Täna oleks põhjust rääkida eesti meestest, kes said selga saksa sõdurivormi. Neid läks ja võeti sõja ajal mitmes laines. No ja saastatiaal oligi siis 43 tuli maali sellal juba üheksandas klassis. Ja tuli see oli esimene mobilisatsioon, oli midagi, kevadel, ma ei mäleta veebruaris või märtsis ja meest siis, mina olen sündinud 26., see tähendab 1926. aga vanemad aastakäigud vist, kui ma ei eksi, 23. ja 24. tulid need aastakäigud, mida siis mobiliseeriti osa meie õppureid, langes ka selle mobilisatsiooni olla, aga neile anti valida, ma tean, seal oli see nõndanimetatud muster, uus komisjon, vastuvõtukomisjon, anti valida, kas läheb leegioni tööteenistusse või Saksa Saksa sõjaväkke ja no eks seal igaüks siis valis, aga ma lähtun sellest, et 40 300 aasta see oli juba, oli ilmselt näha juba peale Stalingradi lahingut. Noh, mina ei ole mingi sõjateadlane, aga tundus küll, et sakslaste edasitung ja üldse see lootus, et nad nüüd sellest Venemaast jagu saavad. Ta kippus minu arvates kaunis kahtlaseks minema. No mind huvitas see asi, et kui nüüd Venemaa jääb siiski jõusse, siis ta tuleb ka kindlasti Eestisse tagasi ja sellepärast ma võtsin kätte ja läksin vabatahtlikult. Muidugi on selge, et nagu sellalgi räägid üldse, kes neid vabatahtlikult väga sinna Ta kipub, see on ka selge see, et ma saan aru ja ma ei süüdista põrmugi neid, kes metsa läksid, kõrval olid siis see oli selline olukord, kus inimesel oli moraalne põhika valida, sa pead lõpuks minna nüüd sakslastest sõdima, jah, see paneb mõtlema, venelaste minna sõdima paneb ka mõtlema, aga kodumata. Vaadake ja see on teine asi juba. Ja ma võtsin selle omaks, et olgu mistahes, tähendab, meil tuleb niikuinii venelastega Narva taga õiendamist ja nii see läkski, selle mõttega ma läksingi. Täna seitsmenda veebruari õhtul 1944 ütles Tallinna raadios esinedes professor Jüri Uluots. Praegu on eesti rahvas äärmiselt tõsises olukorras. Ka kõige väiksema olevuse ja kõige väiksemgi rahva ürgne ja loomulik õigus on ennast kaitsta ründamiste vastu. Ainult ühiselt ja koondatud jõul saab rahvas enda kaitset teostada. Nende sõnadega andis Eesti vabariigi viimane seaduslik peaminister oma toetuse esimesel veebruaril välja kuulutatud mobilisatsioonile mis kutsus relva kandma 20 aastakäiku mehi. Raadioesinemist lõpetades ütles professor Uluots. Millisena me oma rahva elu tulevikus ka ei kujutaks ja millist head ning ilusat Eestit oma mõtetes ja südames ka ei kannaks, on sellise tulevase Eesti tingimuseks see, et kommunistlik nõukogude võim ei pääseks meie maale kuni rahu saabumiseni ja selle kindlustamiseni. Seda ei tohime minutikski unustada. Muidu eksime rängalt ja hukkume olevikus ühes oma tulevikulootustega. 42. aasta sügisel mind kanti lõplikult, võeti arvelt maha. Aga no sellega kõik asi veel päris ei lõppenud. Niisiis, 43. aasta kevadel, kui moodustati Eesti leegioni siis kutsuti mind ka Tallinnasse komisjoni. Vastasin kõikidele leegioni mõõtmetele, pikkus 172 ja kehakaal ja silmavärv ja kõik, nagu sel ajal nõuti, seda, kõik klappis, ainukene asi, mida ei klappinud mul särk sellest ära võeti ja ma ütlesin, et ma olen haavata saanud, aga arstid seal suur komisjon. No siis tehti, koheldi, pange riidesse, minge kodu tagasi. Nii et minu leegioni sõit jäi sellega siis kohe ära, nad said ikkagi hiljem vormi selga uuesti ja see oli 44. aasta veebruaris Viljandis, noh, ma siis olin ikkagi juba kosunud ja kuigi mitte päris nagu öeldakse, et