Kirikuelu sel nädalal tähistas ajaleht Eesti kirik kaheksakümnendat aastapäeva juubelit tähistada ka selles mõttes, et leht on ilmunud kokku 30 aastat. Esimese Eesti vabariigi ajal 16 aastat ning nüüd taasiseseisvunud Eestis 14 aastat algavas saates uurime kirikule tänaseid sihte ning vaatame tagasi ajaleht Eesti kirik üheksakümnendatel aastatel taasloodi saates jääb kokku toimetaja Meelis Süld kirikule. Räägime tänases kirikuelu, saates ajalehe Eesti kirik 80.-st aastast päevast selle ajalehe väljaandmisest ja ma olen kutsunud stuudiosse sihtasutuse Eesti kirik, nõukogu esimehe Jüri Ehasalu. Kui rääkida ajalehes Eesti kirik, siis millisena võiks kokku võtta selle tähtsuse nüüd Eesti ajakirjandusmaastikul kristliku välja anda? Üks suurimaid meediateoreetikuid, oma ala silmapaistev autoriteet Dennis Mcvil on hästi jaotanud meediaväljaanded kandvateks ja kommertsväljaanneteks. Tal on kindlasti õigus ja selle jaotuse järgi ajaleht. Eesti kirik on kõigil oma ilmumise aastat del olnud Aadot kandev väljaanne mis on ühendanud mõttekaaslasi, kandnud vaimuliku sõna ja andnud hingelist kosutust. Ja sellisena ma usun jätta püsima ka Eesti ajakirjandusmaastikul. Vähemalt teist sama kaua. Väiksematel väljaannetel on üsna keeruline turul nii-öelda püsida. On palju räägitud ajalehest sirp, mismoodi on lood eesti kirikuga? Nõnda on see tõesti ja mitte ainult ajaleht Sirp, vaid ka terve tuntud sümpaatne pakett. Mittekommertslik ja väljaandeid saab ilmuda ainult ühiskonna ja riigi toega ühes või teises vormis Visagem siia kas või loomingu akadeemia õpet, teatelehe ja Eesti looduse. See nimekiri on tegelikult pikemgi. Eesti kirik ajalehena on lisaks oma tellijat tellimishinnale saanud toetust nii enne 1900 neljakümnendat aastat kui ka praegu taasiseseisvunud Eesti vabariigi ajal kirikueelarvest ja ilma selleta. Ta nii väikesele ajakirjandusturul kui Eesti oma meil on, ei ole võimalik iseseisvat ajalehte regulaarselt välja anda, kui ta ei avalda klantspilte peale surutud reklaami ja muud taolist, millest ka suuremate väljaannete lugejad tihtipeale ise juba tüdinud on. Nii et ilma ilma reklaamita. Ta ei ole võimalik väljaannet kirjastada nõnda. Ta tuleks ainult tellimishinnaga ots-otsaga kokku. Seepärast me oleme väga tänulikud Eesti luterliku kiriku konsistooriumi yle. Kiriku eelarves on olnud toetus meie lehe ilmumisele ja ka sellest aastast Mamm ajaleht, Eesti kirik õiglasel ja minu arvates tasakaalustatud alusel nagu teisigi aadet kandvat väljaandeid, toetatud teatud osas riigieelarvest. Te olete ise ka oma panuse andnud ka siis väga otseses ja rahalises mõttes Eesti kiriku väljaandmisse oma sünnipäeva kingitused andsite üle ajalehele Eesti kirik. Kas selle põhjal võiks öelda teie missiooniks ka isiklikuks missiooniks on see, et ma ajaleht, Eesti krik ilmus. See on minu kui kristlase kohus, kui selle sihtasutuse juhtimine on minu hooleks antud, siis kannan ma selle eest ka vastutust ja pean tegema kõik selleks, et lugejad saaksid õigel ajal oodatud ja hea lehe. Ja et toimetus võiks normaalselt ja viljakalt toda, nõnda nagu see peab igas korralikus toimetuses olema. See on minu kristlik kohus ja selle eest ei maksa kunagi tänu oodata. See on südametunnistuse töö ja sellisena olema sõdaga võtnud. Mida te ise huviga loete ajalehest eesti keeli? Ma loen selle kaanest kaaneni alati läbi ja väga palju põnevat on