Tänavu kevadel, üheksandal mail andsime eetrisse saate, mis saab Valguta luhast. Küsimus esitati maaparanduse spetsialistidele. Nad vastasid meile järgmist. Kõigepealt maaparanduse valitsuse peainsener Vello Linnamägi. Käesoleval aastal uuritakse nimetatud alast ligikaudu 300 hektarit kuivenduse projekti koostamiseks. Selge seisukoht. See oli tänavu kevadel, üheksandal mail. Tartumaaparanduse valitsuse peainsener Heldur Luts Valguta kuulub tema tööpiirkonda. Muidugi, mida varem selle töödega võiks peale, et oleks kahtlemata esmajoones kasu Valguta kolhoosile. Ei, vajan needki sõnad enam mingeid kommentaare. Maaparanduse ja turbatootmise valitsuse juhataja asetäitja Eevald Ratassepp. Üks on selge, et mainitud ala kasutamisele võtmist tuleb pidada vajalikuks. Kas saab enam kindlamat lubadust anda? Kordame, see oli tänavu üheksandal mail. Kõik oli selge, kõik näis olevat otsustatud. Nii et me saate lõpul võisime öelda. Kui me selle teema juurde tagasi tuleme, siis arvatavasti sel ajal, kui projekteerijad on oma töö teinud ning Valguta luhas mürisevad buldooserid ja ekskavaatorid. Sellest on nüüd möödunud kaks kuud ja kaks nädalat. Ja see on tänase saate nii-öelda eellugu. Taotlused Valguta Luha uuesti kasutusele võtmiseks ulatuvad tagasi maikuus 1955. Sellest ajast tänapäevani on Valguta luht üha enam soostunud. Kuivenduskraavid on ikka rohkem ja rohkem umbe kasvanud. Võsa tungib peale. Kunagi aga saadi siit häid heina, saake kaks kuni kolm niitu suves. Kõike seda püüdis kolhoosi esimees Kalju Erm projekteerijatele selgeks teha. Kas pole see musternäide sellest, kuidas ei tule asju ajada. Kolhoosi esimees peab projekteerijatele selgeks tegema seda, mis neil niikuinii selge on. Ta tõestas arvestustega, näitas faktidega, et luha kasutusele võtmine võimaldab sealt saada 2000 kuni 3000 tonni heina. Lehmade arvu ja nende toodangut saab siis kahekordistada. See võimaldab heinatööd mehhaniseerida, vabastada põllud heina alt. Oma üheksanda mai saates lähtusime nendest seisukohtadest nõusolekut, lubadusi te juba kuulsite? Siis mõni nädal hiljem saabus toimetusse kiri. Autor on pensionär Johannes lukk. Ligemale kuuel leheküljel jagab vana meili oraator oma mõtteid seoses meie eelnimetatud saatega üheksandal mail. Suur tänu teile, seltsimees lukk huvitava kirja asjalike ettepanekute eest. Maaparanduse spetsialistid tutvusid teie ettepanekutega ja nendest tuleb juttu meie tänases saates. Seltsimees lukk kirjutab, teen ettepaneku täielikult välja selgitada Valguta Luha edasised kasutamise võimalused. Katseteks ja kogemuste saamiseks on Valguta Luht väga kasulik. Loodan, et Eesti Raadio aitab kaasa käesoleva küsimuse lahendamisele, mille tõendiks võib lugeda käesoleva asja algatust teie poolt. Asja algatada on aga võrratult lihtsam, kui seda edukalt lõpule viia. Seltsimees lukk, et vastata teie küsimusele, pidime jällegi pöörduma maaparanduse ja turbatootmise valitsuse juhataja asetäitja evalt Ratasepa poole. Seoses põllumajanduslike maade, samuti aga liigniiskete maade edaspidise intensiivsema kasutamise vajadusega on kahtlematult vaja nii kujundusprojektide koostamisel kui ka üldse veeressursside kasutamise küsimuste lahendamisel rohkem tähelepanu pöörata nende küsimuste kompleks selle lahendamisele, et juba tehtud kulutustega saaksid lahendatud kõik küsimused, mis võivad üles kerkida nende meie reservide kasutamisel ja anda rahvamajandusele maksimaalset kasu. Seoses sellega on seitsmes Lucy ja teiste spetsialistide poolt veestlasetud küsimused jõe vete kasutamiseks heinamaade niisutamisel. Tähelepanu väärivad ja neid küsimusi kahtlematult tuleb edaspidi