Nii täpselt kolm kuud tagasi, 20. detsembril sai Ott Karulini eest kultuurilehe sirp uus peatoimetaja. Nii et täna selle kevade esimesel täispikal päeval ilmus oti peatoimetamisel juba 11-st sirbi number. Tere tulemast vikerraadio tegija saatesse Ott Karulini. Tervist. Kas need kolm kuud on olnud sinu kõige pingelisemad ja töörohkemad kuud sinu suhteliselt noores elus? Võib vist nii öelda küll jah, et isegi mitte seetõttu, et tööd on palju, et võib-olla isegi nagu kohustusi ja niisuguseid koosolekuid ja koosviibimisi on vähemaks jäänud kui eelmises töökohas, aga aga just nagu see nii-öelda pinge, mis kaasneb avaliku tähelepanuga ja teadmisega, et iga su sammu saavad kõik kohe väga aktiivselt kommenteerida, et mis seal salata, et sellega natukene tuli harjuda, aga tundub, et nüüd siis kolm kuud oli piisav sisseelamisaeg, et nüüd ma tunnen ennast suhteliselt juba hästi selles rollis. Sa olid küll sepi juba varem kirjutanud teatri artikleid, aga nii-öelda toimetuse inimesena saastusid üle ukse just siis, kui see toimetus oli äsja üle elanud Kaur Kenderi ja sa ummi niisuguse kiire ja purustusi kaasa toonud ilmumise ja sama äkilise lahkumise. Kui ruttu sul õnnestus töörahu taastada? Mulle tundub, et tegelikult üsna kähku, et ja ma ei arva, et see oli kuidagi minu teene. Pike seal ei olnud mul nagu palju teha, et oli vaja, et need, kes seal töötasid juba enne, et nemad näitasid üles tahet nii-öelda unustada see, mis oli ja vaata lehe tegemisega ju, mis seal ikka kaua sisse elada, et iga reede peab ilmuma ja 40 külga vaja täita, et siin ei ole väga aega hakata mingite mineviku asjade üle arutama pikalt niimoodi, et noh, ma arvan, et kuskil kuu ajaga, tegelikult läks asi üsnagi jutti tagasi. Ühtesid inimesi tuli nii-öelda tagasi paluda, aga samal ajal tuli juba ka uusi töölepinguid sõlmida täiesti uute inimestega, nii et tõenäoliselt see oli väga raske aeg. Jah, aga mitte midagi ületamatut, et see käib ametiga kaasas, et ma olin ju ometigi arvestanud, et seni saab olema, et ega see teadmine, et tegemist ei ole sellise mõnusa ja õdusa vaikse kohakese ka oli mul kohe olemas ja et enne kui ma kandideerisin, siis ma selles mõttes kõige rohkem iseendaga pidasin karu just selles osas, et kas kogu see tähelepanu ja selle pinge ja et kas see on kõike seda väärt, et ma saaksin nii-öelda teha seda, mida ma tõesti tahan ja kuna ma otsustasin, et, et see on ikkagi nagu väike väike nagu tasu, mis tuleb maksta selle eest, et saaks pühenduda kriitikale ja kultuuriajakirjandusele, et siis ei tulnud ootamatult ja seetõttu ka tuli see leppimine või sellega nagu hakkama saamine suhteliselt kähku, tegelikult. Mida ma peatoimetaja plaanidest on sul õnnestunud selle kolme kuuga realiseerida ja missugused plaanid nõuavad pikka ajalisemat settimist ja, ja seadmist? Tegelikult tundub, et need muudatused, mis on tahtnud teha, suutsin ma isegi natukene kiiremini, kui ma algselt plaanisin, ehk siis et minu ideaalis, eks ole, oli kohe algusest peale see, et igal reedel igal numbril võiks oma mingi läbiv teema olla ja ma nii-öelda, kui ma sain, siis ma kõigile ütlesin, et kolme kuu jooksul võiks jõuda sinna, aga aga tänu sellele just, et meeskond tuli kaasa, siis õnnestus meil tegelikult kohe esimesest numbrist juba sisse viia. Nii et mõnes mõttes tunnen, et nüüd ma saan hakata isegi nagu uus sihte seadma, mida ma isegi kandideerides veel ei osanud seada ja olles nüüd nii-öelda seal Kolgut sees olnud ja rohkem seda tundma õppinud, et siis nüüd saab hakata juba natukene pikemalt mõtlema ja võta ette mingeid asju, mille peale ma enne kui ma kandideerisin, isegi ei olnud veel mõelnud, see puudutab sisulehe vormi sisu ikka eelkõige. Et tegelikult veel lisaks sellele, et oleks läbiv teema, oli mulle oluline, et me laiendaksime natukene kirjutajate ringi ja kas nende inimeste ring keegi tamme nagu kajastama ja just siis pigem sellest vaatenurgast, et tuua nagu enda põlvkonnakaaslase ja võib-olla natukene nooremaid, nii kirjutajate kui siis nende hulka, keda käsitlema. Ja see mulle tundub, on kohe õnnestunud juba tänu sellele, et et kaks toimetajat, kelle ma tööl olen võtnud, Tristan Priimägi ja Pillekümn larm on ka minu põlvkonnakaaslased ja noh, see paratamatult toob kaasa väikesed muudatused ka autokonnas igal pool, et siis niimoodi sammhaaval on asi nii minema sinna, kuhu isegi ma tahaks öelda, et tegelikult ongi seal, kus ma nagu tahtsin, et oleks, et et nüüd saab hakata ise ka veel suuremalt unistama plaane tegema. Ma vaatan, et Tõnu Õnnepalu on hakanud kirjutama teatrikriitikat, mis toob mulle meelde aegu, kui Mihkel Mutt sirbis teatrikriitikat kirjutas ja ma pean ütlema, et Tõnu Õnnepalu puhul see on väga huvitav, kuidas ta teatrit näed, mida ta seal märkab. Et see on hoopis teistmoodi kui klassikaline teatrikriitik. Kindlasti, et noh, tegelikult Õnnepalu kirjutas seda oma reisikirja nii-öelda juba enne minu tulekut ja ja see on seotud tema