Täna on meil kõiki, et te saate selle üle hulga aja külaliseks kirjanik kes on ka viljakas tõlkija Ly Seppel. Te olete väga palju tõlkinud luulet. Ise olete luuletaja, kas. Kas teie enda loomingut on seganud või, või aidanud koguni? Ma arvan, et see on teinud üht ja teist. Ja praeguseks pean ma ennast päris kindlasti rohkem tõlkijaks kui kirjanikuks. Ma tunnen ennast siis julgesti ja kindlalt, kui ma, kui ma midagi tõlgin enamasti ja kui midagi ise kirjutan, siis ma mõnikord nagu häbenen ja mõnikord nagu kardan ja mõnikord nagu ei ole kindel, et, et see on, kas see on see, mida, mida ma peaksin tuhandelise kahetuhandelise või kolmetuhandelise spiraažis teistele inimestele lugeda. Aga tõlgete puhul ma tunnen, et võiksin ja tunneneb, peaksid. Nojah, te olete filoloog, nii et teil võib olla tõlkimine kui filoloogile. Pakuka mõnu. Mulle tuleb meelde, et ma olen kunagi nooruses kirjutanud luuletuse sellest, et sõnade õppimine ma ei mäletamist keelest vist türgi või oli see soome keelest, on nagu kapsataimede istutamine. Ma lähen talulat ja talupoegade laps. Ma arvan, et see filoloog olen, on minu loomusega sobiv, sest sest, sest ma tõepoolest huviga vaatan mõnd haruldast sõna nii mõneski keeles ja, ja mulle meeldib tema üle mõtiskleda ja tead teda meelde jätta ja, ja teda kasutada. Jah, ja meie mõttes siin. Olete tõlkinud haruldastest keeltest. Türgi keelest kasahhi keeles usbeki keelest aserbaidžaani keelest. Kui ma esimesele kursusele eesti filoloogiat läksin, 61. aastal jäi kuidagi aega üle ja mina, mina ei olnud mitmenda põlve intelligent, kui ma ülikooli läksin Mahmesin endale kõike seda, mida Tartule oli pakkuda ja Tartu ülikoolile, kui ta muuseas orientalistikakabinet Bent normekonnaga. Ja kui ma siis vaatasin vabadeks õhtuteks endale idagi, siis, siis mind võlus türgi keel, sellepärast et nii mina kui, kui kõik teised eestlased, me ju neil tuleb naer peale, kui me kuuleme lisaks eesti keeles, et ah, oled igavene türklane või see, see tähendab umbes niimoodi, nagu kujutasid ette möödunud sajandil puu, Eesti talumehed, kui Vene-Türgi sõdades tulid tagasi need Kunderi kroonu onu, umbes tuntud soldatid, kes rääkisid huvitavat juttu kõiksugu luuletistega, et missugused need türklased on ja tänapäeva eestlaste enamik näib ette kujutavate, türklased peavad haaremit ja käivad buss hammaste vahel ja igatahes midagi toredat on selles, kuidas eestlased türklasi ette, kui ma hakkasin systentnormekonna türgi keele loengutel käima ja hiljem oli mul õnne. Ja mind saadeti veel mõnelegi poole türgi keelt edasi. Eriprogrammiga alguses Aserbaidzaan Nonii ülikoolis, ühe aasta hiljem pärast Tartu ülikooli lõpetamist juba Moskva ülikoolis, kaks aastat taseerin. Jah, aga võib-olla te räägiksite Ki, kuidas te siis olete võimeline ka türgi keelt osates tõlkima Turkmeenia keelest ja aserbaidžaani keelest ja täidise nendest keeltest. Isegi kui ma tahaksin, ei saa ma seda oma oma vooruste hulka panna, need keeled on lihtsalt nii sarnased kui türgi keelt mõnevõrra Ibasata, siis siis aserbaidžaani keel ja, ja Turkmeenia keel ja poolenisti