Te tulite siia raadiomajja otse bussijaamast sõitsite Raplast, Tallinna, elate Raplas ja mul on väga hea meel, et meil oli ikkagi aega tulla, sest praegu räägitakse, et eestlastel ei pidanud üldse enam aega olema. Nojah, eks ma tavaliselt elan Raplas, on ka Tallinnas elamispind olemas. Aga ega ma tavaliselt siiski nii suur altruism ei ole, ainult ühe asja pärast Tallinnasse tulen, tavaliselt koguneb neid ikkagi üsna mitu, mida me päeva jooksul ajam ja ja veedan Tallinnas enamasti üsna tiheda päeva. Aga üldiselt, kuidas te tunnete, on teil elu kiiremaks läinud või on teistel inimestel kiiremaks läinud? Ei, ma arvan, et kiiremaks on läinud küll aga noh, jah, kas ta nüüd alati tapvalt kiire olla, aga kõige rohkem võiks öelda, et elu on läinud väga mitme haruliseks. No mulle tundub, et te olete pidanud oma töö jaoks küllalt palju aega võtma, kui vaadata neid neid hästi vanu raamatuid, mida te olete tõlkinud ja ja nendele ka järelsõnad kirjutanud. Ja nii süvenenud vanadesse aegadesse, et see on ikka võtnud aega, eks ole. Ja selleks peab aega olema. No seda küll jah. No eks vanematel aegadel võib-olla tõlkes on rohkem vanaaegsemat kirjandust sest ei tahtnud tõlkidega sotsrealismi ja seda uuemaaegsete kirjandussõda ju nii palju ei avaldatud, ehkki aga noh, uuemal ajal teinekord tuleb tõlkida jällegi noh, päris kommertskirjandust, aga noh, ma ei ütleks, et et ma selle üle väga-väga palju kannatama peaksin, sest kriminaalromaanide lugeja. Ma olen varasemal ajalgi olnud ja niisuguse mõnusa meelelahutusena on ka hea kriminull omal kohal. Kuigi ma ei kujuta ette, et, et kui nisugune konjunktuur jätkuks 10 aastat järjest kriminulle tõlkimas, siis isegi viis aastat järjest, siis, siis oleks see küll väga-väga kurb ja süütaks väga ära, aga aga ma usun, et noh, elu muutub, elu on küllalt vaheldusrikas ja, ja praegu. On see periood, kuigi näib, et ongi juba märke. Ta on otsa lõppemas, et turg on juba küllaltki üleküllastatud igasuguse kommertsiga ja on üksikuid kirjastusi kellel on õnnestunud leida sponsoreid või kes küllaltki rikas toodete peale esimest ettejuhtuvat kommertsraamatutel ütleme nii, et kõik muutub. Kõik, kes tähendab sõnelus. Kindlasti, kuidas teie ennast kirjanikuna ja tõlkijana praegu siin Eesti vabariigis tunnete? Ütlema, et tänu jumalale ma olen küllalt mitmekesine inimene, kes on tõlkinud ikkagi mitmest keelest ja ja kes peale selle on teinud ka veel kuuldemänge ja, ja kinos stsenaariume ja ja võib ajakirjanduses artikleid kirjutada ja ja need noh, näiteks puhtalt luuletamisega või puhtalt ühest keelest tõlkimisega oleks ju ehk raske Te olite nagu otsapidi juba poliitikas ka. Rohkem tõmbas mind see vabadusvõitlus või see iseseisvuse saavutamise protsess seal Ma olen õhinaga kaasas. Aga kui sa iseseisvus käes oli, siis ma vaatasin, et see poliitikahuvi minus järsult langeb ja ja märkasin. Ühel teisel poliitilisel koosolekul kipun ma ikkagi haigutama ja, ja jätta, et need teemad, mida arutatakse kas maksupoliitika osas või mis on kindlasti väga vajalik, aga üks teine seaduseelnõu ja poliitilistes parteides ja ja poliitilistel koosolekutel arutati FC pakkunud enam eriti pingsat huvi. Ja ma vaatasin, et kui ma juba haigutanud, siis on ikka parem ära tulla või eemale tõmbuda. On muidugi üksikud küsimused, mis, mis mind võib-olla ka edasi huvitavad, aga see ei tähenda, et ma tingimata peaksin selles mängus aktiivselt osalema või täie pingega. Kas mõni asi teeb nalja? Nokindlasteksal absurditeatrini