täis, aga, aga Viljandis oli üks selle tolle Üheksa mobilisatsiooni peaarst oli siin doktor Mats Nõges küllaltki kuulus mees. Tema vaatas mind ja ütles, et kuidas jalad terved, käed olemas, pea otsas, käib küll. Mõtlesin, et küll ega mul selle vastu midagi ka ei ole, et siis mul on siis sõduripoisi elu juba taga tuttav. Ja siis oligi, sattusin selle siis Viljandist siis selle üksusega Tallinnasse sinna. Westholmi Gümnaasiumi. Veebruari algul oli olukord Narva rindel katastroofiline. Narva linnapea major Rubachi sõnul võis Narva sillal näha järgmist pilti. Põgenevad saksa sõdurid enamasti purjus, karjusid vaid House koju. Suur osa mehi oli relvadeta. Vankritega istusid nende marussijad vankri taga, köie otsas lehm või kits, vankrid täis mööblit ja muud sõjasaaki. 11. veebruaril saabus kindral inspektuurile Tallinnas Narva rinde ülemjuhataja kiirtelegramm milles nõuti kolme mobiliseeritud pataljoni saatmist Narva rindele 24 tunni jooksul. Nõudmisele oli lisatud, et kui need pataljonid selle aja jooksul rindele ei saabu, siis variseb rinne. Kindral inspektuuri staabiülem kolonel luts meenutab oma mälestusteraamatus, kuidas rinde juhatajale anti vastav lubadus. Olime sel päeval järgneval ööl kindral inspektuuris kõik jalul, et neid üksusi organiseerida ja teele saata. Linna komandant muretses omnibussid ja veoautod, samuti relvastuse ja varustuse. Omavalitsuse juhtmäe teab nimetada, et rügement moodustati kiires korras esimestest mobiliseeritutest. Westholmi koolimajas. Oli juba hiline õhtutund. Kui mehed rivistati Falgi pargis. Tõsistena, kuulati selgitust, et nende ülesandeks vaenlase läbimurde riivistamine ja kodumaa saatus oleneb hetkel neist tänaval ootamas pikk autokolonn, mis pidi mehed viima Narva. Kiiruga formeeritud üksus sai nimeks rügement Tallinn ja selle ülemaks määrati suurtükiväe ohvitserist Narva linnapea major Ruba. Sakslased rakendasid rindele jõudnud kolm patoline kohe lahingutegevusse ja neil õnnestus oma segi paisatud tagane vaid väeosi peatada ja uut kaitset organiseerida. Me olime kõik teadlikud, kirjutab kolonel lud, et rügement Tallinna pataljonide lahinguväärtus oli väike. Nende relvastus ja varustus väga puudulik. Kuid meil ei olnud sel momendil mingit teist valikut. Nad saavutasid siiski eesmärgirinne, jäi peatuma. Saksa väejuhatus Narva rindel kinnitas siis ja ka hiljem et katastroofilise olukorra seal päästsid Eesti väeosad. Teade mobiliseeritud eestlaste rindele tulekust olevat tõstnud ka saksa rindevõitlejate meeleolu. Aga küsigem, miks ei olnud sellel mingit teist valikut, kus olid siis heade lahingukogemustega Eesti idapataljonid? Vasakul pool oli selle põhja pool Novgorodi Rebase pataljon ja lõuna pool Nõukogude sooli soodne pataljon. Kusjuures, nagu öeldakse, et Rebane tegi see rebane sealt saigi emale rüütliristi. Ja see rüütiliste saame, tema oli selline, et need teoreetiliste andmete saamiseks tulid. Vastase poolelt. Püüti kinni raadiogramm kus korpuse ülejäänud ütleb, et seda ei saa rünnakut enam jätkata, kuna kaks kolmandikku koosseis on hävitatud. Seal juhtus nii, naisi oli, oli see. Raudteeliin. Leningrad Moskva oma meelt või nugade oma sääre Stahli ja seal taga oli metsaküla seal üks 500 meetrit sellest lääne poole kõige reeglitega Toomasel olevat Rebane pidanud, seal kaitsepositsioonil oleva venelane tagus sinna oma patareid kõik tühjaks, selle hirmsa tulelöögi jagu rünnakule tuli rebadel, juhatus raudtee ääres. Võtsid täitsa