usbeki keel on lihtsalt aru saada. Aga ütleme, türgi keeli aserbaidžaani keel, kas nad on nii lähedased nagu Eesti ja Soome või, või veel lähedasemaks? Ma arvaksin, et nad on veel lähedasemad, eriti lähedased on Ankara kandi türgi keele murrakut ja aserbaidžaani keel. Lääne-Türgis Istanbuli veidike peenendunud hääldus, sõnakasutus on, on natuke teine. Kas te olete Türgis käinud? Olen käinud ja on teil ka kirjanike hulgas tuttavaid. Ja mõnevõrra ja mõnedki kuulsad türgi kirjanikud on ka Eestis tuuri ära käinud näiteks Nathan Igmet, aga temaga ma ei ole kohtunud, kui ta Eestis käis. Ta käis viiekümnendatel aastatel Ühed jõulud enne surma ja aga hiljem on käinud, aga seisnes siin kurva humoristliku proosakirjutaja ja modern luuletaja Fazel hüsnedalartsa. Ja neid kolme, keda te nimetasite, te olete kõikiga tõlkinud. Nii on. Ja türgi keeles olen, olen ma tõlkinud veel koos Andres Ehini ka ühe väga vana ja väga kuulsa klassikalise luuletaja sofistliku filosoofia järgi luulet tanud Jaanus Emre, tema on 13. sajandi mees. Seda Ehiniga tehes oleme me mõlemad. Kosel ja, ja inimlikul tarkusel ja inimliku leheduseni Randlikkusel. Ei ole sajandeid vahet, et, et seesama mehedas, mida Meliivis leiame sedasama võime võime leida 13. sajandi võõra kultuurimehes. Luuletajas inimlikkusele ei ole vaheseinu, ei, ei kaugusega ajama. Kas kuidas luule tõlkimine koos läheb, ma saan aru, proosat tõlgitakse, eks tõlgib ühe peatüki teineteise. Aga luule tõlkimine koos. Ain Kaalepiga olete koostanud? Käinud, eks ole, Ain Kaalepiga Me oleme koos, tõlkinud Nazum Hikmeti, aga see on teistmoodi koos tõlkimine olnud seal kohvikus koos tõlkimine olnud ja meil on olnud ikkagi kummalgi omad luuletused. See oli minu esimene luule tõlge üldse ülikoolis, ma ei mäleta mitmendal kursusel. Ja Jaan Kaalep vaatas üle minu Taardel, et ja ta oskas õige koha peal naeratada, millest ma sain aru. Ei, see ei lähe, kui too ei lähe. Tema oskas siis türgi keelt. Tema, tema oskas nii nagu väärt andekad filoloogid oskavad mis tahes keeli. Mõnikord nad ütlevad, et ah, selle rongisõidu ajal ma lugesin läbi selle keele grammatika tolle rongis sõidu ajal lugesin läbi teise keele grammatika. Siis vaatavad nad, kuidas grammatikareeglite järgi need sõnad muutuma hakkavad ja siis ülejäänud nad vaatavad sõnaraamatust. Ja Ain Kaalep oli tolleks ajaks ka usbeki keele kasutatav, nii et olen tõlkinud ja aga esiniga koos tõlkimine on lihtsalt kodus kauplemine ja kraaklemine ja teineteise ülepakkumine ja teineteise rõhutamine ja tagasi ta pumpamine nagu väike võistlus. Igatahes hooguminek ja sõna tõsises mõttes koostegemine. Mõnikord küll üks teeb toortõlke või algvariandi valmis ja, ja siis läheb kauplemine lahti. Jah, aga kui nüüd tulla nende türgi kirjanike juurde lasin ikk metalli, teil esimene, mis te ütlete selle kirjaniku kohta? Ta on oma loomingu hammugi lõpetanud. Ta on üks küllalt traagiline näide sellest, kuidas kirjanik on võõrsile mõistetud võõrsile sunnitud jääma ja, ja poliitiliste veendumuste pärast oma kodus kui palju 55-ks aastaks vangi mõistetud. Ja ta on põgenenud