absurditeatrit tuleb poliitikas ju ka ette ja ja ja kummaline amet, et ikkagi suhteliselt väikeste erimeelsuste pärast minnakse ikka väga raginal tülli. See näitab seda demokraatia olemuse see külg, mis tähendab, et teri põhimõtetega inimesed võivad siiski ka koostööd teha, et sellel ei ole veel täiel määral jõutud. Ja vastastikku üksteise vaateid austada, kuigi need on Elloid. Seda küllap ka sinna jõutakse nagu tagasi tõsise kirjanduse juurde. Kui me nüüd vaatame teie raamatuid, mis on osa nendest teie tõlkeraamatutest on siin laual. Ja, ja nendest osa olete tõlkinud koos nii Seppeliga oma abikaasaga. Missugused raamatud oleksid jäänud sündimata, kui teie ei oleks või ei oleks ettepanekut teinud kirjastustele? No ma ei tea, kas liialate tegi ettepaneku, kui aga noh, raamatut, mis puudutavad nüüd sõda türgi-tatari maailma, jah, siin Navoy nisust. Taikeelne luuletaja, nagu ta oli, kas see on vana usbeki keel? Kattai vana usbeki ja põhimõtteliselt ei lasta ju heeratis, mis on praeguse Afganistani territooriumil? Vaevalt ma seda tuleks Ta võtnud ja, ja siin ka minu töö oli rohkem need riimid ja rediifidega riimid, suurid ja ja sama Szamreemesson, päris türgi luuletaja. Noh, liian ikkagist, türgi keelt oskaja ma kunagi lugesin Kattai keele grammatikast kivist osa läbi 70 lehekülge, kui ma ei eksi, aga aga et ma nüüd seda keelt nad läksin kuigivõrd jaganud, kuigi huvitav oli et seal oli ka terve hulk tüvest, nagu ikka neid türgi-tatari keeltes kohtab, et soome-ugri keeltega sarnased tüvesid katsega tai keeles kohtades niisuguse tüvest, mis on näiteks Lõuna-Eesti murretes olemas, aga põhjaeesti keeles puuduvad. Nii et teile lähedasemad kui lõunaeestlasele Ma olen Tallinnas sündinud, aga ma olen, nagu öeldakse. Tallinnasse pagenud lõunaeestlastest sündinud. Kui te juba mainisite seda yonosem reed, tema on 13. sajandi ja 14. sajandi alguse luuletaja Te, olete kirjutanud siia ka järelsõna ja üsna põhjalikkude pidite ikka küllaltki uurima seda ajastut ja, ja seda luulet ja ja sufistliku luulet. Jah, eks ma püüdsin neid sufismi teoreetik, kuid uuride inglasi, sakslasi ja venelasi, kes on selle kohta kirjutanud, aga tänu peet lepikule leidsin mingisugused jaapani ajakirjad, kus üks Iraani professor oli siis oma vaateid sofismile arendanud ja need millegipärast hakkas, et mulle mulle meeldima ja siis ma valisin just need nagu teoreetiliseks lähtealuseks tähendab, on mitmesuguseid vaateid siis ja, ja Sosofism on kaks lõpmata. Ta on lai ja, ja suur nähtus ja needs Fistlike luuletajaid, filosoof ja õpetajaid. On olnud palju ja ordusid on olnud palju ja igal Ordulen on erisugused tavad ja, ja ta ei olegi niivõrd mingi teoreetiliselt ühtne õpetus, pigem on see, see mingi teatud maailmatunnetus kui, kui õpetus pigem on, on mingisugune ühine tundmus või tunnetuslik vool, mis kõike seda ühendab. Mingisugune loogiline süsteem. Aga mis seal eesmärgiks on, kas harmoonia saavutamine inimeses või sushismil? Noh, jah, eks teatav harmoonia ja hingerahu ja õndsus ja seda ei arvata saavutatavat mitte mingisuguse askeesi teel või pidevate palve teel ka ka mitmesugused, eks staatilised abinõud nagu tants ja muid meelelisi inimeste harrastusi on, mis võivad ka sihile viia, need seal mitu astet ja ja noh, nagu lihtsam surfikursus koosneb kolmest aastast igal aastal on siis eriülesanded. Ja tihtilugu võib õpetaja Anda pillasele väga paradoksaalse või pealtnäha absurdseid juhtnööre. Aga kas see õpetus elab praegu Türgis edasi? Jah, teatud