Keelekõrv 508-st saade, head kuuled, nagu ma viimases saates lubasin, on meil täna plaanis tutvustada ühte uut sisukat raamatut see on Henn Saari raadiovestluste kogu pealkirjaga keelehääling. Need on siis tema raadiovestlused aastatest 1975 kuni 1999 ja nagu paljud selle saate sõbrad vahest teavad, eelnes sellele kunagi Henn Saari keele vestluste algusaegade väike kogumik pehmete kaantega brošüürikene, kuid oma sisu poolest hea ja huvitav raamat kapsaks loetud paljudes raamatukogudes. Nüüd aga möödus Henn Saari sünnist 80 aastat. Raamatu ilmumine oli ajastatud sellele tähtpäevale ja Eesti keele instituudis oli pidulik ja südamlik. Koosolek oli ettekannete kuulamine kõigepealt ja seejärel raamatu esitlus ja raamatuesitlusele. Ma nüüd keskendungi, kuid kõigepealt pilk sellele raamatule, ta on kopsakas taks, raske käes hoida õhukesel paberil. Palju palju tarkus ja mõttevara. Aga ma loen siit kaane pealt niisuguse asjaliku sisukokkuvõte. See on nimelt niisugune. Keelekorralduse aluste selgitus keeleteaduse ja eesti keele uurimise lühikursus, sissejuhatus sõnavaraõpetusse ja nimeteooriasse keelepoliitika analüüs, lood eesti keele silmapaistva ametist uurijatest ja korraldajatest ning eesti keele elusündmustest. Aga kui me vaatame Henn Saari vestluste pealkirju, siis võime sealt lugeda näiteks. Kas eesti keeles on tuleviku? Roomlased ei sinatanud. Kas tõesti teadus kontraemakeel? Rebanise perekond Kolumbus, Krisi, Toomas ja nii edasi ja nii edasi. Juba pealkirjadest nähtub, et kirjutaja rääkija viis on köitev haruldaselt köitev kui nüüd Eesti keele Instituudi saali, kus kõneleb Peeter Päll. Selle raamatu esimene väljaanne on hästi tibatilluke, nii nagu te märkasite ja selle järg on hästi paks. Sest ajavahemik on väga suur. Esimene raamat ilmus aastal 76 ja see hõlmas vahemik kui 69 kuni 75. Ja selle autoriks oli Henn Saari, isenesest ta kohendas ja tõstis ümber neid keeleminuteid vastavalt sisule. Nüüd sellest, et selline keelehäälingu raamat peaks saama järje, on olnud juttu väga pikka aega ja Enn Saar ise pidas seda silmas. Selle töö on nüüd ära teinud tema kolleegid ja seetõttu ei saa öelda, et see raamat oleks kindlasti täpselt niisugune, nagu Henn Saari oleks tahtnud teha. Me tegelikult alustasime sellest, et et kuna kõik keeleminutid nii tekstina lindistustena olid Urve Saari valduses hästi alles hoitud, siis me kõigepealt võtsime ette nende tekstide sisestamise kõik keeleminutid, siis sellest vahemikust hiljem. Kaja Kruusma viis arvutis, see toimus aastal 2000 paberite järgi. Ja aastal 2001 võtsime ta tööplaani anda välja raamatuna. Selle raamatu tegemiseks on kulunud natuke rohkem aega, kui, kui me kavandasime. Ta ei ole väga paks väliselt, aga ta sisaldab ligi tuhandet lehekülge. Ja siia ei mahtunud küll kõik keeleminutit, nii et need tekstid täistekstid on veel ootel. Ja siia on siis sattunud ainult valik ja valik on pandud kronoloogiliselt. Sellel põhimõttel, et kui keelehuviline seda loeb, siis ta suudab ette kujutada seda vastavat ajastut. See on mingis mõttes keele kroonika. Algab 70.-test aastatest, kui mäletate, milline õhustik ja aeg oli see millised sündmused on üle elatud kaheksakümnendatel ja 90.