Algavas saates räägivad Eesti diviisi õhutõrjeüksuse mehed lahingutest neil päevil 60 aastat tagasi. Aksel Kübar oli sihturiks raskepatarei suurtükil kaliiber 88, mis oli teise maailmasõja paremaid relvi nii õhu kui maamärkide hävitamisel. Jaa, jätkaks, olime nagu kasutatud ka jalaväelased, täna sellepärast kit lennuga tegevus oli seal võrdlemisi tagasihoidlik oli. Ja siis oligi teatud periood, kus kahurid jäeti staabi juurde ja meid viidi jala väelastena katmas tarenda joodsast eestlasele kindrali antud väga laialdane renda ala meda, siis jõuti, ei suudetud tihedalt katta ja siis kasutati ka lõid kui Blacki mehi ja sellepärast ei saadud ka päris pidevalt renda joonte saadud, vaid ikka oli üksikute punktid, täna olid need paigutatud. Kas teil oli teada kirjade kaudu või, või kuidagi teisiti. Lahingute lähenemisest eestimaale. Milline oli rindeolukord siin? Ega need rendav teatab väga operatiivselt ja väga täpselt meieni jõudnud, tähendab aga seinad Leningradi all see Leningradi blokaad läbi murti. See oli siiski, jõudis meieni ja siis puiduga hakkas, meil juba kadus nagu huvi üldse seal neemele ruumis olla, siis hakkad nagu meiega. Nii. Juhtkond hakkas seda asja ajama, et saaksime ikka kodumaale ja oma kodupiiride kaitsmisele. Kuidagi mõjutas kindlasti meeste meeleolu, mõjutas, sest olime kogu aeg, olime nagu oote ooteseisus olime ja ja lõpuks siis siiski õnnestuski. Tulekakas viimati üksik kahuritena olime paigutatud nii, et patarei oli täiesti, oli ajutine tatud ja kui siin narval murti tähendab Narva jõeni välja, siis teine, suurem rünnaku suund läks Riia peale ja seda kutsuti kirja teeks, ja me olime siis üksikkahuritena paigutatud selle Riia tee tõkestamisele. Ja seda seal oli moodustatud eritõkkegruppi tõkkegrupp, kandilt nimetus, põr, grupp, põrgemann tähendab kõrgemal olid selle ülem. Ülemvõim oli seal. Ja seal. Olime täiesti metsavahelisel lõigul olime ja mingisugused enam puituda ei külasid lähedal ei olnud. Nii et viimati oli meie positsioon oli seal ja see oli siis 10. veebruaril, kui siis meid toodi Polotski jaama ja alles siis Polotski jaamas sai alla patarei, üle hulga aja sai kokku, siis olid kõik kahurid seal ja hakkas kohe nende laadimine platvormidele, siis oli selge, siis oli teada, et siit läheb kodumaale, see oli teada ja siis erilise õhina ja kiiruga sai see laadimistööd tehtud. Aga, ja nagu üldreeglina hakkasid rongid kõik liikuma ikka pimedas, sellepärast et vältida õhurünnakute alla sattumist. Ja kuna meil olid juba kõik olid platvormidele laaditud, kõik olid juba trossidega kinnitatud taseme väga-väga pikisilmi, millal hakkab trump liikuma. Nüüd seal jaamas juhtus siis mul ka üks niisugune väikene intsident juhtus, meie patareis olid üksikud vene vabatahtlikud olid ka abitöötajal Orydagu autojuhtidena ja remont vestani ja nii. Ja eks siis nemad olid muidugi kodumaalt lahkumise puhuks olid. Selle kurvastuseks olid ennast natukene lohutanud, siis nad alkohoolsete jookidega ja mina seisin perroonil seal just kohe vahetult vaguni juures lähedal ja üks hiili kutsusime Hibideks need Hills, Williger tähendab Hyvid üks Ivy, siis tulivad. Tõukasin ta siis väga jõulise liigutusega kõrvale tema