lageda peal hävitava tule alla. Eespool oli eespool oli tükk maad eespool, seal, kus nad veel reede olid lähenemise faasis, mitte rünnakufaasis, vaid lähenemisfaas. Seal likvideeris ära sõjakaalus. Rebane oli nupukas mees, ta ei saa alati reeglite kohaselt teha vaest tegema ka teised. Aga ta tabas selle asja õieti ära, nägis asja viidete ära, kui sinna läheb, et see sinna sai, niimoodi juhtub ja võitis hoopis sinna, kus teda oodata ei teadnud. Ja küsigem veel kus olid kodumaale nii ohtlikul ajal siis Eesti leegionärid kus oli parima väljaõppe saanud pataljon Narva oma kõige moodsama relvastusega. Eestileegion oli juba mais 1943 kasvanud Eesti Vabatahtlike brigaadiks. Sellest brigaadist moodustati 24. jaanuaril 1944 juba eesti relva Grenoderide diviis. Eesti mees oli ilmutamas sõduri vaprust omandamas lahingukogemusi kodumaast kaugel. Leitnant Ago Loorpärg kompaniiülem. Ma nägin seal ühte huvitavat juhus, mis Moldovat terveks eluks meelde jäänud käisid, olid selle positsiooni ees oli teel bossid. Sellepärast et seal ka, kui me hommikul enne seda, kui laskma hakkasime, nägime, kuidas nende see luuretrupp tavaliselt niisugust kuue kuni kümnemehelised olid, tuli seal talvel juba siis tuli sealt mägede vahelt niimoodi, olid seal mäe peal oli näha, kuidas kaks kaks neist oli näha, üks siis näitas niimoodi näpuga ja teine oli kõrval kõhuli maasse mäeharja pääl. Ja vot Need tegid palju paha ja selleks saadeti ette eelpostid kahe meelised ka lihtsalt natuke maad siis eikellegimaale sinna siis seal nad olid. Võib-olla üks ütleme, üks kolm-nelisada meetrit, isegi vahe oli küllaltki suur. Ja siis, kui mina seal olin, siis juhtus niisugune nali, et kaks meest, kes seal olid luuregrupp sattus neile otse peale ja nad avasid tule, muud ei jäänud üle. Ja need muidugi tulistasid vastu ja üks nendest sai haavata põsest sisse ja siit kukla tagant välja. Aga siit läbi selle põse tühimikku, nii et ta ühtegi oluliselt veeniaga Artarite midagi ei puutunud ja teine mees saidilt Väiest läbi. Ja Mebav kuulsime siis seda kune raginat seal Jõks käis, ütles kohe, et vohh, nüüd on midagi sellega lahti ja ei saanud veel midagi kaugemale, saatis küll mehed välja, aga juba see mees, kes siit läbi sai põsest põsest, see võttis selle teise, kellel reiest läbi lastud, ta ei saanud käia. Võttis selle selga ja tõi ära, vaatamata oma verekaotusele tõi ta välja niikaua kui meie positsioonidele. Ja siis ma rääkisin temaga veel, ta oli täiesti teadvuse juures. Ma küsisin, kuidas ennast nüüd tunneb. Käis ütles, et annab mulle üks lonks konjakit. Ja see oli, vot see oli, ma nägin, et teda maha jätta, sellepärast et seda tehti vangi võt vangide võtmiseks ja kui see ta oleks oma sõbra maha jätnud, ta ise oleks küll jala ära tulnud, siis oleks see võinud vangile jääda ja ta võttis ja vedas ta sealt ära. Lahinguline sõprus. No rohkem ei oskagi praegu siit midagi selle Eveli kohta ütelda. Aga see oli juba siis Jaanuari lõpus 44, kui hakkasid kuuldused tulema, et venelased on kuskil läbi murdnud Leningradi blokaad on murtud. Ja Eesti on häda aus ja no muidugi poisid läksid juba siis närvi. Palju juttu oli sellest, meil hoitakse siin ja nii edasi, mida me Eestisse tiriad, käsitliku kirjad käisid ka ja oligi see niimoodi, et viimastel päevadel õieti see tuli käsk asjad kokku maha võtta, tuli vahetus sinna, vahetati meid välja ja läksime marsiga Polovskisse. Polovskis laeti meid rongi peale ja sõit läks lahti Eesti