Raadio seitse öötunnid on toimetanud Ene Pilliroog mis meil kavas veidi enne südaööd, Toomas Siitan saade vanas muusikamaailmas. Nüüd aga Raimo Pullati kirjastatud raamatute maailmas. Raimo Bullet, teadlane ja direktor. Väga paljude raamatute autor ja väga palju mahub ühe avara pilgulise ja ettevõtliku inimese päevade öösse mis jätab aga jälgi aastateks. 30 aastat ajaloolasena tööd teadusreisid paljudesse riikidesse. Suhtluskonda mitmes keeles, mitmes riigis. Pärinaga, kuidas kõik algas 36 aastat tagasi? Mina 58. aastal ülikooli lõpetasin, siis loomulikult. Ega see valik väga suur ei olnud. Meie kursuse üks silmapaistev lõpetaja Märt tänava üle ülikooli üldajalookateedrisse siis osa inimesi läks õpetajateks, osa muuseumitesse tööle. Ja mina teatud juhuse tõttu sattusin hoopis ajakirjandusse, ma ütleksin. See oli siis eestitelevisioon. Mind määrati Aktuaalse kaamera toimetajaks. See toimetus oli. Sel ajal vanas raadiomajas, kui ma eksi, neljandal korrusel, filmi läbivaatamine käis hoovi peal, garaaži peal oli üks ruum. Mäletada tahan veel endiseid kolleege kõige dollal noort Mati Põldre, et Kaljo jõe kaldad ja toimetuses olid siis sellised endised ja veteranid või sõjast tulnud mehed nagu Harri Loit ja siis Josing ja Endale Aasmaali dolla algkõige. Noorem, kes oli siis nagu kõrgharidusega, kui ma ei eksi Pedagoogilisest Instituudist ja siis pärast mind tuli juba Uno Maasikas. Ja noh, see aeg oli muidugi tagantjärgi mõeldes kasulik selles mõttes, et mina sõjaväes olnud ka sõjaväeõppustel käinud. Mul oli sporditegemise tulemusena vahepeal selg tõsiselt haige ja siis ma sain nagu selles mõttes kohe jalad maha, et täna saadeti kuskile kaevandusse. Järgmine päev saadeti näiteks filmi tegema Paul Aristest. Või kellestki teisest sellisest. Meie tippkujust ja distsipliin oli väga range. Ja vasturääkimist ei olnud, tollal seda ei armastatud. Ja kui ma tööle läksin, siis mulle öeldi kohe et peamees, kahte asja meeles. Korterit sa siit ei saa ja see asutus on poliitiline asutus. Ma. Tundsin ennast selles uues keskkonnas ausalt öelda ebamugavalt. Ja ma arvan, et mul ei olnud ka erilisi eeldusi ajakirjanikuks saada. Siit ma õppisin seal selles seltskonnas elu tundma ja, ja selles mõttes ma arvan, et see aeg ei läinud kaotsi. Noh, kasvõi need esimesed tutvused, Glavletiga juhtus mulgi seal äpardusi, ma mäletan Ühe riigijuhi suure juubeli puhul kogemata Monteerijad monteeriksid selle filmi valet pidi. Riigijuhi juht jooksis kaadrist läbi siis jalad, ülespidi ja muudki nisukest, kuidas öelda tragikoomilist või näiteks Soome Eesti maavõistluse ujumismaavõistluse. Filmimine Elvas koos tolleaegse meie Soome saadetesteliste Oskari lahtenbera Oskari lahtenber, aga kahjuks operaatori nime ma ei mäleta, siis sai nimelt tellitud erilennuk väike metsavaht ja kui võistlused hakkasid juba lõppema, siis ma tolleaegse miilitsa käest küsisin, et kus lennuväli siis peaks olema. See ütles, noh, seal kuskil on metsa taga, lõpuks leidsime üles selle lennu väljaku siis noh, see ei olnud muidugi mitte mingisugune lennud, lennuväljak, vaid see oli üks heinamaatükk, kus oli kari lehmi peal ja meil tuli siis kõigepealt Oskari lahtenberajooperaatoriga need lehmad sealt ära ajada juba lennuk tuli. Nii et nalja kui palju, aga igal juhul noh, õhtul oli hea meel, kui kuskil pool 11, siis soomlased said näha juba selle maavõistluse