Tere kõigile tänases saates mingem üles jõgedele ja kuulakem seejuures kindlasti, mida folklorist Marju Kõivupuul sellest rääkida on, ehk siis täpsemalt, võtame ette Eestimaa pühad mäed ja neid on üksjagu, olgugi oma suuruse ja kõrguse poolest tunduvalt väiksemad muu maailma tippudest. Nad kordumatud oma vägevusega meie rahvapärimustes, saatejuht Haldi, Normet-Saarna jätt, kuulamist, marju ega pole vist mõtet küsidagi, et sul on meie kõik pühad mäed läbi käidud. Või siiski. Aitäh. Ma arvan, et sellised laiemalt tuntud pühad, kõrgemad kohad ehk siis meiegi niisamuti mäed, Need, kuplid, voored mul ikka vastu on läbi käidud mõned isiklikud ja vähem tuntud kõrgemad kohad samuti, kus ma olen nii-öelda kolanud, aga küllap on selliseid kohti ka, kuhu ma ikkagi ilmselt ei ole veel jõudnud, et Eestimaal on nii mõnigi nurgake, kuhu jalgu päris korralikult maha saanud. Ja nii ta paraku on, et need kõrgemad kohad, mida meie siin mägedes nimetame, et kui näidata Ta neid näiteks eurooplastele ja rääkida eesti uskumustes seostes pühademägedega, siis nad muidugi natukene sõbralikult muigavad ja noh, kuna ma ise olen Lõuna-Eestist ja olen nende kuplitega seal väga harjunud, siis need kõrgemad kohad natukene maapinnast õige pisut kõrgemad kohad, mida Põhja-Eestis mägedes nimetatakse näiteks ka Tammsaare tõe ja õiguse Raamat, algab sellega, kuidas päike vajub mäe taha, et nüüd neid kohti silmates. Muidugi ma ütleks suhteliselt tasane maa, kõik siin maailmas on suhteline. Aga. Kuidas on siis terves maailmas mägesid, kõrgemate loodusvaimude ja jumalate elu- ja tegutsemispaikadega seostatud? Esimesena loomulikult meenuvad Olümpose 12 jumalad. Kui Olümpose mäel elutseb perekond. Absoluutselt on tõepoolest see üldteada maailmas on siis läbi aegade väga erinevad rahvad omistanud püha staatuse mägedele ja väga paljud mäed on ka söödud tõttu jäänud nii-öelda maakasutusest või nii-öelda praktilisest kasutusest kõrvale. Ja tähelepanu rahvausundis ongi keskendunud just niisuguse maastiku teatavad sellistena topograafiliste anomaalsust, märkivatele objektidele, kui ikkagi keset tasandiku näiteks kõrgub mägi või lagedal alal et siis see pälvib tähelepanu ja tavaliselt omistatakse talle siis eriline staatus, samuti mäed või nii-öelda kõrgendikud on seotud müütidega maailmamägi toetab maailma, et ta nagu lahutaks siis taeva ja maa mitmete rahvaste usundis on samuti taevaasupaik kõrgel mäel. On selleks siis maailmamägi või kuidas seda nimetatakse, et ta võib olla ka müütiline nii-öelda kujutletud topograafiaga ta võib-olla siis ka nii-öelda reaalne mägi. Ja mõningate rahvaste usundis on näiteks mägi, maailma keskpaik ja noh, kui me räägime siis kasvõi Cheusis, siis temale endale oli pühendatud enam kui võib-olla seal 100 kultusmäge. Hästi huvitav on seegi, kuidas erinevad religioonid on omavahel nii-öelda mäe austamisega kokkulepp peale jõudnud, et Sri Lankas on siis Riibada mägi ja seda mäge ennast ja mäenõlvadel kasvavat metsa peavad võrdselt pühaks nii budistid, kristlased, moslemid kui ka hindud. Ja selle mäe tipus asuva, siis sellise nii-öelda väidetavalt siis pühajalajälje kohta Ta on igal kogukonnal omad uskumused ja püha mäe ja metsa kohta usutakse, siis noh, kõik erinevad usundid on seda meelt, et selles peitub suur vägi. Et pühasse mäkke tuleb suhtuda kui isiksus, et ta on kui suur elusolend, tänud. Et seda ei olegi võimalik inimkeeli seletada, inimsõnadega ja inimmõistusel tajuda, kuid seda tuleb mõista. Nii et kokkuvõtvalt võib tõepoolest öelda kogu maailma rahvaste usundis on mäed maagilise ja püha sellise sakraalse jõukeskused, kus on võimalik siis saada erineval viisil erinevate usuliste praktikate vahendusel kontakti kas siis esivanemate või ka