Oleme harjunud piiblit lugema prohvetite poolt edastatud karistuse ennustus. Enamasti prohvetit kuulutavat patusele maailmale, jumalakaristusi, nendele. Täna tahame. Padususe taustal mille eest silmi kinni ei pigista, prohvet Habakuk, üks väikene prohveti raamatugene. Aga lõpuks ta kuulutab midagi väga head. Prohvet nii kindlalt ja hästi kuuluta inimeste minema mingisugust eeldusteta. Ilma Need naat isegi parandaksid ennast. Midagi head on jumalal meie jaoks varuks. Niisugune on lühidalt prohvet, ava Kuki raamat. Ta ei ole. Järve Habakuk ei kuku. Olen veendunud, et ta on väga palju laule teinud, need on ka laud, siin. Aga kuulut iis ema Iisraeli maaõnnetustes juuda riigi kokkuvarisemise spaabelil vangipõlves. Kuulevad, jäävad kõrva. Samuti omasid hakkab edasi arendama Muu prohvet klus. See on omapärane, et häda ja karistuse kuulutuse kõrval kuulutatakse vahenditult jumala õnnistust. Koguni prohvet Habakuk palvetab meie pärast, kolmas päev. Seda tahamegi täna. Mõtted lähevad Haba Kukist kaugemale minevikku Moosese aega. Nii 1500, enne Kristust Moosese puhul on tegu prohveti ka muuseas nimetatakse ka prohvetiks. Kui Mooses on lähenemas tõotuse maale, mida ta ise Ainult kaugelt mäelt üle Jordani näeb. Teisele poole Jordanit sureb ja maetakse. Jumal matab tema. Muuseas lähetab, et tema kuulajat. Nad käivad tõotuse maal ja toovad Iisrael rahvale sinna Ida kõrbesse tõotuse maarikkaid vilju. Ja see on hea lennustus. Hea ennustus sellest, et tõotus, ema osutub kõigi hädade kiuste viljakaks maaks. Niisuguses maaks millemmii kõlbab kord jumala igavest esse aitadesse. Ka siin oleme Iisraeli rahva kõrvalosalised, ka meie kristlased. Me tahaksimegi täna vaadelda häid ennustusi ja nende täitumissi täitumist. Muuseas on surnud Joosua Iisraeli rahvaga Jordan ja nad näevad üle Jordani tõotuse maad. Nüüd on jumala rahvavahed vahendajaks, Joosu. Jumal, ütleb Ursula, mis on vaja teha? Ja rahvas täidab jumala korraldusi. Nii Joosua raamat kirjutab. Ja esimene mõistlik käik on, nad tulevad läbi Jordani, nad ei tule üle Jordani, vaid nad tulevad läbi joosta. Kui nad Jordani äärde jõuavad, siis jõll jõevool peatub, tekib kui maa vahele. Ja nad tulevad säält üle. Jaa, tähendab Joosua raamatu 20 neljandas peatükis üsna selle raamatu lõpul. Räägib Joosua tähendusrikkad, sõnad sekemis. Kolmeteistkümnendas salmis ta ütleb. Vahendades jumalat ja ma andsin teile maa, mille kallad ei ole vaeva näinud ja linnad, mida teie ei eita. Te elate nendes ja te Ette viinamarjamägedelt ja õli puist, mida teie poole istuta. Ja nüüd kartke issandat isa juurde Joosua ja pälvingi teda laitmata. Tõsise südamega. Saatke ära ebajumalat, mida teie vanemad on pälvinud, korjanud teisel pool jõge Egiptuses. Peab hakake pälvima, issanda. Ja kui teie meelest paa on isandat pälvida, siis valige enestele täna, keda te tahate korjata? Kas näinud jumalaid, keda te vanemat on korjanud? Kes olid teisel pool jõge või EMORi rahva jumalaid, kelle maale ju olete nüüd ju? Aga mina ja minu pere, meie