tulemusi. Selliseid väikseid asju juhtus teisigi. Näiteks ma mäletan, 12. aprillil, kui Gagaarimine lendas kosmosesse. Siis oli ju teatavasti välis või Lääne diplomaatide visiite võrdlemisi vähe, need olid haruldased ja ma mäletan, et Moskvast oli TPIs palassis üks Soome. Kui ma ei eksi, kaubandusnõunik oma prouaga ja meil tuli Aune Landernberaga teha siis temaga intervjuu, et mida üks Soome diplomaat arvab paarini lennust, aga kaamerad olid seal vana palasi hotelli fuajees üleval. Aga siis tuli näiteks üks liiga palju alkoholi tarbinud mees sisse ja ütles, et tema tahab Kaagaagaarilile paar sõna öelda. Võrdlemisi mures ja helistasin tolleaegsele raadio televisioonikomitee esimehele, endal jaanimäele koju bussist ja küsisin, et mis ma nüüd pean tegema, et miilits jagu ei saa. See ütles mulle kaks sõnad, viska ise välja. Noh, ja ma tol ajal olin juba nagu raskejõustikuga tegelenud ja mul ei jäänudki midagi muud üle, kui tõstsin selle mehe selja tagant üles, viisin siis hotellist välja ja lõpuks ikkagi saade toimus. Vot kõik need nisukesed praegu võib-olla tühistama tunduvad asjad need, ehkki. Võib-olla arendasid sellist kohusetunnet ja operatiivsust ja sellest on mul kahtlemata oma edaspidise töö korraldamisel olnud kasu. Televisiooni aeg ma tundsin, et ma ei taha siia jääda ja otsustasid minna Tartusse veel kord õppima ja pöördusin professor Voldemar Vaga poole ja siis ma seal aastat õppisin kunstiajalugu, käisin muuseas ka aegses Leningradis, suuremates muuseumides, muuseumites koos teiste noortega nii-öelda praktikal Ermitaažis ja Vene kunstimuuseumis ja ka seda ma ei kahetse, aga siis ma taipasin, et ka kunstiajaloolase, eks halba. Et mis ma siis teen. Ja siis oli niimoodi, et praktiliselt minu külast, kus ma pärast sõda elasin Virumaal Vihula vallas saladuse külas. Seal külas oli üldse selliseid ärksaid inimesi palju, sealt oli pärit TPI endine rektor, alt ma siis üks tuntud laste art arst Arnold Treiman naaberkülast ajaloolane Enn Tarvel ja siis nii-öelda Etvergid. Reinet värk, kes on keemiainsener siis Ivar Värk hiljem, kui ma eksi, bioloogiadoktor ja professor ja metsamees ja nii edasi. Sealt ma sain nagu mingisuguse sellise illusiooni Nonii. Et kuna pärast sõda valitses kohutav vaesus ja midagi ei olnud, me minu endine kodu oli Tallinnas põlenud vanematel midagi olnud, et on vaja edasi pürgida ja siis ma otsustasin väriseva südamega, et ma lähen Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi aspirantuuri. Siis ma mind võetigi siis aspirantuuri vastu ja siis muidugi oli järgmine raske moment, et millist teemat valida. No esiteks mul vedas sellega, et ma sattusin ajaloo instituudi Fjotalismi sektorisse kus oli minu arvates väga võimekas seltskond koos eesotsas korrespondentliikme Artur Vassariga. Siis töötas seal veel Hans Kruus, Jansen, Heldur Palli, Elina Öpik, Enn Tarvel noore mehena ja Herbert Ligi. Nii et ausalt öelda, ma sattusin enda jaoks väga kõvas seltskonda ja algus oli muidugi raske, aga kuna ma sain juhendajaks endale atud Vassari siis ta oli minu arvates väga ja pedagoogi erakordselt suurte teadmistega alates arheoloogiast kuni 20.