Eelmisel korral arutasime Prohvet Jeremija, et seda, kuidas jumala Ta kutsunud tema preester Hilkja poja alatutist Jeruusalemma lähedal. Selgus, et jumal oli kutsunud Jeremija prohvetiks juba enne tema sündimist. Rääkisime sellest, kuidas Jeremy oli tõrkunutia, kuidas jumal kuma tahte kehtima panin. Ta armastas oma kodumaad, aga ta pidi Juuda riigile Jeruusalemma linnale. Hävitust kuulutav. Prohvet peab nüüd rahvale süda kuulutama vastu kummada just. Rääkisime ka sellest, mis tolle aja paiku Juudamaal ja ümbruskonnas toimus. Oli kuues sajand enne Kristust, kuuenda sajandi teine pool. Juuda kuningaks sai Joosija. Ta püüdis taastada rahva usuelu, see ei läinud tal korda. Ta vabastas tõotuse ema vaenlastest ja see läks tal korda. Joosija riit oli sama suur, kui oli olnud kunagi ammu. Taaveti Saalomoni suur Iisraeli. Ja selles olukorras peabki Jeremija kuulutama riigile hukatust. Aero Neku teine etapp lööma kahe jõemaad. Läheb nii-öelda läänest itta. Noosi astub talle vastu ja meigitud juures. Joosija sureb aastal 609 enne Kristust tapruses saadud haavadesse. Aga tema vägi on juba haarava nekult küllalt raskelt. Samasse aga hulga juuda rifi hiilgeaeg mööda juuda hävib aastatel 597 kuni 586. Joosija oli niisiis viimane suur kuningas ja iseseisev kuningas. Tema valitsuse all oli. Suurriik tolle aja mõõtudes. Kuigi ta sõltus tublisti preestritest. Siiski tegutses ta sirgjooneliselt ja kindlalt. Aeg oli pinev, käis lagunemisi uuesti kindlustumisi oli segane. Miski polnud enam uudiseks. Assur oli kulutanud liiga palju jõudu egiptuse allutamiseks ja valitsemiseks ja jätnud hooletusse teised piirinaat. Algas purunemine, ažuuri purunemine. Ja see on mõnes mõttes sarnane praeguseaegse Nõukogude Liidu purunemisega kus inimesed ja rahvad ei taha enam olla Nõukogude Liidu kodanikud. Esimesel pilgul Assuril lagunemine tundub imelik kuid asulased pole enam see rahvas, mis nad paarsada aastat tagasi olid olnud, kuna maailma vallutasid. Nad on saanud àra lasteks. Poolkõrbed põllumeesteks ja. Esimene puhang usulisest ärevusest. Äävib, kustu vaibub, jääb tuva alla. Nad hakkavad oma endisi piire kuidagi kaitsta püüdma. Või ei taha midagi üldse teha. Paabel hakkas Assuriga sõdima. Ja vallutas aastal 612. Assuri pealinna niinive hävitas selle nii põhjalikult, et see kadus paari sajandiga. Ajaloost. Ja alles möödunud sajandit keskel kaevati niisugune linna kuni Inive, mida arvati juba muinasjutuline. Liiva alt kõrbetiivad välja. Jäi veel Arranisse, kus kunagi oli Aabram elanud, jäi veel väikene järel riigikkine pära riik nagu soomlased ütlevad. Ja see oli liidus Egiptusega. Omale hävitas Joosua surm kõik lootused kaebelaule tema surma üle lauldi sajandit hiljem, hiljuti kuulsime siin ühte kaebelaulurahvasuu kaudu tänini edasi antud Tel Avivi saatest. Hilisema põlve rahvale oli arusaamatu, kuidas jumal võis lasta hukkuda omale meelepärase kuninga Joosija. Rahvas seadis üleria ta poegi kuningaks kuid see Joosija poegi meeldinud vaaraole, ta lasi selle vangi viia Egiptusse ja paneb selle asemele gruusia teise bueno ja ristiks selle ümber jooja kiimiks. Et näidata, tema on selle uue häda kuninga isa. Nüüdne kuningas joojakim sõltub täiesti varast. Joe's ja surm panin