langes vastu vaguni külge ja just sel hetkel vedur tõmbas vaguneid edasi ja tema kukkus pikali, keeras perroonid servalt allakuises, rong oli siis juba mööda tõmmanud, sealt siis kerkis sest sealt perrooni servale ja üks väga ülitige ja ehmunud nägu ja seal pidi siis minema väga ägedaks loominguks, sellepärast ka täitsa tsiviilpajusid sinna. Ja meie poisid tulid ligi, aga õnneks siis tulime ja üks leitnant Kiviloo juhtus siis sel hetkel just täpselt sinna ja see kavandas siis kõik kivid vagunisse ja ei lubanud vagunitesse, ei lubanud neil üldse nina välja pista. Ja siis tänu sellele jäi, see, jäi see tüli seal ära. Ja siis õhtu eel siis hakkas siis meil liikumine, nagu tavaliselt ikka, Venemaal liikudes oli kaks raskelt koormatud prahivagunit, siis lülitati veduri ette ja lähme piirides oli, sõit oli väga, võrdlemisi aeglane. Ja alles siis, kui me jõudsime Valka välja hommikul, alles siis võeti need prahivagunit sealt veduri eest ära ja siis hakkas natukene sõit, jäi vabadust juba ennem Läti pinnale jõudes, tähendab siis hakkas meie soita juba kiiremini see partisanide pärast sellepärast jah, oti juhtu, sekat oli jälle mõni veidikene sattunud sinna raudteesesse ja meid tuli ešelon ešelone järgi, aga siis me ei mahtunud siis ühekorraga rongi peale. Meil olid Dayastesse black, Hap talunikel oli täiesti omaette täiskoosseisuline rong oli. Aga siis Valgas oli näha juba, oleme kodumaal ja siis meie norme, kes käitusid muidu väga nii ette valmistatud või korrektselt ja nagu üks sadul käituma peab, siis kaotasid kõik oma selle selle korrektsuse, HC, kes lehvitati tütarlastele, saadeti õhusuudlusi ja, ja äkki oli ta suguseks vallatuks poiste kambaks muutunud terve see meie koosseis. Ja siis oli ka Tartu Tartus oligi kohe veel mahalaadimine, laadisime oma relvad ja kogu selle varustusautod ja kõik plaatidega paha valve sai juurde pandud, nagu ta oli. Kokku hakkas muidugi väga kiirelt juba lõunasööke tegema seal, aga neid lubati siis linna peale jalutama. Aga meie paistsime sellelt linnud tänavapildis väga omapärasena välja valgete varastana välja, sest kõik sõjaväevormis oli väga palju liikuda, ka kõik olid väga korrektselt ja ja ilusasti libitud. Liigitatud pükstega ja nii edasi, aga meie olime nii, nagu me olime siis kaevikutest tulnud. Neid kuulates jääb mulje, et jalutasid rahulikult Tartus ringi, kohtusite sõpradega või neidudega. Aga kas te teadsite ka, mis sündmused arenevad Peipsi ääres Peipsi ranna sellest ei olnud meil vähematki aimu. Ilm oli muutunud külmemaks, hakkas kõvasti tuiskama. Ja siis oligi, et meie just rasked kahurid, need 8,8000 kaevurit nad kaalusid üle kaheksa tonni. Nende veoketaks olid, lintmasinad olid. Ja siis muidugi lintmasinat, siis rajasid peetorid tuisanud olid ja teised said särgi tulla, kui ta seda me teadsime, et Võnnu on meie suundan. Me olime sõitnud siis seal üle kilomeeter rääki, kolonn peatus ja üks autoli läinud kraabi. Ja see oli laskemoonaga laskemoonakastidega koormatud autu ja tehnilise rikke tõttu soitesse kraavi. Seal asjatundjat vaatasite, et selle parandamine on võimatu teod. Nüüd öösel ja et siis tuleb auto, jääb sinna kohale, hommikul saadetakse töökoda märgi, mis