Tere raamatuid on Eesti keele instituudilt tulnud välja nagu Vändrast saelaudu eesti viipekeele sõnastik ja eesti keele põhisõnavara sõnastik on kõige viimased. Ühekaupa ei jõuagi keelesaates enam nendest rääkida, sellepärast räägime tänases saates nendest konkreetsetest raamatutest, aga sõnastikest üldse. Missugune on tuleviku sõnaraamat ja saates on Eesti keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets, tere. Tervist ja Eesti keele instituudi vanemleksikograaf Jelena Kallas, tere. Tere. Raamatud on endiselt moes. Kas nii võib öelda, arvestades seda, kui palju te keele instituudis neid välja annate? Ma arvan küll, et niimoodi võib endiselt öelda, et aeg-ajalt ma teen selliseid justkui kontrolle, kui ma aeg-ajalt käin ülikoolides loengut lugemas ja koht on siis uute noorte inimestega, kes on äsja kooli lõpetanud ja siis ma huvi pärast alati küsin, kas nad sõnaraamatuid enam kasutavad tänapäeva sellises internetiajastusse või, või ei kasuta, ja senimaani olen alati saanud ka vastased, et, et jah, me kasutame sõnaraamatut. Taid Jelena Kallas, teie olete leksikograaf, aga kas varsti võib juba öelda, et te olete e-leksikograaf? Kehva sest et ta leksikograafia praegu ikkagi liigub selles suunas, et kõik asjad muutuvad aina elektroonilise maks ja kaasa arvatud ka sõnastikud need tulevikusõnastikud on kindlasti leebiasse nastikud eelkõige ja sellega koos tulevad ka kõik need eelised, mida piiblis on hästi kuivaldab multimeediarakendused, heli, videofailid, pildid. Ja teiseks on ka see, et, et muutub ka sõnaveebisõnastiku sõnastiku imidž üldse. Et, et et ei ole ainult ühe sõna, ütleme et Eesti-vene sõnaraamat eesti keele põhisõnavara sõnastik vaid see viibis rästiku nagu selline sõnaraamatut, keskkond, ütleme hüpertekst. Et seal on sõnastikusisesed lingid, et me saame sõnastiku sees liikuda. Ja, ja teiseks sõnastiku välised lingid, et kus on sõnastik, ütleme, ühendatud Vikipeediaga ja ütleme teiste sõnaraamatutega, et saab kohe teistest ressurssidest vaadata, et kuidas sõna kasvatatud on. Veebimaailm annab sõnaraamatule siis uued suuremad võimalused. Põhimõtteliselt annab, aga see siis teeb meile leksikograafidele selliseid nagu suuri ülesandeid püstitab meie, et meie peame justkui välja nuputama, kuidas siis seda veebisõnastiku inimeseni, veebisõnastikuga kaudu informatsiooni inimeseni võimalikult tõhusalt juhtida. Ja tänapäeval on siin seebisõnastikega kaasas, käibki see, et pidevalt üritatakse oma kasutajatega kontakti saada ja kontakti leida ja kasutajad ise saavad ütelda, mida nad tahavad ja teinekord saavad isegi raamatut koostada, et tänapäeval inglise keeles räägitakse Krautsoosingust eesti keeles on siis pakutud välja, et rahvatalgud sellise asja kohta, et sõnaraamatu inimesed peaksid välja mõtlema, toovad välja mõtelda mitmesuguseid ülesandeid, mida siis tegelikult inimesed ise sõnaraamatusse vastu annavad või tagasi annavad. Et aitavad nagu ses mõttes koostada sõnaraamatut koos siis spetsialistidega. Ja selles mõttes ongi väga oluline, et määrata, et mis on sõnaraamatu koht internetikeskkonnas üldiselt nende otsingumootorite kõrval ja, ja just teadme portaalide kõrvale, nii et mille poolest nad erinevad on, et mispärast inimene hakkab just sõnastikku kasutama? Nii, aga mille poolest erineb siis näiteks üks korralik e-sõnaraamat Google'ist? Ma arvan, et usaldusväärsuse mõttes meil