Nii nagu lubasime, on siis täna teine saade piiblist. Ja küsimegi, mis raamatutest koosneb siis raamatute raamat? Heebreakeelne piibel või vana testament koosneb kolmest osast. Seadus, prohvetid ja kirjat. Ja selle alusel on koostatud kõik Euroopa keelseid piibli välja. Seadus on esimene, teine, kolmas, neljas, viies Moosese raamat. Prohvetite hulka kuuluv vaat piibli raamatud Joosua raamatust alates. Kuni teise kuningate raamatu lõpuni missioon prohvetite esimene osa. Heebrea piiblis. Sellepärast, et prohvetite hulka kuuluvat juua Eelija ja Eliisa ja nende osatähtsus, on nendes raamatutes Žuk. Päris prohvetit, algavadki essaajast, Malakia. Need on päris prohvetit. Kirjat on heebrea piibli lõpuosas. Nende seas on tähtsamat raamatut lauluraamat. Iiobi raamat Taanieli raamat. Danieli raamat on Heebrea piiblis apokalüpsis viimsete asjade Raamat. Ta ei ole seal prohvetiraamat ja eestikeelses piiblis seda on pandud eksikombel. Prohveti raamatute hulka. Kirjade hulka kuuluvad veel õpetussõnad koguja raamat ülemlaul ja nii edasi. Vanades eesti piinlikes ja suures piiblis Masingu toimetatud piiblis. See ilmus esmaselt 1940. On lisatud veel apok krüpt. Teiste sõnadega kapis hoitavate raamatut. Need on niisugust raamatut, mis ep, ole nii kalliks, p. Neetud, kui pühakiri. Aga misjoni äärt lugeda, millest inimene võib samuti kasu saada. Näiteks Macapitia raamatud, tarkuse raamatut, Janijad, nende raamatutega. Nüüd arvu poolest on niisugune lugu. Seaduseraamatuid on viits. Prohveti raamatuid. 21 kirju 13 kokku 39 raamatut. Akub Apo krüpt on kaksteistkümnenda raamatut kokku 51 raamatut. See on piibli suurem välja on kus on ka need raamatut, mis pole küll nii kalliks võtavad, kuid mis on kasulikud armsat lugeda. Rootsis tõlgitud eesti piiblis on 39 raamatut. Vanas testamendis Uues testamendis on 27 raamatut. Need Ong, kõige hilisemad piibli osad. Kokkuvõttes võib öelda kogu piiblis suures väljaandes on 78 raamatut väiksemas väljaandes 66 raamatut. Nii et terve raamatukogud Seaduseraamatute kohta Moosese raamatute kohta võib seda öelda. Et Jeesus ei teinud jumala seaduste ümber. Prohveteid ei olnud kogu maailmas ka praegu. Ka meil mitte erakorralised isikut. Prohveteid on olnud. Kirjatarkuse algusest peale on nendest teateid ja need kirju on olnud kogu maailmas ka Kesk-Aasias, ka Hiinas. Neid on praegu ja neid on ka meil Eestis prae. Mis siis prohveti õieti on? Prohvet peab ette nägema või teiste sõnadega, ta avaldab jumala pilku ettepoole. Ja nõnda on jumal prohvetit andnud. Ja ta sellega tiri teritab meie pilku ettepoole. Nii et meil ei ole piiblis tegemist ühe raamatuga, hoid raamatukoguga. Mõned ütlevad, et terve piibi läbi läbilugemiseks kulub temal üks aasta. Kestnud, nii ütlevad need petavad meid. Terve piibli läbilugemiseks kulub kolm aastat. Iisraeli laset loevad kolme aastaga läbi ainult viis Moosese raamatut. Nende sünagoogis vaid palve elas. On veel juttu, et on olemas kuues seitsmes Moosese raamat. Oskar Lutsu suves tahabki Joosep Toots näha ka kuuendat seitsmendat Moosese raamatut. Ta parajasti Tartus on Venemaalt mõisavalitseja töö pealt kodumaale tagasi tulnud. Ja Ta on Tartu Ülikooli raamatukogus. Tema