saamarlane nägi. Juuda meest. Röövlite kätte meil sagedasti Öeldakse, et onu kui mõni asi on hea, siis öeldakse, katsume säilitada endist olukorda. Endist olukorda ei saa säilitada. Nisupõld on kasva tanud sügiseks ja nisusaagi, see kõigub kõrte otsas põldudel. Kui me piirdume sellega, mis tänavu oli saadud ja ei külva uueks lõikuseks, siis see on tagasiminek. Usus. Ja kõlbluses saab minna ainult edasi. Seisma jäämist ei ole. Seismajäämise korral kaotame kõige. Raadio seitsmes stuudiokülaline on vana testamendi professor Evald Saag. Me räägime prohvet saajast ja meile laulab Soome kanda minu koor Tauno sadama juhatusel. Seda saadet alustades rääkisime sellest patusest rahvast, nagu me seda Me kahjuks olnud läbi aegade, võtmata kuulda kõikide prohvetite palvet. Pööra ennast. Tegelikult ei paluta meilt ju üldsegi mitte palju. Meilt palutakse ainult seda et usu ühte jumalasse ja tee teisele seda, mida sa tahad, et sinule sünnib. Ja see avaks meile suure värava. See on see häda et seda tuleb täielikult ja ei saanud pooleldi pöörd. Ta ei saa natukene sõbralik olla teise suhtes. Rahvas, isa mõistlikul hääletamisel võib küll jääda erapooletuks või koguni nupule vajutama. Aga see on teada, kes ei vajutanud nupule. Ja me ei saa edasi lükata. Kas sa oled mõtisklenud selle üle kuidas prohvet saab oma sõnumit, kuidas ta on suhtes jumalaga teistmoodi kui meie seda oleme teised. Kas on see tunnetuslikku laadi? On see suurte mõtiskluste tee? Härra mõistuse tunnetuse ettenägemise tee, loogiline asjade käigu loogiline jada mis peab olema ühes inimeses, et tal on sellised prohvetivõimed? Tema peab kõigepealt panema ukse kinni. Et väljast müra ei kostaks. Siis ta peab välja lülitama televiisori. Ja peab jääma endamis sest vastuvõtujaamades on, mis on kõige tähtsam Paikus. Et ei ole kõrvalhelisid, et midagi segaks. Sõnum tuleb jumala käest. Ja kahinat võivad seda sõnumit ainult hämardada raskestimõistetavaks teha, kahinat ära võtta. Seda ongi vaja. Nii et prohvet olla ei ole muidugi kerge, aga saa, või ma ei, me ei ole kuidagi kindlustatud, et jumal ühel päeval ei anna prohveti sõnumit, et see tuleb edasi ütelda. Muidugi, see ei ole kerge. Me teame, see nõuab terve elu. Ma ei tea ühtegi prohvetit. Ja prohvet, kus oli juba väga puhano, taan juba Aabrahami aegne, varem. Ta on juba 7000 aastat vana sumeri Solnud ikka prohvetid. Muidu oleks maailm hukka läinud. See on nagu sool, mida on vaja. Muidu läheb toit halvaks. Sa oled sügavasti uurinud vanade prohvetite elulugusid. Kuulutuse lugusid, mis sulle sealt vastu hakkab? On seal oluline. Kuulutus prohveti, kas või see geto prohvet ennast ise üheks suureks prohvetiks? Usub. Ei, seal uskumine ei aita midagi. See on nii nagu muusikaga kellel ei ole kuulmist ja näpuka ei ole küllalt, vaat kui ta pilli mängib, sellest ikka ei saa pikka meest kes on selleks sündinud seeläbi häda saab selleks, kuigi tal on, ta on vaene moosekant jaa, jaa, palun raske ärimees oleks palju kasulikum olla. Palju kasulikum olla, ise riigitulult näpata ja ära elada, aga prohvetit kahjuks ei saa, seda. See on sõnum. See on ülesanne väljaspoolt üle Žanna jumala käest. Ja jumal ei ole välja kuulutanud vastuvõtu aega, nagu ülikoolid kuulutavad välja. Et nüüd võtame vastu prohveti teks õppijaid. Tulge andke üles, tehke lühike elulookirjelduskastiga kõlbati ja nii edasi ja mõise vaatab, keda ta võtab. No näiteks nagu Jeesus oma õpilasi valides. Ta valib need, kes ei ole suured kirjamehedki tol ajal, kes ei ole keelemehed. Ilmsem muidugi, et peeturušvastia Johannes oskasid seal kahte-kolme keelt, tähendab vanaheebrea keelduma pühakirja siis aramea keelt, mis oli kõnekeeleks ja kreeka keelt, millega tuli riigiasju ajada. Seda motika oskasid. Mu meelest on ka nii, et Jeesus oskas ka kreeka keelt kuigi paljud väidavad, et kuidas ta seda oskas. Aga ilmselt ta oskas, sellepärast et nad Pilatusega räägivad nelja silma all ei ole tõlki, juures on ainult kaks meest, Pilatus ja Jeesus. Jeesus pakub välja tõde. Ja Pilatus ütleb aga Missondad. Kreatiivselt jumala asjad