oli näiteks möödunud sügisel oli Tallinnas suur uhke e-leksikograafia konverents kus olid siis põhiliselt Euroopa leksikograafiaga tegelejad kohal, aga nende hulgas oli kutsutud esineja ära ka üks googli googli inimene. Ja siis oligi just huvitav kuulata, et kui Google tundub tänapäeval justkui kõikvõimas asi, mis saab kõigega hakkama veebi kaudu, et mida siis selline inimene sõnaraamatu inimestele ütleb. Ja meie kõigi suureks rõõmuks ütles tema, et sõnaraamatuid on endiselt väga vaja, et google saab väga paljuga hakkama statistikale toetudes. Aga Google saab väga palju paremini hakkama asjadega, kui tal on võtta ka sellised usaldusväärsed keelekogud, mida siis spetsialisti keeleinimesed, sõnaraamatu inimesed, et kokku pannud nii et tema andis, selles mõttes süstis meisse täiesti sellist optimismi ikka endisel viisil. Sellise selliste terviklikke keelekogude koostamiseks. Google'il on olemas ka oma tõlkeprogramm, tõlgitakse automaatselt ütleme inglise keelest eesti keelde. Kuidas te sellega rahul olete ja kuidas see toimub üldse? Selle tõlkimise kohta võib öelda seda et selle kvaliteet muutub kogu aeg ja muutub kogu aeg ühes suunas kogu aeg ainult paremaks ja tänu sellele, et eestikeelseid tekste ringleb veebis rohkem. Nii et siin ma teeksin küll otsese üleskutse kõigile, kes eesti keelt kes eesti keelt mõistavad, et kasutage eesti keelt, tee veebis võimalikult palju ja mida rohkem eesti keelt veebis kasutame, seda paremaks Google'i tõlge läheb. Sellepärast et Google'i tõlkemehhanism ehitatud statistikale. Ja see võib tunduda imelik, et mitte mitte otseselt eesti keele reeglitele või, või inglise keele reeglitele, et neid kõiki muid vahendeid on ka proovitud varasemal ajal, aga ükski pole andnud nii head tulemust kui statistikale toetumine. Nii et jaa, statistika-le toetumine annab aina paremaid tulemusi, kui on suurem mass all, millele toetuda. Aga kui palju sõltub Google'i see masintõlge sellest kui head keelt, kui head eesti keelt me internetis kasutame? Eks ta, eks ta seda peegeldab, aga muidugi hea eesti keele mõiste on ka, et kuidas keegi seda mõistab, et kuidas keegi seda mõistab, kas mõnele tundub, et hea eesti keel on kunagi 30 aastat tagasi koolis ära õpitud reeglitele vastav keel, mis mitte kunagi mingil viisil ei muutu, kus mingeid uuendusi ja paralleelvorme ei lubata. Aga teisele tundub just hea ja huvitav vaadata, et, et kuidas siis ütleme, tänapäeva nooruskeelt muudab, kasutab keelega, mängib. Aga üks on siis selge, et Google'i tõlge peegeldab meie keelekasutust internetis. Ja, ja seda võib kindlasti öelda ja et nii, nii hästi või halvasti, kui me Google'i tõlget seal näeme, et nii hästi või halvasti on esindatud eesti keel, siis internetis Kas see internetimaailmas on omad süsteemid, omad seltskonnad, inimesed, kes tegelevad ka keeleküsimustega, nii nagu keeleteadlased keele instituudis? Kas on riigiti erinev, et Eesti Eestis kindlasti tegeldakse sihikindlalt, et meil on õigekeelsussõnaraamat ja Eesti keele instituudis ikkagi jälgitakse, et mis need uued sõnad on, need pakutakse parimaid asted inglisekeelsetele sõnadele näiteks ja nii edasi, aga kui näiteks Inglismaa, et rääkida. Et ta seal ikkagi kõik iseregulatsiooni teil toimub, et sellist asja. Ta norm nagu antakse ette, et sellist asja pole seal riigiti erinev. Aga sellised spetsiaalsed programmid nagu sketš Ensin, mida