tahame korjata. Emb-kumb suse asetab Joosua oma lahkumise oma surma eel oma rahvale tööd on maaletooja ja rahvas, vasta. Olgu kaugel meist, jäta maha issand. Ja orjata ketsi, jumalat. Selles on küsimus ja see on nüüd terve programm. Iisraeli rahvalt programm 1000 aasta vältel. Nad täidavad seda kord paremini, kord halvemini. Muidugi tõotuse maal oht, et nad võivad sulada sealse rahva hulka ja kaduda. Kuid jumal on armuline ja laseb neil Jääda omaette olevaks rahvaks, kellel on oma usk, oma kirik. Ja oma iseärasus? Habakuk vahest öeldakse jah, et tema kohta on vähe andmeid. Ei tea aegagi õieti, millal ta kuulutas. Et seda on raske kindlaks teha, kuid tegelikult Abacki tegevuse aega on kerge kindlaks määrata, see on hästi teada. Aastal 609 langeb sõjas Egiptuse vastu viimane õnnelik juuda kuningas Joosija. Kuningas langeb. Kuid tema sõjavägi lööb egiptuse vanusest. Liine vaenlane juuda riigile ei tule mitte läänest nagu see meiega Ki eestlastega null. Läänest on ammu vaenlased siin käinud vaid tõeline vaenlane idast. Juudariidil, idast, 80 29 aasta pärast. Pärast Joosija langemist. Tulevad kaldulased ehk Paabellasest vallutavad Juuda ja Jeruusalemma maatasa. Rahva juhtivladvik viiakse Paabeli vangipõlv ja nad saavad sealt tagasi tulema. Hakkad alles 144 aasta pärast. Aastal 444 enne Kristust tulevad tagasi. Nende järglased. Ja huvitav on Habakuk juures, meil ei ole sellest Jeruusalemma vallutamisest. Sellest Jeruusalemma vallutamisest paabellaste. Ja õieti öelda kaldulaste vallutamisest kuningate raamatu lõpus, palju midagi öelda. Seda ei ole kirjeldatud, on öeldud, et niisugune asi juhtus. Ja siin lõpeb kaka. Lõpeb ajalookirjutus. Sest kirjutad läksite kavandi põlve ja hakkasid seal korjama kanaleid kaevama. Aga Habakuk kolm ammu enne Jeruusalemma hävitamist täpse kirjelduse mis õieti juhtus. Nii et kui me praegu loeme aastakümneid enne Jeruusalemma hävitamist, on Abagu kirjeldanud täiesti üksikasjalikult Jeruusalemma hävitamist, luuda valdkonna kokkuvarisemist, Paabeli vangipõlveni. Ja see on nii hästi kirjutatud ja niit. Ma polnud. Ülal oli jumala käest hea ja selge nägemine. Et järgnevad põlvkonnad on sellest raamatust väga lugu pidanud. Et tema juures ei ole midagi muuta Bild või ajakohastada või ümber teha seda laulu nii nagu ta rivis seal on seda laulu ikka sajandite ja sajandite järele. Tänapäeva Iisraelis lauldakse. Ja kui me täna siin oleme, siis seda lauldakse. Kas jaa? Tõutise maad juhupidamises pole väike raamatuke. Me hakkamegi seda raamatut lugema. Loeme esimestest teadetest. Tõesti asjatu maal halvad Juudolased peavad ennast üleval halvasti jumalavastaselt. Ja avakukk paneb päälkirja raske ennustus. Mis Habakuk on näinud. Ja jutustab, issand, kui kaua ma pean appi karjuma. Ja sina ei võta kuulda, kui kaua pean sinu poole kisendama vägivalla pärast ja sina ei aita. Miks sa paned mu nägema nurjatuks? Aino, vaatad päält taevast, seda vaeva. Laastamine, vägivald on ju silma ees. On riidu ja on tõusnud, tüli. Tähendab