või välja kaubeldud või välja vahetatud ja, ja kodus on tal jäänud abikaasa ja, ja poeg ja olen Moskvas, ei ole kohtunud Nasemaikmetiga, olen vestelnud ühega tema naistest veeratuljakovakkamaskus. Ja ta on sellest vestlusest on mulle jäänud meelde kuidas tuli akova Rääkis, kui kurvaks ma muutus ikka tõepoolest Hikmet Moskvas, see oli tema jaoks külma kodumaast kaugema üldse raske raske linn nagu pikka aega Moskvas elada on vahest, et kõigil raske või kuidas aga tema loomingust, mis te ütlesite? Ehk sama nähtus on see, mis Koidula kroonlinnas kirjutatud luuletused, et nad on enamasti nende paremik, on kaduma igatsused. Nii k ik näitel. Aga ehk nutipuhul ma tahaksin öelda, et tänapäeva Türgi on tõepoolest nii huvitav maa, et et olgu seal väga raske, kurdi probleem küll. Kagu-Türgis hirmus probleem. Tänapäeva Türgis on asemest mett väga hinnatud laule. Piisab lihtsalt ühel andeka kirjaniku maha surra, kui ta on ka omal maal tehtud mees. Aga nelja tiivaga lind on teise türgi kirjanikku tan märksa luulekogu või tähendab, nii on ta ilmunud Loomingu raamatukogus selle pealkirjaga. Ja siin on järelsõnas öeldud, et kuna väga palju on kirjaoskamatuid inimesi ja vähese kirjaoskusega inimesi Türgis siis on luuletajaid, kes kirjutavad nagu kahel tasapinnal täiesti erinevaid luuletusi kõrgintelligentsile ja siis sellele lihtsamale rahvale ja et ka tema on niimoodi kirjutanud. Fosolfis nüüd lörts on oma õpingud Ta ja huvide poolest väga tihedalt seotud Prantsusmaaga prantsuse kultuuriga. Ja ta on luuletajana vägapalju võtnud prantsuse luulest võtteid ja põhimõtteid ja, ja luulevabadusi ja kujungelikustele sõidad, too need, kes on harjunud ainult türgi luuletraditsiooniga lihtviisil, ei hooli temast, tohib või ei saa temast aru. Aga eelkõige lihtrahva jaoks on niisugune prantsuse mood luulest nähtavasti võõras. Ta armastab rääkida jah, et ta kahte sorti luulet täiskasvanutele kirjutab. Ja kui ta Eestis käis, siis ükskord minagi küsisingi temalt kergemeelselt ja tõepoolest mõtlematult, et et aga et ma tean, et te olete kirjutanud palju kogusid lastelegi, et kas me lastele ka kirjutate kahel viisil või kahtedele eri lastele. Selle peale vanahärra vaatas mulle üle prillide otsa ja ütles, et seda on minust palju küsitud, aga ma ei arvanud, et teie seda keset Ja tal oli ka raamatukaupluse kus ta luuletused olid vitriinis. Nii küllap on tal praegugi. Türgist kuulen ma, et ta on muutunud järjest rohkem eraklikuks peaaegu et magu, inimene põlgurikski igatahes erakuks. Ja jätkab oma oma sügavmõttelisi filosoofilisi prantsuse ja türgi traditsiooni vahel kõikuvaid luuletuste kirjutamist jätk. Aga on teil ka andmeid siis Messini kohta mida tema praegu teed? Viimaste andmete järgi? Peab ta oma raamatute honoraride üleval mingit kodutut, tutte või vaeste lastekodu. Seal on minu teada paarkümmend last ja ta katab ja toidab ja koolitab neid ja ja oma kirjandusliku töö kõrval jaksab nendega vestelda ja neid neid pidada nagu üht suurt peret. Ta on ikka õige pisut vasakpoolne olnud ja vahepeal oli Türgis raske vasakpoolsetel kirjanikel ja, ja