kohustustega, kuna ta on järgmised Draama festivali programmi kokkupanija, et siis on sellega seotud ja ja kuuldavasti sellest pikast teatriga isi kirjastmist jupiti vajuks, sirbis ilmub, võiks kunagi ta monumentaalteos tulla, et aga jah, et ma olen nõus, et et eks tulebki see, mille ma tahaks hakata tegelema, ongi just otsida juudega nagu ootamatuid kirjutajaid natukene, et kuigi ma olles ise ikkagi aastaid arst juba aastakümneid teatrikriitikuid õppinud, et siis ma ikkagi olen seda meelt, et et selline nagu tuumikkirjutajad peavad olema need, kes tõesti valdavad seda valdkonda nagu süvita ja, aga, aga sellised nagu värskuse või teise vaatenurga lisamiseks on avate heagud kutsuda ka teistsuguseid kihutajaid, kes nagu te ütlesitegi vaatavad küll teistmoodi ja vaatavad nii-öelda nagu vabana mingitest normidest mille peale nad ei tulegi, et neil üldse normid on ja see on hea vahepeal ja see on hea, aga sellepärast, et siis meiesugused, kes me oleme kaelani seal sees, loeme, vihastume. Ja samas siis tuleb ümber mõelda, et kas normilikonni ja reeglid on ikka nii murdmatud või äkki on teatav vabadus palju rohkem lubatud ja see paneb ka ennast ümber hindama oma mingeid greidosid. No ma loodan, et samal ajal ei loobu toimetus ka noh, nii tunnustatud ja väga huvitavatest kirjutajatest nagu Marek Tamm ja Marin Laak, et keda alati ju sirbist huviga loen tänases numbris mõlemad. Nii kui raske on lahti saada sellest mustvalgest hinnangust servi puhul, et neil on selline pikad kunstinäituse arvustused ja kuivõrd meil kunstinäitustele ka keegi ju eriti ei käi ja ja ega siis keegi neid arvustusi ei loe ka, aga kuivõrd põhiseadus kohustab meid eesti kultuuri ja kunsti hoidma ja talletama, et siis las Sirp olla, kus need on, et kui raske on sellest sellest Stambist lahti saada? Esiteks tegelikult ju ei vastase mitte üheski osas tõele, ehk siis et kui me niimoodi puhtalt nagu numbriliselt mõtlema, et siis igal valdkonnal on tavaliselt neli külge ja üldjuhul üks või isegi kaks neist on mitte siis niisuguse pikavarustusega, pigem nagu laiemad käsitlused, esseed, vestlusringid, mis võiksid avada seda valdkonda ja selle tausta nagu kõigile lugejatele. Ja tegelikult ma olen ka täiesti veendunud, et kui on hästi kirjutatud arvustus siis on see nauditav lugeda, aga inimesele, kes näitust ei ole näinud, ei plaani kunagi vaatama minna ja põhimõtteliselt ei käi vaatama selliseid näituseid või siis kontserte või siis lavastusi, et see on see, mida ma ei saa, nagu teeksin naudinguks nimetan, et täiesti vabalt võib saada naudinguga ainult reflektsioonist, viimases oleksid läinud seda või kogenud seda, milles kirjutatakse ja selle poole ma ise kirjutajana püüdlen kogu aeg ja ja. Tulles veel tagasi nende teemalehtede juurde, kus igas numbris on üks teema võetud, seda pikemalt käsitletud. Kas te toimetuses märkate, et teised kultuuriväljaanded võtavad selle teema nagu üle ehk ühel päeval ma Jüri Üdi klubis märkasin, et arutatakse tõsiselt lastele suunatud teatrietenduste üle. Selle üle on mul tegelikult väga hea meel, et kuna eelmise aasta lõpus, kui see madin, nagu ma olen nimetanud kõik toimus, siis minu arvates keskenduti liiga palju söögilugejate arvule ja ma olen algusest peale öelnud, et minu jaoks ei ole oluline mitte niivõrd see, kui mitu eksemplari trükime silpi, mitu klikkima saame veebis, vaid mina hindan nagu meie tulemuslikkust eelkõige just tsiteeritavusega kaudu. Et kui palju õppi tsiteeritakse, kui palju võetakse seal teemas, mida edasi käsitleda. Nii et selles mõttes mul on väga hea meel, näiteks seesama Jüri Üdi klubi võttis selle teema käsitleda ja tegelikult tagasi viiteid artiklitele on päris palju olnud ja ja isegi kui nad on täiesti vastupidise maailmavaate poolt kirjutatud ja, ja väga kirglikult negatiivselt meelestatud mingi teksti suhtes, siis ikkagi see diskussiooni tekitamine. Minu arvates on just see, mida peaks eelkõige tegema ja, ja ma loodan, et me suudame seda järjest rohkem esile kutsuda. Kuskil artiklis lugesin ma jälle ideed, et kui reedel on ilmunud kultuurileht Sirp, siis samal päeval võiks Vikerraadios olla erisaade vasar, mis võtab samad teemad ja nende kajastuse üles, et kas niisugune ühe teema ristkäsitlus oleks mõtet. Kas ma arvan küll, et tegelikult tänagi siia jalutades ma just mõtlesin selle peale, et, Kõikide oma kanalitega ja kultuurileht kõikide oma väljaannetega ilmselgelt võiks ja peaks palju rohkem koostööd tegema ja, ja ja noh, mõnes mõttes andma vastastikune sisendit oma saadetele ja ja tõesti nii-öelda nagu sirbi saatestki siis vasarast on olnud juttu siin ja seal, et ise ei ole veel jõudnud seda nagu käsile võtta, aga, aga ma arvan, et see oleks väga hea mõte just, just sellepärast, et seda diskussiooni rohkem tekitada, et et eestlased ei ole väga altid avalikult vastu vaidlema, et meile meeldib pigem kööginurgas viriseda ja tagasi rääkida, kui halvasti kõik on, aga et see saab Volmistaksid