poole. See oli vist kaheksandal, nii et üheksanda paiku. Ja siis me olime juba Läti piiri ääres ja sõitsime juba Tartust läbi palgast. Aga seal juhtus niisugune asi, et samal ajal murdsid läbi. Tegelikult oli see üks suur punt partisani koos regulaarüksustega Meera palu juures ja Ma olin siis, tähendab, oli jagatud niimoodi, et Riipalu läks ripolecis pataljonile Riipolulex esimese pataljoniga läks siis esimese ešeloniga ja mina tulin järgi siis oma ja üks minu rühm läks tema juurde ja kahe kaks rühma ja siis mina ise mee tulime järgi teise ešeloniga. Ripolu jõudis Tartusse ja siis just see Meera palasi juhtus, ta võeti seal maha ja see on juba nüüd omaette jutt. Seepärast mina Meera palus, ei olnud, ma tean ainult seda teiste jutu järgi ripolu ja enda jutu järgi, kuidas see asi seal käis, nii et sellest ma mõtlen, et ei ole praegu mõtet rääkida. Aga meid saadeti siis otse edasi, ilma peatumata meie Tartus ei peatunud üldse ja tulime siis sellist üheksandal või 10. nii umbes nii olime, siis olime juba Tartu kandis ja meid laeti maha. Kümnenda öösel Sompa jaamas. Ja sealt siis masinate peale ja kohe Narva poole. Seepärast, et Narva rindel oli juba siis asi väga tõsine, venelased olid tulnud üle Narva jõe, olid teinud kaks sillapead. Ja nad olid väljas juba Olgina mõisa all peaaegu ja muide, nüüd juhtus see, et mina, kes oli nolgid mõisas oma poistega õppust teinud, seal all sellel maastikul. Nüüd mul tuli sõdida sealsamas. Ja esimesed kaevikud, mis oma leidsin, seal olid originaalmõisast, olid ainult 500 meetrit Narva poole tee ääres ja siis olite, edasi olid nad juba pähklimäe all ja siis kuni veps küla ja selle faasani välja oli see Sillamäe esimene ja teine Sillamäe väiksem Sillamäe riigi külas. Nüüd me sattusime sinna niimoodi, et 45. rügement siis me olime muide, juba olime juba 20-st diviis. Neevelis Me olime juba tähendab 20. brigaad mitte enam kolmas brigaad ja rügement ei olnud ka enam 42, vaid meie rügement oli siis juba 45. niimoodi olid nimed muudetud. Ja 45. rügement ilma esimese pataljonid, ta sai nüüd positsiooni otsesel veps küla vastas. Ja 46. rügement Läks positsioonile juba tähendab ründe lähtealusele läks juba riigiküla kohal selle momendi. Me tabasime ära, kui venelased oleks juba meie tähendab, kui me hiljem tuli oleks võinud edasi tulla, nii, et sealt ei oleks enam seda silla pealt likvideerida saanud. Aga Narva ees oli ikkagi sillapea veel teisel pool jõge, aga sind, läbimurded olid väga ohtlikud. Ja nüüd, kui meie tulime sinna 12., jõudsin mina sinna koos teise pataljoniga. Ja Riibariipal oli siis veel meelabadus. Esimene rünnak. Me läksime kohe, käigud tähendab rünnakule. Esimene rünnak ebaõnnestus, tegelikult me prassisime küll venelased jõe äärde tagasi näed, sillapead, mis olid juba arenenud niikaua kui pähklimäe peaaegu Olginani. Need sai tagasi pressitud, aga, aga kalda nime jõudnud. Katkestame nüüd korraks leitnant loorbergi mõttelõnga, et sõna anda neile, kes jõudsid päris ette vaenlase kaevikute joonele. Ma ei mäleta, kas Toilas või kus meid maha laeti. Sealt läksime jala siis Narva rindel, seal vahetasime välja, see oli juba pime, õhtul rong saabus sinna ja talvine aeg ja. Panime vahetasime saksa väeosa välja, see oli Narva jõe äärest juba sillapea oli Narva silla venelastel oli loodud sillapea Narva talu juurde ja peps külasse. Ja siis me võtsime, vahetasime need sakslased välja sealt ja, aga venelastel oli mingisugune pioneer