need endast kujutavad? No need kujutavad endast lihtsalt tänapäeva töövahendit, et sõnaraamatu tegijale ega inimene ei kosta sõnaraamatut, nii et istub laua taga ja mõtleb oma peas asjad välja, et mida üks või teine sõna tähendab ja hakkab seda ja hakkab ise siis näitelauseid leiutama, et niimoodi pole see kunagi käinud, õigupoolest et kui vanasti käsitsi koguti sedeli peale näitelause kirjutati, siis see sketsensin võimaldab tänapäeval internetis ringleva arvutikujulisi tekste, võimaldab meil analüüsida, see on selline spetsiaalne töövahend. Ja tänapäevatekstimassiivid on väga-väga suureks paisunud ja seda on võimatu, on käsitsi inimesel on võimalik analüüsida, sellepärast see seal on, see on nagu väike filter, mis tõmbab välja meile sellised olulised olulised nähtused, olulised sõnad, kuidas sõnad koos käivad igas mõttes, nii et on selline töötamisabivahend. Kui suured need tekstimassiivid on võimalik mõõta? Ja, ja neid on muidugi, neid on võimalik mõõta see tekstikorpus, mis Eestis on juba mõnda aega kasutatud, olnud, selle suurus on 250 miljonit, et sõnakasutust või sõnaühikut mitte mitte nagu märksõna, vaid sõnakasutust 250 miljonit. Ja sellega me oleme, see on siis Tartu Ülikoolis koostatud korpus ja tal on mitmesuguseid allkorpusi, ilukirjanduse, ajakirjanduse, neid allosasid. Ja, ja nüüd siis oleme äsja saanud juurde teise, sama suure korpuse, mis on siis kogutud puhtalt veebist nüüd seal nagu uuema aja korpus samuti 250 miljonit ja, ja see on siis just sellesama tööriista sketsenseni kaudu meile praegu ka kättesaadav, nii et siis justkui eesti keele tekste praegu hetkel kokku 500 miljonit sõna. Mida see täpselt tähendab, et internetis ringleb 500 miljonit eestikeelset sõna? Võib niimoodi öelda, tõenäoliselt ringleb seal ka rohkem ja erivorme, sest selle tagumise veebikorpusega oleme me teinud kõvasti nii-öelda puhastamise tööd. Et seal on selliseid noh, reklaamlaused ja noh, reklaamlausetes kasutatud sõnavara muidugi meile ka kulub ära, aga noh, seal seal on ikkagi nii, et põhimõtteliselt ja tõenäoliselt ringleb veelgi rohkem. Aga 500 miljonit iseenesest ei ole ei ole, ei olegi väga suur number, sellepärast et eesti keel kuulub ikka selliste keelte hulka, mis on suhteliselt väiksema arvu sõnadega esindatud veebis, kui, kui mõned teised keeled. Laiasse veebi korpossanna ta sisaldabki kõigi ajakirjanduskeelt, aga seal on tõesti hästi palju uue meediatekste ja need on foorumid, netikommentaarid, blogid ja selles mõttes ta ongi väga huvitav, et võimaldab analüüsida päev Eesti internetikeelt ja selle eripäraseid jooni näiteks lühendite motikonietoor, laenud, tähtede asendused ja nii edasi, nii et see on väga suur, selline huvitav uurimisresurss. Kõigepealt. Kui oluline see on eesti keelt sellise programmiga uurida saab ja uuritakse. Ja kui paljud keeled veel seda võimalust kasutavad? Tänapäeval ikka ikkagi kõik, kõik keeled kasutavad mingisugust mingisugust programmilist võimalust ei pruugi olla, sketsensin sketši endine kasutavad ka päris päris mitmed tuntud keeled. Nad oma oma seal kodulehel ütlevad, et 70 keelt kasutab just seda programmi, aga iseenesest ei ole oluline kasutada just täpselt seda programmi et võib kasutada ka mingit muud, mis on siis omal omal maal ise isetehtud abivahend. Jah, et eesti keele jaoks on meil olemas näiteks Tartu Ülikoolis loodud konsultatsioonide tuvastaja