ja ka need probleemid, mida prohvetid kuulutavad. See hinnang meie kohta. Ja see, et me peame alt üles tõusma et me peame selle redeli peale astuma. Mis meid pimedusest valgusesse top, kui ei, siis hävime käsi hävimise otsus on juba nagu omatehtud, siis meil jumal on jätnud meid inimesi vabaks teha head ja kurja olla pimeduses ujula valguses. Ja see on selle absoluutse jumala absoluutne nõue ja otsus, nagu öelda ühelt poolt ei olegi väga raske, midagi eriti ei nõuta, aga tegelikult on see väga raske. See on nagu inimesel, kes ujuda ei oska, vee peal püsida. Lihtsalt ei. Kas sa oled mõelnud Eestimaa ja praeguse Eestimaa ja prohvetluse üle kas meil on Eestimaal prohveteid? Kindlasti on, ma olen mõnda prohvetit kohanud kirikus olles, kantslis jutlust ollakse ja minu meelest on mõnigi kord, kus sellele või teisele õpetajale jumal on andnud oma sõnumi. Kuulutus on prohvetlik ja läheb ka täide. Kui ta on lühema aja pääle, mida ma nagu ära oodata saan, öeldut on ta pika aja pääle siis võime seda kaaluda muu jumala sõnaga. Ja selle kavatsusega selle projektiga, mis on jumalal meie maakera jaoks ilmselt on jumalal teisi linnuteesid teisi maailmu, teisi planeete, kus elavat egaa mõistusega olendit, kellega jumal samuti on suhetes ei saa jumalat kuidagi piirata. Iiobi raamatus on öeldud, et Humal, pööra oma pilk korraks minu pealt ära, et ma natuke hingata saaksin. Sest ma tean, ma tunnen, sinu nõuded on meile valjut. Mida õieti nõuab siis jumal tänapäeva eestlase käest jätaks ära jääda vaikusesse, teha oma tööd ja õiglaselt. Nii riigijuhtimises kui isiklikus elus kõike toimetada. Kui ei ole, et kas üks asi on õige või väär, ei ole vahepääset olukorda taan kas must või valge. Halli jumala riigis halli värvi ei kasuta jumal. Piiblis on küllalt kirjakohti, kus on selgesti öeldud, et taevad ja nii on ka laulusalmis ja laulu salmides ainult selles, mida me kõik suvel laulupeol laulsime, kõik taevad, laulvad ja ka eelviimases Taaveti taavetile laulus. Kui me vaatame kes kõik peaksid laulma kiituse laule, siis maa ja inimese ja, ja loomadeni jõutakse selles viimases salmis. Kõik esimesed salmid on kõrgustes taevastest. Kui palju neid taevad on, me ei oska isegi mõistatada. On ka jälle Jessaaja sõna. Et jumala sõna on kuurimatu jess aiast rääkides ütlesime, et võiks kogunisti vaadata kolmele mehele. Ka selle järgi, et see sõna haarab nagu ajas erinevaid aegu. Me ei saagi teisiti. Ega me tegelikult seda saatejaama ei näe. Meie vahel on taevat. Jumala ja meie vahel on taevat. Aga kui taevad meile laulavad? Siis siis ka kurdid hakkavad kuulma. Ikkagi on üks osa, mõnikord arvatakse, et näiteks 10 protsenti rahvast, kui 10 protsenti rahvast midagi head tahab sisse, teostub sunnison teooria. Ka revolutsioonile tuleb minna mitte vähema pooldajaskonnaga kui 10 protsenti. See on umbes nii, et peaasi, et sinepiiva oleks olemas, küll siis muu juurde kasvab. Ja ei tohi ära keeta sinepiseemet. Kui sinepiseemne keedeti, siis ta ei idane. Olgu jumala arm meiega, et need sõnad jumala sõnad, mis me juba mitmuses oleme pannud, kui nad langevad meie kirikutest ka meie rahva parematest astet meie südamesse, et need juurduks kannaks vilja ja kannaks vilja. Nagu jumala sõna ütleb, pika perspektiiviga kannaks vilja igaveseks eluks või kasvataks igavest elu. Miks on Jesaja lõpuridades kirjas see hoiatus, et eeto alandatakse, Jaakobi sugu ülendatakse, kes nad olid? Nad olid ju vennad. Ja vendadega on nii. Ega see Edum või e-sa ei kaldunud kõrvale, Edomid kirjeldab piibel isegi parema mehena kui tema venda. Ta oli ikka õiglane ja, aga ta nõudis oma õigust valjult. Ta läks näiteks reele vennale sõjaga teda koju tuua või või korrale kutsuda. Ta küsis tema käest, sa oled minu esmasünniõiguse röövinud minu käest. Kuid pettusega kuigi ta oli nagu müünud ja nii on siin vaesus. Ei ole, see on õige. Hea küsimus ei ole jumala riigis, vahevärve on contra meie juures vahe värviti, meie isegi peame puiseks seda inimest, kes ollagi must või valge. Aga jumalariigis ei ole poodikutud. Ei ole poolikut