ürgjõududega, mis meid ümbritsevad. Ja seetõttu näiteks on ka mäed olnud tähtsate inimeste nõupidamispaigad ja kui me vaatame eesti keelt, siis ka eesti keeles on väga toredaid ütlemisi näiteks ka sellest, kui inimene on jõudnud Mäele omadega, siis on tagasi ületanud raskused, pälvinud tunnustust, saavutanud midagi erilist, aga manitsetakse ka näiteks vanasõnades, et ära hõiska enne kui sa oled üle mäe saanud, et ületanud mingisuguse raskuse ja on ka siis piiblist pärit ütlusi, mis on samuti meie eesti keeles kodunenud, et me võib-olla isegi ei anna endale aru, kui me räägime piimajõgedest ja pudrumägedest kui hea elu võrdkujust, et kui me näiteks ütleme, kui mägi ei tule Muhamedi juurde, siis Mohammed läheb mäe juurde või oli see nüüd vastupidi, et põhimõtteliselt, eks ole, sellised kommunikatiivselt praktikad, kui soovite, et jah, mäed on keelepruugis võrdkujuks ja samuti annab tõepoolest maailma rahvaste usund ajaliselt kesksed ja, ja väga olulised kohad, sest noh, ka näiteks kandsid on ehitatud mäele ja kui kuskil kõrgemal kohal olla sealt avanev vaade taga ka selle, et, et sul on see piirkond kontrolli all, et sa tegelikult näed, mis toimub ja suudad oma territooriumi kaitsta. Aga tulgem siis maailma kõrgete mägede pealt natuke allapoole ja vaatame, mis meil siin ikkagi Eestimaal toimub, ükskõik kui väikesed ja madalad nad ei oleks, nad on ikkagi Eesti mäed ja nendega on seotud igasugused huvitavad pärimused. No hakkame siis aegade algusest peale, et tavaliselt, kui ma sõidan üliõpilastega või ka teiste huvilistega mööda Eestimaad, siis kõik teavad, et see on mul üks selline habemega nali, et kui me jõuame vooremaale, siis ütleme neid ilusaid vooreid, mida on Kalevipoja künni vagudeks nimetatud seostatakse Kalevipoja, mitmete muudegi tegutsemisjälgedega, eks ole, kus ta seal magas ja kus ta pesi oma nägu ja kus astus tema hobune ja mitmed muud sellised tegevused, mis on kirjutatud ka eeposes, siis on hästi tore alati öelda, et vaadake, see, mis te siin näete, et seal nüüd maastikke, see ilu on sündinud kalevipoja jääaja koostöös, et kui mandrijää taganes, siis ta kujundas meie maastiku niisuguseks ja üldiselt noh, usundites on täheldatud ka seda, et sellistel nägistel aladel muutliku maastikupildi, kaladel on väga palju rahva mütoloogias ka kangelasi, vägilasi, kelle roll ongi olnud siis see, et nad on nii-öelda seda maastikku kujundanud ja nende tegevuse läbi seletatakse ka seda, miks maastik näeb niisugune välja, nagu ta näeb. Kui me läheme nüüd Lõuna-Eestisse, kus on palju siis selliseid kukleid ja toredaid künkaid siis kristliku rahvausu mõjul on hakatud seletama, et nii mõnedki Lõuna-Eesti mäed on tekkinud seetõttu, et et jumal ja kurat on siis maalapikese pärast võidelnud ja üks või teine on soovinud omale hingi saada ja siis on selliseid toredaid muiste lugusid, kus on siis üks on ikka tõmmanud seda maad oma poole, jumal siis sirgemaks ja kurat on jälle omakorda lükanud nii-öelda seda maapinda kortsu. Ja noh, näiteks paganama on üks selline piirkond, kus selliseid muistendeid kohtab, aga, aga samuti need Lõuna-Eesti kuplid, kes need on ka seotud siis olnud vanapagana tegevusega, kus on arvatud, elavad nende perekondi ja räägitakse lugusid, kuidas nad üle mäe on üksteisele oma leivalabidat visanud ja muid toredaid asju toimetanud. No ühel mägisele kuplilisel alal asub ka Karula rahvuspark ja ka see on äratanud tähelepanu. Juba see oli 18. 