selles siis ära parandaks. Patareiülem oli, meil siis oli Taimre ja Taimre siis meie kahurülemal ütles, et üks mees siia auto juurde valvesse panna. Aga meie kahur, vektorkilp oli alati püüdja spent siis kuidagi nöökeda ja siis ta absoluutselt, et oleks midagi rohkem mõelnudki, ütles, et kübar. Jääd valvesse, midagi olnud teha, astusin autolt maha ja kolonn sõitis edasi. Väljast täitsa lageda maantee peal, seal siis selle tuisu ja külmaga eriti mugav ei olnud ja ja selle autojuht autojuht oli üksiibi. Tema siis tegi seal kühveldad natukene kraavist lund välja toi ühe plekitahvleid, siis otsis välja LED lambis süütult leeklambi ja suunates selle leegi siis sõna vastu plekke, siis nagu hakkas ennast seal soojendama. Minu vene keel eriti ladusa ei olnud, aga pühitsenud, aga veidikene juttu ajada ka absoluutselt jutte klappinud meil ta ei vastanud ühtegi sõna. Ja siis, kui selle leeklambi valgusel siis seda nagu vaatasin, siis vaata, see oli täpselt seesama HIVi, kellega meelse Polotsk jaamas väikene intsident oli. Ja see oli väga ebamugav öö oli, mina muidugi seadsin ka ennast sinna, et lambi käsise kuumuse päris enda ja, ja terve öö otsa, esimene siis Nokia, rääkimata. Päeval, kui tal jälle lamp saite üheks talveks täitis selle lampi ja nii ja mina ei julgenud ka silma üldse sulgeda, tähendab, või vaikset uinakut teha, sellepärast et mine sa tea, mis, mis seal võib juhtuda. Diviis oli jõudnud kodumaale, sõidu siht ei olnud reavõitlejale teada ja teekonnast edasi, räägib Kaljo vest kerge patareist. Meie peres oli 12 kahurit, 20 millimeetrisi, siis 30 seitsmesed kahurid, neid oli üheksa, 80 kaheksasõit oli neli pääle selle. Kõik see kahurid vajavad ju teenindavat täiesti motoriseeritud üksuse juurest täiendavaid masinaid, kolonn tundus olema lõpmatu müüriga, siis me hakkasime Tartust välja sõitma. Mehed olid tõesti eufoorias ja tihti võiks öelda, käitusid liiga omapead. Mõnel tuli pähe järsku, et oi, siin mul selles kõrval taas, mis tuleb nüüd, seal talus on mul üks tuttav tüdruk, masin keerati tee pealt kõrvale külla jõuti jälle kolonni tagasi, aga tehti ära. Niimoodi siis suure kihutamisega sõitsime edasi, kusagil kusagil seal vees kohast lendas igatahes meie köök tee pealt tammist välja, alla orgu, rattad olid püsti seal, aga lumi oli paks ja juhtunud neil mitte midagi ja tõmmati vintsidega välja. Mehed ei olnud viga saat aga kusagil seal tuli järsku mott, möldrid sõitsid kolonni läbi, et järgmises peatuses, kes sõitsid, kolonel Melderid, mootorratturid kes siis sidepidajad, side, mootorrattureid. Meil oli täiesti motoriseeritud üksusel masinad, kui nendest natukene rääkida grupi tehase omad, spetsiaalsed, kus igale labidad igale püssile, igale asjale täpne koht, igale mehel oli oma täpne koht. Kolm telge vedasid tagavara, rattad olid ostside pääl vedrudega ja tõstetud maast kõrgemale, nii et nad maastikul vaid künka pääl võisid kaasa kergelt vedrud vedrud aitasid natukene teisi velgesid. Need olid väga võimsad, nende väikeseks miinuseks oli ainult nende võimsuse juures, et nad olid kerged. Meie olime suutelised tõmbama raskeid suuri masinaid kraavist välja. Kui ainult leidus ümberringi mehinedki nagu mesilasemale