väeosa või mis asi see rooli siis kes oli pannud juba neid jalaväemiine terve selle võsa täis seal kõik selle selle pea eest sakslaste ja selle vahepeal ja siis nad olid seal oli üks metsavahi talu. Ja nad olid põlema pannud ja tuli oli korrad, Nad kargasid ümberringi siis ja aga kui olin muidugi eemal, see saksa, see saksa kaevik oli, kust me väljavahetus sellest kohast oleks 100 meetrit eemale. Ja, ja siis oli üks kiirnõupidamine, ma võtsin sellest nõupidamisest osa pataljoniülema juures ja kiirnõupidamine oli ja siis otsustati, et lähme selle suures saginas, nad ei saanud arugi, kurat. Või ründasime sellel põleva maja juust, need panid kõik jooksu muidugi tagasi sealt ja nende nende nende jälgi pidi siis öeldi meile enne ka, et on sakslased, ütlesid ka, et on mineeritud kõik. Ja need jälgi pidi on hea minna, siis ei olnud vaja miiniotsimistega midagi. Tanel, need veel oma teerajad olid teadvustanud käinud, oli tema. Ja siis, ja siis, kui see Narva Narva-Jõesuuvaheline tee Siis selle selle tee nimelt hakkas juba nisuke rank tuli et midagi õudsat, sest nad avaldasid päris meie moodi vastupanu ja aga nad ei, nad ei saanud oma miinipildujaid värke algul, kui ründasime sealjuures, siis need andsid miinipilduja tuld. Aga, aga kui me selle jõe ääres juba olime, tee tammi ületasime, siis nad ei saanud enam raskerelvadest toetada, sest Me olime segamini juba nendega jõe ja see vahe oli mõnikümmend meetrit ainult. Ja siis praegu käsitsivõitlus samas selles lahingus lahingus siis siis ma olin selles selles esimeses kompaniis, mina läksin, siis läksin ühe teise mehega, viska granaat, jälle susse, jälle pauk ja jälle kraatia. Kaevikurullimine käib. Nüüd tagantjärgi ma mõtlen, vot siis oli juba tunda väljaõpe, tähendab, seal ei saanud kunagi tulla teistmoodi mõtet, ainult seda, kuidas sa täidad oma käsu. Ja selle järgi, mispärast oli leegion nii võimas, nad olid nii kõva välja, sa saanud seal keegi muud teisiti mõtet, see oli ju väga raske aeg. Nagu narvalgi olime. See oli ju kohutamist, seal olid need võitlused ja kõik kellelegi ei tulnud, seal oli võimalik, täiesti oleks jalga last või ära läinud või kellelegi ei tulnud ju seda mõttesse, see oli sissekasvatatud sul ja oligi meie jõudsime Narva alla soli veebruari algusest, siis oli juba silla peegaks, silla pealt oli juba. Ja selle esimese riigiküla sillapea silmi pataljoni lõigus just ja seal oligi selle likvideerimisel, kaks ohvitseri sai, langes välja. Ja siis oligi nugisega, võttis üle selle juhtimise ja viis lõbunisele kavikut rullimise. Ja siis mina sain. Meil see Meldest tahvel, füürer või käskelged ülem pataljoni siis sai surma ja mind määrati tema asemele, ma olin enne, olin Rottens füürer, siis tõsteti allohvitseriks ja sain tema asemele ja siis me oma rühmaga vedasime käsigranaate rindele ja need muudkui loopisid selle. Seal oli kõva relvastusse, meil olid ju nagu öeldi, need lehmad ja uduheitjad ja need kõik olid olemas. Väga tugev relvastus oli saadik. Seal olid rasked lahingud, olid, Aga Pähklimäel, kui me sinna läksime Narva rindel sisePähklemäe oli esimene teine pähe kohe meil selline aps, et taanlased hoiatasid, et hoidke jumala Eestit päeval välja, ei lähe seda teed üles Narva maanteele. Et venelased on kõik. Need täpsuskütid on kõik välja rihitud isane märki, asi kohe lasevad. Ame seal pataljoniülema, autojuht oli, Sepp, oli ta linna pois patrialidel keelanud ka ja poisid lähmegi lõunaks tooma sooja suppi