arvates on 607. Moosese raamat Ülikooli raamatukogu seina või põranda küljes ahelaga kinni. Et keegi sellega nõidume hakkaks, selgub, et Tartu Ülikooli raamatukogus mis oli möödunud sajandi lõpul selle sajandi alguses maailma üks täielikumaid raamatukogusid kuuendat ja seitsmendat Moosese raamatut ei ole. Ilmselt ei ole teda üldse, ütleb Lesta. Aga millel on piibel üldse kirjutatud? Ja kas on ka teada, kes võis kirjutada ühe või teise raamatu? Vaatleme esiteks vana testamenti. Aga võib-olla on õigem, kui kohe vastata sellele viimasele küsimusele, kes on kirjutanud piibli raamatut. Jumal on kirjutanud piibli raamatut. Jumal vastutab piibli tõe eest. Kirja on pannud muidugi piibli üksikuid osasid raamatuid eri aegadel, erinevad inimesed. Aga nad on toiminud jumala käsu kohaselt. Vana testamendi seadus. Esimesest kuni viienda Moosese raamatud. Raamatus on väga palju vanu asju. Aabranaa liikusid suust suhu uba, üksikud vanemad blood. Kõige vanemad lood on muidugi laulu koorimis ja neid on Ghana näiteks meile mõni säili. Esimese Moosese raamatu neljandas peatükis kirjutatud Romek oli ütelnud oma naistele Aadaja silla. Kuulge mu häält teele Emeki naised. Pange tähele mu sõnumit. Jah, haava pärast, tapan Me verme pärast nooruk. Kui kaini pärast makstakse kätte seitsme võrra, siis Emeki pärast 77 võrra. See on lausutud oma kodu ja oma hõimu kaitseks julgustamiseks. Perede asuga ähvardati võõraid, kes tahtsid Iisrallisi Iisraeli hõimu liikmeid tappa ja seda on tehtud algajast pääle. Veretasu on veel praegugi olemas. Endises Jugoslaavias, kus hõimult sõlivat meeleheitlikult Teine hõim on teise hõimu mõne liikme tapnud või sõjas keegi surma saanud. Ja nüüd See on justkui kohustus, aga need on ka viimased maad. Kui arvate sisse veel mõned Aafrika maad, siis tänu jumalale, veretasu lõpeb. Piibelgi, annab selleks lootust. Andke andeks, siis antakse teile andeks, tehke siis tehakse teele hääl. Nii on Lemegi laul üks vanemaid laule piiblis. Esimese Moosese raamatu neljandas päädis Aabrahami aeg. See oli Liisem seon vahest 1000 aastat 1000 700600 enne Kristust. Abram ja mõned Iisraeli hõimud tulevad tõotuse maale Palestiinasse. Adun karjakasvatajat tekkisid riiud karjaste vahel kaevude pärast. Karjuvali palju vett oli vähe. Mõistlikult lahku minna, braus. Eks ole maa koguma ja sinu ees lahti. Lähed sina vasakut kätt, lähen mina, paremat kätt, lähed, sina, Nemad kätt lähelma, vasakut kätt. Ka see mõte on laul. Senised tõlkijat ei ole heebrea keelt nii palju tundnud et nad oleks heebrea vabavärssi mõistungt lauluks pidada. Jõulud on üldse vanemad, suulised mälestused. Mis siiamaale ka meie Eesti rahvaluules meieni kulatavat vana senat õpetussõnad ja nii edasi. Nad on vanemad kui jutud sidumata kõnes ja püsivad hästi meeles lauludes siduvad rütmi, kõla, ilu, võrdlusi. Peaasi on ida oma ja eesti rahva laulus röök mõttel püüaksime, arusaadav, mõju enamasti loeme vanast testamendist Taaveti lauluraamatut ja selleks on seda mõtet vaja. Rööpmõttemissioon. Eesti keeles ja eesti rahvaluules nõnda tammest tehti emapuulaeva ise hõbedasta. Vööri taoti kullasta. Muidugi selle laeva lennuki asi, nii et emapuu on tõesti tammest tehtud ja