väga hea programm. Ja, ja teiseks annab neid päringuid teha ka selliste portaalide kaudu nagu keeleveeb. Aga ilma sellise vaheabita või programmi abita tänapäeval ikkagi ei ole võimalik keelt analüüsida. Et siis nagu tänapäeval rõhutaks hästi palju selle peale, et et see analüüs peaks olema usaldusväärne, aga usaldusväärsust oma peast ise oma peaga välja ei mõtle. Et me teinekord, kui koostame seal artikleid juures praegu hetkel jooksvalt meid on neli tükki oma meeskonnas ja, ja igalühel tuleb välja, on erinev arusaam mõne sõna mõne sõna tähendusest, nii et sellele justkui ei saa toetada, et tuleb siis ikka mingi laiemale laiema pinna peal seda vaadata. Kes tänapäeval sõnaraamatu koostajad, mis, mis inimesed, mis ametiala inimesed kõik selle töö juures koos on? Mina tahaksin alati kõigile öelda raamatut, ei koosta kunagi mingid üliinimesed, et sõnaraamatut koostavad täiesti harilikud inimesed, kellel on muidugi spetsiaalne ettevalmistus. Üldjuhul on nad tõenäoliselt, kui nad teevad eesti keele sõnaraamatuid, siis nad on eesti keelt eesti keelt õppinud või kui nad teevad termini sõnast ja siis nad on mõnda oma eriala õppinud. Aga igas muus mõttes on nad täiesti tavalised inimesed, nii et kui mõni hakkab sõnaraamatusse suhtuma nagu piiblisse, ütleme nii ja mõtleb, et sõnaraamat seal midagi midagi öelda täiesti erakorralist, siis niimoodi ei pea arvama. Väga vabalt võib olla seal mõni eksimus, mõni näpuviga ja võib vaielda mõne seisukohaga, et see, et me oleme täiesti nagu normaalsed inimesed, kes teevad seda selles mõttes korpasid, ongi olulised. Et, et see tagab, et materjal on ikkagi kontrollitud, et tõesti sageduse põhjal valitud ja nii edasi Aga peale keeleinimeste endi, kas keeleinimesed saavad üksinda hakkama tänapäeval sõnaraamatu, nii et sõnaraamat lõpuks päris valmis? Mis on üldiselt hästi, ei saa roostet, ei saa eeldada, et üks noh, näiteks mina või meie teised minusugused, et me valdame igast nurgast kõiksugu sõnavara, et me ei valda, et tihtilugu isegi kui me vaatame materjali otsa Loeme mingisuguseid kasutusnäiteid ja üritamiselt nõristada välja, siis seda tähendust ja siis tihtilugu juhtub, et me lihtsalt ei saa aru, ei saa sellest asjast aru, ei saa ainest aru. Nii et selles mõttes ei saa, et tuleb igal juhul ekspertide poole teine kord pöörduda ja abi abi küsida. Ja teiseks, kui elektroonilisest leksikograafiast rääkida, et siis on väga suur hulk keeletehnoloogiakeelteks tehnoloogia muidugi meile abiks. Et need on tarkvaraarendajad, korpuslingvistid, veebimeistrid, ilma nendeta ka ei oleks võimalik praegu, et et veebisõnaraamat näeks kaasaegne välja. Just just need ongi, nagu need ongi, tänapäeval on iga igas valdkonnas, iga eriala käib nagu koos infotehnoloogiaga, et ilma selleta ilma selleta vist peaaegu mitte midagi ei toimu. Sõnaraamat kui sõnaraamat, kui sõnaraamat on sisuliselt arenenud, et kui esimesed sõnaraamatud olid õigekeelsussõnaraamatut siis tuli juurde võõrsõnade leksikon või mis järjekorras need täpselt käis, aga nüüd on ilmselt spetsialiseerumine palju suurem. Jah jah, et võib-olla mingis mõttes võibki öelda, et et tänapäeva tänapäeva suund ongi selline, et ei üritata mahutada ühteainsasse sõnaraamatusse kõikvõimalik info ühtekokku vaid vaid natukene üritatakse jaotada ja üritatakse nagu ehk rohkem natuke mõtelda, et kellele konkreetselt üks või teine