19. sajandil, kui seal on rännanud erinevad kirjanikud, Jan kiitnud selle maastiku ilu aga samas kohalikud talupojad Jaan Lattiku suu läbi, nende jaoks on see kõik nii tavaline ja nende küngaste peal maaharimine on üsna vaevaline. Et kui ma nüüd mälu järgi Lätikud, tsiteerin enam-vähem umbes täpselt et siis temalt pärineb selline lause, et kes kurat neid mägesid siia nii palju visanud on, nagu sul on tarvis hobusekoormaga minna siis läheb see koorem jälle mäe peal ümber ja, ja talupojale on see esteetiline ilu olnud pigem selline takistus oma maaharija vaatekohast ja tema silma ja tema praktikate läbi. Ja ega see nii väga valesti kõlagi, et kes neid siia visanud on, sest üks pärimus räägib, et Kastna hiiemägi tuli taevast ja mattis mehe koos. Aga jah, selliseid pärimusi tõepoolest on ja, ja need on jälle ka rahvusvahelise võitu motiivid mis põhinevad sellel niisugusel, ütleme siis valemil kui matemaatika või loodusteaduste keelt kasutada. Et püha koht, näiteks järv või mägi või püha puu võib mingil põhjusel saada inimeste peale pahaseks, et kogukond ei ole austanud teda piisavalt, on teinud midagi niisugust, mida on peetud tabuks. On püha mäe vaime olendeid, kaitse haiget, ükskõik kuidas meie nimed tahaks ühel või teisel viisil solvanud ja siis kas see järv on võtnud nõuks ennast nii-öelda kokku pakkida ja kuskile mujale ennast laiali laotada. Puu on nii-öelda tõmmanud juured maa seest välja, tänud minekule ja samamoodi siis ka mägi on nii-öelda solvunud, on tõusnud siis õhku ja otsustanud, et ta läheb, otsib endale niisuguse hea ja parema paiga, kus siis maha sadada, kus usutavasti inimesed austavad teda siis palju rohkem kui vanas kohas. Ja tegelikult see mõte praegu muidugi loodusteadusliku pilgu läbi tundub okei, ütleme selline jabur. Aga aga samas on olemas niisugune oma filosoofia ja minu jaoks filosoofia avaneb sedapidi, et kui me seda keskkonda, mis meie ümber ei hoia, ei austa, ei, ei hoia nii-öelda elamisväärsena, siis tegelikult Me kaotame väga palju, siis kaotame koha, kus elada ja olla. Ja küllap on see üks looduslike pühapaikade sügavam mõte, et juhtida tähelepanu, et, et nii-öelda see ilus looduskaunid, mäed, puhas vesi rohelus ei ole sugugi nii iseenesestmõistetav, et me võime selle mingil hetkel kaotada, kui me nii-öelda piisavalt mõistlikult ei käi. Tuleks nüüd päris lugude juurde nendest rändavatest ja taevast alla sadavatest ja mida iganes tegevatest mägedest, mis meie rahvapärimus talletatud. Ta on jah, tegelikult seda on kõvasti rohkem, kui ehk ühte saatesse ära mahub, ega selle valiku tegemine on üsna keeruline, et noh, kui keegi näiteks on seal Kastna püha mäe ja seda püha pärna käinud vaatamas, siis tõepoolest see on selline tore, selline, kuidas ma ütlen, meenutab nagu tagurpidi pööratud pada. Et ta torkab seal eriti talvisel ajal silma, kus rohelised on vähe ja ta tõepoolest sellest ümbritsevast maastikupildist tõuseb esile ja see on ka aru saada, miks ta seal niimoodi noh, on, on inimeste tähelepanu pälvinud lisaks sellele, eks ole, tema seal tipus kasvab ka äraütlemata uhke puu, et see kõik pakub sellist ilusat esteetilist silmailu ja kindlasti tekib peab ka erilisi tundeid. No üks selline mägi, mis on hästi populaarne mitmes plaanis nii Sparta lastele kui siis ka inimestele, kes peavad vanemast kultuuriloost lugu on eba. Henriku kroonika on juba kinnistanud siis eestlaste kultuuri usundi lukku selle mida on hakatud siis seostama omakorda teise loodusliku, ka loodusliku pühapaigaga või erilise paigaga, kui soovite, see on siis Kaali meteoriidikraater, et oli aasta 1836, kui Väike-Maarjas oli pastoriks selline mees nagu Georg Magnus Knüüdfer ja tema siis käis välja sellise hüpoteesi või teooria. Et ilmselt Ebavere mägi ongi siis see kindel koht, kus Henriku Liivimaa kroonikaainet, Teil on siis sündinud saarlaste suur jumal Taara-pita või taara ja lennanud sealt tuli hännana Saaremaale. Ja noh, kui sealt jõuame muidugi meteoriidikatastroofi juurde, et et mida on siis omakorda seostatud, On see siis