oma vastulause mõneks artikliks või, või, või siis raadiosaateks või teleintervjuu, juuksed seda nagu vähevõitu ja mulle väga meeldiks, kui seda oleks enam ja kes tänast silpi loeb, et siis seal ongi näiteks Valle-Sten Maiste vastus halba Kloogile, kes arvustas ühte lavastust ja mille peale Valle-Sten vihastas ja kirjutas vastulause ja siis omakorda halvagetist alla vastulause ja ma loodan, et see veel läheb nagu suuremaks, sest seal ei ole, on küsimus nagu selles konkreetse ühe lavastuse tõlgendamisest vaid mingis laiemas suundumus Eesti teatris ja et, et selliseid asju tahaks märksa rohkem. Aga ja meil on see, et iga artikkel kipub jääma natuke nagu selliseks nagu üksikuks siia meediaruumi või üldse avaliku ruumi ja, ja vastuväiteid väga ei tule või, või sellist diskussiooni asja, et selles mõttes oleks raadiosaade väga hea võimalused, et inimesed on nagu lihtsam. Oma vastumeelsust on lihtsam väljendada sellises vahetus suhtluses autoriga näiteks raadiomikrofoni ees. Kui tõesti vormistada selliseks korralikuks artikliks. Ma loodan Et sellist noorte vihaste meeste sisemise vihaga tehtud sirpi õnnestub sul veel kaua pea toimetada ainult 100, vaid ka 200 ja 500 numbrit. Aga vaatame nüüd, missuguse oma kohvri või seljakotiga sinna voorimehe tänava toimetusse läksid. Kas sa oled Tallinna poiss? Ei Pärnust. Ja läksid Tartu Ülikooli, kus olid keskkooli lõpetanud. Jah, ja siis Tartu ülikoolist olin Tallinnas vahepeal teele, siis läksin rakvere tööle, vahepeal siin Hollandis ja siis tulin tagasi Tallinnasse tööle ja siis nüüd olengi olnud viimased ainult issand, ainult kuus aastat Tallinnale. Kas seal oli keskkoolis Pärnus huvid? Jah, sest et, et kool, kus ma käisin Pärnu sütevaka humanitaargümnaasium ilmselt enamik inimesi teavad seda läbi nende riigieksamite edetabelite, kust ta selle isi 10 saati figureerib, et ta oli selles mõttes väga hea kool ja, ja mulle tundub, et ma võin küll öelda, et see, mis koolis ma käisin, on väga tugevalt perekonna kõrval nagu teisena mõjutanud minu maailmatunnetust ja mis seal salata, ka minu sõpruskonda, et et mul lähimate sõprade hulgas praegugi enamik mu koolikaaslased tegelikult ja lihtsalt See ma ei tahaks siinkohal kuidagi jätta muljet, et mul on selline eliitkooli taustad, tegelikult kui ma kooli läksin viiendasse klassi 91. aastal, siis jah mis oli suhteliselt muutusterikas aasta meile, et siis see oligi esimene aasta, kui üldse võeti sinna kooli, nii et siis ta ei olnud mitte veel eliitkool, vaid ta oli täitsa uus kool. Ja ma mäletan, et see maja, kus ma hakkasime õppima, oli vana merekool ja merekoolist mingi kuu aega varem välja kolinud ja siis augustis, enne kui kool, kas said kõik need nagu, kes meid vastu võeti, seal 40 esimesse klassi, 40 viiendasse ja kolmekümnekümnesse klassi rohkem ei olnudki inimesi. Kõik lapsevanemad said nagu sellise üleskutse, et, et meil on nüüd kuu aja pärast kooli, et tulge ja ehitame selle maja nüüd valmis. Kas te mäletate, kas me isaga käisime seal vana merekooli mingeid seinu maha lõhkuma ja seinu pahteldada sõja, et nagu ikka oleks kuhugi kooli minna? Aga et jah, et see noh, ma ei tea, kui neist liit koolidest räägitakse, et minu puhul Sütavakas palju olulisemad mingid muud asjad, näiteks. Ma olen käinud koolis, kus ei ole koolikella. Sest et seda ei ole vaja, kuna kõik teavad, mis kell tund hakkab, kõigil on kell olema kinni ajada ju olemas ja see on elementaarne viisakus, et sa oled õigeks ajaks tundi. Seetõttu ei ole vaja mingit läbivat asja seina peale ja ma just eelmisel nädalal käisin elamusaasta raames ühes Tallinna gümnaasiumis, täitsa täitsa lõpetasin, kui ma vahepeal kuulsin seda kella, et see on väga oluline, sest et see on ka nagu mõjutanud mind selles mõttes, et see on see, miks ma väga punktuaalne olen ja miks ma eeldan teistelt, et nad tulevad täpselt õigel ajal, sest et on ju kokku lepitud ja ma olen ise nagu kasvanud, seal oli ka kool kus kõik meesterahvad piid alates esimesest katsest lipsu panna. Sest et sa ajab köhis ilusaks ja, ja hommikul oli ukse peal direktor vasta saati kes tervitas ja kontrollis, kas lips on ees, ei ole, ja kui ei ole, siis saadeti koju tagasi. Jällegi see annab nagu teatava sellise nagu etiketiõpetaja sulle kaaseks ole. Ja seal oli väga palju muid selliseid asju ka, et noh muidugi nagu teiste koolide inimesed võiksid sinna vastu öelda, et jah, aga et seal oli väike õppemaks, mis vastab ka tõele ja see õppemaks läks selleks tegelikult, et maksta õpetajatele natuke suuremat palka, mis tähendab seda ikkagi teistest koolidest, osteti kõik, pagevad õpetaja taga, et see on see, mis me saime seda endale lubada nii-öelda, et kas on paratamatu, ma ei tea, aga sütevaka humanitaargümnaasium minu kujunemises on küll väga suurt rolli mänginud ja mul on väga hea meel, et mu vennapoeg just ei lase teadete viia sellesse sisse sinna kooli. Ja pärast keskkooli lõpetamist läksid kohe Tartu Ülikooli õppima