Kõige pikemalt tema prohveti nagu palgelisi algupäraseid sõnu, ümberjutustused. Kõige rohkem on neid järje Miia Ja teda peetaksegi tänapäevaprohveti uurijate poolt. Iisraeli peaprohvetiks sündinud anatotis ühes väikeses külas, seitse kilomeetrit Jeruusalemmast kirdes. Tema isa elab, perekond elab seal, sugulased elavad seal, nad on vahest juba põlvest põlve, seal elan, neid on kunagi välja saadetud sinna Jeruusalemmast. Ja isa käib igal kuul ühe nädala Jeruusalemmas templis preestritalitusi tegemas. Seal lähedal on kahe musse templi varemed. Siilo ja Peeteli varemed. Ta liigub. Laialt ümber sealses maastikus. On põuaaldis ja alati on rahvas mures või vihthyybit. Siis tuleb hädad, nälg ja nii edasi. Üks arvamine on niisugune, et kutsus Jeremija prohvetiks noorena. Kuningas Joosija 13. valitsus aastal. Niisiis aastal 626 Kassonseni. Jeremy ja eluloo kohta on väga palju andmeid. Kutsumise kohta võib öelda nõnda. Et jumal on kutsunud Jeremija prohvetiks juba emaihus Tans sündinud prohvet. Ja tema elu ja hobuse kohta on meil kaks eestikeelset raamatut olemas. Uku Masingu raamat alatioti prohvet 1934. Teine trükk 1993. Nii-ütelda möödunud aastal Masingu koguteoses vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt, seda ADO raamatukauplustest ja teoloogide käest ja kirikuõpetajate käest. Ta on kõigile kättesaadav. Peale selle, siis vana testamendi sissejuhatus. Selle raamatu juurde tuleme ka teises seoses. See on ka eesti keeles olemas. Kuidas siis võiksime näha Prohvet Jeremija, et tema lapsepõlvest peale on väike poiss? Oli käinud Jeruusalemmas, kus käis isa ühe nädala kuus oma preestriülesandeid täitmas. Ta märkas seda, et Jeruusalemma linnad tänavatelt ajab tolm üles. Tuul puhub ja kollane tolm tõuseb. Ja kõik paistab nagu läbi kollase. See ei ole hea märk idamaalase meelest. Tookohast oli olnud roheliste puude all. Ja läks jälle nädala möödudes isa tagasi, läks sinna tagasi. Roheliste puude allmaarahvas kummardas. Rahvas oli jäänud oma kohalikude jumaluste juurde. Rahvas palvetas seal, et issand, annaks vihma, et issand, halasta, hakkas, Muidugi esivanemad olid kunagi ammu sündinud kõrbes hoiatanud seal kitsi ja lambaid ja võidelnud kaevude pärast. Kui praegu ei saa karjadega seal peatada. Kari tahab juua. Nad olid matkanud paigast paika ja otsinud tõotuse maad. Teadmine, et jumal oli neile tõotanud maa päriskodumaa, nagu meil Eestis siin Läänemere kaldal. Esivamate manemate jumal polikõrbes elamut, liivatuisus ja tulemägedest. Aga nad tahtsid vaikset turvalist maad. Ja meil on säilinud Jeremija nägemus. Jumal ütleb temale, mineja hüüa Jeruusalemma rahva kõrvadesse sedamoodi. Nõnda ütleb issand, mäletan sind su nooruses. Suklenaduses Ma mäletan su mõrsja põlve armastust, kui sa käisid minu kõrval kõrbes maal niisum külvamat kündmata. Iisrael oli püha jumalale ja tema saagi esimene vili, kõik, kes teda ta siit süüa või mulda need käid, hätta õnnetuse saatis, issand nende pääl. Kuulge, issanda sõna Jaakobi koda nüüd ja kõik Iisraeli suguvõsad. Nõnda ütleb issand, mis üleannetust on teie vanemad minust