kindlasti rahva kahtlema. Kas see Josja ikka oli vaga olnut ja jumalale meelepärane. Ja nad hakkasid tasa hiljukesi paganausule mööndusi tegema oma maad. Pole imestada, et, Pärast diste põlvkondade arvates ei teinud seda, mis oli jumalale meele ära ta saanudki seda teha. Ja niisugune oli siis. Olukord kuigi Jeremy ja peab jätkama häda kuulutamist. Jelena raamatu seitsmendas peatükis kirjutatakse, nõnda ütleb vägede issand Iisraeli jumal, pange oma põletamise ohvrit oma tappa ohvritele kõrvale ja sööge nende liha. Sest mina ei ole rääkinud tee vanematega ega ole käskinud neid sel päeval, kui ma Egiptuse maalt ära tõin, põletamis tapaohvreid tuua. Seda andma, neile rääkinud, kid ütelnud. Kuulge minu häält, siis olen ma teie jumal. Teie saate mulle rahvaks ja käige kõigi teede pääl, mis mina teile käsil. Et ei võiks olla põli oma kodumaal. Aga nad ei võtnud seda kuulda. Niisuguse hävitava otsuse annab Hiiumaad. Illar järgneb kõigest sellest, et Jeremiah hinda avalikku vabadust ei ohvrit ega lootust templile. Ega templi austamist puutumata paigana. Ta aitab, et need on jumala tahtmisega. Vastuoluks selle eituse sisu me ei ela praegu enam. Oma südames läbi nii sügavasti ja kuulmatuna kui järjemja kaasaegset erinäoline rahvas. Need kohkusid seda Jeremija kuulutust kuuldes. Nagu praegused Vagati inimesed, seal oleks saanud kuulda, et see, mis te oma kirikutes teete kodudes, teete. Et see ei ole jumala meelepäraselt, me jumal ei ole seda teile üldse käski. Mõõdeti väliselt inimese vabadust ohvrite arvuga ja sagedusega nagu laevu, mõõdetakse korraliku eluga kirikus käimisega. Ja austusega kõige ammu olnu vastu meie vabadust. Jeremy eitab seda. Toetuse ja tapaohvreid ja suitsutamise ohvreid. Ei ole vaja, võiks öelda, ta tahab nende asemel korralikku elu, nagu tahtsid teisedki prohvetit. Aga see ühe vana testamendi teadlaste rühma väike on enam kui kahtlane. Kindel olla. Prohvet pole esijoones mitte kõlbluse apostel. Tan jumala saadik. Tema ülesanne pole viia inimesi kõlbeliselt elule vaid tema ülesanne on tuua inimesi jumala lähedal. Ja kui siis kõneldakse kõlblusest ja heidetakse Etti inimestele eksimisi kõlbluse vastu. Siis nad ei pea kõlblust elavaks suuruseks. Sest tõeliselt vaga inimene ei ela mitte Kõllusest väga inimese elu on iseenesest kõlbeline. Kõlbluse suhtes peened nõuded on prohvetite võõrad, et on ainult üks nõue, pöördu, pööra ümber kurjalt teelt ja püsijumala lähedal. Või poiste imelik, et Jeremy arvas, et neil, kes kuulevad ja kuulavat jumalat läheb hästi siinses maailmas. See pole enam imelik, kui meenutame, et juuda rahvas vähemalt enne vangipõlve ei uskunud igavest elu. Ning kooli loomulikum kõigist loomulikest asjust, et inimene midagi teab selles elus jumala käest saama. Selle eest, et ta jumalat kuulenud, et ta jumalale kuuled kasso. Ta peab saama midagi niisugust, et ta saab oma eluga rahul olla, et see temale meeldib. Mugav on, häda võib rõõmus olla, õnnelik olla. Me oleme harjunud vähemalt avalikult mõtlema teisiti sest bee tunneme end murdosana maailmast. Idamaal aga oli igal paga õigus end pidada väikeseks maailma, kes kuuseks. Ja terve rahvas oligi Jeremy Kurin seepärast, et ta kadu kuulutas templile. Arvatakse, et usk