nüüd tulevad metallosad laev hõbedast pöör kullast. Tahetakse öelda sellega, et laeva ehitamiseks on võetud parim meiscotoon laeva tegemiseks. Ometi on ka arvudega lugu nii vanas testamendis kui ka meie rahvalauludes 20 kaselehte piiskümmend, vahtralehte 100 saarelehte 1000 tammelehte. Need lehepeotäied sisulise tähenduse poolest võrduvad üksteisel. Ega siis üks see leht pea vastama 50-le tammelehele. Või heebrea keelest laul 51, üheksas salv. Puhasta mind iisopiga, loputa vees, mind. Iisraelist laulavad meelsasti nõnda võrdlustega puhastama ja loputama, see tähendab sedasama. See tähendab südame hinge puhtaks saamist. Ja seda teeb siin jumal. Nisu oleks karm aine inimese sisemuse pesemiseks. Kiive vahest, aga jumal loputab inimese viimaks ees puhtas vees, nagu on taeva suure elun jõevesi mis paistab läbi nagu kristall ja on täiesti puhas. Ka iisraellased laulavad meelsasti nõnda. Muidugi on piibli üheks peaaineks. Võrdlused, mis iseloomustavat jumalat. Nad kujutlevat jumalat kuidagi. Ja kui me tahaksime need võrdlused nagu sorteerida kas või kolmesse kolme Kirna siis esimeses virnas oleksid need võrdlused, kus Iisraelase meelest jumal on vägivaldne. Ta teeb, mis tahab. Ta on täielik valitseja, kõik võim ja vägi on tema käes. Teine osa. Jumal toimib õigesti igas olukorras õigesti. Kui ta on inimesele andnud vabaduse teda uskuda või teda mitte uskuda või tema vastu hakata siis on jumal alati jäänud selle oma poolt esitatud õige põhimõtte juurde. Siin ei saa vaielda. Kolmas nagu virn tunnistusi jumalast. Jumal on ustav. Jumal armastab inimest. Jumal armastab inimest vahvast kõiksust. Jumala armastab uskmatu inimest. Ja kui neid võrdlusi ja hinnanguid kokku võtta, siis näeme et inimene Rahvas kõiksus üldse, on muutuv pood. Kord. Rohkem usku, kord vähem, usku, kord vastane, kuid püsipool, selles on muutumata pool selles. Jumal jumala suve meisse. On püssi. Jumal on ustav. Nõnda ütleb ka Uku Maasing oma raamatuga ses anatuti prohvet lehekülg 39. Veel üks sissejuhatav mõte piiblist. Iisraeli rahva ajalugu algab pääsemisega Egiptuse orjusest. Seda jutustada mitte esimeses Moosese raamatus, vaid alles teises Moosese raamatus. Niisiis, kui Iisraelist laset jumala etteütlemisel oma piibli kirja panite, siis nad algasid teisest Moosese raamatust. Oma rahvaga. Mis siin oluline on? Oluline on siin teisest Moosese raamatust alad des iisraellased nägid et nendega on jumala abi. Jumal avitab neid. Jumal päästab naat. Aga õige peatselt hakkasid Iisraeli usuteadlased küsima. Kas jumal pole päästnud juba meie esivanemaid? Nad mõtlesid sellele tõsiselt, kogusid kokku kõik teated oma esivanematest ajast enne Moosest. Ja vastasid on. Jumal on meid aidanud päästnud juba ennem hoos juba Haabremist pääl. Ja piiblile kirjutati nõnda eessõna esimese Moosese raamatud 12.