endile. Mis jama see on siis siin on ja kedagi nii, kui tagant hakkasin minema, Pähklemäe, tsin üles Narva maanteele. Kuulsime tagant juba. Sihuke pildise moodi masina, suur meil oli, raadiojaam oli tagasi ees. Paar lasku tüliga taha sisse, taga tulid sisse. Noh, et sealt on vilets see, et kui me saame suure tee peal, mis siis paneb valuga minema misse vedanud. Nii kui suure tee pealtpaluga saime külje peale laskis juba ja siis hakkas kummise läbi laskma. Kaks kummi juba läksid, juht ütleb, et kõigepealt me vist tollinnas seisa. Lähme, lähme ikka järsku küsin troojalased, kuidas sul ZIS klaasid siit klaasitsema jänes, tselluloosiklaasid, oline masinate takistusest klaasinesid kuuli auku siit läbi seltsinud poisid, mis aed juttu, kes seal, kus mul või terve masin, massani näha udu, nii et kuul tuli sind vahepealsel ajal siis kui ma seal põiki juba sõitsime, oli, laskis meil täpselt ei oleks, üks viis vaatasin pea järgi, oleks viis sentimeetrisesse kuulult siiapoole, selleks on täpselt meie mõlemast peast läbi Joost natukese kõige laskmine ja kummid üks kumm jäi terveks, Usame ordine mõisa korral ja ja ei saanud, ei julenud tagasi tulla ja ootasime nagu õhtupimedas ja noh, seal ise remonditöökohad, et kõik seal pandi kohe uued kummidele alla ja masin see kordaja araabiajaamale ära rikutud sellega teha midagi, viisime taanlaste kätte Kreenholmi. Seal Kreenholmi vabrikus oli Nonii suur töökojad ja asjad seal, nemad olid nii peened mehed raadi jaamisega parans. Viisime selle, need paranesid jälle ära. Aga jah, ristisid meid nii ära selle korraga üritaallasse jutte lõigetega päeval õhtupimedas jäävat õhtupimedas ka, tuleme tagasi. Masin lobjaka sees, natuke mootor, tuurid tõusevad, kostab nii kohe see miinipildujakäkid tuli, pats, pats, pats, kohe tulevad ümberingi. Katsud vaatad, sa saad veel pähe ka. Nii välja lastud kit, Rinne rinne, kõik raadiojaam võimelises raadiojaamaga, volikogu aeg iga igal rühmale, jumala raadiojaam, need kogu aeg laadidele, meil side, üks sinine mäel ja üks oli Narva-Jõesuus ja siis me käisime jalgsi veel, see sideülem aga Narva-Jõesuus vaatamas seisu, neid poisse seal uhket punkrit tehtud, kui nad olid toonud selle Narva-Jõesuu kuidas öeldakse suvelossist kõik reegleid ja asjad punkri seintesse pandud ja. Aga noh, mis me seal seal kõrval midagi erilist ei juhtunud, CD-le ma ka nii palju juhtused läksime, lonksivad sealt üle Narva maantee ja läksime siis raudteeääre välja, läksime raudteejaamas. On siis Koldina või? Esimesena jaama jaamas seal rinne oli ju nii ligidal, et teine pool raudteedega seal polnudki, päeval ei tohtinud seal liikuda midagi kohe näha. Seepärast ühtegi rongiga vahunide mootorvagun. Voolokon õieti vedur, mootorvedur tuli just 105 siis ära, sealt käisin puhkusel ka. Seadus võeti peale Jessezis ja viidi ära ja öösse toodis laskemoona ja varustust, sõna päeval ei tohtinud liikuda üldse raudtee peal. Nii et me läksime sena jaama päeva ajal seal põllu peal olid need patarei üleval seal ja mina läksin siis selle jaama juure ja sideülem, aga see suts Johannes, temalise baltisaksa paruni poeg. Aga tal oli vene keel selge ja eestikeelse jällegi hästi tore poiss, niisugust niisugust poissi ei oska mõeldagi. Ja läksime sinna ja kuuleme kaks. Ja inimese Jamine, jutt on sees, koputama seina peale, kes siin sees on? Sees, hakkasid rääkima eesti keeles. Mis rahvas siis sinder on? Siin? Nemad on, sakslased, on neid kinni võtnud