projektide koostamisel arvesse võtta. Tõtt-öelda palju lähemale see meid küsimuse lahendamisel ei vii. Küll aga rõhutatakse nüüd luha kompleksse kasutamise vajadust. Kuid mis on siis kahe kuu ja kahe nädala jooksul tehtud? Kuu aega tagasi käis Valguta luhas üks komisjon. Selle koosseisu kuulus ka maaparanduse valitsuse peainsener Vello Linnamägi. Käesoleval aastal uuritakse Valguta luhas ligikaudu 500 hektarit pinda esialgselt kavandatud 300 hektari asemel ning lahendatakse nüüd juba Valguta Luha kasutamise küsimus kompleksselt kusjuures kavandatakse rajada sinna ligikaudu paarisaja hektari ulatuses tiike kalakasvatuse rajamiseks ning ülejäänud ala võtta siis kasutusele juba kas polderkuivendus Ena või siis lihtsalt drenaaž kuivenduse nakkus poldersüsteeme tarvilik rajada ei ole maaparanduse ees märgil kultuurrohumaade rajamiseks. Kuna küsimus on võrdlemisi komplitseeritud, siis võib arvata, et projekteerimistööd võtavad terve järgmise aasta ning tööde tegemisega nimetatud objektil on võimalik alati ikkagi mitte varem kui 64. aastal. Nii, ja need oleksid siis ühtlasi nii-öelda esimesed vähemused pooleldi meil. Kalakasvatuseks nii suurtel pindadel tikke Eesti NSV-s veel rajatud ei ole ning ühtlasi ei ole ka välja valitud alasid selleks otstarbeks. Võimalusi meil kahtlemata selleks on, nii et kui esimesed kogemused on käes ega siis mingit takistust, võib-olla edaspidi seda kalakasvatust laiendada, sel teel seda küll. Võrtsjärve ääres asuvate heinamaade kuivendamine suures osas ei ole mõeldav ilma polder süsteemideta polderkuivendus Heta ning Valguta luhas polderkuivendusehitamine annab kahtlematult kogemusi ka edaspidi kõigi nende praegu liigniiskuse all kannatavate ja vähese intensiivsusega kasutavate maade edaspidiseks üles harimiseks ja kultuur seisundisse viimiseks. Nii et mõeldav oleks see asi siis tulevikus juba suurematel pindadel ja seda küll. Täiesti uudse momendina on luha kasutamisel päevakorda kerkinud kalakasvatustiigi majanduse arendamine. Selle vastu tunnevad huvi ka teadlased, mille kinnituseks olgu järgmine intervjuu Zooloogia ja Botaanika Instituudi hüdrobioloogiasektori juhataja seltsimees Mikkel saarega. Maikuus kuus on päris juhuslikult raadiost saadet kuigi poole pead sattusin kuulama ja oleksin peaaegu tahtnud kuidagi vahele rääkida, mis aga teatavast raadio puhul on väga raske. Nüüd anti minule võimalus Omalt poolt mõtteid väljendada ja ei tahaks isegi siis juhtida selle peale tähele pannud, siin küsimus Valguta Luha puhul ei tohiks mitte olla ainult enama alale kasutada või kuidagi teisiti, vaid tuleb mõelda ka kalamajanduse küsimustele ja väga soodsalt peaksite head eeldused selleks olema. Umbes mitmesaja hektarilise maa-ala puhul peaks leiduma ka paarsada hektarit sellest maalast. Sarnased, mida võiks vee alla lasta ja luua, tiikisid selleks, nii palju, kui ma kohapeal tutvuda võisin, on hüdroloogilised eeldused olemas. Aga kui nüüd ajast veidi ette rutata võib-olla on see palju ette minemine, mida need tiigid siis võiksid anda seal nii kalamajanduslikust seisukohast, et kas kolhoosil nii üldse tasuks selle küsimusega tegelema hakata üldse? Küsimus, mida kalamajanduslikud tiigid, eriti kui neid oleks võimalik luua mitte ainult seal mõni hektar, vaid kuni paarsada võivad anda. Need on siin antud juhul eriti mitmes suunas võisid olla kasulikud nimelt kui tiigid omaette kolhoosile, aga ma peaksin ka silmas seda asjaolu, et need asuvad otseselt suure vabariigi suurema sisejärve Võrtsjärve ääres. Ka selle järveteenistuseks oleks väga tähtis võimalik kasutada tiike selle järvele kalade asustusmaterjali kasvatamiseks ja peale