otsa kõik hunnikusse. Siis me tellisime välja ja, aga muidu väga-väga toredad masinad. Nonii, masinata Toredat, sõitki kestis edasi ja seal peatuses siis öeldi, et, Nojah, Liibanon mehed olid juba seal ja ka meie esimene rühm 20 millimeetrise, nii et igatahes Riiboru oli väga kaval ja, ja, ja nagu rebanegi mitte vähem kaval kui rebane ja võttis positsioonid kohe sisse teise poole, seda Lämmijärve Kozaldsgoodsi küla lähedale, viis kohe oma oma paar kompaniid sinna ja ka ühe üksuse. Kas need olid meie mehed või mitte, seda ma ei oska praegu öelda. Ma arvan, et need võisid olla meie esimene rühm. Ja sellepärast, et Riibolu kuulised Ooduvast tuleb kolm kolonni venelasi appi Pill sarnaselt üle tulnud meestele ja ennetas neid, läks neile vastu ja ootas neid sel momendil, kui nad tulid lageda mäe pealt Allanit kunagist Need mäed aga ei teadnud, mis ees toimub ja toimus lihtsalt tapatalk. Riipalu ise kirjutab ka seda nii meeletult ja lootusetut lahingut Daydia venelaste suhtes. Nad vilistulid. See oli muidugi tugev löök tervele selle operatsioonile, mida venelased kavatsesid. Apiiri saarest olid nad üle tulnud ja juba Meera valu all, et alla sinna soodesse sisse kiilu löönud. Meie. Kolonni lõpus oli meie kolmas ribi, viimased masinad ühes kohas metsast välja jõudes lagedale põllule. Me tundsime enne seda, kolonn ei lähe enam sellise kiirusega midagi, toimub siis kuulsime laskmist ja kui me jõudsime lagedale, siis selgus, et juba oli see väike lahing seal läbi veetud. Üks mingisuguse üksus oli vene üksuse ennast metsa serval näidanud ja nendele siis anti tuld käigu päält lausa on selgus, et seal kusagil saksa talu kandis ja seal põllumehed olid olnudki nendega natuke hädas ja olid väga rõõmsad, et leegineritu, sead ja omakaitse mehed olid seal. Meie poisid tulevad appi. Tuleme nüüd tagasi raskepatarei juurde kuulama, kuidas jõuti järve randa jõepära juures. Jõe tra jääb mainitud saksa talust lõunasse, on samavõrra põhja pool Mehikoormat Aksel Kübar. Ja pärast siis muidugi meil oli antud üksvahe vahetult Peipsi kaldal oli antud üks väga suur lõik, umbes poolteist kilomeetrit võis olla. Ja sinna siis oli, kui algul oli, tähendab, põhja poolt alustades kaks kahureid oli seatud siis põhjapoolusele loigu servale, siis keskel olid varustus autud köök. Ja ja siis kaks kahureid nendest raske kahuritest toritest lõuna pool loigu serval ja NATO olime päris järve lähedal, kohe võis olla umbes 1000 meie ja järve vahele jäi, liikus, paarikümnemeetrine, lepavõsariba jäi. Ehk siis algul sai seatud nii kahurit orienteeruvalt lihtsalt paigale ja. Ja siis oli juba oli pime, öö oli juba ja rohkem nagu sel õhtul ei, ei hakanud me tegema. Mõned mehed paigutati majades, aga meie kahuri juures oli just üks punker oli valmistatud ja meil oli elamiseks punker. Magasime selle maha ja väga vara hommikul vaheti kohe üles. Ja siis hakkas see positsioonile seadmine kõigepealt kahur välja loodida ja siis alati tuli positsioonil asutas, tuli kahurile ümber ehitada Ta tähendab kaitsevalle, seda kutsuti prust, valdandab rinnakõrgune kaitsevall. Ja see oli väga ränk ja raske töö. Hakas koheki ratastega hangetega labidatega peale sest ikka teha