leidnud, et nemad on minust kaugenenud, minust taandunud, läinud udu või auru järele. Jaan ise auruks andnud. Nad ei ole ütelnud, kus on issand, seal meid on palju seal olema turvaliselt, tema on ju meid ka egiptuse maalt üles toonud. Ta on käitunud meid kõrbes, rohtlaane ja kuristiku temaal põlendikul surmavarjude maal, maal, kust keegi läbi ei käi, kus ei ela inimesi jamale ja neid toonud siiamaale tema viljast ja ta hüljest sööma. Aga teie olete tulnud ja minu maa ropuks teinud ning päris suusajälitamiseks. Preester ei ütelnud. Ei küsinud, kus on issand. Ja seaduse käsitaat ei tundnud mind. Harjased on minu vastu astunud seadusest kõrvale. Karjaste all mõtleb pühakiri, valitsejaid, kuningat, suguharude sugukondade päevikuid. Prohvetid on paali tõttu. Prohveti kombel rääkinud, mina ei ole seda ütelnud, mis nemad räägivad. Seepärast tahan ma teiega veel riielda. Lausub issand. Ja teie laste ja lastelastega tan mas viielda. Ja tõepoolest, see on väga ajatu kuulutus. Jeremy ja meil on Jeremy aega tagasi 2000 502600 aastat. Ja ikka riidleb jumal Iisraeliga. Praegu nad toovad rahu teha. Aga nende üleaedsed piiritagused tapavad neid. Tol ajal käsib jumal kuulutada Iisraelile. Käige siiskikides aaret läbi ja vaadake. Ja lähetage keetari maale oma saadikut pange hästi tähele ning vaadake, kas seesugust mujal toimunut. Kas on keegi jätnud oma jumalaid maha kui nende jumalat neid hoidnud? Kas ükski rahvas on oma jumalaid vahetanud? Või et need ei olegi jumalat. Aga minu rahvas on minu vahetunud. Niisuguse usu vastu, mis ei anna jõudu taevat Judisevat. Seepärast jahmatage. Lausub Jehoova, sest mu rahvas kaks kurja teinud ta on minu elulätte maha jätnud enestele kaevanud, kaljus raiunud, kaevusid mis ei pea vett ja kus ei ole vett. Kas ma olen Iisraeli orjaks teinud? Kas ta on orjalaps? Mispärast on ta saanud nüüd riisutavaks, mis pärast nüüd teised rahvad teda risuga tema vastu mölgavat nõub, noored lõukoerad, need teevad häält ja jätavad tema maa hirmude maaks. Ta linnad on põlema süüdatud. Nii et keegi seal ei ela. Eks sa tee seda enesele, et sa oled maha jätnud issanda oma jumala sel ajal. Kui ta käitas sind tee peal. Sinu kurjus karistab sind, ütleb jumal ja su taandumine, noomilgusin tõrelgusinuga. Õpi tundma ja näe, et on kurja kibe. Kui sa issanda oma jumala maa teatajat. Ja sinus ei ole hirmu minu ees, lausub issand vägede lihtsalt. Niimoodi on säilinud üks. Jeremija kirjutis, see on laulu kujul enamus Jeremija raamatust ongi laulu kujul ja lauludena pääst lauldavate laulu täna ongi tema rahvasuus säilimine. Ka siin tõotuse maal olid teised rahvat käinud, neid riisumas, ütleb eelmine laus. Jutustati, et alles mõnikümmend aastat tagasi oli Assurd neilt nõudnud sõdureid. Assur oli tulnud põhjast vallutanud põhja ringi ja sisenenud juudamaale ja nõudnud sõdureid toda, et siis minna egiptuse vast. Ja ta mobiliseeris sealt oma sõjaväge. Need läksid ja ei tulnud enam tagasi. Nii on vanemat jutustanud Jeremiah. Milles suunas mis otseselt otseses mõttes oli rahvas või kuningast teinud. Isa ütles Jeremy jale, et