vahepeal ma kuulsin. Alati olnud inimene, kes, kes räägib, mis ta mõtleb kõikide sotsiaalsete probleemide kohta ja tema kurb huumor on täpselt nii valus ja lõikav, kui see peabki olema ühe probleemidega ma tõsi, väga jõudsalt, väga pika sammuga arenevama kirjanikul Ja aga palun, rääkige nüüd nendest Kesk-Aasia kirjanikest, keda te olete tõlkinud kellest me alustame. Räägime ehk kõigepealt Aserbaidžaan lastest, kuigi aserbaidžaanlased on kakaaslase targa, nad on otsekui gaasiasse ära eksinud moslemid on need serblased, saarlased tegelikult nende suguvennad kuuluvad kõik Kesk-Aasiasse, Prei Türki härrast. Sulrsa on üks kuuekümnendatel aastatel Aserbaidžaanis nimekas luuletaja tema omal kombel tekki Aserbaidžaanis ära selle, mida Pavel siis neid Alartsa tekki Türgis. Ta tõi luuletraditsiooni vabavärsi ja, ja uued kujundid, ta nagu murdis välja sellest juba juba kivistunud juba surnud luuletraditsioonist, kus Meie eestlaste jaoks on ülearu tähtsal kohal mõisted valguskuulsus ja nii edasi niisugused abstraktsed mõisted. Meie tahaksime, et need oleks kujundite kaudu lahti kirjutatud. Et nad ei oleks lihtsalt lihtsalt mõisted. Ja rasson, saan seda teinud. Läheme torkima veenide juurde. Turkmeenia teisel pool lahte, Nende maa on vaene maa, nende maa on 80 protsenti kõrbema ja rikas nafta loodetavasti teeb selle maa vähehaaval rikkamaks ja ja selle kirjandusegi ilmekamaks natukene nagu, nagu nurgatagune või natukene, nagu pole jõudnud Turkmeenia kirjandus küllalt jõudu koguda, selles mõttes ütles, et et olla kindel oma identsuse torkmeenid võiksid saavad loodetavasti neid peagi juba kätte selle enesetunde, et me oleme need, kes me oleme ja kõik rahvuslik iseteadvus sinna. See kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel, kui ma seal käisin, oli veel mõnevõrra tagasi. Kurfannazareziisofon üks noor luuletaja kellest me nüüd juba peame rääkima minevikus, sest ta sai ühel õnnetul autosõidul surma. Turkmeenia keelest on türgi keelest aru saada des kerge tõlkida, seal on ainult mõned häälikud kuju muutmata. Usbekidega on lugu raskem, kuigi nad omavahel usbekid ja usbekid ja aserbaidžaanlased räägivad, et ah, me oleme türklased, ah, me saame aru. Sellest peab alati natuke kahtlema ja, ja loomulikult saavad nad aru igapäevastest tervikastest ja, ja headest soovidest ja niisugusest kergemast tühja-tähja jutust, aga kui asi läheb keerulisemaks, siis nad käivad ainult aimata. Usbeki ja türgi keele ja Usbeki aserbaidžaani keele vahe on ikka päris suur. Eriti kui olla võõramaalane ja ja, ja, ja kui kumbki ei ole emakeel. Niisiis, usbeki keelest ehk ehk saab türklane oru poole, ütleme nii. Kaasesiniga oleme ühe vanatürgi mehe kaks poeemi ära tõlkinud. Sanalis Sernavoy taan 15. sajandi mees ja seda vanatürgi keelt, milles tema kirjutas, nimetatakse Kattai keeleks. Igatahes tänapäeva usbekid vajavad juba Navoviid Kattai keelest aru saamiseks seletussõnu äärtel või alla või erisõnastikes. See on, see on seesama, millest me rääkisime emadettinnassimi puhul või Joossemm, Repahol või noil aegadel kirjutati araabia tähestikku, türgi keelt. Aga kas väga kaugel ajal oligi araabiakeelsel kirjanduslikel nendes maades? 