selle suure kahuri ümber sisse rinnakõrgune vall. Siis kui lõpuks see sai valmis, raiutud tuli täitsa poest, saab laiuti külmunud maasse. Siis. Kahur lastakse nende eelikute peatse suur Kaur lastakse maha, siis tulin eelikute jaoks varjendit teha kõrvale. Ja see oli väga ränk ja raske töö tähendab terve päeva. Nii et ainult Kerge teine võtma, sealt olid vahepeal ja puidu ta käis kohe pidevalt. Õnneks jõudsime siis kõik, õhtul hakkas juba pimedad pimedaks muutuma, jõutist valmis. Jõudsime veel ilusasti lumega kõik üle maskeerida, tähendab võtta ei olnud nad silmapaistvad ja ma ei tea, kuidas teised kahurid tegid, aga meie leidsime, et seal oli veel sõda. Võnnu oma kaitse oli ennem selle lõigu peal olnud taguni julgestuseks või valvas ja siis meiega sel öösel meie ise ei pannud üldse postide välja. Vait. Leidsime, et on vaja puhata ja omakaitse mehed tantsin valvesse. Noh ei tea nüüd öelda, kui mitu tundi siis magada sai, paar-kolm tundi järjest sai ikka ja siis äkki ärkasime väga ägeda lahingu karva peale tulistasid kuulipildujad ja kostus sõda, tuntud 100 venelast Urve hüüdu kostus. Ja kähku siis muidugi hüppasime sealt oma magame Marydalt ja siis kiirelt relv ja kiiver pähe ja välja. Nii ja siis oligi nii, et olime juba täiesti juba venelastega segi. Nende rünnak oligi tulnud meie lõunapoolse grupi grupi ja selle keskgrupiga lõunapoolse grupi vahele. Nii et keskel, kus olid meil need kööki ja kogu see varustusmasinad ja ja siis lõuna pool olid kaks kahurid, olid positsioonil nõnda vahekoht. Esialgne löök tuli. Nadolid muidugi iilinud liginandas Valgatas koondamisülikondades ja ma ei tea, kuidas teistel oli, aga aga nii, et üldiselt oli peal, oli see omakaitse oli nagu selle rannaroos oli valvas kas need olid siis tõesti maha maganud selle tuleku või igatahes nii, et nad jõudsid, esimesed jõudsid kaldale. Järvejääl ei olnud neid märgatud, urr kosutustes igalt poolt juba ümberringi nagu Tatsele jõudsid kaldale, siis arglasid, tähendab vasakule paremale. Meil oli. Nagu pärast selgus, tähendab, kaks kahurid olid kohe langenud nende kätte, kaks lõunapoolsed kahurid olid langenud kohe juba nende ründajate kätte. Siis leidsime ka, et küll oli vajalik see kaitsevallide tegemine, pidame terve päeva, tegime ja võtsime siis kiidad sillapositsioonile ja juba olid nad meist mööda läinud ja tuli täitsa jäänud juba nende ründajate keskele sinna. Sinipauku tegemata ise. Kahurist ei saanud pauku teha ühtegi, sellepärast et pöiakahurid, mis lastid kuni 15 kilomeetri kaugusele leida, ei saanud ju lähivõitluses üldse kasutada. Algul lasti valgustusrakette ka üles ja, aga meie väga kiiret juba orienteeru sõime, sai kohe olukorrast ülevaade ja hakkasime tegutsema. Võtsime ennast oma, selle kutsutakse seda kaitsevall või rinnarinnakõrgune vall tähendab saksa keeles prostval selle taha võtsime positsioonile ja avasime siis tule käsirelvadest muuta ei olnud võimalik selle selle lähivõitluse peal ju üldse muud kasutada. Peagi hakkasid siis nende suured hurraa-hüüded hakkasid vaikima, eraldati nati gruppide viisi need kaldale jõudnud, et ründajad siis eraldati gruppide viisi. Liiata hakati juba, hakkasime neid likvideerima. Pärast