selle päris nii. Omaette küsimusena pakuks meile huvi. Teaduste akadeemia limnoloogiajaam asub sellest ainult umbes kaheksa kilomeetri kaugusel ja vajab hädasti katse tinkisid. Kõiki neid küsimusi peaks saama ühendada ja mis puutub kolhoosi huvitse, siis arvestada kond, seda juba, et 27000 hektarit Suur-Võrtsjärv tänapäeval vähem kala kui näiteks 200 hektarit, kui see ainult oleks, need tiigid õieti kasutusel ja kõrge intensiivsusega majandatavad võiksid anda omalt poolt toodangut, tähendab nende vähese pindalal loodud tiikide najal võib olla sama suure suuremat toodangut kui praegu, annab Võrtsjärv. Nii et lööksime nii-öelda mitu kärbest ühe hoobiga ja muidugi kolhoosi seisukohast nüüd välja minnes. Praegu keegi ei keelaks oma abi kolhoosile, ütleme kasvõi nii ja nõu mõtteski. Kahtlemata niipalju kui iganes võimalik nõu ja abi anda on kõik meie inimesed teaduse alal töötajad selleks alati püüdnud teha, mis võimalik on ja tahaks seda rõhutada, et kui tiigimajand areneb ja see arenemine kindlasti läheb meil ikka kiiremaks ja kiiremaks, siis teda iseloomustab just see, et võrreldes teiste põllumajanduse tööaladega on siin suhteliselt vähe tööjõudu tarvis, aga produktiivsus ise võib-olla heal majandamisel üsna kõrge näiteks Ukrainas digimajandid annavad karbikasvatus annab rohkem tulu kui seakasvatus. Ja kas meie lõunanaabrid lätlased on ju kindlasti rohkem sel alal korda saatnud, kui meie? Kahtlemata nad on isegi juba ajalooliselt juba varematel aastakümnetel üsna palju juba jõudnud edasi võrdes meiega meile, meie vabariigis oli peamiselt päikesed forellimajand, et see on meie klimaatilistes oludes olnud soodus kunagi meile meil arenema, aga Lätis sonar ilusasti karbikasvatus ja nad on ka praegu Nõukogude liidus, mitte mitte viimasel järel, võib-olla üle keskmise oma digimajanduse arengu seisukohalt. Nii et oleks vaja vaadata siis nende meeste kogemuseni teravamalt seal. Kahtlemata tuleb kõiki võimalus kasutada naabrite kogemusi ära kasutada ja peab au andma põllumajanduse saaduste tootmise varumise ministeeriumi inimestele, kes on korraldanud rea kursuse koha peal meie vabariigi seksussioonsid, tutvuda kõigega, mis vähegi eeskuju võiks anda ja nemad, nagu ma olen kuulnud, kavatsevad kah organiseerida lähemal ajal just pikema tutvumisreisijuht naabrite lätlaste juure ja satun kahtlemata palju õppida. Nagu te ennem ütlesite, kerkib Valguta Luha puhul just väga teravalt päevakorda selle kompleksse kasutamise küsimus ja muidugi seoses sellega tuleb ära teha ka veel ikkagi võrdlemisi suureulatuslik uurimistöö. Kahtlemata uurida on tarvis eelkõige täpsemalt maapinna reljeefi. Niipalju kui kohapeal ja kaartide najal on võimalik hinnata, näib ala olevat väga soodus selleks, et luua võtmise suured tiigid, mille te ehitamine on suhteliselt odavam ja seda või soodustatud olukord, et sinna on juba omal ajal loodud omapärane kanal, mis läbib kaugelt läbi metsade ja varustab kogu seda alaveega, on võimalik, tähendab seda kasutada juba olemasolevat suurt tööd ära kasutada. Ja muidugi kui ehitatakse nii heinamaade kasutama seisukohalt mingisugused miljonitest tiivsetes suvides niuksed, kanalid, äravooluteed, siis neid annab samuti kasuta kalamaja, see oli juttu poldersüsteemide loomisest ja kõik need küsimused annavad hästi kompleksselt kalamajandusküsimustega ühendada. No ja muidugi tänapäeval sotsialistliku suurmajandi Stacitise ei võigi olla, peame ikka asjale lähenema sellest seisukohast, et kuidas ta nii kõige paremini kõige täiuslikumalt oleks kasutatud ära, kui sinna kord juba kulutusi teha, et need kulutused siis läheksid nii-öelda täie eest. Mina