10. ja 11. sajandil ja siis juba tuli pärsia keel ja vastavalt siis siis läks õukonnas tehtav kirjandus pärsia mõjuliseks. Aga on teil ka palju teatmeteoseid abiks, kui ta niisuguseid vanu asju tõlgita. Laguna või. Poeeme Mavoy põimida tõlkimise aja preid Usbekiga teed lahti ja käisime külla usbekis ja tõime tõime hunniku abistavaid raamatuid, me ei oleks iialgi seda tõlget saanud muidu. Ja siis temal neid ka lihtsalt ei ole. Praegu ongi maailm läinud huvitavalt lahti, aga ka huvitavalt kinni juba kolm-neli aastat tagasi ei julgenud vastu võtta mõnesid kutseid Kaukaasiasse ja Kesk-Aasiasse. Ja, ja neid ka mitte. Usbeki arengud ja Aserbaidžaani arengud on mõneski mõttes hirmu tekitavad ja nii mõnedki meie sõbrad, kellest said usbekis Aserbaidžaanis rahvarinde koju, istuvad seal praegu vangis. Aga siis, mul on üks autor, tänapäeva autor, sulfia, keda te olete tõlkinud. Ma ei tea isegi, kas vanadaam elab veel, aga Ralph parfi noore maja mees, keda ma ka olen tõlkinud, tema elab küll. Ja tema oli 10 15 aastat tagasi Usbeki noorte luulelugejate lemmik. Row parfi ja tema raamatu pealkiri on sõna ärataja. Aga võib-olla ta räägiksid, tegi mõne sõnaga, luuleb tähtsusest nendes maades on see erinev. Meiega võrreldes ütleme, idamaades. Idamaad on nii lai mõiste, et ma no ütleme, uskliku hakkasime, pole midagi ütelda selle idama osa kohta, kus on kus on islami usk ja sedagi sedagi türgi ja türgi-tatari maad endises Nõukogude liidus. Väliselt ja ikka Nelaarse luulesugune, veidike pateetiline lugemine ja, ja, ja sõna jõuga ja esituse jõuga kuulajate ära lummamine. See, see vana ilus traditsioon on elus ja nendes maades juba ette ei tule, et kirjanik läheb rahva ette ja võtab pintsaku taskust välja mingi paberi ja paneb ninapaberisse eakaxisetega feib suhtlemise. Ja näha just nimelt see rahvas oma omas iseolemises on teistmoodi pole meie asi öelda, kas nad on paremini või halvemini teistmoodi kui meie oleme teistmoodi. Nad lihtsalt on teistmoodi, nad panevad ikka lääne muusika raadiost otsekohe kinni algusest kodus või intri toas või, või kus nad elavad oma rahvusmuusikat, kas see on mida, mida meie ei suuda? Ma arvan, et see on kahtepidi ja nad elavad perekonnaski ja, ja sugu võsaski palju enam oma omakeskis ja omavahel ja, ja selle selle suguvõsa raames harva ja väga haritud ja väga erandlikud inimesed tulevad sellest välja. Seetõttu neid nagu ei huvita eriti muu. Võime öelda, nojah, see, see on nii ja naa, aga. Nendega võrreldes oleme meie tollest otsekui kõige huvilised ühes kõige, kõige hea ja halvaga, mis sellest tuleb, ma oletan, et ühte koduv keelset head luuletajat ja eriti kui see oleks veel kodukandi hea luuletaja. Lihtsalt Ma pea ja vaimustage sütitab neid väga mitmes mõttes. Nad nad elavad selle läbi oma rahvuslikku iseolemist läbi ja elavad seda välja. Ja see on üks osa nende nende iseolemisest. Ma ei julge juba võrrelda ja ma ei, ma ei oska võrrelda. Ja paljud asjad ei ole võrreldavad. Ja kui me nüüd viimase sammukese ida