lähivõitlust nähti samal hommikul järvejääl lähenevast veelgi arvukamalt vaenlasi ja siis avasid hävitava tule juba raskekahurid. Jõe pärast põhja pool. Meera palus vastase, käesoleva Piirissaare kohal oli positsioonil 37 millimeetriste patarei. Aksel Väljaots. Mina sattusin mee rabalusse, määrab olukorda nii kõrvale kohesel, kordan, vana kordonihoone oli üleval sinna opositsiooni teha ja vot niimoodi me siis seal olime ja meil seda ületulekut seal oli, seal oli mitu juhust oli, ja siis, ja siis lahingud käisid, sest nad olid üle piiri, piirisaar oli nende punaste käes ja punased vägisi trügisid siis sinna natukene selle kordonist nii-öelda põhja poole üle, seal metsas käisid kah kõvad lahingud. Aga ma ei tea siis alles need meie poisid, need eesti leegioni poisid hakkasid alles nii-öelda siin positsioone üle võtma. Aga seal oli mingisugune idapataljon, politseipataljon, kes seal oli. Korra ta oli seal päris nii kõva lahing oli, igatahes, jooksis välja selleks kapteni aukraadis, automaat oli seal palja peaga olija jooksis sinna minu juurde, ütles, et kas ma ei saaks anda temale tuld, aga maitse antud? Härra kapten, et ma ei saa tõesti, et mul on otsa sihtiminema, saime alles mullu 400 meetrit selle metsani, et kui nad välja tulevad, sealt see solged. Kui te taganete hoidki kõrvale pöörasin oma torud sinna ja panin kuulipilduja ülesse ja ootasime, siis nüüd iga minut näed, need mehed sealt metsast tulevad välja. Et siis neile otse tuld anda ja mul oli isegi, ma ei teadnud muidugi nende vägede suurust, mul isegi suur. Jel miin oli, millega tähendab kahurit õhku lasta, juhul kui oleks pidanud taganema. No ja siis kõva lahing, käis, kapten läks kaaslane metsa tagasi, ragin lähemale ei tulnud, aga ikka see oli võrdlemisi lähedal ja nii et järsku ma nägin, sest kui tulin Storm giveeridega need olid siis need uued nõlvad olid uued spikerdatud kuulsusega automaadid. Meie Eesti poisid, kui tuli näiteks siis kui see kestis, eks, 10 minutit, kõige rohkem siis oli vaikus majas, nad läksid, likvideerisid selle ära, aga siis meil oli jah, ja siis hakkas sealt juurdevedu, oli selle, selle vene poolt, tähendab piirisaarele siis mul oli juhus, malatsion terve voorisena. Laskemoonavoori lasin põlema, üheksa rege oli seal koos meeskondadega. Mälestusi neil päevil 60 aasta eest Peipsi rannal aset leidnud on meiega jaganud ka allohvitser Voldemar Selter. Ja meid viidi 200 Õhutõrje Lakla teinud, läksime kohe, Sanna neelab aluse ja siis sealt Piirissaarest tehtizzanna Mehikoorma poole meelabolst natuke lõuna poole tegid nad ju suureüksusele, seitsmesajameheline üksus tuli seal maale ja see tuli meie esimese patareipealse raskepatarei peale. Ja selle pataljoni oldi rohkem kui toru juure, sulle antakse kulli pilte mehega valves ja oligi kõik rinne seal rohkem põld. Oleks tema nüüd üks, kaks kilomeetrit põhjapoole tulnud, siin tahaks meie tul nende lakkide peale, need oleks puhtad litsiks mees kaldale saanud, aga Natsu lihtsalt kaldale ja. Aga nad ei läinud, sõnad olid nii uhked, mehedat hakkadki tõttama, nii palju edasi, mõtlesin, et nii kergelt kohe käes ja ja meil pestijatuid, issand margidendreid ja köök oli kurat sealsamas nad said