määral elab aga võib-olla neid surfifilosoof või Sophie hakkasid, on nüüd suhteliselt vähe, tuleb ette, aga siis sofistlikud tantsud. Et tuhandeaastased ja vanemad tantsud, need on väga laialt levinud ja, ja kõik mets, sofistlikud, luuletajate klassikud on ikkagi tänapäeva Türgiski väga au sees. Ja noored türklased neid loevad ja ja mõneski uuemaaegsest türgi luule- koolkonnast püütakse saavutada sünteesi just mingisuguse vanaaegse sofistliku luule ja ja, ja uusaegse Euroopa modernismi vahel. Ja noh, eks nad mõlemad on tegelikult Navoy Emre on olnud sufid, aga eri vennaskonda kuuluvad Ja no või on siis juba renessansi? Nojah, kuigi nüüd see Kesk-Aasia renessanss midagi teistsugust kui Euroopa renessanss, aga eks mõlemal distantsil on ühisjooni ka. Niisiis on meil siin kaks paksu köidet 1001 ööd. Rääkige palun nende raamatute saamisloost. Nende raamatute saamislugu ulatub just siiasamasse raadiomajja. Et ükskord Härmozzarm pöördus meie poole, et kas me tahaks teha kuuldemänge Tondlustestest teelisi pilli ja, ja ja siis tegi meesteraatiale kuuldemängud ja ja siis eesti raamatu toimetajad kuulsid neid kuuldemänge, mis Eesti raadiost tulid ja pöördusid meie poole niisuguse küsimusega, et kas ma ei tahaks ka raamatut tõlkida või raamatuid. Ja siis tõlkisime umbes 1001 kogumahust on seal võib-olla umbes kolmandik needs 1001 ööd, vaid seal 333 umbes ja tööd ei ole, siis on ka muidugi päris järjest jääb vahele ja siia valisime põhiliselt need lood, mis eesti keeles varem ei olnud ilmunud. Ja siis me ei valinud ka alade nimelampides Impadi merereisid ja ja Ali Baba ja 40 röövlit, need, mis on noh, ütleme lasteraamatutena mitmel korral välja antud, kuna tol korral Andres Jaakson oli kavas ka laste 1001 ööd välja anda. Ei saanud teoks. Aga need meie tõlkis, missugused jutud, mis täiskasvanutele sobivad, tihtilugu on küllalt rootilise. Ja need lood on jõudnud tänapäeva väga erinevatest ajastutest ja paikadest mida teie aluseks võtsite. Tõlkimisel. Me mõtlesime tõlkimise aluseks seal jõe venekeelse väljaande. Araabia keelt me kumbki ei oska. Aga siis nüüd lee õemees. On munder Sulemmanna matšid rada ja tema on üks. Ristiusku araablane. Ja siis, kui meil tekkis küsimusi ja kui meil mõnikord segasemad tundust eriti segasena, tundusid paljud värsid, sest salgee oli andnud nad niisuguses sõnasõnalises tõlkes. Neid ei, ei olnud viimides pandud. Ja samuti ei püütudki õhutada südames, selles värsis peaks olema põhimine. Prantslane salliee on leia Taškendis tegutses ta Arabistika professorina, rahvuselt olid ta venestunud prantslane ja tema tema tõlkis selle asja vene keelt. Ja aga siis värssidest on seal tõlgetustestikuvat raske aru saada. Ja inglisekeelne väljaanne taudiväljaanne, näiteks seal värsid puuduvad täiest. Mõtlesite kõrvale ka saksakeelseid väljundeid? Jah, saksakeelsetes väljaannetes on värsid olemas, aga, aga need on ka eritrükkidesse ja eri aegadel väga isemoodi. Ja seda kasseeli riimiskeemi. Nüüd selles mitmes 1000. värsireas, mis sinna kokku tuleb, ei ole keegi hakanud jälgima ja ka ka meie ei teinud Moloriimilisi ka selles sugugi mitte võit, vaid tekivad paaris ruumilised värsid. Kuna see töömaht oleks muidu olnud ikkagi väga, kas siis oleks meil kohe kaua aega võtnud ka vähemalt me saime jälile enamasti iga värsi puhul, et milles on asja uba ja mispärast see värss, mida siis mingisugused muusika Risto saatel mingisugune ilus neiu ette kandis, nii et noormeestel silmad särama lõid ja põlved värisema