kuningas manasse oli lahkunud oma isa Joosija kommetest ja oli hakanud kummardama kahe jõe maa suur kuningat. Kauges idas ja maas suur niigut kandsid sääseid rõivaid ja olid ajakohased nagu meie, Eesti praegused suurnibud ka moes, teatu domineerima lääne muud. Midagi ei ole nagu omapärast. Hiljutises raadiosaates anti mõista, et rahvarõivaste aeg hakkab läbi saama. Teemediaadis juba seda ta teadis, et manasse poja tapsid Jeruusalemma õukondlaset. Et kuningaid, valitsusi vahetati meelevaldselt nõu pidamata jumalaga. Et õukondlased tahtsid ilma jumala tahtmised vastu hakata. Assurupal pani Balile Egiptuse abiga. Ometi on midagi tervet. Maarahvas tahab elada rahus süüa oma õlikooke sibulat ja juua oma viinapuu viina. Ega selleski ei ole midagi vaimukat. Midagi kultuurset, nagu praegu üteldakse. Põhjariik oli hävinud. Ta oli hävinud seepärast, et oli taandunud jumalast. Aga lõunariit, GRU, Jeremy ja väike kodumaa on alles. Keemia hakkas nägema, et tema kodumaa juuda pole parem, kui oli olnud iis kael, mis oli hävinud. See oli talle jutustanud, mida jumal tahab. Ja nii ta jumal põlgab. See oli talle selgeks saanud. Ta oli alles poisike ja kartis tulevikku. Sest ta nägi, et väga palju käidi nendel teedel, mida jumal põlgas. Jeremija teadis, et jumal olevat tema valinud ema ajus prohvetiks. Ta ei olnud kunagi saanud loota mõnda teist elukutset. Komiteed preestri elukutselt nagu oli tema isal oli olnud juba põlvest põlve aastasadasid tema esivanem. Kuid jumala kõrval ka võõraid jumalaid. Inimesed elasid rahulikult igapäevast elu. Tavalised maarahva inimesed, nad pügasid oma lambaid, kasvatasid nisu, korjasid viinamarju, soolasid datleid ja suurtel pühadel olitatu rõõmsat jumala ees. Ja rõõmustasid omased. Jeremija teadis, et temast ei tule preestrit. Võib-olla oli tal sellest kahju sest jumal oli valinud tema prohvet kas ja prohveti kutse? Raske, see nõuab terve elu. Jumala hääl tuletas temale seda korduvalt meelde. Tema prohvet. Jeremija hakkab vast. Oi issand jah, v vaata, ma ei oska rääkida, olen veel noor. Esimeses peatükis. Jumal ütleb. Ütle, et sa oled noor. Mine. Sa oled minu poolt valitud, prohvetiks. Peab hakkama õpetama vanu preestreid, kuningat, rahvast, toimima prohvetiina, mitte ainult oma rahva juures. Ta peab toimima prohveti kogu maailma ulatuses. Ta on ainus prohvet Kellel on see kohustus juba tema raamatu esimestest lehtedest peale? Selles mõttes on Jeremija suur prohvet. Ka meil hakkavad liikuma mõtet siin Eestimaal et ka meil ei ole kohustusi ainult oma rahva osas. Vaid terve uskliku läänemaailma osas et meiegi peame olema nagu müür jumalatusele vastu kurjale vastu. Muidugi Jeremy ei tohi kõnelda omi mõtteid. See on tol ajal selgem kui praegu praegu sagedasti vaimustu takse. Kellel on oma mõtet, tahetakse leida mõnesse ettevõttesse ka mõnesse kultuurilised võttesse, ülikooli professoriks, näiteks inimest, kellel on omad mõtet, originaal reaalset mõtet. Aga v oska nõuda sinna inimest? Kes vahendaks meile jumala tahtmist? Kui Jeremija vahendab meile jumala tahtmist, kui keegi meie seas vahendaks meile jumala tahtmist siis on sellel sõnal Siis teostub, see teostub, öeldaks. Mõni kuulutus teostub kohe, Jeremy mõistab seda. Mõni sajandite pani aastatuhandete pärast. Jumal teab seda. Jumal teab, millal on ühele või teisele toimumisele õige aeg. Kui Jeremija kuulutab õnnetust, siis kindlasti tuule. Nii valus kui see ka temal ei ole. Kui ta kuulutab õnne, siis tuleb ka õnn. Võtame mõned näited raamatu algusest. Esimesest peatükist, 11.