kirik kui elusündmustest. Huvitav on ju alati teada, kuidas läheb ühes või teises koguduses, mis on seal aktuaalne, kuidas õnnestub lahendada neid probleeme, mis koguduse siseelus või majandustöös ühes või teises piirkonnas parasjagu aktuaalsed on? Kiriku ajaloomaterjalid on huvitavad ja loomulikult jumala sõnasse kõige tähtsam ja see, mille pärast me ajalehte välja anname kõigepealt ja mis minu arvates on meie teema number üks ütleks nõnda, et või sinna midagi veel juurde mõelda, siis vastav võiks olla nagu paljudki lugejad, mulle on öelnud ristsõnu, seal lugeda ja lahendada neid meil tõesti ei ole, aga muus osas peaks jätkuma siin igale huvilisele ja igale maitsele. Mis aga minu meelest on oluline ja peamine on see, et Eesti kirik ajalehena on vaba ja sõltumatu, tema positsioon ja hoiak ei ole otseselt mõjutatud ühestki ametikandja käsustega otsusest. Ja sellisena ma tuletan alati meelde 1940. aasta seitsmeteistkümnenda juuli Eesti kiriku- numbrit, mis jäi tegelikult eelviimaseks, enne kui see ajaleht jõuga kinni pandi uute võimude poolt. Ja kus hoolimata oludest ja muutunud lipuvärvidest. Vastus ajaleht Eesti kirik selgelt välja kavatsuse vastu sulgeda Tartu Ülikoolis usuteaduskond ning väga taunivad hindasin tookordse haridusjuhi Johannes Semperi vastavaid samme. Nii et eesti kirik jäi oma põhimõtetele kindlaks ka kõige keerulisematel raskematel aegadel ja sellest 11.-st juulist 1940 oli talle antud ilmuda veel ainult kaks numbrit, siis leidis ka uusvõimet. Ei ole niisugust oma joont hoidvat ja oma põhimõtetele kindlaks jäävat lehte võimalik enam ilmuda lubada ja nõnda jäi see vaikiv ajastu väga kauaks. Esimese Eesti vabariigi ajal ilmus Eesti kirikut 16 aastat, nüüd taasiseseisvunud Eestis on 14 aastat eesti kirik ilmunud kokku siis 30 aastat. Kas nende väljaannet, et eesmärgid on jäänud samaks, nüüd nii sellesama endise Eesti kiriku kui ka praeguse ajalehe Eesti kirik eesmärgid ja taotlused? Ma arvan, et on, küsimus on vast ehk muutunud vormis muutunud ajakirjanduslikus värvingus ja stiilis, küllap ka keelekasutuses. Eesmärgid on kindlasti samad ja see juhtuma, et mis oli esimese Eesti vabariigi ajal meie lehel Eesti kirik igasse kristlikku kodusse see eesmärgina on ka täna, ehkki tõtt öeldes tööd on selles suunas vaja veel teha väga palju ja, ja see eesmärk ei ole täna sugugi mitte nii lähedal, kui me seda sooviksime. Aga ma usun, et usalduslik suhe oma lugejatega head auku tulid ja värske nägemisnurk. See on olnud Eesti kiriku ajalehe ühendavaks jooneks nii enne aastat 1940 kui ka nüüd taasilmumise perioodil. Sihtasutuse Eesti kirik, nõukogu esimees Jüri ehasalu, millised on teie unistused seoses ajalehega Eesti kirik? Mu lootused, mille nimel me kõik töötame, on seotud sellega, et me, lugejad leiaksid lehest jõudu ja kosutust, et ta oleks jumala sõna vahendajaks neile, kel kiriku tee kauge või tervis kehvapoolne. Ja et me oleksime oma lugejatega heas kontaktis ja usalduslikus dialoogis, nagu seda seni. Ning meie lugejat tuleks ikka juurde ja juurde, et me leiaksime tee uute uute inimesteni, kes seda sõnumit ootavad, vajavad ja on selle vastuvõtmiseks avatud. Kui me vaatame üldiselt nüüd ajakirjanduspilti suuremaid väljaandeid, siis kas võib öelda, et kristlik temaatika on piisavalt kajastanud? Küllap see oleneb kristlaste endi aktiivsusest, sellest, kuidas nad tahavad meedias sõna