-te alguses. See kõik kajastub siin nii nagu päevaraamatus ja siin on väga meeleolukaid pilte oma ajast. Peab ütlema, et kõige suurema töö selle raamatu kallal on ära teinud Sirje Mäe ja aru, meie koos Sirjega oleme töötanud sensaariga pikka aega ka ühes toas, nii et see oli igati loomulik, et et see töö on meilt ära tehtud. Annaksingi siis kõigepealt lühidalt sõnas erialast. Head siinviibijad 30 aastat ja 329 keeleminutite saadet. Nii palju ja nii kaua pidas Henn Saari Eesti raadios seda keelesaadet. Esimeses raamatus, mis ilmus 1976. aastal on ainult osa sellest suurest kogumist. 25 aastat sisaldub järgmises selle 1976. aastaraamatu järjes. Ja kui nüüd võrrelda esimest ja teist raamatut, siis tõesti, esimene raamat sisaldab keeleminuteid, mis on rühmitatud teemade kaupa. Teises raamatus on kõik keelesaated kronoloogilises järjestuses. Ja mõnes mõttes ongi hea vaadata neid oma ajastu tekstis. Samuti poleks keegi meist peale Henn Saari enda suutnud neid keelesaateid rühmitada teemade järgi just nii nagu autoril endal oleks plaanis olnud. Nüüd nii nagu esimesel raamatul, nii ka teisel raamatul on sabas register, mis peaks aitama lugejat natuke Ki selles suures keelesaadete hulgas orienteeruda. Samuti on siin raamatus Henn Saari enda autobiograaf Sophia ja ise pean ütlema, et nautisin täiel määral ja kogu hingest seda keelesaadete teksti. Nii et vahel sattusin ise uitama kõrvalteedele ja pidin endale meelde tuletama, et pean tegelema teksti toimetamisega. Ka selles raamatus, nagu esimeses on teemade ring, väga suur, on kajastamist leidnud nii keelekorraldus, keelepoliitika, nimed, grammatika, sõnamoodustus, eesti keele uurimine ja eesti keeleuurijad ja ka eesti keelesündmused. Henn Saari ladus ja rahvalik stiil köitis kuulata vaid ja küllap köidab nüüd ka lugejaid. Soovin kõigile suurepärast raamatu lugemise elamust. Mitmed kõnelejad rõhutasid, et Henn Saari oli universaalne, mitmekülgne, väga püsiv ja suure töövõimega teadlane. Me teame ka seda, et tema elu olenevalt sellest, et ta on sündinud 1924. aastal tumestasid Stalini aegade repressioonid, nagu paljude teistegi vaimuinimeste elu ja seetõttu võib-olla oleks ta teistes tingimustes veelgi varem suutnud jõuda nende tulemusteni, milleni ta ikkagi kokkuvõttes jõudis. Jaga tunnustamine. Tan Wiedemanni keeleauhinna laureaat. Kuid tema loomingu ja töötundjad ja teadjad oskavad seda hinnata ja seda on hinnatud ka Wiedemanni keeleauhinnaga. Samuti oli Henn Saari emakeele seltsi auliige. Aga tema töö üks külg nimelt vabanenud uuesti taasiseseisvunud Eestis oma jõu andmine selleks, et me saaksime võimalikult hea ja õiglase keeleseaduse. See on üks külg, mida ka sel päeval meenutati teadlaste maja nimel, ütles Elsa pajumaa. Ma olin siis instituudi nimekirjas, kui me tegime seda, praegu nimetatakse Eesti NSV keeleseadust, me ise nimetasime oma keeleseaduses seda tegijad ja meil oli siin loodud siinsamas saalis, teatavasti loeti kõik need 480000, kui ma ei eksi kirja, mida Eesti rahvas saatis selle keeleseaduse toetuseks. Kõik need kirjad loeti siin selles ruumis ja neid lugejaid oli 26 inimest Eesti keele Instituudi töötajaid. Aga minul lausus