teatriteadust ja seejärel, kuis olid lõpetanud bakalaureuse Sest noh, tegelikult selle bakalaureuse, sest ma tegin ikka seitse aastat, nii et ma läksin juba kolmandal kursusel tööle ja kolisin täitsa Tallinnas ära. Ja siis jäi see baka lõpetamine ei saa sinnapaika. Et jällegi mõtleme tagasi, et see oli, see linnaaasta oli siis 2000, eks ole, mis tähendab seda, et igal pool oli puudu kõikidest töötajatest või kes vähegi midagi oskaksid ja tahaksid teha ja noorte lõi väga lihtne saada vastutusrikkaid ülesanded, et ma esimesed kaks aastat olin olin meedias, olin SL õhtulehes reporter, alustasin suvereporterina ja siis töötasin seal reporterina kaks aastat ja siis läksin vanalinna stuudiosse reklaamijuhiks, et olles 21 aastane, et ja olles ilmselgelt mitte valmis mingit osakonda juhtima või üldse mingit valdkonda juhtima, aga aga jah, et mulle tundub, et see minu põlvkond on just selline, kes suhteliselt varakult sai võimaluse pea ees hüpata vette ja sul ei olnud mitte mingit valikut, sa pidid vastutama hakkama ja tegutsema ja selles mõttes kui praegu on just see ühes teises raadiojaamas seoses meie uue peaministrikandidaadiga toimunud sõnavõtt üsa kuum teema, et siis ma pean tunnistama, et ma mõtlen seda tõsiselt tõsiselt nagu isiklikult, kui ka Taavi Rõivas kohta öeldakse tat nokkimisel veel öeldi, et kuna me oleme sama vanad ja noh, minu arust ongi see, millest, nagu aru ei saada, et küsimusele see, kui palju, kui vana sa oled aastate mõttes vaid, kui pikk on see kogemus, töökogemus näiteks, et ja tunduvad minu põlvkonnal oli see võimalus, et me pidime üsna varakult hakkama ise töötama ja, ja noh, ma isegi tegelikult juba, mida ma üldse ei salga, mida ma, mis mind, kellelt on mõjutanud, on see, et ma olin, kui ainult 15, siis ma hakkasin suveti käima, kelnerid tööl. Noh, meil oli vanematega kokkulepe, et nii-öelda riided ja toidu muretseda tema taga kooli eest maksavad nemad, aga noh, taskuraha ma teen iseendale ja, ja noh, see oli kuidagi täiesti elementaarne minu jaoks, niiet tegelikult ma olin 15.-st eluaastast saadik tööl käinud ja ennast üleval pidanud ja, ja noh, et kui mulla tuleb, tullakse ütlema, et ma näiteks kui öeldakse, et ma, mul ei ole piisavalt kogemusi, siis see ei ole tõsi. Ma arvan, et keldritöö on niisugune koht, kus õpib inimesi tüpaaži järgi ja käitumise järgi väga kiiresti eristama ja neid hindama. Jah, sa õpid hindama, mis tüüpi on, sa õpid tegelikult konfliktisituatsioonis käituma, et ma töötasingi Pärnus rannahotellis, mis oligi nagu Pärnu kõige esinduslikum hotell selle restoranis ja ja seal suvitasid tavaliselt siis see nii-öelda Eesti uus ärieliit ja tagantjärele on väga huvitav ja naljakas mõelda, kuidas tegelikult alles aasta oli siis 95, eks ole, kuidas nad tegelikult alles õppisid seda eliidiks olemist ja kus nii-öelda nagu rahakott paisus natuke kiiremini kui oskused olla eliit, et see oli väga naljakaid naeruväärseid, isegi situatsiooni päris palju, aga, aga jah, et jällegi viidates tagasi elamusaasta raames käidud loengule Tallinna tehnikagümnaasiumis, et siis sealgi olin sunnitud ütlema, et. Ma näiteks siiamaani ma ei teeni nii palju raha, kui ma teen siin siis, kui ma töötasin keskkooli kõrvalt kelnerina jootrahana teenisin. Et mis pani minu jaoks nagu asjad kuidagi paika, et et sissetulek ei ole nagu kuidagi peamine motivaator. Kuigi tuleb tunnistada, et mul oleks, oleksin endale natuke rohkem uhke, kui ma selle rahamis, Morid teenisin seal kelnerid oleks natukenegi kõrvale pannud natukene nutikamalt käitunud sellega mitte kõik. No kõik ikka läks kulusid ka enda peal ära, olgem ausad, et et oleks olnud nutikas investeerida, aga noh, tol ajal muidugi ei mõelnud selle peale, et kahjuks Et nüüd anna punkt sinu akadeemilisele haridusele, siis sa oled lõpetanud Tartu Ülikoolis teatriteaduse doktorikraadiga just, ja see oli aastal 2013. Ja selle doktoritöö sa kirjutasid Rakvere teatri 25 aasta pikkuse perioodi lavastusi analüüsides ja doktoritööd juhendas Anneli Saro. Kui me nüüd püüame seda 15 aasta pikkust õpinguperioodi Tartu Ülikoolis natukene analüüsida selles mõttes et kui palju sul õnnestus õppidest, turgiat, lavastamist ja rollilahendusi, kui palju sul õnnestus hakata mõistma inimesi Nende käitumismotiivi sinu kaasaegsete, sinu ümbruskonna inimeste siis ühiskonna toimimist, ühiskonda käivitavaid pärssivaid protsess ehk kuidas teatriteadust õppides sa õppisid analüüsima ühiskonda? Tegelikult ju, ega see väljend või see ütles, et lava on nagu selline väike maailm, et see vastab täiesti tõele, et see on tõesti 15 aastat, on pikka aega ka, kui peaksin nagu no kui aus olla, siis nii-öelda nagu loengutes käisime ainult esimesed kaks aastat. Et edasi ma juba töötasin mujal ja siis käisin ja tegin oma ained, eks ole, sellist nagu klassikalist üliõpilase elu ma ei olegi väga elanud rohkem kui kaks aastat ja ja ma olen selle tõttu ka väga veendunud, et, et kõrgharidus on