See maailm polnud iial mõeldud nii kauni hingega inimese jaoks, nagu sina laulab, tundme, kliin õnsentile teda omaks pidanud prantslaste mansandwangoogile ega täi sobinudki sellesse maailma väikesesse väärsurbaasi. Linna tuli on saanud 20. mail 1890 ja lahkus siit ilmast siinsamas 29. juuli varastel hommikutundidel. Kuni viimase siiani arvati, et see oli enesetapp, kuid uurijad üritavad ettekavatsemata mõrvapäevavalgele tuua. Oversurva, see päris suur kalmistu laiub lagedal künkal keset viljapõlde ergava päikese all. Otse kalmistu müüri ääres on Teie, tema venna Theo haud, kaks lihtsat nimetahvlit ühisel lopsaka luuderohuga kaetud platsil. Siit künkalt päris kaugele üle põldude ja puudesalude, kes vaadata oskab, näeb ka põldude taga silmapiiril seisva häirovilli siluetti, kus asuvat vana lossi maalis kavansanud pannkook. Nii on kirjas Elovilist, jutustavad teise allikates kuid väärsurvaasison lass ja sellest paigast jutustavate allikate järgi maalis on saanud ikkagi Oviirile issi. Kunstniku 1890. aasta suvel maalitud kümnete piltide seast leian aga vaid ühe ainsa lossi. Kumb see siis olla võiks. Lopsakate puude vahelt paistab seda küll üpris vähe. Maid pisut katust ja seina. Meile sobiks seekord, et mansansbon goog oleks maalinud Rovi lossi, mis on ju samuti vaasi jõe orus. Ja teinegi lugu Ameerika trubadu Reilt, Don Mcliinilt läbi pika-pika aja, mäletan, kus muusika tõi mu näole naeratuse. Need lauluavaread viivad meid veelgi lähemale vastusele miks just sinna, miks just see loss. Ilusat ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid Raimo Seljamaa ja alanud on Aja jälg kivis. Värsurvaasi Äravilli vahel laiuvad avarad viljapõllud ning mõned puudesalud künklikul maastikul seisavad majad sageli orgudes, kuid näiteks Anti ravinud doktor kašee maja juurde jõudmiseks tuleb pisut kõrgema künka tippu ronida. Kitsad ja käänulised tänavad looklevad üles ja alla ning kõike palistab rahulik ja kaunisuaasi jõgi pole siinsetest maastikest on innustust leidnud õige mitmed kunstnikud sest see puhta õhu, Jaava, sinise laotuse ja palava päikesega paik asub vaid umbes 30 kilomeetri kaugusel Pariisist. Ja seda on lihtne leida. Just siin hakkas vabas looduses pilte maalima Impressionistide eelkäija François saada Winjee. Ka poolses ann elas siin tervelt 18 kuud. Kasutatud, et just siin sai temast Impressenist. Kuid mitte ainult värvidele sära lisab päike ja maaliline loodus ei toonud siiakanti 19. sajandi lõpukunstnike vaid ka see, et siin elas Impressenistide imetleja ja nende ravitseja doktor pool Ferdinand Cashi. Kolmekorruseline hele kivimaja seisab siiani künka tipul ja müüri värava juurest viib peaukseni trepp, mille astmete sisse on raiutud, siin töötanud ja kašeelt abi otsinud kunstnike nimed. Tõbi, nii nomier. Ja nüüd võiksime kujutleda, et ühel 1890. aasta suve varasel hommikutunnil umbes kella viie ajal, nagu tal kombeks võttis mount oma molberti lõuendit, värvid ja pintslid ja asus teele, nagu ta vääris, igal hommikul teinud oli. Tema rännakud olid pikad ja sel päeval jõudis ta lossi juurde alles päikeseloojangul. Taevas oli lummavalt kuldne ja roosa, lopsakad puud, tumerohelised, lossihoone kaugemal kergelt sinakas. Kõik see on pildil. Väärilos või Rowyllylas rollist jutustavad allikad on veendunud, et ikkagi