siis niisugune ülesanne, et ma olin siis ekspertkomisjoni esindajana siis need, mida me singi kriisuse, nendest kirjadest edastamas keelekomisjoni koosolekutel, seal Kadriorus. Ja seal oli muidugi suur komisjon, kes siis töötas. Ja ma pean ütlema, et oli sageli olukordi, kus kirglik Saarid ei tahtnud olla ühes ruumis mõnede inimestega kes olid ka seal laua taga. Ja need lahingud viisid mõnikord niikaugele, et tegime jälle vaheaja teatavast Jaan Kross oli komisjoni esimees. Tegime jälle vaheaja, läksime koridori ja no mina kui üks vanem inimene siis seal siis oli meil jutuajamisi Henn Saari ka niimoodi vaikselt, natukene eemal teistest, et me ei või ikka niimoodi lubada, et nüüd läheme siin lahku ja kõik see asi tegemata. Et no võtame nüüd nahveldades kopsud õhku täis, läheme jälle Nonii, hakkame jälle tööle. Igal juhul oli ta väga huvitav, väga töökas, väga kirglik inimene. Ja kuna ma olen ka virulane nimelt Narva lähedalt, siis me leidsime mõnes asjas ühise keele. Nüüd aga ma tahangi teha ühe ettepaneku, nimelt möödunud nädalal me olime teadlast tema delegatsiooniga, kuhu kuulus asutajaliige Pille Kippar Narvas. Ja ma olen hiljem rääkinud ka Narva eesti kooli direktrissi, ka Narva eesti kool, eesti gümnaasium, õigemini tahaks abi Eesti teadlastelt. Me oleme karistanud, aga nad tahaksid abi. Ja mul tekkis just nimelt niisugune mõte, et võib-olla me peaksime hakkama tegema Narvas n saari keelepäevi, sest vaieldamatult on ensaari Narvast pärit kõige kuulsam teadlane, võiks öelda. Ja kuna nad tahavad, et neil oleks mingist konverentse ja rohkem eestikeelset juttu ja eestikeelseid ettekandeid Narva linna peal kuulda, siis kindlasti tuleksid need konverentsid avalikud mitte ainult gümnaasiumiõpilastele, vaid tõmbaksid võib-olla kaasa ka Narva Eesti Seltsi. Eesti seltsi esimees Ants Liimets on kahtlemata sellega väga hästi nõus. Eesti seltsi liikmed Narvast. Nii et minul on küll niisugune ettepanek, et me isegi leppisime juba kokku, et tänavu emakeelepäeval võib-olla veel ei jõua, aga võib-olla jõuaksimegi veel tänavu sõita, sõita Narva emakeelepäeval ja teha Eesti gümnaasiumis juba esimese Henn Saarikeelepäeva, see on kooskõlastamata, see ei ole emakeele seltsiga ega mitte kellegagi kooskõlastatud. See on praegu ainult ainuisikuline ettepanek, aga ma tahaksin loota, et sellele tuleb toetust jäätmesel ellu viiksime. Narva Henn Saari Kodulinn kõneleb Henn Saari õde. Illi on tammepuu. Narva kihelkond naabrit küll aga ega seda ma ei tea. Nii väga iseäärel, kus on, arvas ikka, ei räägitud kah oma, kuna oli juttu ka Narva sellest keskkoolist siis tuletaksin meelde, et seal on seinal on nimed marmortahvlil, mis nad seal kunagi olid uuendatud. Sealhulgas on ka Ühe põis suguvõsa esindaja Mihkel vatini nime, kes vabadussõjas langes. Tema õde Emilie Matin lõpetas Narva ühisgümnaasiumi arvatavasti teise lennu 1921. aastal. Sel ajal, kui minu vend Henn Saari oli progümnaasiumis oli noor õpetaja Emilie ei anna tema emakeele õpetajaks ja meie Koju tekkisid Aaviku uute sõnade sõnastik ja igavene parandamine, kui plika valega valesti rääkis. Nii et ma arvan, et Emilie Jannole, kes hiljem on olnud Tallinna Õpetajate