-sse sajandisse välja väga keerulise elulooga palju kannatanud inimene tema toetusel nii-öelda maa, siis julgesin siiski asuda uurimisteema kallale. Ja see oligi linna ajaloovaldkonnast. Kuna mulle tol ajal väga populaarne agraarajalugu ei meeldinud, sest ma olen ikkagi Tallinnas sündinud ja, ja mulle tundus, et see on ainukene õige leib mulle tulevikus aastaid hiljem, kord vestluses end arveliga Dani otsekoheselt ütles, et küll mina, Raimo, imestan, et et kuidas sa ikka selle linna ajalooga oled ära elanud, et ma algul küll ei uskunud, et sellega võib ka nagu leiba teenida. Ilmselt see arv, Eesti Rajalo koolkond oli tol ajal niivõrd tugev, et nagu ja need mehed tegid väga võimsalt oma igapäevast tööd küll arhiivides ja kirjutuslaua taga ja seetõttu nad ilmselt ei, ei nagu ei noh, ei osanud nagu arvata, et siiski see on ka küla tähtis, mitmekesine ja väga vajalik ala. Missugused teemad teistel olid? Tol ajal Eesti ajalooteaduses oli nagu peamiselt kaks põhilist suunda, üks oli siis paraajalugu talurahva ajalugu. Ja teine oli töölisklassi ajalugu, loomulikult siis tol ajal oli uurijaid ka revolutsiooni ajaloo valdkonnas poliitilise ajaloo valdkonnas, aga mind ei ole ikka ausalt öelda, kui tõsiselt rääkida, mitte kunagi eriti huvitanud. Ja seetõttu mina valiksin linna ajaloo ja minu esimeseks teemaks oli Tallinna elanikkond siis 19. sajandi teisel poolel kuni 1900 seitsmeteistkümnenda kastani sain ka selle tööga hakkama. Õigeaegselt ja siis selle töö tulemusena ilmus esin minu esimene väike raamat Tallinnast ja tallinlastest alapealkirjaga Tallinna elanikkonna sotsiaalne koosseis. Ja selle esimese teemaga sain ma ka omad vitsad selle tõttu, et minu esimene artikkel oli pühendatud Tallinna kodanlusele. Ja see ilmus Akadeemia toimetistes. Pärast seda leidus kaks vanemat inimest Akadeemia presiidiumist, kes tõstsid küsimused, Platon kodanlik natsionalism. Aga mind kaitses tol ajal Hans Kruus ja eriti ka hea Jansen sektori koosolekul, januse vaibus. Suuremat pahandust ei tulnud. Tähendab, te kirjutasite ajaloo ja unustasite kirjutamata hinnangu sellele. Ei, seda ma ei ütleks, sellepärast tulenes sellest, et lihtsalt nii tollases Nõukogude Eestis kui terves Nõukogude liidus, kui uuriti, ütleme, ühiskonna sotsiaalset struktuuri, siis piirdus peaasjalikult töölisklassi ja talurahvaga heal juhul ka hiljem juba ütleme aadli uurimisega, ma mõtlen siin just Venemaa autoreid meil teatavasti balti aadlik nii tõsisemalt uuritud Eesti ajaloolaste poolt ei ole. Nii, ja eraldi ma mõtlen omaette teemana küll loomulikult seoses agraarajalooga ja talurahva ajalooga ka siis mina tahtsin nagu natukene saju tol ajal lugeda ka juba väliskirjandust, ma mäletan hästi Soomel silmapaistva sotsioloogi Heiki Varese tõid Soome ühiskonnast möödunud sajandil ja käesoleval sajandil. Ja ma leidsin, et no et nii ma küll ei tee nüüd ainult töölisklassist kirjutama, et ma tahan kirjutada ikka kogu Tallinna elanikkonna sotsiaalsest koosseisust, siis keskkihtidest ja kodandlusest ja, ja, ja, ja loomulikult töölisklassist, et saadadeleglikkugi Meie kõrval laual, õigemini kirjutusmasinal on mitu raamatut, vana Tallinn. Need raamatud on nüüd hoopiski hilisemast ajast. Kuna te ütlesite juba nii-öelda lobises välja, et ma olen võrdlemisi vana mees, juba tuleva aasta saan 60 siis loomulikult, eks neid raamatuid on siia nende aastatega kogunenud ja selle vana Tallinna juurde olen ma jõudnud nüüd. Vast seetõttu, et esiteks ma olen nagu praktiliselt vaba uurija Teaduste akadeemias. Ja ma olen kirjutanud, noh, võiks öelda sellise triloogia siis Eesti linna