omavaheline. Vaenlase tulek on veel kauge. Seepärast on seadus jõuetu ja õigus ei selgu kunagi kohtus. Sulle tehakse ülekohut kaebad kohtusse. Üle kuus ja püsima kohus kinnitab üle. Ühesõnaga paras sull. Riivatu piirab õiget. Nõnda järgneb väänatud kohtuotsus. Vaadake paganate seas ja vaadelgija ämmelduge. Sest ma teen teie päevil teod, mida te ei usu, kui seda jutustatakse. Ütleb jumal. Sest vaata, ma lasen tõusta kaldulaset kibeda ja tuisk, kuri rahva, kes tallab selle maa läbi nii lai, kui see on. Valutab maja, mis pole tema pära. Uus paabel, rahvas sellest hõimust, kes tulid sajandite pärast. Ka Jeesuse ema juurde katsikule muusikas me teame ka kaldulased kaudu. Tähetargad tulid katsikule Jeesus emajuure, kui väike Jeesus oli sündinud tõid andisid kaasa, muidu oleks lasknud näidatud ilmselt katsikute mõttega eesti usundis sama olnud. Kui keegi midagi kaasa ei tööandja, ega siis ei hakatud tule last. Toon õudne ja kardetav, kirjutab nüüd Habakuk. Turahvas toodi, mida toot paraarvab olevat. Tule kõrkus saab siin mee course avalikuks tule hobuselt nobedamat, kui pantorit jääb riiedamat, kui hundid, õhtu ajad, tule ratsanikud trambivad edasi. Kaugelt tulevad tule, ratsanikud, Nad lendavad kui kotkas sööda pääl. Kõik nood tulevat vägivallatsejat. Pilkab kuningaid ja ühikud on tollele naerualuseks. Too naerab kõiki kindlusi kuhja ülalinnamüüri vastu üles ja vallutab linna. Näed, siin on kirjeldus kuidas kaldulased, kuidas Nebukadnetsar vallutas Jeruusalemma linna. Seal kuningate raamatus ei ole midagi kirjutatud, kuidas seal on, et ainult vallutas? Layla linna üle vool ja tõttab edasi, sest tolle jõud on tolle enesi meediast tema jumal. Nii kirjutab üksikasjalikult prohvet Habakuk asju mida tema silm enam ei äinud. Selle teostumist ei näe edasi prohvet tõrrele. Nüüd issandaga. Prohveti jumalaga. Oma rahva ja kogu maailma jumalaga. Jumal, niisugusi asju kaasatu. Eks ole, sina issand, muistsest ajast, mu püha jumal. Ära lase meid surma saada. See on sul võimalik, issand issand, sina oled pannud tolle meid nuhtlema. Sina kalju oled pannud tolle Meiega tõrrelema. Reisijaid nuhtlemi. Mu silmad olid puhtad nii et sain suutnud näha kurja, mis me oma vabaduse ajal omavahel üksteisele tegime. Miks sa vaatad nüüd uskmatute kurja pääle? Mis sa vaatad rahulikult seda, kui riivatu neelab selle, kes on tollest kurjast ise õige? Tähendab, ega Iisraeli rahvas juuda, rahvas ei olnud siis Kalvulasest. Probleem oli nendest õige, ta on ikkagi jumala rahvas. Kas siis oled arvanud inimesed merekaadi sarnaseks hoomajateks, kellele valitsevat kaladega võrdleb? Habakuk iisraellasi juudalasi kes õngenööriga veetakse vägisi vangi, palju seda kirjet kirjeldav muuseas ka. Seda harilikult piimsi seletavad, ei pane tähele. Meil on palju väljakaevamisi olnud Aabeli varemete alt ja seal on kirjeldusi, kuidas Pawellased kaldulaset oma vange toovad. Tõepoolest panid nende lõualuusse rauast konksu ja nööriga kompukuste ja see ei olnud kerge. Seepärast riivatu pagan