hakkasid. Suurest ilu hardusest, see, see uba Osulasse enamasti õnnestuski välja tuua, kuigi kunagi kas salati nii ilusti, kui peab või või natuke inetumat või, või kas olete nii maru erootiliselt nagu Ta selle araablastele oli või natuke tagasihoidlikumalt, seda ma ei oska. Täiesti kindlalt väita. Aga mida te proosateksti tõlkimisel arvestasid? Proosatekstide tõlkimisel arvestasime seda, et me ei võtaks niisugusi sõnu mis kuuluvad väga kindlalt Euroopa kultuurikontekst. Püüdsime leida selles suhtes neutraalsed sõnu, need isegi germaani laenudest paljudel juhtudel loobuda ja leida siis mitte Germandlike eesti sõnu. Te olete ütelnud seal järel sõnased 1001 ööd ei ole araabia kirjandusest tüüpiline teosed, kuigi eurooplased arvavad, et just see on. Jah need Araabia kõrbenomaadid, iseäranis sel ajal, kui islami usk ei olnud veel kinud nende kirjandusse, nõnda rahvaluule oli väga täpselt ja detailselt olusid kirjelda niisugust muinasjutulist puhatavad maailma ehk ei olnud nii et see, selline lopsakas muinasjutt tav eurootiliselt elevmaailmse on ehk siiski tekkinud India ja Pärsia mõjul. Ja mine tea veel, kelle mõjul, sest tegemist oli ikkagi impeeriumi kultuuriga, seal oli maailma kõige suurem impeeriumisse. Bagdadi kalifaat tol ajal ulatus Atlandi ookeanist Indiaani välja Marokost Indian ja seal kujunes nisugune multinatsionaalne kultuur. Ja motiive on kindlasti kogu impeeriumi alarahvaste rahvaluulest ja ka Pärsia ja India varasemast kunstkirjandust. Läheme nüüd siis kaugemale itta, Hiinasse. Te olete tõlkinud puuseum, klingi libarebased ja kuuljad. Üsna põnevad lood. See on ka rahvaluule. No see ei ole nüüd rahva luuledan, tundub olema rahvaluulelähedane küllaga. Ja see autor on ikka üks seitsmeteistkümnenda sajandi lõpu 18. sajandi algusse üks paremaid hiina jutu meistreid või? Miks mitte novellikirjanikuks nimetada? Busson kling. Ta on ikkagi üks huvitava ja peente tähelepanekutega kirjanik, kes on võib-olla motiividest, mis on rahvaluules olnud nüüd välja tõmmata enam suuremaid üldistusi ja põnevamaid allusioone kui mõnigi teine, kes on lähtunud taolisest alusest. Rühmadel paistab olevat Hiina kirjanduses kaval nagu meilgi aga siin on veel hoopis teistsuguseid jooni juures. Meistilisi ja salapära. On häid rebased ja halbu rebaseid ja ja halvad rebased võivad inimese elujõu niivõrd kängu viia, et inimene nõrkeb ja sureb ja ja head rebased võivad aidata kaasa inimese vaimsele täiustumisele ja ta jõuab teadustes väga kõrgele tasemele või või siis riigijuht, ütleme tarkust või noh, tegelikult, Puusson klingi novellides on see kui kolmekordne maailm. Et Hiinas on otsekui kolm Hiinat ükson tavaliste inimeste Hiina, teine on siis kooljate Hiina ja kolmas on libarebaste, hiina ja, ja need kolm maailma inimeste maailm libarebaste maailm ja kooljata maailm, nad on pidevalt omavahel suhtes ja nad käivad omavahel läbi, mitte ainult juttu ajades või mitte ainult kaupa tehes, vaid vaid lähevad koos isegi voodisse. Need läbikäimine on kõigil tasanditel ja vastastikune mõju. Nii et. Alati varjatud motiive inimeste tegude taga, need motiivid võivad tulla mingist teisest maailmast mida me alati ei tea või, või, või, või mida me ei taha teistele avaldada. Miski asi siin maailmas ei ole lihtne, iga asi on väga mitmed tahuline ja bürokraatliku süsteemi. Paljud absurdsed muutuvad veel absurdsem mõtteks, kui, kui neid käsitletakse selles kolme kihilises maailmas. Aga aga tuuakse need ka palju teravamalt ja selgemalt ja, ja