rahvastikust 18. sajandil, möödunud sajandil ja käesoleval sajandil kuni 40. aastani. Ja siis mind kogu aeg vaevas, nagu esiteks Tallinna arhiivi tagasisaamise küsimus, 13 aastat sai sellega tegeletud. Vaat siis, kui see arhiiv oli juba tagasi, kui ma ei eksi, siis tekkis mul idee, et on vaja taastada see vana Tallinna väljaandmise traditsioon. Lühidalt öeldes on siis Eesti kõige suuremale linnale Eesti pealinnale Tallinnale pühendatud ajalooaastaraamat. Ja nüüd ma olen suutnud siis raskustega nii-öelda võideldes ja heade sõprade ja kaastööliste abil toetusel linnavalitsuse toetusel samuti ühiselu trükikoja toetusel välja anda neli köidet ja siin Ma võiksin öelda vastet, et praktiliselt kaks-kolm köidet on valmimas. Kuidas te olete järjestanud selle aja loonides, köidetaks, kas igas köites on peatähelepanu mingisugusele konkreetsele teemale või on aeg ja aastad see, mis järjestab ajaloo. Minu kontseptsiooni järgi on selliselt see asi tehtud või see sari. Nii nagu juba enne sõda, kui anti välja neli köidet meie prominentsete tolleaegsete ajaloolaste poolt. See hakkab siis ütleme esiajaloost peale kuni 1940. aastani. Aga selliseid, ütleme profile, veerituid, kogumikke teha on muidugi ühelt poolt raskem, teiselt poolt kergem, aga praegu ma arvan, et Tallinna uurijate jõud ei ole nii suur, et igav aasta suudaksime näiteks anda välja palun väga Tallinna tööstusajaloost kogumikuga Tallinna kultuuriajaloost või, või seal mentaliteediajaloost või kuidas soovite, nii et ma arvan, et see on praegu selline sigrimigri kogumikude seeria, mis aga on äärmiselt vajalik sellisel auväärsel linnal nagu seda on Tallinn. Teatavasti terves ilmas ilmuvad sellised sarjad muidugi tõsiselt hea meel et oleme saanud nii-öelda jala maha. Ja mind on toetanud siin eriti Heino Gustav son siis keeletoimetaja Ene Hanson siis noor uurija linna arhiivist Tiina Kala, Kesson ürikuid toimetanud ja nüüd on siis selle raamatu tegemisega seotud ka juba välismaalt pärit spetsialistid või ajaloolased, nagu näiteks marjata professor Marietta Hedala Soomest siis doktorelt kas Stud kaardist ja professor käegbankernist. Nii et saame siiski kätte. Loodetavasti tulevikus veelgi kiiremini. Selle info, mis ilmub ajaloo alal Tallinna kohta, ütleme näiteks Saksamaal või Soomes Rootsis. Enne kui põgusaltki lähemalt räägime nendest raamatutest ja vana Tallinna ajaloost, põnevast rahvastikurohkest, rahust, Dust sadu ja muresid elanud linna ajaloost. Selline küsimus, et kui palju te pidite vaeva nägema selleks, et Tallinna jõuaks tagasi Eestisse jõuaks tagasi. Eestile kuuluvad ajalooarhiivid. No see on täiesti eriteema ja täname muidugi seda asja nii ausalt ja objektiivselt ei suuda ära rääkida. Ma olen alustanud ühesõnaga sellise põhjalikuma ülevaate kirjutamist ja mul on kõik need dokumendid ja kirjad kogu päev nii-öelda fikseeritud, mis sellega oli seotud. No see oli väga raske üritus, ühelt poolt teiselt poolt, see võimaldas mul sõita Saksamaale ja käia tol ajal siis ka küll võrdlemisi lühiajaliselt Göttingeni jaa, kooplentsis Bundes arhiivis kust ma sain näiteks materjali oma möödunud aasta või paar aastat tagasi ilmunud graafiale Eesti linnarahvastik 18. sajandil. Ja ühtlasi suutsin kopeerida tol ajal. Neid varanduse inventar 18.-lt 18.