Vana-Kreeka päikesejumala Heliose poja hukkumine või siis maailmarändur, mida see reisikirja tega jaa. Lennart Meri arvates olid Kaali meteoriidiplahvatus üks mõjukamaid sündmusi siis kogu toonases muinasSkandinaavias tema nimelt arvab, et see on siis pannud aluse meie suvise pööripäeva ehk tänapäevaselt jaanipäeva tähistamisele, kus on süüdatud lõkketuli, et selliseid seoseid on tekitatud siis Ebaveremäega ja Ebavere mäe kohta, siis noh, räägi, ollakse nagu paljude teistegi pühade mägede kohta, et võimalik, et sinna on peidetud varandused või seal on võtnud aset nii-öelda siis kunagine muinaslinn, kus ka elanikud aeg-ajalt endast märku annavad. Et on selline põnev. No minu jaoks on huvitav ka näiteks selline mägi nagu Kunda hiiemägi, mida ma õppisin tundma. Et see on ka jääajajärgne, selline moreenseljandik Kunda jõele ääres ja rahvajuttudes on ka seda paika kirjeldatud kui muistset hiid, kus on siis käidud palvetamas ja ohverdama asja, kus siis juba lähiminevikus on peetud ka simmanil tantsupidusid. Et see võrgustik ulatub siis omaaegsest Kunda mõisas Kunda mallani. Ja seal on olnud siis kunagi kasvanud tammesalu ja seetõttu on teda ka siis viieks kutsud tud ja hilisemad üleskirjutused räägivad juba sellest, kuidas on peetud sealsi suhteid rahvapidusid, kus on koguni pillimehed mänginud viiulit ja tšellot ja akordioni, mis näitab üsna niisugust hääd piirkondlike inimeste pillimängu oskust. Aga mis on väga huvitav, et kui kellelegi kuulajates satub pihku sealtsamast kandist pärit lastekirjaniku Jüri Parijõe lugu haiged nutavad siis see on ka kirjutatud kohalikust pärimusest pärinevad telemotiividele tuginedes. Kussis Kunda mõisniku siiraku käsul raiuti Kunda hiiemäelt Mets see maa puhastati kividest ja vaadati põllu- ja karjamaaks. Ja nüüd ma siis loen ühe väikese lõiguga sellest haldjad nutavad jutuke, sest ette. Ja sestsaadik ei teinud haiged inimestel enam head. Külmad udud ja viljaroostet pääsesid Aldsus takistama küla ja mõisa põldudele. Hundid hakkasid jälle murdma küla lambaid ja hobusevarssa. Kui karjastele juhtus kaduma mõni lehm metsas, siis seda enam ei leitudki. Aga igal kevadel puude lehtimise ajal kuuldakse hiljem võsast haledat nuttu. Seal nutavad haiged oma kadunud kodu taga. Et see on selline ilus rahvusromantiline lugu, jaan kantud taas kord sellest vaimust, et me peaksime selliseid olulisi paiku ehk natuke paremini hoidma. No Eestis on ju arvestatav hulk maausulisi näiteks selline ja inimesi, kes elavad sügavas kooskõlas loodusega ja paluküla hiiemägi on väidetavalt koht, kus nad koos käivad, aeg-ajalt aga on neid kohti veel ja miks just sellised mäed ja sellised Paigad tegelikult muidugi õige oleks küsida maosoliste endi käest, aga tõepoolest, mahusulistele on pühad hiiemäed, allikad väga olulised, üks nende selliseid esimesi minu arvates uuemaid kooskäimise koht üheksakümnendatel Teil on olnud Tammealuse hiis aga samuti Kunda hiiemägipaluküla hiiemägi Lõuna-Eestis päevapööramise mägi on sellised kohad, mis mulle kohe esimesena meenuvad, kus võib-olla rohkem rohkem käiakse. Millised kombed, rituaalid ja uskumused on seotud pühademägedega Eestimaal? Stuudios on folklorist Marju Kõivu. Olla tähelepanuta on jäänud omapärane huvitava pärimusega seotud mägi. See on Mulgimaa Annemegi, mida on ka kirjanduses palju kujutatud ja millest on nii kiriku visitratsioonides juttu kui ka siis August Kitzbergi loomingus. Seal oli ka vist üks kurb lugu. Ohio tähendab mitmed need kõrgemad kohad, mida me siis tänapäeval mägedes nimetame, on olnud siis ka rahvapärased ohverdamiskohad, kus siis erinevatel kalendri tähtpäevadel on rahvas kokku käinud ja sellel annemäel, mis asub Mulgimaal, on siis inimesed varasematel sajanditel seal