julmemalt esile naeruvääristatakse bürokraatiat, mis on tekkinud labastnud kontsertseadusse baasil väga oskuslikult. Kas need lood on ka praegu Hiinas populaarsed ja ei tea, kas seal on ka praegu inimesi, kes, kes usuvad neid libarebaseid? No küllap on meedia leidub neid, kes usuvad libahunt mõnda muud libaolendit. Aga tahaks nüüd öelda, et, et minu tõlketegevuse aluseks teinekord ei ole mitte see kas ma oskan mingisugust keelt või ei oska. Et tihtilugu ma lähtun sellest, et teosecrotesksusest ma tõlgin meelsust, grotesksed kirjandust, ise, ma kirjutan ka küllalt grotesksed luuletusi ja aruannet. Sest see mulle sobib. Ja armastatega musta huumorit ma vaatasin Roald Dahli musi, Mapsi lugusid. Huvitav, jah, kui ma lugesin tõlkeraamatuid, siis see kõik oli seotud nagu teie enda teostaja teie isikuga. Ütlesite, et kõiki keeli ei oska gruusia luuletaja moriss putš viili. On teil tõlgitud? Ma vaatan siin gruusia keelest. Noh, siin on tegelikult rohkem rohkem ikkagi alustest ja tammi ranka laadse ja sedasama Merankalatse aitaski, üht-teist selgitada oskate ikka, ei oska, ei oska. Aluste järgi realaster. See on ilmunud 78. aastal, see oli aeg, kus Gruusias oli ka väga tugev proosa, eks ole? Seal poe amine, džiibi tardumbatseja, nende teosed. Me ei jõua kõikidest asjadest siin rääkida inglise keeles, te olete siis peale Roald Dahli veel tõlkinud Ameerika tiitnikute luulet ajakirjades. Ja jõudsin aniili näidendeid. Kas Draamateatri jaoks ka? Ma nagu orniili 100.-ks juubeliks kavatses välja anda küllalt paksu raamatu, aga aga need nagu ilmunud raamatuna ei olegi. Ja noh, ma arvan, et üks või teine režissöör, küllap sealt ikka aja jooksul midagi võtab ja võib-olla Illuka raamatuna miski. Aga siis kadus juba ka võimalus välja anda teost, mida suuresti lases ilmselt ei osteta. Jah, ja saate lõpul tulime siis vene kirjanduse juurde. Siin paistab kõigepealt silma Fjodor Dostojevski ülestähendusi põranda alt, te olete tõlkinud koos Lembi hiideliga. Olete rohkem ka Dostojevski tõlkinud. Ei ole. Vaat ma hakkasin, kui ma nüüd uuesti seda lugesin, siis hakkasin mõtlema, et huvitav, palju on ka praegu Eestis inimesi, kes loevad Dostojevskil nädal aega, terve maailm, eks ole, et kas on praegu ikka lugejaid? Ma usun, et küllap küllap on ja ta on ka koolides kohustusliku kirjanduse nimekirjas, nüüd. Ta on kaunis palju tõlgitud ka eesti keelde. Mõnda raamatut võikski uuesti välja anda, ma just mõtlen seda Dostojevski ülestähendusi põranda alt. Ja miks ka mitte, küll leidub kirjastajaga käes, siis võiks minul selle vastu. Malleri Pesubov ütleb, et see on üks süngemaid Dostojevski teosed. Ma ei tea, kui lugeda, siis ta nii süngelt ei mõju, kui nad on niivõrd vaimukas, eks ole ju. Ja võib-olla on see siin ka natuke ikkagi see tõlke vigasest, sest Dostojevski väga pikkade lauset, et raskust ja, ja süngust nad on samal ajal vaimukad, aga selle vaimukuse annad tõlkimise puhul kergemini edasi kui kui, kui selle raskema süngema poole ja tihtilugu avaldub selles süngusse raskus ka selles, et et süntaks on nagu katkendlik, nagu mingi lauseosa jääb puudu. See ei olegi nagu korralik lause. Ja sellisena teda eriti raske tõlkida. Nendel küsida, mida te praegu tõlgiti. Praegu tõlgime kosli Seppeliga, Clarissa, Bingolla Essteesi raamatut naistest, kes jooksevad huntidega. Ja selles Ameerika psühhoanalüütik, Neungiaanlane püüab vanade müütide ja muinasjuttude baasil konstrueerida ürgnaise arhetüüpi. See on kindlasti huvitav. Jah, ma arvan küll.