-st sajandist mis nüüd asuvad nii-öelda in corpore kõik Tallinna arhiivis Tolli tänaval. Ja. Mul oli loomulikult õnne. Seepärast, et ausalt öelda minust palju tugevama ja kõrgema positsiooniga ajaloolased, kes võib-olla oleks tahtnud ka sellega isegi tegeleda, aga nad ei uskunud selle asja sisse, et selline asi üldse saab teoks ja seetõttu ma ütlen neile, suur aitäh, keegi mind ei seganud. Nii et selles mõttes oli, see oli see väga-väga hea asi. Aga mina uskusin kogu aeg selle sisse, et me saame selle arhiivi tagasi ja et sakslased saavad tagasi Moskvast, Hamburg, Bremen, Lübecki arhiivi. Ja noh, andke mulle andeks, on võib-olla natukene liiga kõva paralleel, aga. Ma julgeksin öelda, et ega neid ei olnud ka väga palju Saksamaa kõrgete poliitikute seas, kes uskusid, et Saksamaa juhid. Nii et siin on teatud Loogia, ometigi toimus see protsess ja, ja, ja nüüd on jälle ühine Saksamaa ja Tallinna arhiivan tagasi. Asja otsustas loomulikult, et võimule tuli nii-öelda Gorbatšov ja toimusid need tippvisiidid Moskvasse ja Bonni. Ja selle tulemusena pärast seda, kui me kirjutasime siit Tallinnast siis koos Akadeemia president Karl Rebase siis Lennart Meri ja Harri Lumiga sellised memory andumitele, kirjad fon maitsekkerile ja Helmut koolile. Ja ma ütleks, et kui need riiklikud visiidid algasid, toimusid, siis selleks ajaks oli vähemalt siit eesti poolt minu poolt see must töö ära tehtud. Ja käidud läbi vasktorude Moskvas ja, ja ka Bonnis Saksamaal nii-öelda selgitatud seda küsimust väga erinevatel tasemetel tasanditel. Et see on vajalik, et talle saaks oma arhiivi tagasi, et ka Eesti ajaloolased tahavad oma kodulinna ajalugu uurida paremini ja ma loodan, et kui praegu me jõud ei ole eriti suur. Ma arvan, et meil on andekaid noori täiesti piisavalt, aga kuna praegu teaduste kultuuri ei finantseerinud normaalselt, siis loomulikult praegu mingisugust revolutsiooni siin ette näha ei ole. Teie uurimisobjektiks on olnud küll vana Tallinn ja see paik, kus me praegu jutt ajame, oleks siis nagu teatud mõttes uus Tallinn. See on siis raadio ja televisioonimaja vahel olev kaunis maja, on ta siis vanast Tallinnast või uuest Tallinnast. Ja see maja siis ütleme selle säravat vana Tallinna ütleme, mõõdupuu järgi on siiski vana tallinn, sellepärast et see maja on projekteeritud kuulsa eesti arhitekti lohki poolt ja, ja see maja on ehitatud juba 38. aastal, nii et enne neljakümnendat aastat seal kuskil piiri peal 40. aastani võtsite siis nagu märk aastaks, et on vana Tallinn. Ja mis selles paigas nüüd see maja on alles kust praegu teiega juttu ajame teie kodu. Nii, aga mis oli siis selle koha peal, kus on televisioonimaja seal, kus on raadiomaja ja siis see kaunis kutsume pioneeride park ja nii edasi? Noh muidugi, minu hea sõber Eino Gustav Samoskaks, tere, palun täpsemalt rääkida, aga aga siis eks minagi üht-teist siiski mäletan. Minu meelest siin, kus Kungla hotell on, siin oli kunagi üks kirik, kui ma väike olin ja siis siin lähedal, kas siin ei olnud kunagi ka üks tsirkuse selline telk, kus siis minu meelest oli see kuulus sapik tuvi, kes olevat vist ühe lõvitaltsutaja peanaha maha tõmmanud. Ja noh, mis sellest nüüd enam muidugi pioneeride parki ei ole, eks ole, ma ei teagi, kuidas seda nimetatakse praegu, olgugi et ma olen üle 20 aasta olnud Tallinna tänavanimede komisjonis. Aga, ja see on ajalooliselt politseiaed vene keeles politseiski agarad, et kus siis kuna politseinike palgad olid tsaariajal väga