Rovi Lilloss. Meile sobib seedena hästi, nii et ongi paras aeg Herovilli lossi õuele astuda. On 21. kuni 1971. Ühendriikide psühhedeelia bändi Kreithuldeed liige Cherry kar siia meenutab. Mis asjaoludel nemad sellesse kaunisse keskkonda sattusid ja mis toim. Sõitsime Prantsusmaale festivalile aga suurte vihmavalingute vete tõttu esinemist ei toimu. Peatusime seal lossis, mõtlesime, mis nüüd saab. Aga et kogu varustus oli meil kaasas, siis otsustasime lihtsalt vabas õhus murul musitseerida. Peotäiele kohalikele kodanikele mängisime ja rahvast hakkas üha rohkem kokku voolama. Teiste seas politseiülem, tuletõrjekooli, õpetaja koos kirikuõpetajaga. Ühesõnaga kõik asi kujunes iseenesest tõeliseks sündmuseks. Joodi, söödi, kukuti basseini, kõigil oli tore olla, see oli suurepärane. Aga siinkohal märkused. Pole sugugi välistatud, et söökides jookides poetasid bändiliikmed hoogu andvaid aineid nagu neil aegadel vahel tehti. Aga Kreitsul teed Jetšerigarsija jätkavad. Lossis oli muide ka 16 realine helistuudio. Selle oli sinna ehitanud paiga omanik, üks prantsuse filmi, helilooja loss ise oli ikka üsna eakas, kuuldavasti seotud mitmegi teada-tuntud nimega. Ajaloo annaalidesse robelli varasematest aegadest kuigi palju ei mäleta. Nimetatud on 11. sajandil ero Willist pärit. Ma olen siia lava, alli, perekondade rüütleid, sõja pealikuid ning samal sajandil ehitatud kirikut. On teada, et saja-aastase sõja ajal põles kirik maha ja panthommi vürstinna Randele val keskutsunud ennast leedri Terovill annetas raha kui ülesehitamiseks, mis sai valmis 15. sajandi keskel. Edasi on teada, et aastal 1544 sai kuningas anrii teise kilbikandjast abielu kaudu Verovillile Nonii Sand. Tema ainus poeg Jean-François alustas 1500 kaheksakümnendatel aastatel erovilli lossi ehitamist ja temast sai kuninga õukonnas kõrge aukandja. Järgmiselt olete Terovili lossi kohta on aastast 1740 itaalia kooli arhitekti lee teise allika järgi arhitekt. Plaanide kohaselt ehitatud loss sel aastal päriselt valmis. Suur prantsuse revolutsioon mööduzerovillis rahulikult, kuid uus elukorraldus tõukas külarahva äärmisse viletsasse. Lossiproua François spinioon püüdis igati aidata. Ta andis vaestele riideid ja jagas toitu. Lehest ulatati talle pidulikult kodaniku tunnistus ja jagati ohtralt kiitust, kuid tema loss konfiskeeriti ja pandi müüki. Franz aas ostis omaeneselossi endale tagasi. 19. sajandi algupoolel tegutses Elovilli lossis muist söödepressee Ratsakool sadakond hobust, prantsuse kõrt, klass ka kuningas ise külastanud tihti kiherovilli lossi, kuni selgus, et muišeedepressi äri ei ole päris puhas ja kogu omand maafarmid parkijaga. Loss ise läks taaskord müüki. Need on mõned seigad Lowelli lossiloost, sest ega tal just väga suurt ajaloolist tähtsust ei ole. Aga 20. sajandi keskpaiku hakkas siin juhtuma asju, mida varasemad lossi omanikud iial poleks osanud oodata. Cherry Garciya poolt mainitud prantsuse helilooja Michel Manjee, kes ostis kinnistu 1962. aastal helistuudio, ehitas Manjee lossimüüride vahele 1969 pärast lossi ühes tiivas toimunud tulekahju. Aga Helgi teab nii mõndagi. Siimanni eest, ega ta nüüd väga palju ei tea. Aga ma tean, et ta oli prantsuse feimi eksperiment raal muusika looja, kes õieti siis 1962. aastal Oscari ja Kuldgloobuse filmi Žigo