Te kuulate raadio kahte. Armsad kuulajad, eetris on saade draiv koos Laura Remmeli ka ja ma ei ole täna jällegi stuudios üksinda, vaid saabunud siia ansambel vööri selline mehine koosseis, kes teevad meile siis mehist ja südantlõhestavad muusikat juba peatselt, aga enne seda kuulame nende debüütalbumilt kõige pikem tee pala pealkirjaga karussell ning jälle seda hakkame aga juttu vestma. Pühapäeval isaga jäätis, kommid, šokolaad südalinnast. Meereeni. Lunapargi väravas endal silmad säramas, viis on seal karussell. Ei ma ei r ja vaata ja. Ma nüüd. Jäävad. Ei, ta. Ei ma ei. Ma ei taha olla. Las ma. Nõrgim lüli vastustaja meetodi vastu pea. Kus ja millal peatub taburetid. Katan ma tagasi või jääbki sedasi tiirlema, kui päris vihur rakett. Ei ta iial enam. Ei? Taha. Ma ei taha iial enam karussell sai ta minna, ma ei taha. Ma ei taha olla paha, las ma. Karusselli ümber maas jäätis, kommid, šokolaad südalinnast mereni. Ise mitu päeva maas voodist välja, mais. Teised poisid, õues rääkivad. Mereväekaplan, Tõnis Kark, Reimo paa JMKE Est ja Kalle Klein bloksist lippajatest eriti kurva muusika ansamblis ning moodustavad tandiitööri. Tere tulemast. Tervist. Kes te olete ja kust te tuletan? Me oleme täitsa tavalised mehed. Nimed on juba öeldud ja, ja me olemegi ansambel pööriöö. Me oleme sellised inimesed, kes tahaksid nii palju laulda kui võimalik ja, ja seda me ka teeme. Kuidas te kokku saite? Kuulsin, et mingisugune koostöö siin bändis on ülimalt värske. Värskenda minu poolt, mina olen mänginud umbes kuu aega ja ma loodan, et mitte Willijainelt kuu aega ja on üks miljon rohkem mänginud. Aga selles koosluses olen mänginud nüüd kuskil oleme teinud umbes kuu aega, sügisest käisin stuudios poistega ja nad olid nii rahul, et otsustasid, et okei tal on nagu püsivalt. Kui ma võin lisada, siis Kalle tuli, tuli meie juurde tõesti kuu aega alles tagasi, aga, aga selline tunne on, nagu ta oleks kogu aeg olnud, sest mina pean ütlema, et mina mäletan teda muusikuna lapsepõlvest kui ühte suurt autoriteeti, siis ta mängis kahte flööti korraga. Üks oli ühes suunurgas ja teine oli teises suunurgas ja Ma ei uskunud oma silmi, vaatasin seda imetlesin ja nüüd järsku ühel päeval nägin teda tänaval ja küsisin, kas ta tahaks meiega tulla mängima ja ta oligi nõus, tuligi mängima. No näed, unistused lähevad täide. Kaua te üldse koos olete mänginud? Püüriööna? Mingi neli aastat või umbes niimoodi. Ja selle aja jooksul on kogunenud siis teil hulganisti palasid, mis nüüdseks on plaadil kõige pikem tee, kõik kokku pandud ja neid lugusid veel rohkem. Neid lugusid on palju rohkem, aga lihtsalt me oleme teinud neid nii kiiresti, kui vähegi võimalik oleme, oleme ikkagi kõik teinud oma oma ressurssidest ja ajast ja ja praegu on meil palju tööd ees, ma arvan, meil on päris mitu plaati võimalik veel teha, kui me rahapaja leiame. Kuidas te lugusid kirjutate, inspiratsiooni saatetunnis, kirjutatud loolt? On teil on selline, nagu kirjeldas seda kui selline mõnusalt iga protsess, et üks meestest kirjutab valmis loo toob prooviruumi, teised mängivad. Ja ongi valmis. Või kohati, see on ikka selline improvisatsiooniline protsessid. Ütleme nii, et näiteks minu partiid on küll mitte Tõnise valmis kirjutatud reeglid. Meil on, meil on niimoodi, et mul on selline kondikava või skelett ja ma siis toon selle prooviruumi, näitan ette. Ma usaldan kõiki teisi. Nad teevad täpselt nii, nagu nad tunnevad. Sünnibki lugu, et ühtegi sellist salvestust meil ei ole, mis oleks tehtud minu poolt algusest lõpuni, et kui bass mängib, siis see on kõik Reimo looming ja kui kui mängib saksofon, siis see on kõik kalle looming. Nemad, nemad teevad oma näo järgi asju ja meil ei ole sellist asja, et, et keegi dikteeriks teisele, kuidas peab pilli mängima. Ühesõnaga, kõigile võrdsed