tempi paratamatuse püsinisse. Rahvast julgustaks kuid see oli nõnda kergelt ütelda. Väline moraal. Ja ei olnud sisemist jõudu. Ja me saamegi lugeda kuidas asjad tegelikult olitsioon Jeremija raamatu seitsmeteistkümnendast peatükist. Mõned read. Junda patt on kirjutatud raudsule, aga ilmselt siis jumalaraamatusse teema Ongi keravikuga. See on lõigatud nende südamelaua pääle, nende südamed tasapinna pääle ja teealtarit põlvede pääle. Nagu nende pojad meelde tuletavad nende altareid ja nende puusambaid haljaste puude juures ison kõrgete kelkudega. Nii on see otsus. Nii on see arusaam. Tegelikust olukorrast ja Jeremija jääb siinjuures üksi. Sündmusel ka jumalale kuuletumisel. Jumala poole pöördumisel on oma aeg. Kuid Jeline nuritsed. Jeremiah nuriseb, et rahvas ei ole tabanud õiget aega ja toob ettetoonekure. Kaheksandast tükist toonekurg taeval teab oma seatud aeg, tähendab, millal ta saabub, millal ta pesade, mida ta lahkub. Ja turtel tuvike ja pääsukad panevad tähele oma tulemise aega. Aga minu rahvas ei taipa seda. Nad ei tee seda, mis on kohus. Minu ees ütleb issand. Niisuguse valjuhinnangu annab Jeremija. Ta annab selle jumala nimel. Rändlinnud teavad loomus Uniliselt, millal nad peavad tulema, millal minema. Sama Jeremy oletab inimesest, et inimene teab iseendast. Seda ainult. Sest et inimene sellest peaks ta taipama. Jumalal seadmisi. On võimata, et linnud unustaksid kummad aia. Kuid inimese juures see võimatu on sündinud, nad on unustanud ja ei tea enam. Oi, kolla kõrbes elades nad teadsid ja pidasid jumala seadmisi. Teadsid, mis on kohus ja õige ja mis neil tuleb teha. Seisu ülevaade inimese loomusele on Jeremija omane. Ta esineb veel hiljem ja paljudel kohtadel. Sellest väljudes aga järgneb, et järemja püüd pole saada. Et inimesed endid oma kätega hakkaksid parandama ta tahab saavutada seda. Olukorda, mida, milles kord oldi eladki, kuis jumalaga käitus koos kõrbeteed seal templikõne ja see vihastas preestreid rahvast. Neil polnud võimalusi Jeremy Ale kätte tasuda, seepärast nad ostavad ära Jeremija sugulased anatotist et need paneksid niisuguses sündmata prohvetid toidu sekka. Mört. Jeremija saab sellest teada. Arvas, et jumal talle, selle on teada, on ta vihane. Ta ei ole teeskleja. Ja ta ähvardab kurje kurjategijaid ja kurja kavatse. Tapole silmad. Keetikirjateener. Ta polnud veel nii tark, eks, et oleks osanud oma mõtteid rõivastada. Kuidagi teisiti. Tal pole põhjust varjata oma kättemaksumõtteid. Ta jätkab oma tegemisi, mis preester konda ja rahvast pahandavad, rohkem ostabki ahvee käsul savikruusi, võtab kaasa mõned rahvavanemat ja preestrid ja läheb ja viskab selle kruusi linna ava ärava ees puruks. Mis see tähendab, see tähendab seda. Et nõnda jumal viskab puruks juuda Juuda riisi tema linna, tema templi. See ei ole mitte nõnda, et Jeremija nagu proovib seda, vaid selle mõte on selles, et nõnda toimib. Jumal, kui juba sümboolne tegu on ette tehtud. Sellel on maagiline mõju. Hukatust tuleb nüüd paratamatult. Nagu Vee valamine põudse maa peale toob vihma paneb vihma sadama. Nii Jeremy ja ütleb see tempel, see linn, Kasena häll. Jeremija teab kindlasti nüüd, et jah, v? Ilma kauplemata teeb Jeruusalemma kini varemeks šaakalite