võtta. Kuidas nad seda vaeva ja hoolt ei pelga. Ning ma arvan, et teatud väljaanded ka suured, sellised väljaanded on ses mõttes lugejatele usaldusväärsed, et nii jõululaupäevaks, ülestõusmispühadeks kui ka mõneks teiseks igas euroop kultuurses riigis tuntud ja tunnustatud kirikupühaks leiab sealt ikka head sõnumit ja asjalikku arutelu. Ent samas on vahel piinlik ja kurb lugeda labast nalja tilkumist ja kohatu irvitamist, olgu see siis naljakülgedel või, või ka mitte ainult seal suure tiraaži teisteski päevalehtedes niisugustel teemadel, mille üle naljatlemine ei ole kohane ja mida ükski hea lastetoa ja hea kooliteega inimene endale ei luba. Aga selles mõttes kristliku ajakirjanduse roll, olgu see siis kasvõi kristliku raadio või ajalehe ajakirja näol, see on alati olemas kristlastest auditooriumi tõttu. Päris kindlasti ja ma usun siiski, et see auditoorium on suurem, oluliselt suurem kui meie lehe tiraaž, ses mõttes, et leht käib käest kätte ja ka need mõtted ja sõnumid, mida ajaleht vahendab need jõuavad tema lugejate kaudu mõttekaaslaste ja ka sõprade ja tuttavate laiemasse ringi. Aitäh sihtasutuse Eesti kirik, nõukogu esimees Jüri ehasalu ja palju õnne Eesti kiriku 80.-ks aastapäevaks kirikule. Ajaleht Eesti kirik on saanud 80 aastaseks ja vestlen eesti kirikupeatoimetaja Sirje Semm iga. Millisena teie sõnastate tänasel päeval Eesti kirikut kui ajalehed? Eesmärki, mis on selle igapäevase tegevuse väljaandmise mõte? Eesti kirik minu arvates on meediaturul oma väga kindlamissioonija ja ülesandega. Kui meil on kvaliteetlehed ja meil on kollased lehed, siis peaks olema ka üks kristlik väljaanne. Ja oma taas ilmumisaja. 14 aastat on ta hoidnud oma liidripositsiooni kristliku meediaturul. Kui me arvestame lehe tiraaži ilmumissagedust ja Lely ja Eesti kirik on eelkõige mõeldud kõigile neile kristlastele, kes elavad siin Eestimaal või siis eestimaalt väljas, aga kelle kodukeeleks ja sünnikeeleks on olnud eesti keel, eesti kirik eelkõige kajastab kirikuelu sündmusi, ta räägib nendest inimestest, kes on kirikuga seotud. Ta annab edasi kirikuvalitsuse seisukoht. Eesti kirikus saavad oma juht veerusse Öelda oma sõnumi koguduseliikmetele kirikuvalitsuse liikmed. Ja samal ajal me tahame olla ka laiapõhjaline kultuurileht. Et inimesed saaksid väga olulistest sündmustest informeeritud. Aga paljusid asju meie vaatame läbi kristliku prisma ja, ja selle läbi inimesi informeerime samuti on, oleme me kajastanud ka kõiki väga olulisi ühiskonnaelus aset leidnud sündmusi, olgu need siis kas Euroopa Liidu referendumiks valmistumine või riigikogu valimisteks valmistumine. Sest kristlased on täpselt samasugused Eesti vabariigi kodanikud kui kes iganes. Nad peavad olema informeeritud. Ei ole üksnes pühapäevakoolilaagritest juttu. Hei, üksnes pühapäevakoolilaagrites kindlasti mitte, aga, aga neist ka ja, ja selleks ongi meil väga laialdane autorite võrk. Me erinevalt väga paljudest teistest väljaannetest ei suuna kõik sisse tulnud kaastööd kirjade rubriiki, vaid me anname neile ka natukene auväärsema koha ja ja eesti kirik võtab hea meelega vastu ka kohtadelt tulnud kirjutisi ka pühapäevakoolilaagritest. Kui Eesti kirik taasasutati 90. aastal, siis ei olnud seal väga palju ajakirjanikke, just et ka peatoimetaja või, või toimetaja kohtu täitis tegelikult kirikuõpetaja. Missugune on toimetuse koosseis tänasel päeval? Mina