Narvas, Narva elanikud, nemad tulid oma koduõuel vaatama, kas on midagi järgi jäänud või midagi. Sakslased võtsid kinni ja pandi sinna vagunisse ja kaks vagunitäit, mis tehakse lubati-sse, viiakse vagunid minema, viiakse Saksamaale tööle. Vaat mina ütlesin Sütsil, et kuule, mine vaata, sai jaama poole näidata. Kas seal midagi liigub, keegi näeb, liigun. Ja tema läksime siis valvama ja siis mina keerasin siis need lama aguli need uksed lahti. Lingid seal traadiga kinni keeratud väljapoolt. Keerasin lahti, lükkasin uksed lahti, ütlesin metsa poole, et ärge teine pool raudtee pole, minge minge nüüd metsa poole. Minge pikemate välja, tühje, kaduge laiali ära, kes pääseb, see on anne koos ja jääb teil Saksamaa sõit ära. Jätkab leitnant Ago Loorpärg jälle oma üksuse lõigus Narva jõel. Muidugi, täpsemalt, ma ei oska teile ütelda, sellepärast et ma olin suurtükiväemees nii-öelda, ma ei olnud ninapidi seal kraavi sees. Ma olin küllaltki palju tihti seal rügemendi staabi juures, seepärast Mallusin neile otse ja siis ma sain selle selle kaudu ma sain sealt kurssi. Ja sel ajal oli meil nüüd rügemendi ülem, oli vent. Major vent 45. rügemendi ülem. Vent andis käsu kohe rünnata. Muidugi, kaotused olid suured ja me jäime sinna ikkagi pidama. Nüüd need rünnakud algasid kuskil seitsmeteistkümnendal 18. veebruaril. Ja siis jõudis Riipalu kuskil 22. jõudis riipalu järgi tagasi. Ja nüüd vendiga juhtus niisugune advent jäi haigeks. Ma ei taha vendi kohta midagi halvasti öelda, aga vent oli ikkagi nüüd ütleme minu arvates rügemendi ülemana ta ei oskanud võtta ja ei julgenud võtta otsuseid mis oled, oleks väga kiired olnud ja väga vajalikud ja nüüd rügemendi staap oli, sel ajal oli siis nüüd Olgina mõisas all keldris, betoonkelder, samas sõnaga nendes ruumides, kus mina omal ajal Eesti sõjaväes olid. Vent läks haiglasse ja Riipalu võttis rügemendi ta esitama liibanoni esimese pataljoni ülem. Riipaluga koos Riipalu tulekuga see asi kohe muutus. Roopalu juhtimise ajal organiseeriti nüüd uuesti need rünnakud, samal ajal ründas seda riigiküla 46. rügemendi teine pataljon. Ja hävitas selle. Ka meie jõudsime, see oli kuskil esimeselt. Märtsi alguses algasid juba need see teine rünnak selle silla päevitamiseks. Meie jõudsime välja, seal oli tiiger puruks lastud, tiiger oli selle Narva jõe tee ääres ja vot sealt enam edasi ei saanud. Jäi see asi toppama. Olin seekord seal, see oli niuke videvik, oli juba see õhtu, kui me sinna toppama jäime. Ja mehed ei saanud kuidagi edasi, mina läksin otsima omale, kas ei ole võimalust sealt alt enamast läbi viia ühte 7,5 millimeetrist rasket tankitõrjeks kahurid. Ja, aga noh, väga suurte raskustega härrassoo ei oleks Gazett läbi läinud, see oli niisugune mets. Ja ma märkasin seal, mehed olid kõhuli maas seal metsaserval ja märkasin, seal oli meil seal ees oli üks venelaste poolt maha teatud 45 millimeetrine tankitõrje kahur. Ja see käskjalg ütleb mulle me kahekesi olime ainult käskjalaga ütleb mulle, et kuule, Lorberg, vaadake, et seal on isegi see mürsud, kastid on juures, patsient roomama sinna, et vaatame ökond mürsud, et võib-olla on midagi our, ka korrased, saan pauku teha. Roomasime sinna ja ma vaatan, mürsud on kõik olemas. Ja kasti unik, aga kahuril puudub ainult sihid sihikule ära võetud, kui nad selle maha jätsid. Ma mõtlesin, et mis asja teha, et mehed on seal maas. Ja et sellega võiks ikka natukenegi neid hirmutada, kas me pihta saame või ei. Tema siis