koopaks. Klopi Uuda linnat maani, lõpetab elanikud rahvale, joodab viimastavad koirohtu. Ning siis pillutatud laiali senitundmatute rahvaste sekka ja saadab mõõga nendele järg. Kuni naat otsa saavat. Niisugune, see on. Tulevik on nüüd justkui vaimulikult seatud ja siin ei ole enam millegagi endid vabandada, siin ei aitaks isegi rahva pöördumine. Pole teada, kas see vaade Jeremiah oli lõplik on hästi tõena, Olik. Eto mai manitseb neid ühtelugu ja palub, et rahvas siiski veel pööraks nagu viimsel hetkel. Ja sellest on kirjas kolmeteistkümnendas peatükis. Kuulge ja kuulatage, ärge olge kõrgemeelset, seest issand, räägi. Andke au issandale oma jumalale, enne kui pimeni. Enne kui teie jalad tõukavad vastu hämarikumägesid. Ja teie ootatel siis Valgust. Aga jumal paneb selle surmavarjuks ja pilkases pimeduses kaks niisugust viimse hetke pöördumist. Ometi Jeremija veel oota. Võtab seda, aga rahvas ei tule sellega toime. Ei ole kujuteldav, lõhki kism duma eluga inimest kui prohveti elu. Sest tema peab kuulutama, tundes endast käsku, selleks. Ta peab kuulutama õnnetust, mida ta ei taha, kas, ja ta teab, et kõik on lootusetu ots tuleb ja ei aita mangumine ega palumine. Kes pimedana sööstab, hukatakse, see jõuab hukatusse. Seda ei saa enam takistada OPEC ja kõige selle aja jooksma sinna sinna asjatult asjatult. Jumala vägi jumala nõudlikkus lasub prohvetit nagu needmine. Ta peab elu oma eluga andma kujutluse sellest, mis sünnib pealseid järverahvana. Ta ei tohi abielluda, et minna rõõmsate hulka. Ega kurbade hulka. See peab tähendama, et nagu Jeremy lapsitu, nii varsti kõik juuda, rahvas jäävad lapsituteks. Rahva saab väga peagi otsa. Nad surevad, suured väikesed, rikkad ja kehvat, keegi leina nyyd selleski on jälle nii, et Jeremiah ei suutnud elada teisiti kui üksiku inimesena. Kuigi ta oleks teisiti tahtnud selles mitte suutmises. Ta tunneb jumala ranget sundi, mis ei lase toimida teda nii nagu teised inimesed. Ta peab oma isikus tooma hukatuse tervele maale ning seepärast kõik inimesed kannavad tema peale viha ja neavad teda. Ometi iga häda puhul ta enda terveni vastu heitnud jumalale nagu kaitseks et seda õnnetust ära hoida. Kõik pilkavad teda, sest ta hukkamineku kuulutuste täitumise kindlaks seadnud. Ja rahva arvates hukatus juba viibik Nad pilkavad teda. Ta seisab inimeste eest, nagu pettis prohvet. Ta peaks meeleldi ootama hukatust. Palume, et see varem tuleks. Aga ta palub, et tema seemet ei täituks. Tal pole muud öelda, kui et see pole kunagi olnud tema enda, so vait. Jumal on tahtnud seda, et rahvas on lahkunud jumalast ja ei ole kasutanud seda aega, kui jumal neid armuga on juhtinud. Ja siis ta hakkab riidlema jumalaga. Ta ütleb, jumal, saad, naera võrgutanud, mõni teinud tunniks terve rahva ees. Tema vastased teadis, et kuningas ja preestrid teda vihkavad, saadavat ta lähedusse spioone, kes peavad üles märkima iga sõna, millest oleks võimalik kinni hakata. Ja ütelda, et Jeremy ja on kehtiva riigikorra vastane. Või kõneleb midagi niisugust, mida jumala käsk keelab ja karistab. Niisuguse raske olukorra on järemja raamat neile nüüd aastatuhandete tagant veel meelde tuletanud. See olukord võib tabada iga rahvast kes on jumala maha jätnud. Ja kes