vaikselt, siis anti neile siia peenramaad ja Gonsiori tänava nimi, see on ka kõigile teada, eks ole, sellega Tallinna markantse tegelase nime järgi siis antud. Kuhu me võiksime minna nüüd Tallinna ajaloost rääkimist alustades raekoja platsile seisma ümmargusele munakivile ja mõtlema, millest alustada, jah? Ma ei tea, kas me nüüd sinna munakivi peale läheme, aga võib-olla siis noh, võiks ju natukene siin sirvida neid, neid vana Tallinna köiteid Noh see viimane köide ausalt öelda arvates ei ole kõige halvemini välja tulnud, kuna siin on nagu Rida ka huvitavaid ja värskeid artikleid, näiteks Rasmus Kangro-Pool on kirjutanud loo Tallinna helisco teeeetiku kividest, siin ta olemiseerib. Siis ka Helmi hüprusega. Valdeko vende aru, tapp. Gertrude kiriku ajalugu ja Kiira Robert on andnud päris tõsise ülevaate Tallinna esitrükkal Christoph roisnerist. Sulev Mäeväli, kes on vanas Tallinnas juba varemgi kiriku ajaloost kirjutanud. Avaldas siin siis artikli issanda muutmise peakiriku remontides ta ümberehitustest 18. 18.-st kuni 20. Viljandini. No ja kuna praegu nüüd see kahe maailmasõjavaheline periood on eriti aktuaalne reaalne, siis vastu on omal kohal täiesti ka Maie Pihlamäe lugu Tallinna tööstuse arengust aastail 1918 kuni 40. Ja meie Tallinna uurijate üks Al grand man Heino Gustav son on kirjutanud uurimuse ühest Eesti piiritustööstuse keskusest Tallinnas siis möödunud sajandi lõpul kuni 1940. Ja on väga tervitatav, et Karin Hallas leidis aega ja kirjutas Sakk Rosen Baumi manalistlikust, Histolid seismist. Väga arvestatava artikli. Ja eks siis. Võib-olla on minu arvates täiesti omal kohal ka Leho Lõhmuse, Hannes Walteri artikkel Nõmme Nõmme valitsusest kahe maailmasõja vahel. Mis siis oleks nagu tükikene, ütleme nii-öelda eeslinnade ajalugu noh, teatavasti Nõmme oli ka linn lõpuks ikkagi siis ütleme nõmme ajalugu ja just haldusajaloo aspektist. Lisaks sellele on siis siin igasugused vaateid ja mälestusi vast. Üks huvitav lugu on Voldemar Millerit, kes on teatavasti olnud Tallinna ja üldse Eesti kodu-uurimise hind ja Tallinna linnamuuseumi kodu-uurimise ringi eestvedaja aastakümneid ja tema andnud siis ülevaate selle ringi tegevusest. No ja siis on veel. Siin Tiinaga poolte titeeritud ürik vastlamängudest vanas Tallinnas ja igasugu retsensioone ja kroonikat ja nii edasi. Piisab millalgi raamat ilmus, see ilmus nüüd ausalt öelda paar nädalat tagasi. Ja nikusseetrid Kitty ja Tallinnas ja trükikoda ühiselu. Kas ta saab seda raamat kõigist raamatukauplustest Tallinnas? Ma loodan. Ja kui palju maksab särama, noh, ma ei tea, see sõltub raamatukaupmeestest, mille, mis hinnaga. Ta mesi, väga kallis, ei tähenesis pihku tagurpidise pilgu eelviimasesse raamatusse, kolmandasse raamatusse. Noh. Siin on siis Juttu Tallinnas Mündi meistritest 16. sajandil mördi analüüsi tähtsusest Tallinna raesaali pilt vaipadest, siis mina koos Uno Mereste kirjutasime loo Tallinna ja Helsingi rahvastikust pisikese loo. Ja siis on ülevaade malemänguajaloost Tallinnas ja nagu ma juba märkisin Kaasani kirikust ja Heino Gustav, sul on kirjutanud artikli Patarei vangimajast, vat omad väärivad märkimist ka Eriks Miti siis väliseestlasest maalikunstniku Erik Schmidt mälestused Naissaarest. No nii, et eks ma loodan, et kui, kui suudaks 10 köidet välja anda, siis on siin ausalt öelda siiski juba kaante vahel päris palju uut