Oma uusaasta pöördumises nimetas peaminister Juhan Parts eelmist, 2000 kolmandat aastat nõudliku kodaniku aastaks. Eesti ühiskond ilmutab tõepoolest tugevnemise märke. Kui 90.-te aastate esimesel poolel väitis mõni poliitik, et ühiskond kui selline on vananenud narratiiv siis tänaseks on muutunud kodanikuühiskond, kolmas sektor ja sotsiaalne kapital sõnadeks, millega opereerib omaette astetes iga enesest lugupidav avaliku elu tegelane. Eile alustas Eesti mittetulundusühenduste ja sihtasutuste liit Toompea lossi valges saalis eelmise aasta parimaid kodanikuühendusi ja vabatahtlike valiku tegemine polnud kerge, sest Eestis on tõepoolest palju häid kodanikke, kes on koondunud tegusatesse ühendustesse, õigest missioonitundelist. Üksikisikutena tegutsevad omakasupüüdmatult kogukonna ja kogu Eesti ühiskonna huvides nagu näiteks sihtasutus proonarva mis kahe aasta jooksul on teinud palju Narva ajaloolise pärandi säilitamiseks ja jõudumööda taastamiseks. Prussakovi nimeline rattaühing, mis tõstis kodanikuühenduste tegevusmeetodina ausse avalikud aktsioonid ja meeleavaldused. Jaan Manitski, kes oma ettevõtlikkuse ja kunsti Metzeenusega on äratanud uuele elule Viinistu piirkonna. Või siis vabatahtlikud Elina Kaitila Tartumaad, Eneli Arusaar, Sindist, kellel ei ole kahju pühendada aega ja energiat kohalikku elu paremaks ja huvitavamaks muutmisele. Samas teame ju väga hästi ka seda, et eile Toompea lossis säranud ühiskonna päikeselise poole kõrval eksisteerib ka teine inimesed, kes ei võta vaevaks valimaski käia. Ei tunne huvi oma kodukoha hea käekäigu pärast, rääkimata vabatahtlikust kaasa aitamisest kogu ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamisse. Ühiskonnas toimivaid tendentse ei saa hinnata vaid kõhutunde põhjal. Eesti kodanikeühenduste küpsemist saame jälgida kahe nelja-aastase vahemiku järel läbiviidud küsitluse tulemustele tuginedes. Nimelt viidi läbi küsitlused nii Eesti mittetulundusorganisatsioonide esimesel konverentsil 99. aastal kui ka eelmisel sügisel kolmandal kodanikeühenduste konverentsil. Lisaks neile uuringutele saame üldise arvamuskliima jälgimiseks appi võtta ka samal perioodil läbi viidud arvamusküsitlused. Uuringu tulemused näitavad tõepoolest üldist kodanikuaktiivsuse ja nõudlikkuse kasvu vaadeldaval perioodil ning kodanikeühenduste organisatsioonilist ja sisulist tugevnemist. Eesti ühenduste vahel on tekkinud tihedad ja hästi toimivat koostöövõrgustikud, mis võimaldavad erinevate huvigruppide vajadusi paremini teadvustada ning jõulisemalt oma huvide eest välja astuda. Kodanikeühendustes nähaksegi eelkõige huvigruppide esindajaid avaliku poliitika mõjutamisel, kodanikualgatuse mobiliseerijaid ning demokraatlikke väärtuste hoidjaid ning kaitsjaid. Viimase kolme-nelja aasta jooksul on konverentsil osalenute meelest muutunud kõige enam paremuse poole. Kodanikuühenduste üldine väärtustamine meedias ja avalikkuse suhtumine. Paranenud on organisatsioonide koostöö ja liikmete informeeritus. Vähem nähakse positiivseid nihkeid kodanikuühenduste rahastamises ning nende suhetes ettevõtete ja riigiga. Rahapuudus on kolmandas sektoris endiselt probleemiks number üks kuid selle kõrval osatakse arengu võtit üha enam näha ka projektide sisulise kvaliteedi tõusus ja vabatahtlike ulatuslikumalt kasutamises. Oma organisatsiooni suhteid teiste kodanikuühenduste, kohaliku omavalitsuse ja kohaliku elanikkonnaga hindavad ühenduste esindajad valdavalt heaks ettevõtete ja riigiga rahuldavaks. On loogiline, et kodanikuühendused, esindades demokraatiat nii-öelda rohujuure tasandil suudavad esmalt korrastada just organisatsiooniliselt, et pärast seda hakata üha enam mõju avaldama kohaliku omavalitsuse tasandil seejärel jõuda välja juba kogu riiki mõjutavate otsustuste ja protsessideni. Praeguste trendide jätkumisel on mõeldamatu, et riiklikke otsuseid oleks tulevikus võimalik vastu võtta kodanikuühendusi ignoreerides. Praegu aga peetakse erakondade ja poliitikute mõju otsustusprotsessidele ülemäära suureks. Kodanikuühenduste esindajad peavad vajalikuks senisest märksa rohkem arvestada teadlaste, kodanikuühenduste endi ja ka avaliku arvamusega. Eile kodanikuühiskonna tippudele mälestusesemeid üle andes tsiteeris peaminister Juhan Parts kunagist populaarset USA presidenti John Kennedyt. Ärge küsige, mida riik võib teha teie jaoks, küsige, mida teie võite teha riigi jaoks. Partsi pahandas meie avalikus sõnas esinev komme vastandada ja kodanikuühiskonda. Kodanikuühendused, nagu ka valitsus ja paljud teised ühiskondlikud institutsioonid on kõik osalised ühes Eesti riigis. Riik on meie kõigi ühislooming, kõlas Partsi sõnu. Ent asjaolust, et riiki üheskoos luuakse, ei tulene see, et kõik looduga ühtviisi rahul peaksid olema. Ootused selle suhtes, milline riik peaks välja nägema, on ju nii erinevad. Praegusel hetkel peame tõdema, et poliitikute ja kodanikuühenduste arusaamad paljudes küsimustes lahknevad. Rääkimata sellest, et igasugusel loomingul on kombeks oma loojast võõrandada muutuda iseseisvaks olemuseks ja hakata looja üle domineerima. Riigi puhul on sellised võõrandamisnähtused eriti kerged tekkima ning vaid kodanikuühenduste piisav mõjujõud ja kontroll valitsuse tegevuse üle võib aidata seda vältida.