tahaksin ka rõhutada, et meil on mõndagi ettevõtlikud kolhoosnikud sovhoos inimesed teinud Kalamas alal, aga sageli on suureks miinuseks see, et on mõõtute esimest poolikut. Ja tulemus jääb kapolikus, kui mitte vähemaks. Just kompleksselt tuleks mõelda paljudes kohtades maa-alade ärakasutamisele, näiteks kas või Viljandi rajoonis on Raudna jõe org suurepärane maa-ala. Kui seda tahaksid omaette kasutada põllumajandusliku delegatsiooniga parandatavad maa-alasid neid eraldi kasutada siis võib-olla ei ole see nii otstarbekohane ja ka võib-olla eraldi kalamajas seisukohalt kasutada on raske, kuid need ühiselt nii üht kui teist taotledes peaks olema otstarbekohane majanduslikult kogu selle ala kasutame nii kalamajandus kui ka põllumajanduselt, teised tõrvikud. Nii et siit siis tuleb niisugune järeldus teha Valguta Luhakompleksi uurimistöödega. Peaks tugevasti kiirustama. Kahtlemata, sest meie juba sellepärast, et meie vajame häid majandid kui ees, kui majandites, niipea kui juba üksikud majandid hakkavad arenema ja näitavad seda tulukust, ma usun, siis ei ole vist karta, et ka paljud teised järele ei tee. On hea, et nimetatud küsimuse vastu nii laialdast huvi tuntakse. Lisame veel, et nüüd, mil digimajanduse arendamisele sisevete tootlikumale kasutamisele üleliidulises ulatuses suurt tähelepanu pööratakse omab ka Valguta Luha käsutamine tiigikalamajanduse seisukohalt suuri perspektiive. Kujutage vaid ette, et 200 hektarit tikke võib intensiivse majandamise korral anda sama palju toodangut kui kogu Võrtsjärv. See kõik on õige, väga vajalik. Kuid need on siiski vaid perspektiivid, arvamused, ettepanekud, mis näitavad sealseid võimalusi ja milles pole midagi. Ebareaalset. Halb on aga see, et kahe kuu ja kahe nädala jooksul pole luha kasutamise kavatsusi veel realiseerima hakatud. See pole teab milline ajavahemik, kuid küllalt pikk selleks, et üle minna sõnadelt tegudele. Kellest siis sõltub? Eevald Ratassepp ja Vello Linnamägi ütlevad. Meie oleme maaparandajad, mitte projekteerijad. Meie ehitame, rajame tiigid, drenaaži, poldreid, olgu, projektid, usume. Aga miks siis projekteerijad oma ülesandeid täitma pole hakanud? Üheksandal mail öeldi, et võimalused selleks on. Ja kas poleks kasulik tutvuda ühe diplomiprojektiga Ta luha kasutamise kohta, mis valmis mõni aasta tagasi ja millele anti hea hinnang. Inimene tegi ära suure töökogus materjali, töötas selle läbi, tegi oma järeldused ja ettepanekud. Aga siiski võivad projekteerijad öelda, et neil puuduvad kogemused aga maaparandajad vastavad, minge ja tutvuge naabrite kogemustega. Lätlased on meist poldrite ehitamise ja tiigimajandite rajamise alal kaugele ette jõudnud. Kogemuste puudumine, risk ning mitmed ebameeldivused, mis sellega kaasas käivad. See ongi nähtavasti üks põhjusi, et mai, juuni ja juulikuul on Valguta luhas käinud ainult üks komisjon ning et sisuliselt pole küsimuse lahendamine paigast nihkunud. Kolhoosi esimees Kalju Erm teadis rääkida, et augustis läheb luhta takseerima veel teinegi komisjon. Mida see otsustab? Kas teise järele tuleb ka kolmas? Ja lõppude lõpuks. Kas Tartumaaparanduse valitsuse meeste sõna ka midagi maksab või ei maksa? Kui palju on nendel sõnadel kaalu, mis Heldur Luts üheksandal mail ütles? Valguta luhal polder süsteemi rajamine on väga vajalik, kuna teine kuivendussüsteem arvata võib, ei anna seal mainimisväärset efekti. Muidugi varem selle töödega võiks peale alata, oleks kahtlemata esmajoones kasu Valguta kolhoosile. Sellel seisukohal on kolhoosnikud kolhoosi esimees Kalju Erm. Teadlased ja muidugi ka meie. Ootame vastust. Meie mikrofon on selle jaoks alati avatud.