köögi kätte, hakkas seal Drempama ja nad ei hakanudki nii valuga edasi minema. Ja see oli saatus, lõpetas nad ära seal, sest siis saadi kohe ruttu, sest Saksa Wehrmacht diviis oli tegelikult sealse rindepidaja. See kindraliga Maarja ka veel näppupidi koos. Ja siis Nemad jäid nagu toppama, siis siis nad Abivad ja siis mina käisin hommikusel veel peale seda, kui see madin läbi oli. See 700-st meest läks umbes tagasi kaks 40 meest rohkem ta ei pääsenud sealt. Ja ma käisin huvi pärast vaatamas, Kazan, läksime, sendi ambulands, hambuline, paljusid meie mehi avad. Ma pole kosilast, pole midagi, avad haavad, Kesto surumi, pudel oli põrandal lahti, seal võetud, sul 40 toota ka Omargaa sotsist pudelisse, mõtlesin kolm, neli pudelit panin täis rummi võtsin kaasas on. Läksin siis oma meeste juurde tagasi. Järve hääle. Poisid võtsime selle rummi ära ja. Vaat siis oligi üks episood, ma tahtsin ütelda. Venelased tulid sinna, keerasid nad plakti torud kohe hakkasid kohe plasma nende 88. tega piki kallast, nüüd panevad meile kaelas, lasevad sellega meie üksuse põhja poole. Aga nad olid vaesed mehed, ei osanud meie laskemoonaga ümber käia, nad ei keeranud üldse lahti, seal pidi peas võtmed, keerati mingi lahtisemat, nägime, keeras mürsud ja sütikud, jah, ja ma olen seal rendipunkri paista, eurise poiss tuleb üks tuleb, jookseb püksisabad. Temal. Is selle tagumiku alla kohe Masmesse jutustuses enam elus võiks jäänud, kui see oleks nagu, no kus sa usu, tule vaata, kohe. Tuli nagu suur leivapuukaigas. Naeru peale hella äravad, läksin vaatama, jah, noh, see on lume sisse kukk materjalide maha ja orika ikka lõhkenud. Ja ikka vaatad, et vatsa mäe järve peale nende lõuna poole järvenat viiside. Sest Piirissaarest järve pool Lõuna poole sinna, kus nad maale tulema hakkasid, sinna viidi, sinna oli viidud, siis nad kõik seal anti alles laskemoon kätte igamehele 100 grammi piiritust ja siis hakkasid tulema kõike. Kuulipildujad, pealegi krevede peal lükati kaldane välja vaikselt, nad tulid nii vaiksed. Ja nii kui seal sele saavad siis kalda ääre, no siis muidugi hakkas madin, peaaegu mehe mehed ärkasid, söödud, lillasid tulid ikka maale välja. Aga neil mehed, vaata lõik, et mis asi seal liigub seal kastivirnade mussad, mis asi kaugele järve peal seal üle kahe kilomeetri. Et mis asjad seal on ja viimati seal poistel tuju ees, sotsid rummipudelid ära ja lähme. Siis oli see, ma ütlen, ära need mehe nimed ka, kes olid seal siis. Pettai oli üks Tartumaa mees, oli vanemseersant, vanem mees oli juba vene keel selge. Siis oli treibur treibucoli Rakvere mees ja mitu oli siis Lellessori kahurülem ja siis ma ise olin ja siis viies mees, üks Viljandi noor oma kaitsemees ei olnud püssi Ilmar püssita rindele saadetud, tema tulijate järsku ka midagi järve pealt nakkab. Noh, jäävad, me läksime, kesse treibuks Rakveres võitis seal saksa suur haakristilipu ja lehvitas sedasi laiali ja lennukid on kogu aeg peal, selge, päike paistma, ilm. Ja siis need Saksa Saksa lennukid lennuki vehivad, näitavad käega ja minge minge üle ääre lehvitud kätna tassida, nii madalasse või kasvõi räägi kogu lennukimüra põksul. Kolide juure maha seal. Üks vana vene vanamees on