instituudis ka minu õpetaja ja on olnud väga paljude eesti keele nii-ütelda selle maas kolades niux keskastme eesti keele õpetajad on õpetajad on küllalt suur teene selleks, et Henn Saari keelemeheks kujunes. Ja noh, teistkonne tuge sellele, et ka Narvast soiad eesti keele oskajaid ikka sirguda. Nüüd saab sõna Henn Saari abikaasa Urve Saari. Eks ma olnud nende keeleminutite sünni juures üksjagu ja ega alati kerge ei olnud sind. Sest tööd oli ju palju ja kõik need maha jäänud aastad nüüd 20 aastat vahepealt oli nagu elust ära lõigatud. Seda tahtis tasa teha ja, ja ta oli ju kõigest keele asjadest väga huvitatud, ise tahtis kõige igal pool kaasa lüüa. Vahel tal selge, millest rääkida, raadios istus maha ja kirjutas saate. Teine kord oli tal nagu probleem, et millest ma nüüd räägin, käis mööda tuba ja mõtles, millest ma nüüd räägin. Siis ma vahel talle ütlesin, et tead, et tööd on sul niikuinii palju, et jäta järgi särage. Aga ei, sellega ta ei olnud kunagi nõus. Nüüd tagantjärgi ma mõtlen, et võib-olla nende saadete tegemisega ja seal raadios esinemisega võib-olla sellega veidikene rahuldas seda oma eluaegset soovi õpetada. Seda oli ta alati tahtnud, aga kahjuks oli tema elus seda vähe seda rõõmu olnud. Ja et võib-olla see raadios esinemine natukene kompenseeris seda ja needs raamat muidugi see on nüüd tõesti väga tänuväärne saavutus teie poolt just instituudi poolt ja ja ma tänan kõiki täitlega ja kunagi ise ütles, et lõpptulemusena peaksid need lindid jääma emakeele seltsile. Muidugi jääb see varandus emakeele seltsi ja muidugi on suur osa sellest varandusest või mõnesugune osa ka Eesti raadioarhiivides aga nii kurb kui seda ka tunnistada on sugugi mitte kõik, sest et oli meil siin aegu, kus ei peetud vajalikuks ega võimalikuks kultuurilooliselt nii väärtuslikke kui praegu tagasi vaadata, saateid säilitada. Sestap on meil hea meel, et Urve Saari on lubanud kõike oma käsutuses olevat materjali meil kasutada, kopeerida, et see, see hääl jääks igavesti meie arhiividesse. Et seda ikka ja ikka jälle kuulata. Ja see ei ole vananenud, see materjal. Nii sageli pöördun ma omagi saate ajal otsima kordusmaterjali just Henn Saari loomingust. Peale nende sisuliste Duste, mis nendel lintidel on, kerkib neid kuulates minu mõtetesse n tsaari isiksus tema kõrge töökultuur, tema täpsus ja sügavus ja põhimõttekindlus. Kauaaegset Eesti Raadio kaastöölist meenutama ja tema ilmunud raamatu üle rõõmu tundma oli saabunud ka Eesti Raadio peadirektor Ain Saarna. Aitäh kui nii vähese eest tänatud saab, aga aga Henn Saari oli tõepoolest erakordne mees. Annaks jumal, et Eesti raadios niisugused esinejad kunagi otsa ei saaks ja kui ma siia tulin, siis mul oli täpselt kõrvus Henn Saari hääl. Aga ma pean teile ausalt tunnistama, et mitte alati ei sattunud seda teksti kuulama, aga hääl on tänase päevani kõrvus ja aitäh tegijatele aitäh perekonnale. Nüüd on siis võimalik ka tõsiselt seda teksti lugeda ja analüüsida, sest hääl kõrvus raadiomehel niikuinii aitäh. Hääl on kõrvus. Me kuulame seda häält jälle täpselt nädala pärast, järgmises keele kõrvas, kus kõlabki üks kordusena üks Henn Saari huvitavatest keele vestlustest. Kuulmiseni.