käinud kohal annepäeval, see on 26. juulil ja see on siis olnud naiste püha. Et sellel päeval on siis lõunaeestlased, aga samamoodi ka näiteks lätlased ohverdanud siis kõike uudset, noh, see juuli on juba selline aeg, kus sai juba esimest korda võib-olla värsket leiba lauale, saadi proovida värsket kartulit, aga samuti tiga porgandid olid juba noored, nagu tänapäeval öeldakse, beebiporgandid beebiga tuleid sai proovida. Aga siis on peetud rahvarohkeid pidusid ja see on olnud seotud eelkõige Halliste ja Karksi kihelkonna inimeste kooskäimise kohaga. Ja seal on väidetavalt olnud siis ka katoliku aegne kaabel ja sile annemäega seonduvalt on samuti siis väga erinevaid lugusid, et on teiste selliste pühade mägede puhul sageli räägitakse ka seda, et on siis kokku saanud kaks vastassuunas kihutavat pulmarongi, mis omavahel kokku põrkasid, sest kumbki ei tahtnud teisele teed anda ja sisi vastavalt tuletatakse siis sealt nimi. Pruudi nimi on tõenäoliselt olnud on ja see mägi on saanud siis nime selle hukkunud pruudi järele. No niisugused rahvaetümoloogiliselt üritused on iseenesest ka väga toredad. Ja noh, Annemäega räägitakse ka teiste sellist huvitavat pärimusliku lugu, kuidas siis sõja röölide sissid, keda meie maalt on teadupoolest ka üsna palju läbi käinud, et olla siis annenimelisi tüdrukuid eriliselt armastanud ja neid taga ajanud ja need loomulikult jooksnud ennast hingetuks ja surnuks. Ja siis rahvajutt seletab, et hoopiski sinna, et see on selline kalme või kolmete mägi, matmispaik. Ja need anneni imelised tüdrukud, kes on siis oma au eest lidunud hing paelaga kaelas, on siis nende kalmuküngas. Ja võib-olla on huvitav teada, et August Kitzberg, kes seal üldse oma loomingus hästi palju Mulgimaa rahvapärimust kasutab, tanud on siis selle toreda jutustuse maimu, mida vist mina koolis ma mäletan, õppisin, aga tänapäeval vist enam koolilapsed ei õpi. Naiste trükiti ka väga ammu 1887, see oli aasta enne seda, kui Jakob Hurt hakkas rahvaluulet massiliselt koguma. 888 käis hurt välja oma selle suure üleskutse. Et Maimu sündmustikku on viinud siis ka tagasi 14 10.-sse sajandisse ja selle kohtumõistmise säranud just nimelt Annemäe. Et seal Annemäel siis munk Bernhard ütleb armastuse nimel ristiusust lahti ja tahab siis kuuluda maarahva hulka, sest et et need võtted viisid, kuidas ristiusku siiamaale tuuakse, ei ole sellele Muugale teps mitte vastuvõetavad. Kui palju Eestimaal üldse neid pühasid mägesid on, teinekord satud sinna ja on hea, kui tead. Oskar Luts seal minu eest köstri suu läbi juba sellele küsimusele vastanud, et ilmselt enne läheks issanda päike looja saade saaks läbi nende mägede lugemisega, niimoodi õhtale jõuaksime tõesti nii palju, ma arvan. Tähendab, kui me vaatame ringi, siis vähemalt praegustest maakondadest igast leiab ikka vähemalt ühe kõrgemaga koha, mis on rahvapärimusega ühel või teisel viisil seotud Punase nimetasid kavisti mägesid, siis näiteks Lõuna-Eesti küsimuse põhjal ma tean, ei, turistimäed on olnud mõisnike matusepaigad, need on olnud sellised erilised, silmapaistvad kohad. Ja, ja tähendus on kahtlemata sootuks teine kui need mäed, mida on siis austatud Maarahva poolt või nii-öelda talupoegade poolt, mis on külakatoliikluse seisukohalt olnud olulised, kus tõenäoliselt võib-olla on olnud kabe ja kuhu on siis rahvas käinud kohale ka pärast seda, kui neid kabeleid on, on juba lammutatud, olgu selleks põhjuseks siis luterlik kirikureform või olgu selleks põhjuseks lihtsalt usuvahetus. Mina julgen öelda küll, et, et ikka ikka igast kihelkonnast võiks leida küll ühe kõrgema koha või tähelepanuväärse koha, mis eestlaste kontekstis mahub mõiste olla, nägi ta ei pruugigi väga kõrge olla, aga mis on olnud selline