muusika eest. See on kirjutanud muusikat rohkem kui 80-le filmile ja telesarjale, sealhulgas ka Emmana elli neljanda filmimuusika. Ja sellepärast meelse Emmanuel-i põhimotiiv siin praegu natukeseks küll. Stuudio juhtimise võttis 1974 suvel enda peale prantsuse progeklubi p magma liige lorandi voo ja hetkeks ajas ette rutates olgu öeldud, et stuudio, mida tuntakse kastrooberi nime all säras kümmekonda aastat. Stuudiotehnikat ei uuendatud, mistõttu sinna tulijaidki jäi aina vähemaks, nii et lõpuks finants- ja juriidilistes probleemides langenud Manjee oli sunnitud lossist loobuma, müüki panema. Stuudio sulges uksed aasta pärast ma nii enesetapu 25. juulil 1985 aga tagasi aega, kui sära oli veel ees. Michelmanjee leidis Rovelli lossi päris viletsas seisus. Kunagi oli siin siiski üsna aristokraatlik hoone seisnud suur kahe tiivaga hoone milles leidus vähemalt 30 magamistuba lisaks kööki ja söögituba ja igasuguseid muid ruume. 1740. aastal lossi ehitamise lõpetanud Itaalia kooliga arhitekt pooldas ilmselt rangelt lihtsat ehitusstiili ning säilitas enamasti lossi algse 16. sajandi ilme. Oli aeg, mil renessanss hakkas levima Itaaliast kaugemale. Arhitektuuriajalugu ütleb, et sellega tekkis hübriidstiil, mis erovilli lossis avaldub küll päris tagasihoidlikul moel. Ehitusele on kaks kõrget korrust suurte ja laiade väikestest ruutudest koosnevate akendega peahoonet. Eelnevad taandunud tiivad on ühekorruselised. Kõigil hoonetel on suured ja toredad katus, aknad. See härra François mansardi leiutis, prantsuse katus, mansardkorrus, mansardaknad, Erowellilossile pidid lisanduma ehituse hilisemas järgus. Ero elli lossikompleksi kuulub veel mitmeid lisahooneid, kus kunagi asusid ilmselt hobusetallid. Mäletatavasti oli ka selline aeg lossi pikas ajaloos. Ümbruses leidub toredaid väikesi purskkaevudega. Kivi basseine siin on paar tellistega vooderdatud, kuna veinikeldrit ja muidugi on siin rohumaad ja puudesalud, mis lähevad üle vilja põldudeks ning talud, mis moodustavad Rovilja asula. Ümberringi on vaikne, nii et muusika salvestamiseks lausa ideaalne koht. Aga astume sisse, kuuleme, kuidas loss seestpoolt välja nägi. Loss, kuhu tuldi lähedalt ning kaugelt tööd tegema. Kong ja pariga ei. Memphis liim. Piičsyysija Tšetrodaal. Küllap oli neis ruumides kunagi kõik sama samamoodi nagu teistes Prantsusmaa kõrgklassi lossides. Kuigi erovill ei ole ajaloos erilist rolli etendanud, asustab Ariisile päris lähedal nii et suurlinna aristokraatlik sära pidiga siia ulatuma. Enam et siin paiknenud represseeri ratsakooliaegadel külastas seda lossiga kuningas ise. Küllap suudeti teda siin väärikalt vastu võtta. Võiks arvatajaterovile sisustus oli lihtsam ja kargem kui näiteks mõnes loary jõe oru lossis, sest kalossi ise oli tunduvalt lihtsam. Lossi kunagisest sisustusest pole säilinud ajaloogildudesse mingeid jälgi jäänud. Mis hõlmanni kleidi seest tühjad, ilmselt päris ammu maha jäetud ruumid, millest mõned kujutasid enesest lausa sõõri saale. Suur tühi ruum, missugune leid helistuudiootsija jaoks. Misel Manjee sai oma stuudiot sisustada täpselt nii, nagu soovis. Vägev salvestusaparatuur pandi paika. Helipuldid, mikrofonid, kõik, mis vaja. Mõni ei küsinud kelleltki nõu, ta leidis ise õige akustika ning tema helipuldist sai reguleerida