Homme, 13. märtsil tähistame Eesti riigi aja ja Jüri Vilmsi 100 viieteistkümnendat sünniaastapäeva ja kuivõrd me Jüri Vilms-ist ja tema elust, mis jäi küll üsna lühikeseks, teame märksa vähem kui näiteks Konstantin Pätsi elust ja tegevusest siis ma palusin meie stuudiosse riigikogu liikme Johan Laidoneri Seltsi esimehe Trivimi Velliste ja palun teil rääkida kuulajale Jüri Filmsist natuke lähemalt. Jüri Vilms sündis 115 aastat tagasi 13. märtsil ja muide, kuna te nimetasite juba Laidoneri, siis tema sünni pääl ja Laidoneri surmapäev langevad täpselt kokku. Laidoner suri ka 13. märtsil 51 aastat tagasi. Ja mõlemad mehed on pärit Viljandimaalt, kust on kasvanud ääretult suur hulk eesti rahvuslikke suur meeneid. Viljandi pinnas on olnud väga-väga viljakas. Aga Villemson muidugi ülioluline tegelane Eesti poliitilises ajaloos. Ta suri küll väga noorelt, ta hukkus väga noorelt, 29 aastaselt, et kui juba, siis juba selles sellises vanuses suutis ta väga palju ära teha, nii et raiutud nii-öelda igaveseks Eesti ajaloo raamatutesse. Ja võib-olla kõige olulisem teine on see, et ta meie poliitilist spektrit väga hästi tasakaalustus, ta oli üks Eesti autonoomia mõte ja omariikluse mõttes mõtte algatajaid ja selle tegelike elluviijaid. Kui 24. veebruaril 1918 Eesti riik välja kuulutati, siis moodustati ka päästekomitee kolmeliikmeline ja tema oli siis üks kolmest päästekomitee liikmest. Seal oli ka veel teine Konstantin Konstantin koonik Konstantin Päts, kes on siis tuntum kõige tuntum päästekomitee liige. Päts oli ajutise valitsuse esimees, valitsuse valitsuse juht ja Vilms, oli ajutise valitsuse aseesimees või peaministri asetäitja kosutada teleaegset kõnepruuki. Ja tegelikult Päts ja Vilms olid nagu paaris rakendada, esindasid erinevaid poliitilisi vaateid, kui päts on teatavasti üldiselt eriti oma hilisemas karjääris, aga laias laastus tervikuna ikka konservatiivsem alalhoidlikum, siis noor Vils oli alguses päris radikaalne vasakpoolne pundis isegi suurt huvi marksismi vastu. Aga hiljem ta kaldus rohkem. Rahvuslus tegeles Eesti autonoomia. Ega nagu ma juba ütlesin ja tal olid ka väga suured teened Eesti rahvusväeosade loomisel, kui see muutus võimalikuks vene üürikese demokraatia Vene üürikese ajutise valitsuse ajastul. Ja ta oli ka muidugi Eesti maanõukogu liige, mis oli siis meie nagu ajutine üleminekuparlament enne, enne kui vabadussõja ajal valiti asutav kogu asutava kogu neid ilmselt ei elanud asutavat kogu ta ei näinud. Konike päts olid ikka juba täiskasvanud mehed ja Jüri Vilms. Nende kõrval oli üsna poisike, kuidas ta nende hulka sattus? Novils oli juba koolipõlves, kui ta õppis Pärnus legendaarses poeglaste gümnaasiumis, kust on välja kasvanud selline hulk eesti rahvuslike suur meie nimetatud kas või veel siis siinsamas uuesti Konstantin Pätsi või ka hilisemad peaminister Jüri Uluotsa ja sellesamas legendaarses Pärnu poeglaste gümnaasiumis, mis tänapäeval kannab kuninga tänava põhikooli nime. Selles koolis ta tundis juba väga suurt huvi seltskonnaelu ühiskonnaelu ja poliitika vastu ja muidugi veel rohkem, kui ta läks Tartu Ülikooli 1907. aastal pärast 105. aasta revolutsiooni ja õppides aastatel 1907 kuni 1911 õigusteadust ja saades juristiks oli ta poliitiliselt väga huvitatud ja väga aktiivne ja kui siis saabus võimalusse vene revolutsiooniga 1900 seitsmeteistkümnenda aasta kevadel siis ta asutas ka radikaalsotsialistliku maakonna, mis peatselt nimetati ümber Eesti Tööerakonnaks. Ja peab rõhutama, et sellel TÖÖ erakonnal oli erakordselt suur tähtsus Eesti omariikluse tekkimise seisukohast ja sellise üldse Eesti poliitika tasakaalustatud arengu seisukohast ja võib-olla ka kodusõja vältimise seisukohast. Et eks me teame, et meie naabritel lätlastel ja soomlastel vabadussõda võttis tõesti väga tugevaid kodusõja sugemeid, aga Eesti puhul me siiski räägime vabadussõjast, sest