-st salmist. Seon vahest, Jeremija esimene otsene nägemus. Jumal küsib, mida sa näed, Jeremija? Ma näen mandlipuuoksa Sa oled õieti näinud, ütleb jumal. Mandlipuuoks on heebrea jäljes Shakeed. Ja sellest laulusõna millest see raamat siin kirjutab, on mõeldud nõnda. Ma olen valvas šokeed oma sõna tegema teoks, ütleb jumal. Jumal näitab talle mandlipuuoksa. Ja Jeremija mõistab et jumal on nüüd hakanud tegema oma kuulutust teoks. Kuulutust, mis karistab? Seda esiteks seda märkab Jeremija. Aga eks ta südames ole ka lootus, et talle ehk kolm võimalus vanast pääst kuulutada ka neid sõnu. Mis räägivad parematest aegadest ja et jumal ka neid on tegemas teoks. Šokeed etaan kohe valvab. Kui aeg saabub teostops, midagi hääd. See kannab prohvet väga raske kanda. Ainult hukatuse kuulutaja koorma. Teine nägemus, mida sa näed, küsib jumal. Ma näen keevat sulatusanumat. Metalli sulatati. Savi Kauliini anumates. Sellele ahjule tehakse alla. Sa näed õieti Jeremy ja põhja poolt tuleb õnnetus, ütleb jumal. Jeremija on näinud seda, mis veel ei ole alanud mille eest ei ole veel märkigi. Kuid see juba hakkab toimuma. Ja seda kõike kirjutas Uku Masing teatud mõttes ka nagu uue hoiatuseks eestlastele 1934. aastal, kui esimesed märgid olid olemas juba et tolleaegne Low, Nõukogude Liit hakkab arveid õiendama sakslasega, et ta tahab piirid kokku saada, et saaks kakesta. Kuigi ta ise peksa sai, aga. Nii oli see Uku Masingu kirjelduse siin ka trükiviga. Tuli tuleb põhjakaarest, kus ja v elab. Siin on jäetud kolm sõna vahele. Ma loen selle lause uuesti. Nii nagu ta käsikirjas oli. Tuli tuleb põhjakaarest, kus ja vee poolt saadetav õnnetuskena-d ei elase, vaid õnnetuse. Meie õnnetus tuli idakaarest ja see viga korratakse ka teises trükis. Tolleaegne Tokyos 34. aasta alati prohveti on kirjutatud usuteaduse ajakirja lisana. Ja Ma olin seal ka selle ajakirja osas korrektoroga, raamatu, kus on trükikoja kuidagi hea teinud. Ja meie ei ole tänapäevani meel veel mõistnud, et seal on viga ja ei ela põhjas põhjast tulevad õnnetused ka v peab elama meie juureks. See oleks nüüd nagu esimene lühike sissevaade esimene lühike sissevaade prohvet Jeremija tegevuse algusesse. Ja see kõik paneb Jeremy elama nõbu palavikus. Ärivad. Ta on mõnes mõttes nagu hirmu. Ta näeb vaenlaste salku oma ees, kes veel ei ole kohale jõudnud kuidas toimuvad kõik need vaimset vaevamise ja tapmised. Ta näeb sõja välja siit ja mis tõepoolest varsti tulevat. Ta näeb kärbeste karju palaval maal nende langenute peal kes nõnda peavad põrmuks saama. Väga raskelt õnnetused ei lõpe ühe lainega. Õnnetused tulevad idast lainetena. Ja need lained ei ole lõppenud. 