ohverdab oma noodale. Ta nagu loodaga püüaks neid ja Suisutab oma valgule, millega ta vange pida. Luugi kohta aga kolmas päev. Kolmas peatükk kolm. Habakuk. Viis siin issand, ma olen juttu sinust kuulnud, olen kartnud, issand, oma tegu. Tutvusta. Seda aastate kestel aastate keskel teata mäleta halastamist mis sa oled Iisraeliga toiminud, kui sa oled ka pyhavahus olnud. Väga luulekeelsed sõnad. Ja kui jumal tuleb Ta palus, et jumal tuleks selle õnnetuse sisse ja pööraks kõik heaks. Ta sära on kui valguspäeva kiiret päikesekiired on tema käes. Tema palge ees käib kartust ja Mussur tuleb tema panna. Aga ta valgus, tema seisabki, mõõdab maa ära ja vaatab ja paneb rahvat oma kohale. Igavesed mäed. Vajutab ta lummi niitset. Kingut raugevat iidsed teerajad on jumalal. Jumal tuleb nagu teerull. Tulevad raskused nende kätte, kes teisjoon ahista. Kaan jõgede vastu süttis issa või jõgede vastu ta viha. Kas see süttis? Kas tema viha süttis merevast? Kui ta tuleb, siis on võit tema poole siis jää nendest üksikutest rahvastest midagi järgi ja nii on tegelikult juhtunud. Me teame, et Paabeli linn, mis oli nüüd kaldulaste linn ja kus ka siis kannatasid Juudalaset. Iisraeli rahva järelejäänud osa, kellest nüüd rahvas on kujunenud Tere kustus nagu üksi jäetud pall. Kuu enam puid ei lisata. Tema kuulsus läks ikka väiksemaks, väiksemaks. Meil oli ta midagi pärsi ajal. Aga kõrvaline nagu männik üla. Veel hoida Aleksander Suure ajal midagi, Aleksander suurse surebki. Ja need teaki aastatega päeva, millal oli kaabel päris varemeteks saan. Ajaloolisel ajal, tema lihtsalt jäeti maha keegi teod. Aitäh veel, kuni kõrbeliiv tuiskas süle ja kattis tema kinni ja möödunud sajandil Praegu ei ole olnud. Ja seda kõike palub jumala käest. Seda kõike paluks jumalakest Habakuk. Hüppan rõõmu pärast, issand, ma ilutsen oma aituse jumalas. Issand. See on minu, räägin ja ta on mul jalad teinud. Kui emahirved. Muide, emahirv jookseb paremini kui isa hiir saadab mu asuma mu kõrgendikkudele muu kõrgendikule. Märkus on tehtud lõpu, see on kiituselaul, tuleb keelpillidega mängida. Lühidalt, sellise paar laulu on kirja pannud ja mis seal kirjas, järele jää. Kui palju võis nüüd suuliselt tulla. Ja sellepärast peame seda prohvetiraamatut lihas kõige paremini kõige täpsemini ääratuks. See õnnistus, mida Habakuk palud oma rahvale, see saab osaks ka meile. On saanud osaks meile, sest me oleme ju uus Iisrael, oleme Iisraeli pärijat Nende pärijat, kes Jeesus ei osanud õieti vastu võtta, keda risti lõid. Ja see ongi praegu veel pahandus, mis meil on praeguse Iisraeli riigikaitse temaga. Oleme nad nagu paljaks riisunud, paljaks riisunud. Nendel oli kiri olemas, mis nendega juhtub? Kui nad ei pöördu ja meeldinud? Ja võib-olla nooremad, et inimesed meieaegsel noorimat inimesed näevad veel seda kui Iisraeli rahvast paljut, võib-olla enamus pöördub risti üks. See on täiesti võimalik. Ristiusk ja Iisraeli usk ei ole teineteisest kaugel. Terve vana testament seob neid ühine vara. Iisraeli.