sõnaraamat mõeldud on. Et kas siis keeleõppijale nagu näiteks viimati ilmunud põhisõnavara sõnastik või, või siis mõne termini inimesele või siis näiteks üldkeele sõnaraamat Ta tavalisele inimesele, aga mitte mitte kõigile termin loogidele kõigile, kõigile ühekorraga natuke natuke nagu üritatakse tänapäeval rohkem. Mingis mõttes on see loomulik areng, et kui ühe keele jaoks koostatakse selle keele kõige esimest ükskeelset sõnaraamatut, siis on täiesti arusaadav, et üritatakse absoluutselt kõik sisse panna, mis, mis vähegi üles leitakse, igalt poolt, aga kuna meil on nüüd see periood või see faas on läbi, siis on meil ka nagu võimalus ennast vabamalt tunda. Räägime siis natukene lähemalt ka kahest viimasest sõnaraamatust, mis valmis on saanud eesti keele põhisõnavara sõnastik. Ta eesti keele põhisõnavara sõnastik, et selles sihtgrupp on tegelikult kõik need inimesed, kes kõnelevad eesti keel teise keelena võõrkeelena ja neid Iiemm, mis, nagu teada on Eesti palju, et umbes 200000 vähemalt ja sõnana raamat ongi selle poolest eriline, et me oleme arvestanud sellega, et mis on need raskus, raskuskohad just eesti keele kui teise võõrkeeli pimisel ja ühtedelt grammatilised konstruktsioonid, näiteks infinitiivi valik on nii, et kas maa või dainfinitiivse siis objekt. Et selle sihitise vormi valik, et kas ma austan vanemat või vanemaid ja nii edasi. Proovisime teha nii, et kõik need asjad oleksid siin eksplitsiitset välja toodud. Et ta oleks abiks just teksti koostamisel. Kas kas seda sõnastikku on levitatud ka koolides nüüd näiteks et ilmselt on õpilastel oleks see väga kasulik? Ja kindlasti loodame, loodame küll me üritame, noh, me üritame sellega veel tegeledes ta nüüd ikkagi väga värske ja alles emakeelepäeval esitletud kaks nädalat vana, nii et et nüüd selle võib-olla tutvustamine siis igal juhul veel veel käib ka. Ja siin on hästi palju lisasid näiteks õppelehed ja pildilehed ja näitame, kuidas kirjutada avaldust, kuidas kirjutada kirja ametliku kirja, kirjasõbrale ja nii edasi ja grammatikatabelid on ka olemas, nii et see on selleni päris korralik teatmeteos. Nii et mitte ainult inimestele, kellel eesti keel on teine keel, loomulikult. Küll, ma arvan küll, ma arvan, et, et see sõnaraamat on just selline noh, omakeskis oleme rääkinud, et, et see võiks just ka mingis mõttes uue sõnaraamat olla just selles mõttes, et ta ei ole hirmutav, et ta on selline tore väike, mõnus käes hoida ja, ja, ja me oleme mõelnud või see toimetada. Teaduskond on mõelnud, et kuidas lihtsalt neid asju kõik seal sees esitada ja teada. Et selles mõttes, et ei peaks olema selline hirmutav teated, teatmeteos vaid, vaid selline hea, hea mõnus raamat, nagu Leenaise ütleb ja, ja see on nüüd paberkandjal sõnaraamat ja kuna me nüüd täna räägime elektroonilisest leksikograafiast, siis paratamatult tuleb meil ka veebisõnastik Eesti keelepesa ravimite paratamatult vaid väga hea. Tulev. Ja, ja siis selles sõnastikus on hästi palju selliseid lisaarendusi, näiteks saab sõnade hääldust kuulata, et seal on sõnade juures helifailid, et saab vajutada ja kuulata, et see on L1-keeleõppe seisukohalt seisukohalt oluline. Ja, ja teiseks, et ta on kaasaegne, et seal saab niimoodi ringi liikuda sõnade klikkides näiteks, et kui lauses on, ütleme, et et läks sinna õue, et siis inimene vajutab sõnale läksin ja talle tuleb sinna minema, nii et ta sõnaraamat