õigused bändis. Sihik, millest debüütalbumi lood räägivad, sa ennem ütlesid just, et lugu, mille kuulasime saate alguses karusselle, räägib sinu teni sinu hirmudest, kuidas nendega lood? Nendega ongi niimoodi lood, et ma kardan meeletult karusselli sõita ja ma olen nõus sinna minema ainult siis, kui kui see teeb rõõmu mu lähedastele. Väga huvitav. Lapsepõlvest saadik olen kartnud ja, ja mulle ei meeldi see tunne, kui ma ripun kettide küljes oleval taburetilt tiirlini jäätise putka tuleb aina lähemale ja lähemale ja kogu aeg jälle lendavad, ühed samad ladvad jalge alt mööda. Äkki on aeg sellest hirmust üle saada. Tulin laulu. Ülejäänud lood albumil, millest nad räägivad, ma sain aru, et armastusest, aga sõna armastus ei ole üheski loos väidetavalt mainitud. Ei ole mainitud jah, kõik laulud on, on selles mõttes armastusest, et et nad on armastusega tehtud midagi sarnast nagu karupoeg Puhh ümise pea siis ongi laul, et ei saa endale pahaks panna. Siis. Millega te muusika kõrval tegelete, ei ole ainult muusikud. No Reimo on põllumees, no ma kasvatan maasikaid. Hetkel on võimalus reklaami teha enda Sigist toodetele. Ja tähendab niimoodi, et siis kui maasikahooaeg tuleb, siis võtke muga ühendust Facebookis hakake muld maasikaid ostma. Ja muid asju ka sügise poole saab hakata. Maasikakorje jättele seni veel ei paku, sest ma olen niisugune madala lennuga hetkel. Madal ma mäletan enda kogemusi küll kooliajast, kui sai Luunja bussiga sõidetud siis Tartust välja väljapoole maasikapõldudele korjama ja siis, kui ma tegin vanematele daamidele silmad ette maasikakorjamisest, nemad olid muidugi seal iga päev käinud ja näpud juba koledad ja teaksid, kust saab häid mahlaseid maasikaid, aga siis mul õnnestus nendest palju rohkem korjata. Veidike kahjurõõmus tunne. Aga teised. Mina oma peale pööriöö ja mitmete teiste muusikaprojektide on tegelikult põhi leivateenijana olen tõlk. Ohoo, et mida sa tellile inglise keelest kõike, mida mulle kätte antakse ja vastupidi ka. Kas see, kas see pakub mina, tunnen seda, et muusika kõrvalt muude muude elualadega tegelemine annab teistpidi inspiratsiooni muusika tegemiseks saad veidike eemale sellest harmoonia nootide maailmas saad keskenduda sõnale näiteks sinuga. Puhul täiesti täiesti nõus ja lisaks sellele on minu arvates ka see, et, et kui muusika tegemine ei ole põhiline elatise allikas, siis annab see selle muusika tegemisel täieliku vabaduse mitte mõelda selle peale, kui palju sa sellega parasjagu teenima hakkad. Täpselt ja ei ole tarvis kõigega vastu võtta. Tõnisega, sina, sina, ma ei kuulnud sind ütlemas, millega sina tegeled peale muusika, kui sa tegeled? Tegelen ma tegelen erinevate asjadega. Ma kasvatan praegu koera lapsi ja kuulan teiste inimeste muresid, ehk siis mina olen kaplan ja teeninud mereväes. Kellelgi on mure mõnel mehel väelasel, siis ta tuleb minu juurde ja saab rääkida. Nädalavahetusel oli väga vahva juhtumine, et et Tõnissoni minule helistanud, mina seda numbrit ära ei tundnud. Helistasin siis talle vastu, ütlesin, olen Laura. Tema ütles, et tema ei tea, kas mina olen. Mina ei tea, kas tema on siis Tõnissoni taga, et te võite iga kell helistada, kui tahate. Tahate millestki rääkides, siis võid helistada. Aga kuulaks natuke muusikat, mitte siis plaadi pealt, aga päriselus muusikat. Tuleb tall vravalt lahkuvad karjad ja Marian. Seelik ja vitssärk leiba. Mariann. Tühjaks jääb soojama järgnevas sinuta. Tuleb Ravalt lahkuvad karjed Marian. Seelik ja vets ja särk. Marian. Tühjaks jääb soojema rabas sinuta. Juho ansambel pööriöö. Suurepärane, nii ilus. Kahh te ütlesite mingi hetk endale trummarit ja see trummar pidi olema naine. Miks. Teil ongi naistrummar? No ma ei saa öelda, et meil on, aga kui ta tahab, seda tuleb korraks on, vahetevahel ei ole. Kui ta tahab, siis