individuaalõpet puhtalt individuaalne õpe ja sõltub ainult sellest, kui palju sa ise tahad. Ja noh, muidugi on lihtne minna teha lihtsalt oma eksami taga ja saada diplom kätte, aga aga sellega üldiselt kogemusi ja, ja oskusi näiteks tööturule sisenemiseks sageli ei ole, sellega ei kaasne näidata. Aga jah, et tead, kui teoreetiline ja mõtlesime kirjandust sama moodi, et et selline teoreetiline vundament annab tõesti võimaluse analüüsida peaaegu, et kõik kõiki suundumusi, mis ühiskonnas on, et me võime ükskõik millist sündmust vaadelda etenduseni, et alati on alati on mingi piiratud aegruum, latt on mingid tegutsejad, alati on iga mingid motiivid, põhjus-tagajärg suhted kindlasti on väga see kasuks tulnud ja ja noh, eks ma selle ta nüüd tegelengi, et nii-öelda oma teatriteoreetilisi või humanitaarteoreetilisi teadmisi rakendada siis just nagu ühiskonna suundumuste analüüsimisel sirbis. No näitekirjanduse nagu ka mis tahes muu kunstiliigi selgrooks on konflikt ja vastandumine. Kui ma nüüd vaatan sinu väga paljude teatriartiklite pealkirju, sest neid neid läbi lugeda, ma arvan, et keegi, kes hakkab ükskord sinust kirjutama doktoritööd, võib-olla tema jõuab need kõik läbi lugeda, ma vaatan pealkirja täis on huvitavaid vastandumisi, näiteks niisugune pealkiri nagu ruumi sule tud avatus. Et ühes ühes ja samas tekstis on koos nii avatus kui suletus, siis minu poolest näiteks see, et aeg voolab paigal, püsides see voolamine ja paigalpüsimine, siis võtaks näiteks paigalt ammu ränne, et sul on oskus panna lühikesse pealkirja kaks vastandlikku mõistet ja sa oskad kas ühes teatritükis või ka mingis elusituatsioonis, millel ei ole, nagu sa ütlesid, väga suurt vahet, oskad seda vastandumist näha, et kas, kas see vastandumine on kuidagi sinu iseloomus endas ka olemas? See on selles mõttes, ma ei ole ise kunagi mõelnud selle peale, ma ei ole ise niimoodi oma neid artikli pealkiri läbi lasknud, aga nagu torkab, silma torkab ilmselt siin ma küll jah, et muidugi on vastandused ka minu loomas olemas, et mul nagu aktiivselt tehissopi stabiilsus. Ehk siis, et nii kui asi läheb stabiilseks, siis ta läheb minu jaoks igavaks ja, ja kui ma kaotan huvi ja mõtlesin, ma kaotan kohaga motivatsiooni seal seda, et mul on kogu aeg vaja ikkagi midagi uut ja üks võimalus midagi uut teha on tekitada siis mingeid konflikte ka iseendas, mis on küll emotsionaalselt Cowinav lähenemine elule ja elamisele. Aga mind see vibe edasi. Nii et jah, ja kunstis ma otsin seda mul kunstis samamoodi imponeerivad just sellised teosed, kus sisemine põlemine sees. Kõige hullem asi, mis minu arvates näiteks teatrivaatajana saab saalis juhtuda, on see, kui sa saad vaadata, Ta nagu selgelt jooksvat lugu ja said põhilised oma aju välja lülitada. Sul ei ole millegagi kaasa mõelda millelegi ja sul ei ole nagu vajadust kogu aeg nagu vaielda, et selles mõttes, et ma olen ka üsna emotsionaalne vaatajad, et ma ikkagi tahan nagu, nagu juhatada ja mõtted ja ma tahan ikkagi olla nagu sütel oma teatris olen, et või ükskõik millist kunstiteostest kogenud, et, et jah, et see on minu jaoks oluline ja, ja, ja ma otsin seda prügi, mis seal pattu salata, et mõnikord kui seda nii selgelt ei ole, siis tuleb ta võib-olla natuke nagu teravamaks kirjutada. Ja ma arvan, et sirp on, nägite väljaanne, kes seda võimaldab ja kus seal tuleb teha, aeg-ajalt ütlesite mingi vastandus natuke teravamaks kirjutada, et et nii-öelda aktiveerida või tuua õõnest välja mõlema poole esindajad, et nad hakkaksid siis arutama sellel teemal. Me kohe jõuame selle teemani ka, aga ma enne tahaksin täpsustada, et kas sinu jaoks stabiilsus võrdub igavus võrdub harmoonia. Kuus harmoonia selles, selles vastandumise vastand pooles asetad. Harmoonia ja stabiilsus ei ole minevaks sünonüümid, harmoonia on pigem just nii-öelda nagu stabiilsuse ja vastanduse õige tasakaal või konflikti stabiilsus, õige tasakaal. Et jah, et ma pigem arvan, et selline rahulik voolav omasoodu kulgemine ei viiks kuhugi kaugemale kui samal tasandil edasi kulgemisele, seal minu kuidagi soove lähete jah, et läheks kuhugi edasi ja ma siinkohal ei pea silmas tõesti majanduskasvu või mingit sellist kasvu või sellist, et see nagu stabiilsest välja saamine ei ole jah kuidagi mõõdetav minu arust kasvuna, vaid pigem nagu mingite kogetud teadmistega, et ja, ja mingite selline areng on kuidagi nii halb sõna, mis tähendab, onju, aga ikkagi ma arvan küll, et natuke jõhkralt, aga kui ma vaatan ennast nagu aastaga tagasi või siis kolm aastat tagasi ja kui ma tunnen, et jah, et see inimene, kes ma olin aastaga tagasi näiteks et see olen mina ja, ja ma tahangi selline olla ka 10 aasta pärast, et siis minu jaoks on see ohu märk, maitu pigem tahan, et kui ma vaatan tagasi endale aasta aega, et siis on inimene, kellega ma ei ole päris rahul, et mulle tundub, et mingid otsused, mis sa tegid, tegi ei ole enam päris õiged, sest et mul on mingi uus teadmine, mingi uus kogemus, mis nüüd sunniks mind teistmoodi otsustama, see ongi see, mida ma taga ajan. Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi, kui mälu järgi tsiteerida Toomas Hendrik Ilves, natuke kogu aeg mul kuklas küll praegu. See tuli mulle meelde, nii läheme siis tagasi sinu praeguse töö ehk selle sirbi toimetuse juurde, sa oled deklareerinud, et leht peab olema kaasatud patud, kultuuriajakirjandus peab olema võimukriitiline. Ja siis on mul meeles ühest viimasest servi numbrist niisugune vahepealkiri, et võim näitab rahvale keskmist sõrme. Kas me siis olemegi nüüd jagunenud niimoodi kaheks vastandlikuks leeriks, kes mitte kunagi teineteise mõistmisel kokku ei saa? See on üks huvitav asi, et siin kaks asja. Esiteks ei tähenda minu jaoks kriitilisus seda, et tegemist on lepitamatute vaenlastega. Teiseks Ma ise, nagu on hästi lahus sellist. Kui ma nagu näiteks tööga seotud kriitilisust ja, ja inimestevahelist suhtlemist, ehk siis noh, kui sa tõlkida, siis kumaga mõne lavastaja kohta kirjutan, et lavastusele ebaõnnestunud. Et siis ma pean tunnistama, et mul on alati nagu üllatun, kui pärase lavastajaga mingis seltskondlikud koosviibimised kohtudes lähenete mu peale pahane inimesena. Sest et mina iseenda sees hoian neid hästi lahus kui osal aru, et tegelikult inimlikult ega päris nii ei ole, et ikkagi sa võtad nagu isiklikult, aga mina püüan hästi lahus hoida neid ja seetõttu ilmselt on ka võib-olla mõningate nagu raske mõista, kuidas mida ma silmas peangi, ütlen, peabki olema võimukriitiline ja peabki sellist diskussiooni ja, ja rahulolematust kogu aeg üleval hoidma ei oska, eks asja kaasas, aga aga jah, et ma ei, kui kuidagi eristaks sellist, et nagu inimlikku ja ideelist tasandit siinkohal, et, et inimlikul tasandil ma arvan, et näiteks seesama raadiosaade, mida me siin viitasime, et see oli inimlikul tasandil eksimus. Et noh, niimoodi sotsiaalselt väljendada ennast. Aga idee sel tasemel ma saan aru, mida nad mõtlevad, aga seda oleks saanud palju kultuursemalt väljendada. Vot seal on nagu segamini kaks osa läinud. Aga et jah, see, mida ma püüan teha nii nagu ideelse tasandil olla tõesti nõudlik, olla kriitiline, aga et mitte minna isiklikuks, et seda nagu ma arvan, et ei tohiks teha. Mulle tuleb meelde üks ladina keele sentents, mis eesti keelde tõlkides võiks kõlada umbes nii, et kui sa alustad sõda, siis ole valmis selleks, et sõda kandub ka sinu territooriumile. Ja, ja sirbi kontekstis võiks see tähendada seda, et kitsa eelistadki pidevat vastasseisu ütleme siis võimuga. Kas kultuuriministeeriumiga, kelle rahastamine on sirbile väga oluline? No ma ei ütleks, et vastasseisu pigem ikkagi minu jaoks tähendab vastasseis seda, et sa ei hinda oma seda, sest justkui teist poolt vastaspoolt väärilise partnerina. See ei ole see, et see on pigem just nagu võrdset. Omavaheline kirglik vaidlus on see, mida ma taga ajan, tegelikult ja kultuuriministeeriumiga ei ole mingit põhjust, et järgned varsti tuleb meil ka kultuuriministriga pikk intervjuu, et siis mul ei ole mingit plaani temaga kuidagi olla vihane või vastasseisu tekitav. Küll aga kavatsen ma küsida väga tõsiseid küsimusi ja olla köiteline mingite sammude suhtes, mis on tehtud, sest et see on minu töö, küsida kriitilisi küsimusi samamoodi nagu tema töö on osata neile vastata. Sinu kiri Eesti vabariigi presidendile, mis ilmus 28. veebruari sirbi viimasel küljel oli ajendatud sellest, et Reformierakond otsustas ise, kellest saab järgmine peaministrikandidaat, kuigi see oleks olnud vabariigi presidendi ülesanne ja kohustus. Missugust reaktsiooni see tekitas, see just eelmises vastuses ütlesid, et, et see, see tagasiside või see niisugune resonants, et see on hästi oluline ka kultuuriajakirjanduse puhul, et missugust vastukaja see tekitas? No ma jätaksin siinkohal kõrvale sellise emotsionaalse vastukaja, mis tavaliselt on vormistatud näiteks Delfi ja muude portaalide kommentaariumites. Mida ma pean tunnistama, ma olen esimese kolme kuuga õppinud mitte lugema. Ma ei keela endale siis lugema, pigem mõnel oma heal sõbral teha kokkuvõte nagu peamistest trendidest, mis seal on. Aga eks ta ikka tekitas, et et kuigi president nagu vastu mulle ei kirjutanud, mida ma tegelikult ei oodanudki, et siis oma mingites sõnavõttudes ta kohe, eks ole, välistas vähemusvalitsuse ja rääkis ka, et erakorralised valimised ei tule kõne alla, et sa oled sa ikkagi nagu reageeris sellele ja ja nüüd viimati ka oli ummi blogis vastulause ja mille üle mul tegelikult on väga hea meel, et see oli kirjutatud samamoodi hästi. See oli nagu hea tekst oligi otsas inimese poolt, kes jaga minu seisukohti, aga mulgasin seda huviga ja ja ma ei tundnud kuidagi mind nagu inimesena rünnatakse. Et see oli selline vastulause, mida ma seda oma kirja kirjutades lootsingi tegelikult diskussiooni tekkimist. Niiet, et ma ei tea jah, milline see vastukaja täpselt olnud, kuigi käia siin paar päeva tagasi olin