siis lootusetult peab hävima, me teame, aastatuhandete vältel on paljud paljud rahvat hävinud, uued tund kujunenud Uuetul Tull. 20. peatükk on omal kombel huvitav Jeremija raamatus ja Reijo Jeremija meeleheidet. Olgu neetud see päev, mil ma olen sündinud. See päev päev mil mu ema on mu ilmale toonud. Ärgu olgu see päev õnnistatud. Neetud, olgu mees, kes ma usa isada tõi oma meelest sõnumi et olnud poeg sündinud. Ja et ta arvas, et seal rõõmustab Mees, olgu kui linnat issand, on kummutanud ja hävita ja niite kahetsenud. Ja tema kuulgu kisendamist hommikul. Ja hädakisa lõuna ajal. Kahju, et jumal ei surmanud mind emaihus. Ja mu päevad peavad lõppema häbis. Nõnda on neetud Jeremija oma sünnipäeva. Jumal ei ütle selle kohta muud, kui et Jeremiah, nõnda taganeb ise ka jumalast. Alles siis, kui Jeremija temaga enam ei jonni ta saab uuesti jumala suuks, ta ei tohi laskuda rahva tasemele preestelt edasemalega, kuninga tasemele ega tunda, et ta on üks nendest. Siis talle ei tähenda see midagi, kuidas nad elavad. Saabuva õnnetuse koidikul veel õnnelikult ja rõõmus teda säravat ja pilkavat rahvas peab pöörama jumala poole. Ja mitte jumal rahva poolele. Rahvas peab pöörama prohveti poole ja mitte prohvet rahva poole. Siis kõik, mis nad on teha võtnud ei ulataks enam Jeremiiani. Sest jumal seisab järjemja kaitseks, nagu kyll. Kõik nooled põrkavad tagasi. Jumala sõnas, hakkaks jälle vägevaks tema sees nagu tuuli. Sest ta ei suuda elada ilma selle tuleta ilma oma jumalata. Ning ta läheb jälle ülema röövlitesooga kes vist kunagi pole olnud isegi gruusia reformide poolt vaid neid on käsitaks nagu ülemuse korraldust, mida tuleb täita aga võrdlemisi väikese vaevaga ja pealiskaudselt. Rahva hulka tulevat ebausule. Kuningate hari Astart Isdari Isise usk mis piibli meelest tundub nurjatu olevat, kummardatakse taevatähti katustel. Lapsi tuuakse tule ohvriks. Paganausu jumalatele, võib-olla ka anniks paganausu jumalatele, sest see sõna v ei piir, võib tähendada. Nii seda. Et ohverdatakse, tuuakse ohver. Ja ennast puhastatakse nagu eestlased, hüppavad jaanipäeval läbi, tule ennast puhastada. Aga kas nõnda saab puhtaks? Jumala ees? See on Jeremy ja raske probleem. Ja prohvetlusest kurd saaksime teha kokkuvõte. Siis me võime küll nimetada seda kõige suurema õnnetuse prohvet kõige suuremaks prohvetiks üldse. Me nõnda saame süveneda prohveti paratamatus tematraadikasse tema lootusetus. Maasing kirjutab oma raamatu, pääses Jeremy Ast. Jeremy ja kuulutus täitub. Taigoople enam sellega nagu oleks teinud vaga vaid ta tunneb kaasa oma õnnetule rahvale teades, et need, kes on jäänud veel ellu, langevad mõõga poolt rahvale. See sündmus mõjub hoopis teisiti. Nad arvavad, et nüüd on olnud karistus käes. Ja prohveti ennut tused on nende juures täitunud. Aga nemad on teistest olnud paremad. Pääsia Ado Laulult jumala sellepärast, et ja õiget aga vangi viidud ja tapetud olnud a- väärtuslik osa rahvast. Seosk soodustas. Tõusiklust. Inimesega kelkimist. Ja jõudis haritipule härra viidute asemele astuvat nende senised imetlejad Kadetsia alamlade rahvast. Tulevat. Üksikute kalduva või Aabeli sõbralikult juhilt, kes ka pole kindlat, ei oma rahvale tabelile vaid tahavad ise nautida veel