automaatselt tuvastab, mis see auk, vorm, mis kohe ütleb, vot vot see on sees sõna. Et see lihtsustab tunduvalt sõnastiku kasvatamist. See on tulemas veel. Varianti, sest sügis on meil nii pooleldi ehitatud, aga ei ole päris lõplikul kujul, aga aga sügisest saab see avalikuks. Ja et seal hääldused juures on, see on, see on minu meelest ka väga, väga hea. Aga hääldused on, käivad praegu ainult märksõna ja tema grammatiliste põhik, põhilised grammatilised variant sellist kogu kogu sõnastiku ette ei loe. Ta näitelauseid tervenisti või selliseid ei ole praegune hetk ja, ja me olime katsetanud, et kõnesünteesi abil näiteks, et seda saab ka praegu juba rakendada seal Eesti keele instituudil on olemas kommenti, liidesed saab kõike näitelauseid kuulata kõnesüntesaatori abil ja sellest kindlasti kasvab tulevikus välja ka väga tõhus vahend ja mina olen mina olen seda kogu aeg väga pooldanud, et kuna meie oma majas tegeldakse täiesti edukalt eesti kõnesüntesaatoriga, et sedasama siis ära kasutada meie sõnastik enda juures, kuigi keeleõppesõnastiku puhul on arutatud selle üle, et võib-olla süntesaator ei ole kõige parem vahend õit nii-öelda õiget hääldust õpetama. Kuigi tänapäeval jälle öeldakse hääldus hääldus on üks suhteliselt vähem oluline asi keele õppimise juures, et oluline on ikkagi oma teade edasi anda, et kui sa saad oma teate selles keeles vahendatud, et siis ei ole nii oluline, et kui õigesti nii-öelda sa hääldad. Aga tuleviku sõnaraamatut on suures osas võib-olla kindlasti, rääkimata. Veebisõnastike puhul, kas on põhimõtteliselt ära otsustatud, et kas veebisõnastik saab valmis ja on valmis või täiendatakse teda kogu aeg pidevalt. See käib tegelikult ühte jalga raamatukogu asjandus, aga ma ütleksin niimoodi, et kui me tahame ütelda, et üks üks teos on valmis, siis me peame ta mingis mõttes lõpetatuks kuulutama ja seal on omad omad asjad, omad tunnused, mis seda näitavad, kaasa arvatud siis need nii-öelda ISBN numbrid ja asjad, et ja kui selline asi on külge pandud, siis, siis, siis ei tohi sedasama teost muuta, siis ta justkui muutub mingiks muuks. Nii et me oleme siis nüüd teinud. Üks teos on, on see, mis on saanud valmis ja see on siis konkreetne teos, aga, aga selle kõrval arendame ikkagi edasi noh, nii-öelda mingis mõttes siis teise, teise teosena täiendame sedasama asja. Sest uusi sõnu aina tuleb juurde. Et need uuringud on näidanud, et näiteks aastas tekib umbes 800 uut sõnakeelde ja selge see, et sõnaraamatut vananevad, siis selle võrra, et ta mitte ei vananevaid ta, et neid sõnu tuleks lisada ja et selles mõttes ongi vaja kogu aeg uuendada. Jah, aga siin on, võib kahtepidi vaadata sellesse asja, et näiteks kui meil ilmus 2009 sai valmis suur seletav sõnaraamat nüüd siis tema teine trükk ja kuue köitena raamatuna ja see on veebis ka praegu saadaval, siis seda me põhimõtteliselt ei täienda. Et me pidasime nõu omavahel, et kuidas me selle raamatu ka oma tegemisi siis teeme ja siis otsustasime, et seda me, me parandame seal ainult vigu, kui tuleb, keegi kasutaja osutab midagi otsustavalt valesti on, et siis me parandame. Aga me uusi sõnu kogume juba siis nii-öelda uude, järgmisesse töösse, mida me praegu teeme, aga põhimõtteliselt ja see ei ole hea asi päriselt, sellepärast et natuke imelik on küll, kui inimesed saadavad meile kirju, ütlevad, et, et seletavas see või teine sõna