-st 50. päädüki seon, piibli, raamatu eesnimena, eessõna ja sea asetati teise Moosese raamatu ette. See kes loeb, saaks aru, jumal on meid juba Aabromist pääle Aabramon vahest esimene iisraellane, aidanud päästvat. Uus mõte, kui niisugune piibel oli olemas siis küsisid usuteadlased ja usklikult inimesed, kas jumal ei ole päästnud juba inimkonna esivanemaid? On juba loomisest alates on jumal inimesi ja kõike loodut püüdnud puhta hoida, päästa. Ja nii kirjutati piiblile teine eessõna. See on esimese Moosese raamatu esimene, sest 11. päädüki. Neid nimetame alglugudeks ja neid peavad kõik usuteadlased kogu maailmas eraldi õppima. Nendel on suur tähtsus. Seal on sees loomisloost. Seal on sees veeuputuse lugu, mis tegelikult on ristiusu ja iisraellaste piiblis kõige vanem piiblit osa. Loomise lugu on kirjutatud vahest hiljem, nii nagu ta pind, visioon. Kõige vanema osa piiblis on veeuputuse lugu. Alul oli see kirjas sumeri keeles siis tõlgitakse Akkadi keelde sisse heebrea keelde. 6000 aastat tagasi oli veotuse Luubu lugu juba savi lauakestel sumeri keeles kirjapandu. Mul on olemas kat tegeliku looduse nähtuse toetus. 10000 aastat tagasi lõppes viimane jääaeg suure uputusega. Ja siit pärineb piibli õpetus, ainult jumal võib alumised veesooned sulgeda. Kui nad uputuseks kujunevad ja paduvihmad lõpetada. Teine probleem, mis on alglugudes on see, kas inimene saab elada igavesti. Jumala oli ju loonud inimese igaveseks eluks. Kuid pahandused, mis inimesega tekkisid. Need. Kujundab jumal ümber teiseks ja piirab inimeste eluaega. Jumal piirapseda. Sest jumal ütleb, inimese mõtlemised on kurjad tema lapsepõlvest alates. Kas nõnda inimene saaks elada igavesti? Ei saa? Keda piirab inimese hea keskmiselt 70 aastaga. Ka see on piiblis kirjas. See on kirjas esimese Moosese raamatu kuuendas peatükis. Ja palju muid asju vastab veel see alglugude osa peatükid esimene kuni 11 seal näiteks Paabeli torni lugu. Tegelikult ei ole ehitatud mingi suust Paabeli tornitorn on piltlik, võrdlus teljega tehtud piltlik võrdlus tegelisu tegelikult sumerlaset tulles kuskilt kaugemalt. Eufrati ja tiigrise lagedale lamedalt tasasele maale. Olite oma jumalaid austanud mägedes mägede tippudel kõrgmäestiku des. Ja kui nad sealt ei leia, kõrgmägesid, siis nad ehitavad need tehismäed. Selle nimi on sikuralt või sikur. Ja see on Kuidas ütelda? Telliskividest tehtud, nägi glasuur pottidega päält kaunistatud ja väljaspool seda mäge. Seda järsku mäge lähevad trepid üles, nii et väike tempel on. Selle tehismäeharjal sellel kuldne kartus muuksiaks. Ja see on umbes 100 meetrit kõrge. Kujutame ette, et Eufrati ja tiigri sümaal sajameetrine teismägi on olemas. Selle ümber on tugev tuus. Kui see on linnas, siis linnamelu ei kosta sinna üles. Seal on absoluutne vaikus, ainult tuul, unise. Ja kui vaikne, siis on täielik vaikus. Sinna läheb preester üles. Ülesminek ei ole sugugi ohutu, sest treppidel ei ole käsipuid. Seal tuleb teatud mõttes riskida, ei tohi libiseda, nagu elus ei tohi libiseda. Ja selle loo asetanud jumal alglugude lõpuks ja selles mõttes, et inimesed nõnda ehitasid torn ja tahtsid tulla jumala asemele jumala kätte saada, kõrvale lükata ja ise valitseda. Ja sellest tulid pahandused. See joon on ka meil praegu olemas. Viimane suur jumala kõrvalelükkamine oli ju revolutsioonist 1917 alates. Ja see on meie juures pooleldi veeru olemas. Me oleme kristlik maa, aga neil puudub usuõpetus koolides ja ülikoolides. Ainult ühes Eesti ülikoolis olnud usuõpetus. Tallinna kunstiülikoolis muidugi Tartu Ülikoolis