ise olen Tartu Ülikooli ajakirjanikuna lõpetanud ja ühte kirikulehte toimetama asudes võin ma Tartu Ülikooli ajakirjandusharidusega, võib seda teha. Aga ette kirikulehel on oma spetsiifika, siis peab siin kindlasti olema teoloogiline konsultant kõrval, kes hoiab nagu õigel kursil. Et see on nagu elementaarne, kui peatoimetajal ei ole kahte vastavat haridust. Toimetuse koosseisus on hetkel kuus põhikohaga töötajat. Peale selle on meil osalise koormusega töötajaid. Üks Jaak on ja üks reporter Tallinnas. Ja meie bioloogiline konsultant on Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud doktor Urmas Petti. Millise teise Eesti väljaandega tunneta kõige rohkem sellist võiks öelda hingesugulust või sarnasust. Võib-olla siis kristlike raadiojaamadega, ma mõtlen hea kristliku televisiooniga nendega me vahetame informatsiooni ja jagame, kui on midagi jagada. Aga ma pean ütlema ka, et nii mõnegi maakonnalehega, kus kristlik temaatika ei ole võõras, on meil hea koostöö ja siin ma võiksin tuua näiteks Lääne elu ja ajakirjanik Lehte Ilvese Ka välisEestis ilmub ajakiri Eesti kirik. Kas olete ka selle väljaandega teinud, koostas? Me vahetame väärtusid materiaalseid väärtusi ehk oma väljaandeid ja meie lehereklaam ilmub iga kord nende tagakaanel. Kas väljaspool Eestit on ka tellijaid? Väljaspool Eestit on meil tellijaid ja, ja isegi autoreid läheb Eesti kirik nendele inimestele, kes eesti keelt valdavad. Kes on eestlased, aga läheb ka näiteks Soome Estofiilidele ja et on kusagil 60 eksemplari vist läheb välismaale, Austraaliasse, Ameerikasse, Saksamaale, Venemaale, Ameerikas on meil näiteks kolm inimest, sest keda ma kohe nüüd hoobilt nimetan, kes meie lehele aktiivset kaastööd teevad. Üks on Liina raudvasar, kes elab hetkel San Franciscos ja on meie endine töötaja olnud enne seda, kui ta sinna asus. Siis on õpetaja Heino Nurk, kes teenib kogudust Balti Morris ja Jüri Pallo, kes teenib kogudust Los Angeleses. Ja siin ma võiksingi sellise näite tuua väga heast koostööst. Kui Eesti meedia rääkinud viimastel nädalatel Jeesuse kannatuste filmist siis saatsin ma kirja Jüri Pallo ja palusin, et ta võiks käia seda filmi seal Hollywoodis, kus ta parasjagu elab vaatamas ja, ja ta seda tegi meie palvel käis vaatamas ja kirjutab meile siis sellest filmist ja tunnetest, mida ta tundis seda filmi vaadates ja see lugu ilmub meil siis järgmise kolmapäevalehes. Räägime ka lugejatest Eestis, kes on need, kes lehte tellivad? Lehte ostavad. Eesti kirik on peamiselt tellijate leht, Eesti kirik igal sügisel kud oma tellimiskampaaniaga alustab, siis ta pöördub EELK koguduste poole ja me olemegi eelkõige koguduse liikme telemõeldud leht. Aga koguduse liikmed teadupärast ei ole ainult need 60 kuni 70 aastased memmed, nagu arvatakse, et kiriku liikmed on need vaid kiriku liikmeid on ka igast vanusest ja igast elualalt ja neile ongi eelkõige suunatud ajaleht, Eesti kirik. Lisaks sellele loevad meie lehtega teiste konfessioonide esindajad. Ajaleht Eesti kirik on küll Eesti Evangeelse luterliku kiriku häälekandja, aga ise ka seda lehte sirvides tundub, et mitte mitte üksnes luterliku kirikumaterjalide ei jõua lehele. Jah, nii see on kunagi juba aastaid tagasi, kui toimetuse kolleegium koos oli, siis pandi selline märk maha, et et Eesti kirik on avatud kõigile Eesti kirikute nõukogu liikmeskirikutele ja nende materjalidele, aga kuna meie oma luterlikus kirikus sky nii palju toimub, millest kirjutada siis alati nende teiste kirikute materjalid ei jõua meie lehte ja me püüame ikkagi taastada kõige olulisemaid sündmusi ja Eesti kirikute nõukogu kõige olulisemad tähtsündmused leiavad alati meie lehes äramärkimist. Aitäh Eesti kirikupeatoimetaja, Sirje Semm ja palju õnne siis ajalehele 80.