kuulutust, poolikut, prohveti sõna. Et katsu seda teha või, või teen natukene mäng, et sa töötad, mängijad, sa kaevad kraavi. Taavi, kui peremees tuleb, pühi higi ja viska hästi suur labidatäis, see ei ole jumalariigi asi. See oli ka ühtegi rahvast ega ühtegi kirikut, eesmärgile. Kõigest hingest, kõigest südamest ja meelest nagu uus testament kirjutab, siis on tulemused, siis on õnnistus. Me võime siis olla, nagu me oleme, aga korraga õnnestub kaik. Läbi ei saa ja tuli ka meile see sõna, et ära karda. Mina olen sinuga. Ärge kartke, ära karda, see julgustus jumala poolt ja jumala töötegijate poolt on nii tihedalt piiblis esitatud. Mul on kodus paks kaheköiteline suure formaadiga nagu pool lauda raamatut ja seal on lehekülgede lehekülgede kaupa neid lauseid piiblis. Ei keegi ei ole vaevaks võtult isegi kokku lugeda. Mitu korda on jumal ütelnud, ära. 40 neljandas peatükis Jesaja raamatus on kirjas niimoodi ette. Mina olen esimene ja viimane ja ei ole muud jumalat kui mina. Jätan veidi vahele, ärge värisege ja ärge kartke. Kas ma, kuidas sulle juba ammu kuulutanud ja teatavaks teinud? Siit eestpoolt 43.-st peatükist ma loeks sinna kahe niisuguse mõtte. Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud, vaata, mina teen hoopis uut. See juba tärkab. Kas te ei märka? Minu meelest vajalik sõnum meie tänasesse päeva, kus me, nii mõnigi kord oleme küllalt takerdunud me endi jala, et on nagu kinni seotud mineviku külge ja nagu siit raske edasi minna, me peame need kammitsetud maha viskama. Enese seestame kammitsat maha viskama, et ehitada uut. Kes väga ise kammitsates on? Nad on mõnikord head inimesed kõigiti, aga nad ikka tuletavad meile meele mäletaminieviku, siis on sulga tulevikku tahavad, et meie kõik need õnnetused, mis meile osaks on saanud ütleme, siin venelaste poolt või sakslaste poolt, kui taanlaste rootslaste poolt, et meid hästi meeles, Peaksime uude ellu, uude maa eelnema uude loodusse, nagu siin lugeda oli, ei saa. Me muidu kukume kõik panema. Me läheme palja käega. See on midagi nagu steriliseerimist me ka oma rõivad jätanema. Me jätame varad maha kõik, mis me oleme korjanud ja kas või lapsel, tema mänguasjad, ainult ise. Ja siis algab puuks, nisust, uuestisündi. Seda tuleb julgeda uskuda ja selleks usuks on vaja tõepoolest julgust. Seega annaks meid. Jumal keerab meile ette puhta lehekülje. Valge tee. On öeldud, sagedasti õnnistuse tee kus, nagu käed tuleks meie pea kohal ja õnnistaks meid. Ja see on võimalik seal, kus me näeme, et müür Ja me oleme kimbus, võib olla tagaajajate käes, seal korraga avaneb uks. Avaneb uks ja me läheme sisse. Aga ratas jätkavad tööd, maa. Selle ukse taga ei sepitseti Ena oma endistele vastastele kättemaks. Niipea kui see toimub. Nii ta jälle väljas tänaval. Väärtuste süsteem on hoopis teistlaadne, nähtamatu ja olulisim kui see, mida on võimalik siin maa peal katsuda, vaadata. Nii et igal juhul edasi Isegi ei saa aru, kui Jeesus jutustab Matteuse evangeelium 20 viiendas peatükis viimsetest asjadest. Siis ta ütleb. Ühtedele te olete head teinud. Kui ma olin vangis, te tulite mind vaatama, kui ma alastide rõivastasid, minu näljas ja janus kee söötsid, jootsid mind. Inimene ei mõista ja ütleb, issand, Millo soolot. Sul on kõik ju küllalt. Meil pole vajagi sind aidata olnud. Kui sa oled kunagi andnud karikavett. Kellegile minu vähimatest vendadest, siis oled seal joot mulle mine issanda jumala rõõmu siis. Niisugune nagu ise ei, ei, pingutage ennast. Jätad kõik ja astud sellele uuele nähtamatule sillale, mis sind kannab? Seda on suhteliselt raske rahvale selgeks teha, aga jumala aitab, alati on meil selles osas sõpru kaastöölisi ja me mõnikord imetleme seda, mis me ei ole märganud ka piibli lugejatena uskliku täna keegi teine juba teostatud ja see teeb rõõmu. Raadio seitse stuudiokülaline oli vana testamendi professor Evald Saag. Täna rääkisime prohvet 500-st järgmisel reedel prohvet Miika-st ja ülejärgmisel reedel taas prohvet ja saajast. Meile laulis soome kanda minu kuu Tauno saduma juhatusel ja me kuulsime kauneid laule.