tänu sellisele mõistlikule töö erakonnale tänu mõistlikule vasakpoolusele, tänu mõistlikule arukale, töörahva huvide kaitsmisele, mõistlikule mõistlikule reformipoliitikale, mis hiljem õige varsti asutavas kogus ellu viidi. Enamus Eestis tuult tiibadesse ei saanud sellised markis marksistliku mõtted ja sellised Jaan Anvelti ja Viktor Kingissepasugused olnud Eesti rahva toetust. Nii et siin on, on ilmselt väga suured teened poliitilise mõtte arendajana. Tali muidugi ka väga hea kõnemees ta oli, et ta pikka kasvuväliselt selline imposantne. Ja ma mul on üks kunagine sõber, kes ammu manala teedel, Herman Evert, ka Viljandimaa mees, Kunagine, Eesti Kirjanduse Seltsi ärijuht ja Tuglase parem käsi, tema on Vilmsi kõnesid kuulnud ja ta rääkis mulle, kui ilms kõneles, siis kõik jäid kuulamata, kõneles sädelevat. Kui ma vaatasin eile entsüklopeediast märksõna Jüri Vilms, siis seal taga on loetelu biograafilistest teostest, mille pealkirjadest olen ma teinud järelduse, et ajaloolasi ja kirjanikke on Jüri Vilmsi surm paelunud rohkem kui tema elu ja tegevus. See on seletatav kindlasti just tema sellise särava isiksusega ja siis tema varase surmaga ta, kuna ta, ta, ta hukkus liiga noorena, jõudis samal ajal väga palju Araabias, selline asi kindlasti inspireerib loojaid ja, ja ütleme, kuna tema surma asjaolud olid väga traagilised ja segased ja isegi võiks ütelda müstilised. Sest kui Eesti vabariik välja kuulutati 24. veebruaril siis ajutine valitsus ja päästekomitee saatsid läände välisdelegatsiooni saatsid juhtivaid eesti tegelasi Läänded Eesti iseseisvuse mõttele toetust leida. Et ilms läks Soome Virumaa rannikult, kuid suursaare juures sai Said saksa patrullita kätte. Saksa väed olid tol ajal nii Eestis kui Soomes. Ja anti siis Saksa võimudele üle saksa juhtkonnale ja lasti maha kuu aega hiljem, 24. märtsil juba Helsingis tööle suhkruvabriku seina ääres väidetavalt aga tema surmamõistmise asjaolud on siiamaani küllaltki segased. Ei ole üldse päris selge, kas ta tegid sakslased või kui palju seal soomlaste osa. Ja kogu see lugu oli küllalt delikaatne ja äärmiselt keeruline siis, kui vabadussõda lõppenud, kui tema maised jäänused kätte leiti ja 20. aastal Eestisse toodi, pidulikult laevaga ja siis tema kodukihelkonna pilister sängitati. Ja siinkohal olgu veel öeldud seegi, et, et ilmselt on selles mõttes huvitav saatusel Ta on ainukene Eesti juhtivatest tegelastest, kelle, kelle hauatähis säilis kõik need 50 okupatsiooni aastate arusaamatul. Imekombel on Pilistvere kalmistul tema, tema hauamonument siiamaani terda. Suuri mehi, keda mälestada Eesti ajalugu meile ikka pakub. Jah, no neid suuri mehi on meil ikkagi üsna palju ja ei ole võimalik ühel kahel kolmel inimesel ajalugu teha, ajalugu tegelikult teeb ikkagi rahvas. Aga tee kerkivad rahva hulgast esile mõned. Ja alati vajab rahvas juhte, alati peab olema eeskäijaid ja teenäitajaid. Ja Vils kahtlemata kuulub nende hulka ja on isegi öeldud, et Vilmsi võiks lugeda kolme kõige suurema eesti poliitiku hulka vähemalt ajaloolased, kui ta oleks elanud kauem. Ja siis väga paljud, kes teda tundsid ja kes on põhjalikumalt teda uurinud, ta oleks olnud sama suurusjärku tegelane, nagu olid Päts, Tõnisson. Ma täiesti usun seda. Aga kasutades juhust, et Trivimi Velliste on meil stuudios, räägime ka pisut Johan Laidoneri mälestuse jäädvustamisest. Mul on väga hea meel seda juhust kasutada ja ma tahaksin kõigepealt tänada raadiot, samuti eelioni ja samuti Eesti mobiiltelefoniga, kelle vahendusel on eesti rahvas saanud kaasa lüüa Laidoneri mälestusmärgi püstitamisel ja meil on tänaseks kokku kogunenud juba 55 protsenti vajaminevast summast ehk siis 550000 krooni miljonist. Suur tänu kõikidele annetajatele. Ja see ausammas tühistatakse Viljandi lossimägedes 22. juunil, nii et kõik on teretulnud. Aitäh intervjuu eest, Trivimi Velliste. Aitäh.