-ks sünnipäevaks. Kirikuelu. Räägime kiriku, ajalehe, Eesti kirik 80.-st aastapäevast ja vaatame tagasi natukene ka selle lehe tegemise ajaloole. Vestlen Tartu praosti, Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhametsaga, kes oli taasasutatud Eesti kiriku esimene olete ja mismoodi küpsuse üldse mõte ajaleht Eesti kirik taasluua. Tegelikult olid mõned praost konnad juba oma lehti välja on hakanud Võru praostkonna sõna oli ilmunud Saaremaal oli ilmunud püha päev ja tol korral nagu mõeldi kõikide võimaluste peale, mis, mida inimene suutis ette kujuta ja unistaja leht oli üks nendest asjadest ja muidugi raadio oli üks unistus, kui selline võiks olla ja miks mitte ka televisioon ja nii edasi. Nii et tegelikult kuuluta, taheti tol korral kuulutamine siiski piiratud ja unistati kõigest, mis oleks võimalik teha. Mismoodi teid sinna ametisse seati, kas meelitati selle võrdlusega, et Eesti ajakirjandus sai alguse Põltsamaalt Hupeli tegevusest, olite tollal ka Põltsamaa koguduse pastor. Ühel konsistooriumi koosolekul lihtsalt otsustati, et määratakse mind selle lehe väljaandmisega tegelema. See oli kusagil novembrikuus 89 ja siis kohe tegutsema hakatud juba vana aasta sees ja ja siis palvepäevaks märtsi algul. Esimene leht ilmus. Kui palju oli ajakirjanike kaasatud sellesse taasasutatud Eesti kiriku väljaandmisse ise olete ju kirikuõpetaja? No tol korral tegelikult kristlikke ajakirjanikke oli väga vähe, kui neid üldse oli, sest nii nagu ajalugu jäi juriidika ja, ja ka ajakirjandusolid, poliitilised erialad ja mingil määral sellised avalikud kristlased tol korral ei valmistanudki ajakirjanikuks saama. Ja eks ajakirjanduski oli selline natuke udujutuajamine ja selleks pidi olema selline eriline hingeeelne ettevalmistus, need kristlased eriti ei kippunud, selle peale see oligi kõige suurem raskused. Kirjutajad ja muidugi pöördusin ajakirjanike liidu poole. Kõnelesin sealsete juhtivate figuuridega üldiselt, ajakirjanikud olid sellest väga huvitatud, teema on väga huvitav, aga kahjuks ikkagi ei tunne seda maastikku ja ei ole võimalik seal kaasa teha. Me panime tol korral ka lehte kuulutuse ja kohale tuli õige mitmeid, vast kõige rohkem hakkas hiljem olev Türgi, kes oli ajakirjanduses olnud ja muidugi tuli ka teisi vanemaid tegijaid, kes jäid esialgu kõrvale ja ka mõningaid päris uusi noori tudengeid, kes siis tol korral juba olid nagu sellised kristlased ja kes nagu valmistusid ajakirjanikuks saamiseks. Võiks äkki mõne nimega nimetada, kes alguses oli seotud Eesti kirikuga ja praegu on tavalises ajakirjanduses läbi löömas? Inga Raitar oli üks, ma ei tea, kui palju ta nüüd ajakirjandusega, aga ta ikkagi on seotud ja mul oli ka juttu Tiina eieriga, kes elu sõnas, tegi lehte siin vahepeal ja Anneli sihvart, kes tuli ka üsnagi alguses ja lõi kaasa. Tol korral iija Mihkelson, kes muidugi tegi tõlkidega keelelist korrektuuri, tegi keeleinimesed, muidugi tulid postimehest mõned meile, kes tegelikult ka neid kirjutajaid aitasid korrigeerida ja nad ise ajakirjanikud, aga nad olid olnud korrektorit pikka aega ja nendel on ajakirjandust sea pilt ja nad olid head nõuandjad sellest ees. Millised teemad käisid ajalehest Eesti kirik läbi 90.