2500 aastat. Seal on veel Venemaa, seal on veel Muhameetlus, seal on hiina. Millal lõppevad need lainet millal saaksime Meie eestlased, väike rahvas nagu iisraellased käia oma jumalaga kõrbes ja keelaadiste vihmade ajal. Nautida kõrbe õitsemist? Küll seda tahaks. Ja sellele kõigele nagus ergutab meid, nagu kutsub meid prohveti raamat, poliitilised sündmused välises maailmas, Pole prohveti ele kunagi olnud tähtsat ja erutavat. Nii nagu paljud teadlased seni ekslikult on arvanud. Prohvet jälgi prohvet kuulutab inimese ja jumala rahva jumalaks seost selle lähedust või kaugust. Selle kuulutamiseks Jeremy ja seab nüüd ennast valmis. Ja kunagi edaspidi saab ta ülesande kuulutada rahulikke päevi mis aeg-ajalt tulevat. Ja nagu puhkus ja kaste. Boutsel. Saakko kuulutada seda, mida vastas, et ei saa alistada. Aga praegu peata kuulutama jumala viha mis sõnakuulmatuse pärast hävitab. Kuningate ühikute ja preestrite. Ja rahva rumalust. Ta tunneb ka oma sugulaste kavatsusi. Nad taovad tema tapaseks ta oma perekonnale häbi teinud, prohvetiks hakanud. Ta on hakanud ministrite erakonna juhtide ja valitsevate rühmituste vastu sattunud nendegi vaenu alla. Jeremy tunneb nüüd, et prohvet olla tähendab olla lindprii keda voivad kõik teotada, pilgata, igaüks vaip naerda tema üle. Mida rohkem. Järjemja seda kõike vihkab sest naerda prohveti üle tähendab naerda jumalat. Tal pole üksik olles rahul, sest kui inimesed Kui nad elavad nõnda, et meil midagi püha ei ole ja kui nad ka parajasti teda ei vaeva Kuulutatud jumala sõna tahetakse teha olematuks. Me teame hiljem kuningas. Prohvet keemia kirjat põleta ja Jeremy ja hakkab hiljem neid oma kirju taastama. Ta võib-olla, ent laulud täpselt tunnustanud, ta tuletab hoolega meelde neid sõnu jumala sõna peab olema täpne. Ja seda kõik sellepärast et tõepoolest kas või järgmiste järgmiste kuningateni ulataks prohvetit. Võtame. Niisugust mõtet? Prohvetit tuleb mõnikord mõttesse, et jumal ehk. Päästab? Selle rahva. Tulevad õnnetuste eest näiteks kolmas päädik, näen nukkidel kuuluks häält iisraellaste härdate palvete nutmist etno toonuma, tee kõverdanud ja issand jumal, unusta. Pöörake ümber. Taandunud lapsed, maralitsem teie taganemisega saadud haavat. Vaatame, tuleme sinu juurde, issand sina oled meie jumal. Ja veel edasi. Neljanda peatüki esimesest salmist, kui sa pöördud Iisraeli, siis saab, pöördus minu poole. Ja kui sa ära saadata oma lä ilusaid minu palge eest siis ma ei pane sind enam hulkuma. Ja siis vannuti, nii tõesti kui issand elab. Tões nagu kohus ja õigus ja paganad õnnistavad endid temaga ja kiitlevad temast, sest nõnda ütleb issand Juuda meestele Jeruusalemma rahvale. Künki enestele sööti ja ärge külvake Kibulitiste sekka. Töötage nagu põllumehed, andke endid issanda kätte parandada. Andke teada, Juudas ja kuulutage Jeruusalemmast neid, ütelge puhuge pasunat siin maal hüüdke suure häälega ning ütelge, koristage endid läkid kindlustatud linnadesse. Seal oleneb kindlat, tõstke lipp üles, Siioni poole. Kiirustage, ärge seiske niisama. Sest kui õnnetus tuleb põhja