ta tuleb tujudest. Aga kui tuleb, siis kes ta on? Meie trummar. Avalda nime muidugi avaldame. Mari-Liis Eensalu, kas tema teiega astumas üles Tallinn Music Weeki raames nädalavahetusel? Ta lubas oma linnupesa kaasa võtta. Ma ei tea, mis see tähendab, aga, aga ta ütles seda, aga midagi, ta võtab vähemalt kaasa äkitselt hästi palju fänne. Loodame wide publikule avaldada, et teha lihtsamaks otsimisprotsessi, et nad saaksid nüüd ja kohe üles kirjutada, kuhu nad saavad teid kuulama tulla sel nädalavahetusel. Ja mis kell nad saavad? Tulla vaatama ja kuulama kloostri aita reedel 19 15. Seal esineb ansambel pööri, enne seda Tallinn Music Week linnalavade projekti raames esineme Me Foxy viltidž nimelises riidepoes pikal tänaval. Ja see kellaaeg on siis 17 30, kui ma ei eksi ja seal tasuta kontsert, senine ärritaja 15 minutit. Mis kuulajad saavad kuulda, nendel esinemistel on mingeid üllatusi veel peale naistrummari. Mina võin öelda, et nad saavad kuulda kindlasti, et meil on plaadid juba täitsa otsas. Lubasin oma plaati esitada, aga kuidagi väga-väga hästi on läinud. Te olete heldekäeliselt nagu visiitkaarti jaganud igale poole. Suhteliselt ta mõned saab ikka kaasa võtta, kui keegi tahab, mõned saab kaasa võtta, jah, aga need on juba mõni, on veel, mul on mõni veel alles. Minul lähevad kõik kogu aeg ära. Ühesõnaga, kõikidele teadmiseks, et on eksklusiivselt alles veel ainult paar pööriplaati, nii et kui kui tahate saada, siis peate väga varakult, oleme kohal, ma eeldan siis Foxy Vintage, sest et ma arvan, et kloostri aidas on juba kõik soojad saiad otsas. Võib-olla säilitamine võib juhtuda, aga tegelikult võib ju lohutuseks ikkagi öelda, et ma arvan, et Rahva raamatus ja apollos ikka müüakse. Loodame. Ning kiirustage kõik mis teil kevadised plaanid, suvised plaanid jälle maasikate. Peale maasikate ja suvikõrvitsat on meil mailaul Tartus. Ja siis on Supilinna põevad, kus me esineme, 26. aprill. Täpselt, ja kui kõik hästi läheb, siis ka Hiiu folk. Miks ei peaks kõik hästi minema, miks sa eeldad, et miski juba läheb öelda? Aga kuna neile nii palju materjali, siis millal saame me teie uut plaati kuulda? Järgmisel aastal samal ajal, ma arvan, ma panin kirja siis sama aeg, samas kaheksandal märtsil tuleb seal sobiks suurepärane, paneme kirja. Olgu, saate lõpuks. Ma soovin teile mõnusaid esinemisi, head kevadet ja nägevat edaspidist plaadimüüki, kuigi teil on juba otsas, ehk siis see on juba kõik täide läinud. Tahad midagi veel öelda? Ja seal on, need on otsas, mis me nagu endale saime. Mõlemad jah. Ahhaa alati ongi see, et ei tasu seda numbrit välja öelda, vaid öelda, et oo, me käisime seal ja meil on nii palju plaate müüdud ja selle oluline tegelikult kui on ainult viis tükki. Jah lihtsalt see loogika seisneb selles, et iga kord, kui ma võtsin hommikul selle plaadi endale autosse kaasa, siis ma teadsin juba ette, et õhtul mul seda enam ei ole. Siis tuli ja palus endale sinna. Mina aga soovin Tõnis sulle head flamenco kitarri harjutamist, mida sa vist ei ole teinud viimasel ajal väga palju. Ma tänan väga. Ma olen harjutanud tunduvalt vähem kui tavaliselt, ma tavaliselt tegin ikka kolm, neli tundi päevas, nii et näpud suitsesid. Aga nüüd selle plaadi karusselli juures olen ma saanud ainult pool tundi päevas harjutada. Et polegi nagu õieti harjutanud ja ma hakkan varsti jälle hästi korralikult tegema. Edu teile kõigeks viimaseks asjaks. Teil on õigus valida järgmine draivi saate lugu. See on fenomenaalne võimalus. Ja ma tean, et mulle anti see võimalus ja ja mina valisin selle loo ära, sest et ma ei ole. Lapsel on mulle väga meeldis vennaskond. Ja sellepärast ma palun ühte laulu, mille nimi on maailma lõpus, on kohvik. Aitäh, et tulite, pööriöö oli siin eetris ja Tallinn Music Weeki raames mingi neid kindlasti kuulama.