-te alguses? Kahtlematult see katastroof, mis oli Leedu sündmused, kui seal mõrvati inimesi, pätsi matused, kui päts toodi kodumaale, aga hakkas kohe kajastama sellist igapäevast koguduste elu. Muidugi, esimeseks takistuseks oli see, et paljude jaoks, kes olid harjunud vene ajal elama ja tegema tööd salaja ja ka numbreid ja tegevust, Märjamaa. Nad ei olnud väga huvitatud nendest ajakirjandust üldse kirjutatakse, sest hirm oli ikkagi mingil määral. Mine tea, mis siis saab, kui see kõik avalikkuse ette jõuab, mis tehakse. Tegelikult üks peamine eesmärk oli ikkagi kuulutamine iks üks kristliku sõnumi kuuldavus, vahend oli see ja kuulutusvahendiks olnud ka see, et kui me kõneleme sellest, mida kirikus tehakse, et elu käib. Ja muidugi väga tähtsaks oli ka, ma pidasin seda, et see on ka nagu arhiiv on nagu ajalugu, mis saab kirja ja, ja ta seal emotsionaalne ajalugu võib-olla mõnikord teistsuguse väärtusega kui selline kuivad faktid. Kui oli lootus, et see leht võiks olla ka sõnumi kuulutamiseks, siis see eeldaks nagu seda, et see leviks ka kirikuringkonnast väljapoole, oli sisse Levica alguses selline, et see ei piirdunud üksnes koguduse liikmete ja koguduste kantselei tega. Me tegime ühe uurimise võrdlemisi alguses ja selgus, et lugejaid oli umbes 60 protsenti väljaspool kirikut ja umbes 40 protsenti oli kirikuliikmete hulgast lugejaid. Ta läkski nagu väljapoole ja me arvame, et et mingil määral on ta lugejaid ka praegu väljaspool kirikut. Kui oleksite praegu Eesti kirikupeatoimetaja, mida muudaksid Ma arvan, et ma ei muudaks midagi nagu elus on, et igat asja saab teha paremini kui oskaks. Ja kui ma oskaks teha paremini, siis teesi paremini, aga ilmselt ma ei oska paremini teha, kui kui praegused tegijad teevad. Mina olen tegelikult igatsenud nakku intiimsust rohkem näha, võib-olla ka isikute lugusid, ma loen neid hea meelega, kui on. Sest meil on väga põnevat elusaatusega inimesi ja, ja, ja usulised otsingud ja muutused ja murrangut, mida ka usulisel teel läbi elatakse, seal küllaltki seikluslik. Mis vääriks kirjutamist ja lugemist. Milline on ajalehe Eesti kirik tähtsus luterlikule kirikule. Te olete ka kirikuvalitsuse liige, teate, mida seal arvatakse? Oodatakse lehelt. Meil on nii, et on mõningad asjad, mis on, nagu siiski arvatud, et mis peaksid olema. Sest majanduslik olukord ju dikteerib mõnegi asja, et peame valikuid tegema, mida me teeme ja mida me ei tee, sest tegevusvaldkond oli lai. Vabadus on väga suurt ja kaks asja on olnud kirikus, mille puhul arvatakse, et need peaksid ikkagi toimima, üks on siis koolitussüsteem ja teine on ajaleht. See ei tähenda, et teised valdkonnad lähedased oleksid. Aga ajaleht on siiski nende väljavalitute hulgas, mida arvatakse, et see peaks ikkagi toimima ja kui ajaleht on ka majanduslikes raskustes olnud ja kui on tõusnud küsimus, et kas leht lõpeta siis peaaegu nagu üks mees üteldakse. Aitäh Joel Luhamets, ajalehe Eesti kirik toimetaja siis kui see taasloodi üheksakümnendatel ja praegune Tartu Pauluse koguduses. Kirikuelu tänase saate seadis kokku toimetaja Meelis Süld. Kirikuelu teemad on taas Vikerraadios nädala pärast kell 17, null viis. Seniks kõike paremat.