Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaaris etapp Kristjan Port. Nüüd, kui oleme taas lähenemas suve üleminekule, on sobilik aeg käsitleda magamise teemat sest suve üleminek võtab uneajast tunnikese mõtelgu, kes kui palju tahes selleks ette valmistuda. Seekord aga ei räägiks siiski suvajajast kui nähtusest ja tehnikuse paid päästikuna andes põhjuse rääkida unest. Tänu inimesi ühendavad kaugele ja info lihtsamale liikumisele võib kõikides inimtegevusvaldkondades märgata tempude kasvu. Kuna tempude kasvu põhjuseks paistab olema püüd päeva jooksul võimalikult paljude tegevustega maha saada võib märgata, kuidas töö võtab üha rohkem ära tööpäeva lõpus kodudes veedetud ajast. Ja samas võib märgata trendi vajadusest alustada tööpäeva natukene varem. Viimasel on siis rida praktilisi põhjuseid, suur osa, millest on seotud tööle sõitmisega õigemini siis pigem tööle hilinemisega tänu liiklusummikus, istumisele, kui kõik inimesed püüavad teha ühte ja sedasama ehk tööle jõuda. Seetõttu. Püüavadki osa inimesi alustada nüüd reisitööle teistest natukene parem, mis tundub esialgu toimiva lahendusena. Aga nagu iga edukas lahendus kasvab lõpuks iseenda vaenlaseks hakkavad ju kõik lõbuks seda kopeerima öeldud lühidalt. Kokkuvõttes on mitmel pool maailmas hakatud koolide esimeste tundide algusaegu veerandi ja poole tunni kaupa varasemaks nihutama. Et paljuski täiesti objektiivsetel põhjustel hilinejate armee tunnipidamisest. Lihtsalt võimatuks ei muuda. Uuringute järgi on enamus noortest inimestest ausalt öeldes aga kuni 65 aastastest inimestest õhtu inimesed ja neil on raske hommikul ärgata. Viimane on kak kohvi populaarsuse põhjuseks, sest kuidagi või end autoroolis tööl või koolis töövõimeliseks virgutama. Taolisele hiilivale muutusele Aleksei raske vastu seista. Aga pool tundi varem kooli minna pole enam sugugi märkamatuks. Tallaneelatav ses sunnib magama viimase minutini, jättes hommikusöögi söömata ning unustades loomulikult tänud tormamisele olulisi asju kaasa võtmast. Mis sellest, et kooli jõutakse õigeks ajaks. Kui inimeste ennast pole veel kohal, ei tasu ju samuti õpetamise teatrit tehes kedagi ja kindlasti iseennast petta. Need paistab, et varasem kooli algus on saavutamas kriitilist piiri, kuna märgistab olulise vastassuunalise jõu sündi. Nimelt on USA juba mitu kooliringkonda, kus suuresti tänu õpilaste endi aktiivsele tegutsemisele on hakatud kooli algust hoopiski edasi lükkama. Esialgsed tulemused on seejuures vägagi julgustavad. Tavaliselt haiguste levikut uurivad USA haiguste leviku kontrolli keskuse poolt. Kaheksas koolis läbi viidud uuringu põhjal selgub, et natukene rohkem hommikust magamist parandab õpilaste Mõtlemisvõimet neil esineb vähem mentaalseid häireid. Teel kooli juhtub harvemini autoga avariisid, koolidest osavõtt on suurem ja õppetöö tulemused väljendatuna. SKA tõusevad. Teismelise eas hilineb tänu hormonaalsete ümberkorraldustele hommikust und reguleeriva melatoniini nõristus. Just melatoniin on see hormoon, mis hoiab piltlikult öeldes silmad kinni nii või rasketena. Seetõttu ongi teismelised tihti unised kuni keskpäevani. Samas aga ei lase kontaktide signaalide rikas tehnoloogiline keskkond kuidagi varem magama minna. Otse vastupidi. Hilisema loomulik ärkamine teeb inimestest õhtu, loomad. Ja nii siis veerebki päev pikalt üle keske, ent pidevalt meelde tuletavad pihksuvate seadmete keskkonnas. Ja siin on üheks omapäraseks efektiks ka arvutiekraani valgusspekter. Nimelt sarnaneb päevavalgusele ja ilma, et inimene seda oskaks teadvustada, arvab sülearvuti kumas pesite vaju. Et väljas on endiselt päev ja kuna aju reguleerib juba mainitud und, organiseerib melatoniini eritumist siis nii see uni ongi. Tulp kuhugi kadunud püüdes aga nüüd maailma rütmi tõttu varem kooli alustada, vähendatakse oluliselt magamise aega. Ja samas on tänaseks juba praktiliselt Jukk kooliõpikutõde, et uni on seotud nii õppimise kui üldiselt tegutsemise võimega. Seetõttu on huvitav, kas kunagi tuleb meil ka aeg, kui lapsed lähevad kooli. Näiteks kella 10-ks.