kõrgendik, millega on seotud erinevaid kohti, noh näiteks ma siin olen teinud neid pühapaikade inventeerimise, siis on üsna niimodi, tulid metsast, et on, vaatad, et ahaa, siin olime Kambja lähedal, et üks oli selline Orissaare hiiemägi, et on olnud lihtsalt kõrgem koht metsas praeguseks ammu hävinud juba mingi 20. sajandi algusest ja eriti ei teata neid, et selliseid teateid on, et ta on ikkagi kuidagi nagu maastikust mingil põhjusel nii-öelda olnud erilise taga, siis on mõnikümmend, on selliseid suuremaid ja tähtsamaid, et noh, sõltub väga palju kindlasti, et miks me nagu võtame selleks niisuguseks lähtepunktiks, eks ole. Lähtepunktiks võtame ilmselt ikka sellised mäed või mäekesed, mis on kuidagipidi rahvapärimustes ära märkida. Jah, ja, ja neid on tegelikult natuke rohkem, seda enam, et, et, et siin on, see uurimistegevus on olnud ka hajus, et need piirkonnad, mis on võib-olla rohkem läbi käidud, mida ma isegi rohkem tean, et seal ma oskan kindlalt öelda, aga tekstid, mis on rahvaluulevara salvedesse talletatud, nende sidumine maastikuga praeguse tänase maastikuga on ka teinekord väga keeruline, sest et kohanimed varieeruvad ühel kohal, võib olla teinekord mitu nime ja katsu sa pärast siis selgeks teha, eks ole, et millisest konkreetsest kohast. Ja muidugi, inimesed on ise ka oma käitumisega ajaloo sündmuste käigus eriliselt märkinud ära mingisuguse kõrgema koha, mis on siis pärast hakanud nii-öelda elama edasi oma elu ja üks selline tähelepanu väärne mägi, eks ole, saartelt Me ju mägesid ei otsis, tundub naljakas. Me läheme saartele või sellepärast, et nautida ja linde ja kõike muud. Leiame sellise mäe Hiiumaalt on ristimägi ja see on siis selline tähelepanu väärne paik, mis on seotud üsna traagilise ajaloolise sündmusega ja millest on tänapäeval saanud selline vaikus, siis näib, et väga palju inimesi käib, et kui ma nüüd sellel suvel seda Hiiumaa ristimata jälle külastasin, oli laienenud ja seal võib leida siis arvutult looduslikust materjalist, aga ka mitte looduslikust materjalist riste. Ja inimesed käivad seal ja usuvad, et kui siis sinna ristimärk teha, maha jätta, et nende soovid lähevad täide. Kui suur see ristivägi siis ülepea on või meenutata üldse mäge? Minu jaoks mitte, ometi on tal nimetus mängi ja sest et sinna on praegu mets peale kasvanud ja tavaliselt on niimoodi, et, et kui noh, mets on peal, et, et siis ei saa päris hästi aru ka sellest, et missugune see maastiku reljeef on. Jah, võib-olla ta on natukene natukene kõrgem koht, eks ole, aga Hiiumaa kontekstis ma usun, on ta kindlasti mägi, ma loodan, et mu sõbrad, hiidlased nüüd ei pahanda, ei kirjuta, saate kommentaari, halvustavaid märkusi, aga see on tegelikult seotud Rannarootsi väga valusa väga valusa teemaga. Ja nimelt noh, alates teadaolevalt ütleme tinglikult 13.-st sajandist elasid siis Hiiu ja Saaremaa Rootsi eesti kogukonnad kõrvuti ja rootslased olid siis vastavalt Rootsi kuninga nende vabaduskirjade järgi tõepoolest priid inimesed, nad ei pidanud tegema mõisasse näiteks teopäevi nagu siis pärisorjadest eestlased vaid pidid maksma siis ordule teatud kindla summa. Ja vaat siis seitsmeteistkümnendast sajandist rannarootslaste või siis hiiurootslaste vabadusi, kärp piima ja see siis ei olnud eestirootslastele või hiiurootslastele sugugi meeltmööda ja see kohtusaaga mõistnikega siis kohalike mõisnike käis veel pärast põhja seda edasi juba siis, kui kogu Eesti territoorium oli teadupoolest siis venelased riigi koosseisus. Noh, see jäi silma vürst pationkkynile, kes omakorda vastu, kuidas siis musta mere ääres kõigi nende vallutatud alade koloniseerimise eest ja tema siis tegi ettepaneku Katariina teisele, et mis oleks, kui asustaks need hiiurootslased hoopis