kastuudia. Valgustust laskis ehitada erinevad tasandid erinevate pillide jaoks. Asjatundjate meelest oli Erowelli stuudiomuusikute jaoks lausa unelm. Ja veel. ELO-l on väike ja vaikne küla ning loss seisab teistest majadest piisavalt kaugel. Nii et muusikat ei pidanud sugugi salvestama ainult stuudios. Kedagi ei häirinud, kui seda tehti lausa vabas õhus. Mitmel korral seda võimalust ka kasutati, mis hõlmanjee sisustas lossi õieti kaks stuudiat ja andis neile ka nimed. Shop näen Jessenud ja õige varsti pärast salvestuste algust hakkasid Eravi Lilloissis liikuma kummituslood. Küll habras eeterlik kätes, Tiiventseeleedeid arvan, vill aga ei midagi sealpoolset. Pühendumine päti Tarbon Willile kätš Stevenson lossis salvestanud, see oli aasta 1972. Ta on üks neist, kellel seal kokkupuuteid eriskummalisi ustega ei olnud, vähemalt pole sellest räägitud. Aga on neid, kes seal imelikke katsumusi kogenud ja seda ka tunnistanud. David Bowie esimene töö Lossi stuudios oli 1973 kaverite album, pinnaps, laulja auavaldus oma 1960.-te aastate lemmikutele. Midagi väga hirmsat ja ohtlikku võimalikud lossivaimud endast ilmselt siiski ei kujutanud. Ja võimalik, et siin aitas kaasa povi hea klapp stuudio juhilorandi pooga. Igal juhul mõned aastad hiljem jääme, oli David Bowie taas kohal suuremate plaanidega suurema seltskonnaga. Kavas oli salvestada uut materjali, millest kujunes album Low. Produtseerida ka kaua kavandatud plaanitud igipopi album ning kasutada ühtlasi ka joo passimängu ja helitehnilisi oskusi. Ning kohal käis Taavis konti abikaasa oh aegu ammuseid. Mervi Hopkin Etovile tausta laulda. Vaikselt ja nähtamatult, aga ometigi nii mõnelegi lausa füüsiliselt tajutavalt liiguvad vaimud. See loss oleks sobinud väga hästi Akula filmi tegemiseks, ütleb toni Wisconti. Povil piisas vaid ühest pilgust lossi peremehe magamistuppa, et öelda, mina siin küll ei maga, nimelt selle toa ühest nurgast õhkus jäävalt külma kummalist energiat. Ja ükskõik kui palju valgust sinna ka suunata. Kõik kaob kui musta auku. Proua Niina oli nõus seal toas magama ja mitmel korral ärkas vara hommikul selle peale üles, et kellegi käsi langes ta õlale. Aga mitte kedagi polnud kunagi näha. Rickygaardiner, muusik, kes povi plaadi salvestusel osales, väitis, et köha, mis hiinud seal lossis tabas, on pärit just nimelt kummituselt, kes teda katsumas käis. Mine tea, aga oli teada, et nendeks vaimudeks kummitusteks oli armastajapaar prantsuse kirjanik George Sand ning helilooja pianist Frederick šopäen. Mõned prantslased nõuavad 50 protsenti Frederiku verest, Endale ütleb, saab päheni kaasmaalane Artur rub Einstein. Kuid nad tahavad unustada asjaolu, et sopäen ise kuulutas viimse hingetõmbeni sügavat armastust just oma sünnimaa vastu. Kuigi isa oli tal prantslane ja ta suri Prantsusmaal. Oli klaverigeenius, ütleb klaverikunstnik Artur ruubinstein. Aga Ta lahkus ning meenutab Igor Stravinski iga toimunud vestlust. Stravinski oli ülirõõmus kuuldes, et mul läheb üha paremini jääd, teenin üha rohkem ja lisaks siis jah, teist pianistide saavad miljonärid, mängides muusikat, mida teile on kirjutanud nälga nägev Mozart ja Schubert ja meelehaige, vaene Žuumann. Tuberkuloosi põdev shop. Näen ja haige Beethoven. Tal oli õigus. Olin alati tundnud, et Me oleme vampiirid, kes