küljeli Maasson, nii palju oli läbi lastud, see nii raskelt haavatud. Aga seal kastide peal istuks valges riides mees. Granaat käes, tema viskab sonaadi. Pettai oli vene keelemees kõva, ütleb, et ta tegi, tegi vene keel selgeks, mis raadis viskadega saame, me kõik surma ei saa ja sina saad surma niikuiniisiis. Paremviskes Hannese kraat ära ja noh, jättiski ja see oli leitnant. Tema oli jäänud selle maha, ta maha tullakse, järgi viiakse sära. Võtsime sisse leitnandi, seal tal Carey haava, aga liha oli. Ma sidusin selle haava veel enne kinni ja lubas siduda ja kõik, mis alamžanri ümberringi, mehed kõik, aga väga meeldivalt relvi, püstolid olid, ainult ühel oli seal. Lelle mehe mehel oli, sellel oli ses mitu kuul oli püstolkuuli rohkem polnudki meil relv. Jagamisest tagasi tulema. Rohkem midagi, see vana mölise vintpüssi, 40 padrunit, Viljandi mees, nii õnnelik jumal, püssipadrunit ka veel. Ja tulema hakkab tulema ja noh, me saime kaldale, me ei saanud, ma saan, et üks nii kilu tulin ära kaldale veel kilomeeter maad. Vaat siis tuli üks suur grupiiris sära nurga tagant välga valgeid mehi. Lennukid jäid ka vaiksemaks ja nad ei tulnud sellest välja tulles lennukitel lennukeid ei olnud ja tulevad välja. Ja kohe tõmmati meile selle kone suli peale. Me oleme nii vastu, jääd kõhuli maas nagu lutikad. Ja ta huvitav Nad lassid niimoodi, et see kuulid langesid enda vastu jääd ja siis üle meie, nad läksid hirmsa kiunumisega kogu aeg leid süles õhkunud uuest rikkus süttiga. Mas olemisele Viljandi poisile vintpüss, pane vintpüssil, pane 500 peale sihik ja lase mõni pauk, vasta neile. Püstoliga ja sellega midagi teha. Laskis mäe paugu jagarbist lennuk, mis tuli ja nad tõmbasid tagasi, ei tulnud meile järgi ostnud, neile järgi tulnud siis minu jaoks kadunud mehed olid meie jaoks sealt kuskile läinud. Nojah, tuli mis asi õnnelikult kaldale, leitnant kaasas ja kaldamaale kimmel meil vastase, oh sa püha kaklus, kuraadised lendama ja kes lubas, ja nüüd otsitakse diviisi saksa diviisi luure detsi selgeks, kes lubas venna mehed arvele, mis mehed need on ja järvel kodivad ringi ja sõjakohtu alla lähete. Kimmel oli meil rühmale. Noh, mis seal ikka teha? See Timmel oli, oskas vene keelt ka hästi ja tädi protokollis leitnanti tegi seal protokolli kohe ja tip-top tegi venekeelset kirja valmis ja vot niimoodi sihuke mees virutas saksa keeles ringi löök ja mis sellel mehel oli, andsime süües, jutukas poiss oli, parunil seal väge see on ja mis relvadel Piirissaarel on ja? Tunnivaheliselt paar poissi kaasa lähete nüüd viitada saksa rügemendi staapi rügemendi staapi ja. Siidise ära ja meil hirmus lärm, pean jumal teab, mis õhtu tehakse. Viie mehega olete ka, millest meile järgi tullakse? Hommikud või käsk, kes oli algataja, kes oli seal, kes saavad väga tähtsad andmed, nad said. Iga mees saab raudristi, kes algataja. Mõtlesin bossile. Varane kuradile, kui juhte lubati maha lasta, siis nüüd hakkavad risti jagama. Kõige Eva karda, Siido jah, allianss. Millal tule neid? Oli siis, kui kohtasin Sa oli neela. Kaugelt tervitanud? Millal tule näide? Võitlus valminud auta kallimaga tasa. Kaugel tervitan siin. Millal, tule neid, ju ma seob võitlust võlvil.