järelejäänud lühikest elu. Jelena senised sõbrad ja toetajad on viidud paadenisse. Nüüd ta peab istuma maale jäänud vaenlaste seas kes on rüüstanud linna, mida pabelased pele jõudnud küllalt rüüstata. Ja ta teab, et ida pool kuskil kaugel maailma ääres on hulk vange tema vendi ja õdesid. Ja saavad seal pisaraid ja tema siin valab pisaraid. Ta teab, et noor kuningas, kes ametisse on pandud ei ole suurem asi. Ta hoiatab, et nad ei oleks egiptuse sõbralikult ja ei hakkaks siin oma õigust ajama, et nad alanduksid Paabeli kuninga ees kes on ju lõpuks jumala poolt saadetud karistaja. Aga seda ei tule. Nad hakkavad mässama. Vaatamata Jeremija hoiatusele. Ja kui karistus Aabelist kohale jõuab, siis nad põgenevad Egiptusse. Ja kõige raskem Nad võtavad Jeremija kaas. Me ei tea täpselt media ligilähedaseltki kuidas kujunes Jeremija saatus Egiptuses. Kuid me mõistame, et ta säält ei tule enam tagasi. Ta on seal ilmselt täiesti hävinud. Niisugune on Jeremy olukord. Ja ei ole Kütuse tummad olukorda, kui see on olnud prohvet Jeremija. Kuulajatest keegi oleks huvitatud siis leiab raamatukogudest 900 33. aastal välja antud raamatupoest Uku Maasing anatuti prohvet. On ka minevasse välja antud Masingu kogutud teoste raamatu keses vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Ja asi on möödunud aastal ilmunud Tartus, seda nii raamatukauplustes veel kui raamatukogudes. Kui seda suudaksime läbi lugeda, siis tasuks meid veel kord vaadelda Jeremiat hakata mõistma prohveteid põhjalikumalt. Meie ise elame nagu vana Iisraeli, nagu vanajuuda rahvas. Mäeserval ja meie juures võivad need asjad kõik veel juhtuda. Küll on hea, kui me piiblist oleme midagi õppinud. Ja kui külon hea, kui meil on siis millestki kinni hakata, millestki nii kindlast, nagu on pühakiri. Raadio seitse millest rääkisime täna siis kolme tunnilises raadio seitsmeprogrammis. Meie esimeses tunnis oli kavas teine saade sarjast piibel. Juhatajaks oli taas vana testamendi professor Evald Saag. Piibli teemal jätkame loomulikult ka järgmisel reedel. Kell 23 oli külas meil abipraost Jüri kirikuõpetaja doktor kirurg Jüri Raudsepp ja me alustasime sarja Piiblimeditsiin. Samal teemal Piiblimeditsiin jätkame reedel, üheksandal detsembril. Ja peale südaööd. Täna rääkis meile vana testamendi professor Evald Saag prohvet järemiiast. Ka prohvetite sari jätkub järgmisel reedel. Järgmisel reedel kell 23 on aga stuudios roomakatoliku kiriku Tallinna Peeter-Pauli koguduse preester Rein õunapuu. Ja seekord on meil teemaks, keda me teenime. Tund aega on temaga kavas saade ja selle tunni aja sees on meil avatud ka telefon neli kolm neli kaks seitse üheksa issand raadio seitsme otsesaadete telefon olnud läbi aasta. Kui teil on küsimusi, ettepanekuid ja soove meie saadete osas, siis võite meile ikka ja jälle kirjutada. E-null null, 90, Tallinn. Postkast 33 96. E-null null, 90, Tallinn, postkast 33 96. Ja veel mõnel nädalal, ilmsesti on meil ka telefoninumbrid ehk muutumas on meie stuudio number neli, kolm, neli, kolm, kolm, kuus, kus te saate, räägita meie toimetajatega ja sedaviisi teha oma ettepanekuid. Tänane saatejuht oli Ene Pilliroog. Ma soovin teile kaunist rahulikku ööd ja ilusathomset päeva teie kodudes.