elavad nende suurte geeniuste verest. Romantika ajastu sümboli, Poola helilooja ja võrratu pianisti Frederik sopääni ja kirjanik George sändi ühine aegerovillis polnud ilmselt kuigi pikk. Sand õieti Amantiinlus, sillo Roordopäen sündis Pariisis, tema vanavanaisa olnud Prantsusmaa kuningate väga kauge nõbu. Seos seal taga kasvas ja viibis ka hiljem peaaegu kõik suved oma vanaema mõisas nahantis, kus Kasopäen nende tõusude sõnadega väldanud afääri ajal aeg-ajalt elas ja töötas. Raamatus talv majorca jutustav Choossen show pani ja enda ebaõnnestunud talvepuhkusest Mallorcal. See oli 1838. kuni 39. aasta talv. Külm ja vihmane ning sopran oli siis juba haige. Kuid nende ühine aeg kestis tegelikult kokku 10 aastat 1837 kuni 47. Küllap jõudsid nad selle aja jooksul lisaks Pariisilejanandile Felmit mõnel pool Prantsusmaal ringi reisida, erinevates paikades elada ja arvata, et midagi olulist juhtus nende jaoks just erovillis. Eks muidu ehmatasid nende eeterlikud hinged siin tegutsevaid uue aja muusikud. Võib-olla olid šopäenile lihtsalt liiga võõrad need helid, mida te siin päevast päeva kuulma pidi. Elton John on väitnud, et tema pole siin töötamise ajal kordagi kummitusi tajunud. Võiks siis arvata, et romantika ajastu sümbolile šopäenile meeldis see, mida Elton tegi. Ja ehk ongi hea, et Elton Jon lossi vaimudega kokku ei saanud. Mine tea, kuidas see tema karjääri Euroopas oleks mõjutanud. Ühendriikides oli Elton John selleks ajahetkeks juba kuum nimi. Koopas aga sai ta selleks just lossis salvestatud albumitega. On öeldud, et läbi kogu 1970.-te aastate kujutasid Elton John ja tema laulutekstide looja topin enesest tõelist hitti vabrikut. Igal aastal ilmus neilt vähemalt üks album, mõnel lausa kaks, kolm albumit, kogu sellest suurest saagistan salvestatud Rovilis. 1972. aastal ilmus Honky sattu 1973 kontsutmi only piano player. Ära tulista mind, ma olen ainult klaverimängija Jaagurva Yellow, Brick, Rõud, hüvasti, kollane kividee. Honky sattu sõnale Honky on antud mitu tähendust, nende hulgas ka teatud vääri mängustiil. Vahest oli see Eltonil mõttes, kui ta oma plaadile sellise nime pani või midagi muud, kes seda teab. Shatoodi Well, kus album salvestati, oli tal kindlasti mõttes ja nii andis Elton John oma Albumi nimega erovilli lossile ka hüüdnime Honky sätto. See oli esimene plaat, mis tõi tunnustusega tema grupile ning tõstis Elton Johni müügitabelite tippu. Võib-olla tundus talle nüüd, et see tema ongi too Äravilli stuudio on tema jaoks õige ja õnnetoov paik. Tahes nagu öeldud, salvestas ta seal kahkaks oma järgmist plaati. Samal aastal, kui Elton John Honky shot albumit salvestas, tuli sinna kaheks nädalaks tööd tegema. Aga pink Floyd seda Šveitsi filmi režissööri Arbet Schröderi palvel kirjutada muusika filmile laval. Lee koostöö oli alguse saanud juba mõni aasta varem, näen, siis kirjutas pink Floyd muusika Schröderi filmile moor mis esilinastus Cannes'i filmifestivalil 1969. Film võeti huviga vastu ja kiita sai ka muusika, kuigi laiali filmilevisse teose jõudnud. Hiljem öeldi, selliseid filme oli võimalik teha vaid 1900 kuuekümnendail. Lawalleel aga ei läinud niigi hästi. See tehti maatasa ja veel kümmekond aastat hiljemgi konku freeris film maailma kõige kehvemate tabelisse. Ja ega ka filmima muusikat sisaldava