ühel teatrietendusel, siis üks eesti lavastaja istus mu kõrvale ja küsis, et noh, et kuidas siis rahvavaenlasel läheb. Et noh, ilmselt siis on ka neid, kes on võtnud seda väga emotsionaalselt ja päriselt pahandanud, aga aga pole hullu, rahvavaenlasel jätagi tõesti hetkele. Et mulle tundub, et see, miks ma selle teksti kirjutasin, et see on nagu täitnud oma eesmärki küll. Aga sul oli kõhklusi ka, kas avaldada see tekst mitte kirjutada, vaid, et see avaldada või? Et pigem need kaalumise kohad olid seal sõnastustes, aga aga ma pean tunnistama, et ma täitsa teadlikult sõnastasingi jällegi mingid väited teravamaks, et tegelikult mida ma seal natukene kui minna nüüd teksti tehniliselt analüüsimata, tegelikult mida me seal kasutasin, on needsamad demagoogiavõtted, mida kasutavad Reformierakonna juhtpoliitikud, ehk siis Ansip ja Ligi eelkõige, kes on demagoogia kuningad. Et tegelikult ma jah, täitsa teadlikult kasutasin natuke samu võtteid sellised nagu katsetada, et kas sama relvaga nii-öelda nagu lahingusse minnes, et kas sealt tuleb nagu tõsisem, kas seal sünnib mingi tõsisem diskussioon, kui siis, kui sa kasutad mõnevõrra intelligentsemaid võtteid seda vara hinnata, et kas oli, kas see kas see tulemus on päris selline, mis ma tahtsin, ma ei tea veel, eks näis. Aga vähemalt need olid need nii-öelda sisekaalutlused, kelle tekstid aga, et, aga, aga seda, et kas avaldada ma küll ei muretsenud selle pärast, sest et see oli midagi, mis, mis mul oli vaja öelda ja ja ma panin talle kirja. Ma lugesin seda kirja siis, kui ta ilmus ja nüüd selle saate ettevalmistamise käigus lugesin uuesti ja mitmel korral ma tabasin ennast mõtlemast, et huvitav, kuidas niisuguses olukorras kui võimuliidu juhtiv erakond ütleb presidendile, kellest saab järgmine peaministrikandidaat. Kuidas selles olukorras oleks käitunud näiteks president Meri ja ma arvan, et Lennart Meri presidendina kindlasti oleks kõhklematult ja väga vaimukalt öelnud oma arvamust. Jah, kuigi ega temagi ei oleks saanud midagi teistmoodi teha, sest et presidendi positsioonidelt ei võimalda Eestis midagi väga muud teha. Aga võib-olla tõesti ta oleks lihtsalt oma iroonia lasud ikkagi kõhkle heitnud, et jah, ma kuidagi mind vanemad kolleegid toimetuses on süüdistanud naiivsuses seoses ootustega presidendile ja tema tahtele meie poliitikuid korrale kutsuda, et ma tõesti arvasin, et päriselt ka nagu naiivselt arvasin, et ta teeb seda või et ta tahab seda teha. Nii et seda, seda üllatunummaid olen olnud viimasel ajal, eriti kui ta pärast seda, kui Siim Kallas ütles, et ta lahkub, tuli tagasi, astub, et siis kuidagi väljendus president ennast, et see oli meeletu mingi talendi minema peksmine Eestist, et et noh, ma ei saa sellest päriselt aru, et natukene minu usk praegu on nagu kõik on läinud, aga, aga see käib ametiga kaasas ja see käibki nagu vanemaks saamisega kaasas. Ma saan aru, niiet et aga jah, et sellist natuke sellist naiivsust tahan hoida. Ma arvan, et see tuleb kasuks, kui sa püüab vähemalt vaadata maailma nagu sellise süütepilguga. Ja ma tegelikult tean küll, mis need võimalused on ja kuidas teaduse, kes, mida saab otsustada, aga hetkeks nii-öelda otsustad ignoreerida ja kirjutanud nagu südametunnistuse pealt nagu mingite eetikanormide pealt. Räägime veel sirbist sirbi tulevikust. Missuguseid kultuurilehti, mis ilmuvad, ütleme kord nädalas või, või ilmu iga päev maailmas, Euroopas, Ameerikas, sa jälgid pidevalt ja mida huvitavat sa nendest leiad? Ma selles mõttes spetsiaalselt ainult kultuurileht, neid küll ei jälgi, et ma jälgin kõiki, mis kõiki, aga paljusi muu maailmaväljaandeid. New York Timesi, Boston posti et tänapäeval on see tehtud väga lihtsaks, et mu 1900, minu, minu Facebookis sein on suhteliselt selline nagu portaal Uudisteportaal annab välja, et mille sisse siis ka eksivad mõnede inimeste kassi pildid, aga aga jah, et ma jälgi muidugi ja, ja eriti, mis puudutab nüüd Ukrainas toimuvat viimastel nädalatel ja kuudel, et sealt tuleb mingi teine vaatenurk. Ja, ja seda on nagu huvitav lugeda ja püüda nagu aru saada, kuidas noh, läänemaailm, kellel puudub selline okupatsioonikogemus ja kellel ei ole vahetut kogemust minema totalitaarse võimuga, et kuidas nemad asjasse suhtuvad ja jälgida, kuidas nad nagu väga beebisammudega kaikad nagu vaikselt nagu mõistavad, et see oht ei ole mingi ühe ja hullu. Ma ei tea, mingi päikeseline jonnimine, vaid, et see järjest rohkem ja rohkem võib minna täitsa reaalse ohu, nii et et jah, et ma jälgin ja samamoodi nagu ehk isegi sellest rohkem saan nagu infot mujal toimuva kohta. Ta läbi oma sõpruskonna või oma tutvusringkonna, kes mis on nagu ka üle Euroopa kuidagi laiali, et teised teatud kriitikud teistes riikides, et et see on üks hea asi, mis Euroopa Liidust on tulnud, et väga palju ei kasuta koostööprogramm, mille raames me isegi olen teatrikriitika mingitel sellistel koolitustel käinud ja väga palju kontakti saanud luua