poolt ja suurmurdmine lõukoer tõuseb üles oma rägadikust ja paganate hukka tuleb. Lahku läheb välja oma paigast, sinu maad laastama ja linnalt raisatakse ära, nii et keegi seal ei ela. Pärast vöötage endid kotirõivastesse, tehke kaebust ning ulguge, sest issanda tulinev ja ei ole veel kõrvale pöördunud. Ja sel päeval toimub, et kuningas, süda ühikutes, süda, sula ja preestrit kardavad ja prohvetid hämmelduvat. Aga minagi, Glen, oi-oi, issand. Tõesti, sa oled üpris väga petnud seda rahvast ja Jeruusalemmas sedamoodi. Teile saab. Ulatab hingest saadik, sel ajal üteldakse sellele rahvale Jeruusalemmas. Kõrbemäenukkide põlendiku tuul on mu rahva tütre teemete tuulamiseks. Ja säilitamiseks mitte hea esile toonud, lisaks vaid kui kohturtsus. Seepärast mõtelge pöörata tõsiselt, et teie pääseksite nõnda on siis nagu positiivne küünist. Lootus Provetil, et rahvas parandab, aga külon, kas see prohveti raske ütelda, kui rahvassi, paranda ennast kas leitakse tee seast kedagi, ütleb jumal. Kas on seda kesteetmist kohus, kes otsib ustavust? Kui on, siis ma annan talle andeks. Ehk on küll, ehk paljud ütlevad nii, tõesti, kui issand elab. Siiski vannuvad nad pettust, issand, eks sinu silmad vaata ustavuse pääl. Sa oled neid peksnud ja nemad ei ole lobisenud. Sa oled nad lõpetanud. Janet, nad ei viitsinud karistust vastu võtta. Paranduseks. Natoloo palged kõvemaks teinud kui kalju. Ja nad ei viitsi ümber pöörata. Aga mina mõtlesin. Need on alati inimesed, need jõledad, sest nad ei tea, issanda teed, nad ei tunne südameis jumala ees, kohus on. Ma tahan otse pinna Suurnikude juurde ja nendega rääkida, sest nemad peaksid teadma jumala teed, jumalakombeid ja oma jumala kohut. Aga needsamad on ühtlasi pike katki murdnud, Juttavad lahti kiskunud ja jumalast enda lahti ütelnud. Niisuguses olukorras On nüüd Jeremija ja seod tema kuulutuse esimene pool. Selle kuulutuse varjus hakkavad sündmused arenema. Ja kahjuks jääb rahva pöördumine hiljaks. Kahjuks Jeruusalemm hävitatakse. Ja paabel lased õieti öelda, kaldu ulased juba peaks nii ajaloost täpsusega, ütlevad. Künnavad. Mahapõletatud Jeruusalemma ümber ja küllap vaat sinna soola pääle sinna kunagi sinna ei tuleks. Kui Jeremija tõsiselt võtta, siis lõpebki sellega jumala õnnistus. Jeruusalemm maale ja praegune Jeruusalemm, mis hiljem on sinna varemete pääle ehitatud. Sellele vahest ei olegi seesugust õnnistus, nagu oli vanal Jeruusalemma. Jeruusalemma vana nimi tähendab ju rahu, linn. Et Jeremy ja ajal sinna pääle külvatud sool on veel küllalt kibe. Ja palju peaks veel Iisrael Jeruusalemmas paluma, et temast saaks temale pealinn uuesti, nagu ta vanasti olnud. Praegu on della viiv ju me teame Iisraeli peale. See olekski minu meelest nagu eru Jeremija kuulutuse esimene pool ja järgmine kord püüaksime mõista tema kuulutuse teistpoolt, kui otseselt häda on juba käes. Kui ei ole see enam meenutus vaipa ähvardus nagu äikesepilve esimesed üristamised, esimesed välkude seal amise. Prohvet Jeremija rääkis meile vana testamendi professor Evald Saag. Samal teemal jätkame ka järgmisel reedel.