Dnepri äärde. Ja väidetavalt siis 20. augustil 1781 kogunesid siis Reigi ja kodestik idast Tahkuna ja mitmete teiste piirkondade Hiiumaa välja saadetud Reigi kihelkonna piirile sinna ristimäele, kuhu siis püstitati rist ja kus siis kirikuõpetaja Ta Forsman, kes oli toona Reigi pastor, viis läbi palvuse ja minejaid oli siis 1300 ja pisut peale, kellest siis umbes 305, ülejäänud olid lapsed, noh see reis ei kulgenud sugugi edukalt, et kevadeks jõudsid siis järgmiseks kevadeks umbes pooled küüditatud Lõuna-Ukrainasse, ülejäänud surid teel ja siis sai sisse külasjal saigi nimeks vana rootsi küla ja noh, vot sellest ristimäest ongi siis saanud, et tänapäeval Hiiumaa üks enim külastatud paiku, võimalik, et selle paiga nime tekkimine võib-olla vanem kui see ristide panemise komme, sellepärast et see on olnud kunagi ka pühale Wabariigi kihelkonna vaheline piir ja mäe põhjapoolsel küljel on olnud siis ka piiriristikivi ja noh, kui me rääkisime siin Annemäest ka seal kassisolisti mäe kohta Hiiumaa ristimäe kohta räägib, ütleks, et seal on kokku põrganud kaks traavi sõitvat sellises rõõmsas tujus pulmarongi ja nagu ikka ei tahtnud siis teistele teed anda, sest kui sa pulmarongi peatad, eks ole, siis kombestikus on väga halb penne pruudile, et seda ei taheta teha. Siin räägitakse küll, et ellu jäid pulmarongist, ühest jäi Sis, Pluutja, teisest peigmees oma abiellus nimelt ja ühesõnaga ellu jäänud või hukkunute mälestuseks tuleb siis kõigil, kes sellest mäest mööda lähevad, et tuleb sinna jätta omatehtud ristimärk. Ja siis ka räägitakse sellist hoiatusi, et kui sa käid esimest korda ristimäel ja sa sinna jätta risti, siis järgmisel korral, kui sa sinna trehvad, vaat siis sa näed tonti ja kõiksugu kolle, aga käis risti, panevad, need on õnnelikud ja nendega ei juhtu midagi halba. Seda peaksid kõik need need endale kõrva taha panema, kes sinna äkki mine tea, võib-olla ka tänase saate järel minna. Tahavad võib-olla veel, et kui me siin juba vanadest kommetest räägime, et siis ongi selline tava olnud vanasti, et on olnud niisugused kunagised sellised, kus pühad nagu sellised reomäed või prahipaigad mille kohta siis tänapäeval päriselt jäigi, maastikul Te ei leia ja rahvapärimus on kogutud valdavalt rahvaluule arhiivi. Aga, aga seal on ka siis domineerib selline motiiv, et on mingi eriline koht. Et kui sa lähed sealt mööda, et siis sa pead sinna kindlasti midagi viskama, kasvõi puuoksa. Või siis kristlikul ajal hiljem ristimärgi näiteks meisterda, seda on lihtne teha, paned kaks puupulka risti, eks ole, seod seal mõne taimega kinni, et kes seda siis ei teinud, et siis tema käsi hästi ei käinud, et, et siin on ka, tundub, on siis omavahel saanud tervikuks väga erinevad uskumused ja kombed mille põhjal siis nii-öelda kohta austades, et sa pead sinna midagi jätma, et sa ei tohi tühja käega mööduda, muidu siin hakkab üleloomulik olend kas siis kummitama või taga ajama või läheb sul muidu kehvasti? Lugusid vanu kombeid, rituaale, uskumusi on tõepoolest tohutul hulgal ja keda see kõik huvitama hakkab, võib alati ju ise vaikselt edasi uurida või vähemalt olemasolevate asjade üle mõtiskleda. Ja tähelepanu väärne on seegi, et mitmed pühad mäed ei ole meil üldse topokaartidel ei jõudnud, noh näiteks eesti rahvapärimus tunneb erilisi kohti, mille nimi on kingamägi või kängamägi udupäraselt. Huvitav on teada seda, et vanasti olid kingad kallid ja olid siis niisugused kindlad kohad, kus tüdrukud pühapäeval, kui nad kirikusse läksid, istusid maha, pesid näiteks allikas või kraavis või ojas jalad puhtaks ja panid kingad jalga, sest kingatallad kulusid. Kui tänapäeval rääkida, siis tänapäeva inimesed ei saa sellest päris hästi aru. Nii et sellised kingamäed on