usuteaduskond. Kuid ka seal on usuteaduskonna dekaani ja ülikooli rektori vahel palju pahandust, kuna usuteaduskond on jäetud peaaegu oma päädia hästi vaeseks. Nii et me ei Proovime ikka ise kõrgemale tõusta ja arvame jumala sealt tabada ja kõrvale lükata. Kogu piibel aga räägib midagi muud. Räägib sellest. Jumala kõrvalelükkamine ei tulegi kõne alla. Nagu jumal, nähtamatu, dub absoluutselt nähtamatult, nõnda on ta ka absoluutselt arutamata. Ei saa jumalat kinni püüda, teda panna, katseklaasi katsetada või temaga eksperimente teha. Jumala käes on kõik väits. Nõnda allume meie jumalale ja see oleks nagu minu poolt. Minu poolt nagu väike sissejuhatus. Tuletagem seda alati meelde, kui me piibli kätte võtame. Mõnede raamatute kohta ei ole teada, kes nad kirjutas. Kirja pani, tähendab jumala tahtel. Ka viie Moosese raamatu kohta ei ole seda teada. Kunagi ei ole neid viit Moosese raamatut kirjutanud Mooses ise. Muidu tuleks välja, et Mooses on ise kirjutanud oma surmast ja matusest. Seda muidugi ei ole. Aga jumal on lasknud, kirjuta prohveti raamatute kohta, on mõnikord teada, et selle on kirjutanud prohvet või tema õpilane või mitme pääle kahasse on kirja pandud. Jumal on ikka nendes avaldanud, omada. Aja loolastega. On nõndasamuti ka ajaloolased oma on oma jäljed jätnud piiblisse. Saamueli ja kuningate raamatutes. Nad on seal püüdnud ütelda seda, kuidas nad jumalatest aru saavat, kuidas jumalat on kunagi käsitatult, mis osa on jumalal olnud üksiku inimese Akva elus teatud ajajärk. Ka nendest raamatust võime õppida, need ei ole kirjutatud muidugi selleks, et meile Iisraeli rahva ajalugu edasi anda. Selle jaoks osutuvad nad üsna puudulikud, eks nad on kirjutanud selle jaoks, et me teaksime ka meie elu. Meie isikliku elu ja rahva elu kirikuelu valva jumala valvassil näeb kõik ja kõik on justkui kirjas. Maha kustutamata kirjas. Peale selle terve rida õpetusi mis on suust suhu edasi antud kaugest kiviajast pääle, võib-olla juba, kui inimene alles korilane maa pääl. Ja seal tehakse vahet selle vahel mis on õige ja väär, mis koos Smee, peaksime oma elu nõnda vaadelda püüdma. Justkui jumala kõrval. Jumala mõte jumala silmadega ja hindama oma elu, mis meie elus on õige ja väär, mis on hea ja kuri. Sest me peame nagunii aru andma kõigest, mis me siin maa pääl sõna, mõtte ja teoga oleme korda saanud. Nõnda saab piibel meile lähedaseks raamatuks. Me võime julgusega tema pealt tolmu maha pühkida. Ja kui keegi väga lugeda, mis himuline on vahetpidamata lugeda tahab, siis lugegu piibel läbi. Kolme aastaga. Ja meil ei ole vaja uskuda neid, kes räägivad sellest, et nad igal aastal loevad tiib üks kord läbi. Nad vahest leitsivad, tema ükskord läheb. Kui nad täiesti siiralt on. Nii on jumala sõna jumala tahe meid saatnud hämarates algaegadest pääle tänini. Nõnda vaatleme meie justkui jumala kõrval olles. Me vaatleme endid ja oma tulevikku. Piibel ütleb, tulevik on sellel, kes usub. Ajaloolased ütlevad tulevik on sellel, kes minevikku hästi mäletavad ka seona õige Casioon piiblist kaugelt kaudselt võetud. Aga tegelikult tulevik on sellel inimese, sellel rahval. Ja loodul üldse kui see loodu jumalat usaldab usaldab enda jumala häädesse. Ja