informatsiooni ja see on kahtlemata oluline eeltöö siis uue Tallinna ajaloo üldkäsitluse koostamiseks mida kahtlemata mina enam teha ei jõua. Ja ma ei teagi, kas meil praegu sellist vaba inimest on, kes selle töö saaks ette võtta, sellepärast et mingisuguse 1000 leheküljelise Tallinna ajaloo koostamine seal vähemalt 15 20 aastat. Eks Tallinn oli hansalinn ja rida teisigi eesti linnu kuulusid Hansa liitu. Mina ausalt öelda ei ole hansa hansaperioodi ajalooga rohkem kokku puutunud, kui ma koostasin kaheköitelist Tallinna ajalugu loomulikult. Siis ja kogemata oli minu ülikooli diplomitöö teema Hansa liit, nii et minu periood on praegu 18. 19. sajand. Ja siia näen. Ja loomulikult siin ka enne sõda pärast seda nagunii meil kui Euroopas peeti kõige tähtsamaks perioodiks just seda hansaperioodi ja loomulikult olid, kui me räägime Tallinnast, Tallinna õitseng, õitseaeg. Kuid kui vaatame laiemalt vaatama siit tõesti Eestist kaugemale, siis on just viimasel ajal 18. sajandi ka seitsmeteistkümnenda sajandi linna ajalugu muutunud väga aktuaalseks popule väärseks ja ütleme siin alles hiljuti kutsuti straalsunti, kus toimus Läänemere sadamalinnade rahvastikule elanikkonnale pühendatud konverents just seitsmeteistkümnendal 18. sajandil. Kus mina siis pidasime väikse ettekande Tallinna elanikkonna kogemusest selle surma põhjustest ja suremuse struktuurist ja otsusest võrdlesin, üritasin vähemalt seda võrrelda teiste Euroopa linnadega. Ja mis sealt välja lõugade võis? Noh, see on jällegi pikem pikem jutt ja, ja noh teoreetiliselt mul oli võrdlusmaterjali tänu tuntud ajaloolise demograafiaga tegelejale Artur Immhofile just, ma võrdlasid siis Kiisseni linnaga ja noh, üldiselt seal oli pilt parem 18. sajandil, kui meil siin Tallinnas ilmselt elatustaseme küsimus ja loomulikult ka kliima ja nii edasi. Kuidas te räägiksite lahti mõist detallinna õitseaeg? Siin ei olegi midagi palju rääkida, et majandus läheb hästi edasi ja ja, ja ehitatakse palju ja kultuuriline mäng on selline kiire. Ja eks see, seda kõike me võime ju märgata just Tallinna osas, näiteks hansapiloodil see avaldub nii vaimses kultuuris kui ka materiaalses kultuuris on ütleme, siin 15 16 ajanud juba varem, noh nagu te teate, siis tuli Liivi sõda ja igasugused muud hädad, siis tuli nii-öelda kiidetud Rootsi aeg, siis tuli suur nälg seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul ja siis kaks rasket katsumust põhjasõda põhjasõda siis esimene ütleme elanikkonna teleportatsioon on Tartust, jaa, jaa. Arvast Volowdasse ja mujale. Ja, ja siis ka väga ränga jälje jättis teatavasti katk 1710. Linna loolane siis Tallinnasse jäi, võiksid nii-öelda poolteist 1000 inimest, aga näiteks selline linn nagu Kuressaare kaotas praktiliselt kogu elanikkonnas mõni üksik inimene. Millega te praegu tegelete, mis teil pooleli on, noh, ikka Päevase igapäevaselt kirjatööga ja, ja toimetamistööga ja ja noh, praegu näiteks täna hommikul kohtusin Vana-Tallinnakujundaja Rudolf panksepp, aga, ja andsin talle üle vana Tallinna kuuenda köite kujundamiseks. Ja mul on hea meel märkida, et koos Juhan mõistega me üritame välja anda siis tuleva aasta lõpuks vast Helmi hüprusele meie ühele ka silmapaistvale kunstiajaloolasele arhitektuuriajaloolasele pühendatud mälestuskogumikku. Raadio seitsmes stuudiokülaline oli Raimo Bullet kelle päevadesse palju palju tegemata töid mahub.