hästi-hästi, olulised hullud maastikumärgid või, või, või sellised kohad. Et need olid mäed, kus kingi jalga. Absoluutselt. Samamoodi näiteks on olemas kiigemäed ja jaanimäed, et kui me siin päris saadet alustasime, sellest siis kõrged mäed on olnud ka jaanitulede tegemise kohad. Ja on sellepärast hästi oluline olnud, et jaanituli on olnud püha noh, natuke me rääkisime saate alguses ka sellest pühast tulest ja, ja meteoriidi kukkumisest siis nii kaugele, kui kaugele ulatub selle tulekuma. Nii kaua on see ala siis jaanipäeval kaitstud võimaliku paha mõju eest kuradi eest, kes tuleb võib-olla maa peale oma raha kuivatama või on mingid muud pahad vaimud liik. Ja kui Lõuna-Eestis noh, olen teinud välitöid, siis väga paljud on näidanud mulle ka, et vaat see oli meie jaanimägi, aga näed, nüüd on ta metsa kasvanud. Ta ei paista sealt välja, selline karvane jaanimäed on väga olulised ja tähtsad kohad olnud ja, ja rahvalaulud räägivad kiige mägedest kõrgematele kohtadele, ehitati ka kiiged. Et need mäed on olnud rahva kogunemiskohtadeks ja liikumisele, on samuti omistatud sigivusmaagilist toimet. Seal on noormehed kohtunud oma tulevaste naistega. Seal on tüdrukud õppinud naiste käest selgeks kiigelaulud. Et ka see on olnud väga tähtis, et see mägede ja kõrgemate kohtade pühaks pidamine on, on väga erinev. Oled sa siis maa ja loodususku või on sul mingisugused muud arusaamised, miks see mägipüha on nii et see on hästi oluline meie rahva vanema skulptuuris ehk tänagi? Ja lõpetuseks, et huvitav küll, kas kommertshuvid jäävadki igavesse vastasseisu looduskaitsealuste ja pärimusliku oluliste paikadega näiteks käed on ju tõesti erakordselt ahvatlevad neile kes soovivad uhkeid suusakeskusi rajada ja nõnda edasi ja neid vastasseise tegelikult on olnud juba rohkem. Kahjuks see niimoodi tõesti on, et kuigi liulaskmine on väga maagiline toiming, kui me põikame korraks tagasi vanemasse rahvakultuur ja sellele on omistatud ka sigivusmaagilist toimet ja linakasvu ja viljakasvu edendavad toime ja mida kõike veel siis tänases maailmas me tahame saada ekstreemseid elamusi, kihutada suuskadel kelkudel kõikidel talispordivahenditel, mille nimegi ma ei oska, ehk nimetada alla mägedest ja me tahame need kohad panna siis teenima, et siin on para, kui on rohkem vastuolusid, kui, kui tõepoolest tahaks. Ma ei ole väga optimist. Ma arvan, et teatavad vastuolud on tähenduslikes erilistesse paikadesse teatud mõttes sisse kirjutatud, kahjuks, et ühed näevad seal puutumatut loodust, meie esivanemate kultuuri, teised näevad selles pelgalt objekti, et kuidas seda rakendada siis tervise edendamiseks ja mulle kohutavalt meeldiks, kui jälle me suudaks leida kompromissid. Et jätame ruumi mõlemaks tegevuseks, sest iseenesest pole ju talisport halb, aga samuti ka looduse pühaks pidamine looduse austada. Mine. Vanema kultuuri austamine on oluline osa meie identne liteedist. Et võimalik, et ma praegu, kui ma vaatan neid väga erinevaid konflikte, mis on toimunud, et võib-olla oleks mõistlik koos ümmarguse laua taha maha istuda ja arutada, millised on erinevate huvigrupid, pidesoovid ja leida siis mingi niisugune lahendus, mis oleks mõistlik mõlemale poolele ja kindlasti looduse puhul me peame sellega arvestama. Et see, kui me võtame, peame tühjaks näiteks pool mäge või mida on ka tehtud, nõukogude ajal on kruusa ammutatud, siis maastik taastub suhteliselt aeglaselt ja need jäljed jäävad sinna kauemaks, kui me, ehk oskame kujutada, et see ilus ütlemine, et seitse korda mõõda ja üks kord lõika, tuleks abiks. Nii et see oli, on ja jääb mõttekohaks, aga selline oli tänane saade pühadest mägedest. Stuudios olid Marju Kõivupuu, Haldi, Normet-Saarna ja Maristomba nädala pärast uus saade. Kuulmiseni.