albumil juurt paiglaud pilvedest varjatud, suurt paremini läinud. Ja pink Floydi liikmedki albumit hiljem soojalt just ei meenutanud. Seepärast, olles solidaarne pink Floydiga ja on siin kõlav muusikagi pärit hoopis teiselt plaadilt. Allani psühhedeeliline hommikueine pruukost. Esimene lootusrikas osa tõuse ja sära. Noh, jääb mulje, et hommikueine parasjagu valmib. Aga meie võime vaid kujutleda, kui põnev oli kogu sellel muusikute seltskonnal Herovilli lossi lugematuid tubasid salajasi käike, soppe ja treppe enda jaoks avastada. Sajandite jooksul oli loss kasvanud, uued omanikud olid seda oma maitse ja võimaluste kohaselt laiendanud ning uusi ruume lisanud. Niiet muusikale rahvas võis siin igasugustesse salapärastesse paikadesse juhtivaid uurimisretki ette võtta. Kommituslik magamistuba oli lossi vasakus tiivas. Vähemasti oli sisustatud säändistuudia, ameti ja eluruumid. Hoones jätkus ruumi suurte kajakambrite jaoks, mille aknad suleti lausa tellismüüridega. Muusikute käsutuses oli tosinaid tubasid Elton John ja David Bowie, elanud aga näiteks lauses paarisviitides. Jääb mulje, et esimest korda erovilli lossi sattunu võisin lootusetult ära eksida. Oli neidki, kes käisid lossis mitte tööd tegemas, vaid lõõgastumas puhkamas. Suvel, mil igipopp seal koostoviga oma albumit salvestas, tuli avalikkuse eest rahu saama prantsuse näitleja, laulja Jacques ise. Läen koos oma tüdruksõbra koellaan hügieeniga. Hoolimata ühise keele puudumisest tekkis higi ja Guela vahel kirglik lühisuhe. Ning armunud paar pages peitus lossisügavustesse. Selle kõrgpingelise kire armuviljaks oli igipopi pühendus hiina tüdrukule Chaina. Aga lossi seinad teavad rääkida veel teisigi sünnilugusid, nii et siin üks v Povi oli mõneks päevaks Pariisi sõitnud, kui prae niino. Ühel hommikul kuulis merre Hopkinijadoniewisconti väikest poega Morganit stuudio klaveri taga toksimas ikka ja jälle kolme nooti. Hino ühines delikaatselt poisimänguga ja arendas pisut motiivi, milles sai loo Varssavi põhimuster. Bowitaga inspireeris Hino poolt loodu lisama muusikale erinevaid silpe häälikuid. Eeskujuks oli hiljaaegu ostetud Bulgaaria poistekooriplaat. Muidugi, et teatud heliregistreid saavutada, Pirid Wisconti ja Eino povi häält tehniliselt töötlema. Kahju küll, kuid muusika tegemise ja eksperimenteerimise aja Kerovilli stuudiates sai otsa. 1980.-te alguses tehti hange shatoos, viimased salvestused juulist 1985 stuudio suleti. See oli siis aasta pärast Michel Manjee enesetapu. Põhilised probleemid ja rahaprobleemid on põhjustena välja toodud. Ju siis ei leidunud kedagi, kes oleks tahtnud ja suutnud seda kunagi nii suurepäraseks peetud salvestuskompleksi elus hoida. Varsti juba 30 aastat on Eurovilli loss peaaegu tühjalt seisnud ja teadagi, mis juhtub paigaga, mille eest keegi hoolt ei kanna kasvab võssa ja laguneb. Mis aastal 2013 bändi Honky Shadow ametlikult päris krõbeda hinna eest müüki. Seni pole teateid mõnest ekstravagantsust, miljonärist või ettevõtlikkust firmast, kes oleks soovinud seda osta. Nii et esialgu elavad seal ikka veel mälestused ja tuleb loota, et ka Frederic šopäänierioossandi rahutud eeterlikud hinged pole oma kunagist elupaika maha jätnud. Salapäraselt tumeda helitausta saatel Markovlannija direks nemadki jätnud oma jälje lossi ajalukku.