ja, ja mida me nüüd püüame ka sirbis kasutada, et tuua ka väljaspoolt Eestit autoreid ja tegelikult ju ükski kultuur ei eksisteeri kuidagi oma väikeses mullikeses, vaid see on kõik nagu palju laiemalt seotud ja et et see on kindlasti üks asi, mida ma edaspidi jääks rohkem, tahaksin kasutada, et kasutada just selliseid arvustajaid, näiteks kellel puudub see teadmine täiesti suvaliselt, kel puudub nagu teadmine, kui legendaarne anneteks Ita Ever, kes lähebki vaatama esimest korda elus laval näeb ja hindab teda kogu oma teadmiste baasil, mitte et ma tahaks sellega öelda, titada kuidagi, saaks kergemini läbi oma rullidega, aga, aga noh, paratamatult ikkagi see on teine vaade, eks ole, et et jah, et selliseid autoreid tahaks sellest rohkem tuua ja, ja see noh, suurendavad ka muidugi natuke seda kultuuripilti, mida käsitleb, eks ole, et tõesti Ma ei arva, et peaksin tegelema ainult eesti kultuuri käsitlemisega, kuigi seal paratamatult on mingid piirangud, et kuigi sirp on 40 lehekülge iga nädal, et siis näitab, peame väga palju tegema valikuid ja ikka ei saa kõik ära alustatud, mitte kuidagi ei olegi võimalik, et kui sinna nüüd veel ka muu maa sisse tuua, siis konkurents läheb veel suuremaks kindlasti, nii et see lagi tuleb üsna kiiresti ette. Aga ma tahaks tuua ja ka muu maailmaautoreid ja teemasid rohkem. Siis see aitaks vältida eesti provintsistumist. Kindlasti me piiratud saateaja tõttu ei jõua rääkida sõnagi sinu tööst näidendite tõlkimisel ja toimetamisel, küsin veel ainult, et kas sinna pingelise peatoimetajatöö kõrval on mahti veel teatris ka käia? Ja vähemalt kaks korda nädalas, et ma olen sõnalavastuste preemia või noh, žürii liige sel aastal ja ma tuleb tunnistada, et hetkegi olen meie teatritoimetaja Tambet kaugemale kaks arvustust võlgu. Nii et tuleb esmaspäevaks aja kirjutada, nii et ma ikka püüan oma positsiooniga teatrikriitikuna jätkuvalt hoida, et kui mind valiti peatoimetajaks, siis mind nimetati igal pool nagu endiseks teatrikriitikuks. Mis sind teatris etendust vaadates köidab, mis on sinu jaoks laval huvitav? Et. Ühelt poolt see sünergia, mis tekib nagu publiku ja lava vahel, kui ta tekib ja teine asi, mida otsin, on ühesõnaga professionaalne kritinism, aga et kui lavastus on niivõrd kaasahaarav, et ta sunnib mind, ei sunni, vaid lihtsalt lülitab mul sellise nagu kriitiku vaatepunkti välja, nii et ma ei analüüsi seda mitte kui vaatamise ajal. Oleme kogenud seda, mida ma näen. Et sellised hetked on need, mida ma otsin, aga aga ma tahan ka kindlasti seda, et Ma otsin teatud, kus ma mitte ei lõõgastuvaid, pean olema kogu aeg nagu kaasas ja pingsat ajusi ragistada. Ja kogu aeg vaatama, et okei, mida tahetakse öelda. Kas see nüüd, mida ta päriselt väitis, et kas, miks ta nii väitis, et miks ta nüüd teeb seda, et ma tahan nagu jah, see on, minu jaoks on see selline nagu ajugümnastika ideaalis. Ja ma saan aru küll, et enamike inimeste jaoks pigem vaatavad teatud emotsiooni pealt, see on ka oluline. Aga paratamatult vähemalt eesti dramaturgia segamaailmas, kes on väga vähe tegelasi, kellega mina saaksin kuidagi samastuda, et siis tuleb pigem nagu idee tasandil lavastusi vastu võtta. Aga kas ei ole praegu siiski nii, et suur hulk inimesi tuleb etendusele, istub pehmesse tooli, sirutab jalad välja, ütleb no lõbustage mind nüüd. Ja kõige hullem on see, et nii trupp kui lavastaja arvestavad sellega. Jaa, on küll, et, et nüüd just viimases teater muusika kinonumbris Gert Raudsep ütleb sedasama, et me oleme üsna ideaalselt võimelised vormistama selliseid hästi peale minevaid teatritooteid või lavastus tooteid, mille ma täiesti nõus ja minu arvates on ka nagu lihtsalt viimane aeg aru saada, et see, et meil on 1,1 miljonit teatrikülastust iseenesest ei ole mitte mingisugune saavutus. Kui seal see, mida pakutakse, ei ole erakordne. Ma tõesti võib neid külastusi võiks sama hästi olla 700000, aga kui neid oleksid lavastused, mis tõesti muudavad maailma heas mõttes, et siis ma oleksin nõus täitsa kõlanud või siis noh, tegelikult muidugi see nagu praktiline lahendus võiks olla siis tõesti see, et ongi mingid teatrimajad, mis keskenduvadki sellise laiema publiku teenindamisele ja siis on seal kõrval sama hästi finantseeritud teatritrupid, majad, mis saavad teha lavastusi, nii et nad ei pea otseselt mõtlema publikuarvu peale. Et tegelikult see, see tasakaal on mul siiamaani paljastega. Midagi ei ole teha sirbi peatoimetaja Ott Karulini, meie saateaeg on läbi, kuigi nii palju selleks veel kõnelda. Tuleb ikka öelda, et me loodetavasti kohtume enne, kui sinu peatoimetamisel ilmub 100. sirbi number, sinna on natuke vähem kui kaks aastat aega. Aga väga palju, edu, jõudu ikka seda sisemist põlemist ja seda niisugust heas mõttes järeleandmatult kriitikameelt. See on põhjus, miks me iga reede hommikul uue ja värske sirbi lehe lahti teeme, aitäh, kest ennast üleval ostnud, siis kohe poodi. Ott Karulini küsitles Kaja Kärner.