hakkas Padoriks. Mina hakkasin siis sihturiks ja siis sihtisin läbi kahuritoru. Võtsingi kõrgeks kõrgemale, nii umbes arvestades sellega, kui palju see langus oli. Ja. Esimene pauk läks küll ausalt öelda üle jõe kuskil tont teab kuhu, aga järgmiselt hakkasid juba minema sinnakanti, kus raskekuulipilduja, meie mehed, kas hoidis ja ega ta palju midagi abiks ei olnud, aga vähemalt nii reaalselt ja psüühiliselt mõjus nende peale need kuulipilduja sain natukene vaikse vaikima ja mehed said jälle tõusta ja edasi hüpata. No sellest vahemärkusena toodud, aga mida vahest tuleb teha? Ai ja nii edasi, Need lahingud läksid, ma mäletan kuni viienda märtsini, vaat siis viiendal märtsil oli juba niimoodi, siis oli jäänud veel see surnuaed. Siiversi surnuaed. Ja siis. Vist kuuend Tal norralaste abiga, siis võeti see surnuaed ära ja kuuendal oli juba need sillapea meie käes, nii et olime juba siis jõe kaldal väljas. Muidugi, need olid väga rasked lahingud. Seal oli nüüdse veps küla ja tasa ja lahing, kus oli siis nugisega sai rüütliristi. Minu oma hea sõber, kompaniiülema leitnant Adolf. Juubeleid on ta alustanud, sai siis esimese klassi risti ja sai raskelt haavata, sealjuures kaevikud puhastati seal ära ja selle kohta on nüüd palju kirjutatud ja see oli väga raske lahing. Võib ütelda. Aga see, viiendaks, võib ütelda, et oli see Narva esimene oli siis nendest sillapeadest puhas. Neist päevist on möödunud 60 aastat. Mida pikk aeg tähendab, teavad kõige paremini mehed ise. See ei ole pakkunud palju muud peale vaikimise varjamise varjumise. Paraku enamikule ka vangilaagri aastaid sunnitööd, alandamist, mõnitamist, mittemõistmist veel uue iseseisvuse ajalgi. Ent elatakse edasi, unustamata aega, mil kodumaa kutsus. 24. jaanuaril tuldi Tallinnas kokku tähistama Eesti relva Grenoderide diviisi moodustamise aastapäeva. 60 aastat hiljem tuli sellest diviisist kohale vast kompanii jagu mehi. No kui me tahame, et mul ei ole kellegi poolt tervitada ja põlvkonna poolt ära enda põlva künni 50.-te aastate lõpul, uuendada ta all sügaval okupatsiooniajal ja kellel puudub igasugune otsene kokkupuude selliste mõistetega nagu Eesti vabariik võidelnud Eesti vabaduse eest ja nii edasi ja nii edasi. Meil kasvatati, üritati lahvatada kellelgi midagi, selle selg pole kunagi olnud. Ja kui me hakkasime siis rohkem jalavaeva nägema. Meeldivama oli olla ilusal ajal eetriajagi vedagi ees targemad, julguluma vasakul esindajad hakkasid rääkima väga selget juttu. Kuule, mis juttu ta meile räägib, eesti ilusalt vaja? Mitte siis ilus, vaja võidelda. Miljonis olla, meister, ütleme nii, selle ilusa Vabarentraalitada, ükski võidelda. Sellele argumendile, kus andmete järele vaadata, oleks tegelikult võimalik vastu vaielda. Teie ja kõik need, kes vaip täna meie keskel on, kes teiega koos olete teinud selle argumendi täiesti tühjaks. Teiega. Teie võitlesite teedeehitaja tahab üle 39. 40-ga häbi. Võistluse medalid. Ilma teevõistluseta oleks järgnevatel Eesti põlvkonnal olnud au ees vabandada. Selle kuulub veile uurida. Ja just tänu sellele ei ole ilma teie volituseta tänapäeval. Ja. Sedavõrd mõtlema kõigile neile kes on selles võitluses langenud. Hilisematest laku tullu. Meie, kes ei ole, kes valib tuhandetes ja tuhandetes meedias kusagil lamava lõhki kistud sinimägede all ka läbi puuritud kuulidest Variante kabedalt metsale kulunud Siberi. Kõikjal on täna siin, meie keskel. Meie võitlus on tõesti väärivad linna kurda.