poole astume, siis olen ma 90 protsenti sõnaraamatu abil tõlkinud Harri saa karssonova luulekogu lõõsa laulud. Kasahhi keel on juba see piir, millest ma ei oleks pidanud üle astuma ja mida ma tõenäoliselt kunagi enam. D, sest julgeksin ütelda, et kas Ahja türklane tuhkagi aru, üks on ikkagi lääne türgi-tatari keel ja teine on juba väga mongoli lähedane. Niisiis, horisont on Karzonova. Juhul kui meil peaks olema eestimaal tekkinud niisugune kujutlus, et islaminaised ja, ja türgi-tatari rahvaste kui islami endise islamimaailma naised on niisugused õrnakesed ja, ja naiselikud ja natukene kanapäised ja tuhvlialused ja mis kõik oma meeste hoolitseda, et siis siis Forizoun Karzonova on võib-olla juba tema kohta praegu kasahhi öeldakse feminism see igatahes anda. Naisvabadusvõitleja, ma ütleksin daam, keda eestlastest üldse võiks olla, kes oleks nii vägev luuletaja kui panna kokku Under ja Alver ja. Sealt kolmas ja neljas on justkui nagu puudu, siis saaks hulgas surmaga kokkusegune, mehelik, närviline, jõuline ja väga andekas. Niisiis kasahhi keeles lausa laulud. Kasahhi keel on juba juba tööklasele suur naistekas Mullega. Aga ometi, raamat on ilmunud. Ja vähemalt me teame, et on niisugune luuletaja olemas. Ei jõua ilmselt lekkida tuhati ühest ööst, mida te Andreseiniga koos Tõlkisid, aga ma loodan, et järgmine saade tulebki. Andres Ehin, iga, kes on andnud nõusoleku selles saates esineda tahaksite veel paar sõna öelda nende kahe soome naisluuletaja kohta, keda te olete tõlkinud tsirka Turka ja Eeva-Liisa manner, kas circa Turka on see, kes sai Finlandia auhinnad siin paar aastat tagasi? See oli kirjandusõhtu ja loeti veel luuletust tule tagasi, väike Seeba ja ilus luuletus ja. Kuidas nad tundusid pärast idamaid nii kadused, et neil polegi nagu midagi rääkida, nagu polekski tõlkimist, olen, ma tahan ka naised. Need, soomlased, keda ma olen tõlkinud ja need on just kristliku kultuuri naised ja, ja Palaised Skandinaavia naised, sama tüüpi naised nagu meie, oleme uudishimulikud, närvilised mitmes suunas edasi trügi ja lõikuja teada tahtjad ja rahutud. Need need naised, kes tormavad kodunt välja ja õhtul tulevad, vaatavad, et ah mis, mis need lapsed tahavad ja mis mis need peaks kodu heaks tegema. Oleme just nimelt seda tüüpi naised sellisena sellist tüüpi naisi. Need idamaa naised, kellest me oleksime võinud rääkida, need vaatavad natuke jahmunult ja natukene kaastundega, aga sellised me oleme ja midagi ei ole teha. Kui me nüüd selle kõneluse ajal jõudsime mitu korda selle juurde, et mõned asjad ei ole võrreldavad ja mõned skulptuurid on raskesti võrreldavad ja mõned luuled on raskesti võrreldavad, siis tegelikult jõudsime me selle juurde mis oli kõige alguses kusagil 61. aastal eesti filoloogia esimesel kursusel Tartus. Kui, kui ma seda tahtsingi, et ma võiksin eesti filoloogia lisaks õppida midagi mille läbi või mille kaudu uuesti oma oma kodu, iseennast ja meie rahvast vaadata ja meie rahvakultuuri. Tegelikult seda ma tahtsin ja need 50 aastasena jõuan ma sinnamaale, et et maailm ongi sedasi lahti ja sedasi. Imelik.