puudu, kes me vastame, et aitäh, et meile märku andsite ja me oleme selle sõna üle väga rõõmsad, aga me seda ikkagi praegu nüüd ei näita välja teile seal me ei lisa sinna sellesse, et me paneme ta oma järgmisesse sõnaraamatusse. Teiste keelte puhul võib see olla ka erinev, et näiteks sama uus muide uus, vaid just vana Oxfordi inglisinglise keele sõnaraamat, et nende poliitika on täpselt vastupidine, et nemad ütlevadki, et nemad koguvad sellesse kogusse tekitavat sellest sõnaraamatus sellise suure inglise keelekogumi, kuhu nad lihtsalt kogu aeg kõiki kõikide aegade uusi sõnu muudkui lisavad juurde. Nii et seal on nende kogus on praegu noh, viimastel andmetel üks 500 500000 märksõna juba kogutud, aga noh, see ongi siis, see on nagu mingi muu asi, see enam ei kirjelda siis ühte, ühte selle perioodi, vaid see ongi meie kogume kokku kõik inglise keele sõnad, aga noh, meie põhimõtteliselt saaksime ühel hetkel panna oma erisena raamatute materjalid kokku, siis tekib ka selline üldine kogu aga ütleme, ühe sõnastiku kaane sisse ei mahuta lihtsalt kõiki sõnu, mis järjest ette tulevad. Õigekeelsussõnaraamat on ka üsna värske, internetivariantidega ei muuda. Seda ei saa muuta sellepärast, et seal on, see käib ühte jalga selle keelenormi seaduse või keeleseadusega ja kuna ta peab vastama, et keelenorm on määratud määratud selle selle väljaandega, siis seda niimoodi ka muuta ei saa. Praegu. Ja teine sõnastik, mis on äsja valmis saanud, on eesti viipekeele sõnastik. Tegelikult ta, et tegemist on kakskeelse sõnastikuga, et too on eesti viipekeele eesti keele sõnaraamat ja koostatud just seal ja põhisõnavara sõnastiku baasil aga sinna märksõnastikku lisatud selliseid sõnu, mida läheb vaja just tyypi keeli õppimisele viibe, Piiplema sõrmend ja nii edasi. Ja see eesti viipekeel eesti keele sõnaraamat eksisteerib ainult elektroonilises keskkonnas. Miks see valik on tehtud ja just sellepärast, et seal ongi see multimeedia sees? Viiped on esitatud videofailide abil ja siis on seal antud ka parameetrid, et mille järgi see, see oli tehtud ja, ja sellepärast ongi ainult elektrooniline. Kui seda esitleti, siis sinna viiple viiplejate hulka kuuluvad inimesed leidsid küll, et ta võiks pabersõnaraamatu vormis olla ja teiselt poolt, et ta võiks olla ka mobiili mobiilirakendusele, nii et mõlemas suunas soovitakse ikka igal igal pool soovitakse igal võimalikul viisil, hoitakse seda kogu kätte saada. Kaks küsimust siia kohe kas meil üldse on sõnaraamatuid mobiilirakenduseni olemas? On on näiteks õigekeelsussõnaraamat on, on mobiilirakendusele täiesti olemas juba juba juba paar aastat nii et tuleb hakata äppi otsima ja just, just ja seal on äppidena veel muidki keele rakendusi. Näiteks on Martin Ehala koostanud ühe, ma mäleta, sõjar jah, selle sõnari. Nii et selliseid keele asjad, need tasapisi tulevad ikkagi äppi äppideks igal juhul. Ja häppide lugu ongi just see, mida selle sügisese leksikograafia konverentsil ka ühtelugu räägiti, et, et just äpp-äpp olekski nagu, et ühe mitte väikese, vaid ühe teatava ülesande jaoks mõeldud rakendus. Et see ongi just see, et igale kasutajale oma oma asi. Et see kehtib täpselt samana samamoodi sõnaraamatute maailmas. Ja teine küsimus teiselt poolt, kas pabersõnaraamat jääb alles või tasapisi ikkagi kaob. Eks see ole sama küsimus raamatute kohta üldse. Ja no üldiselt ma arvan, et ta tegelikult ikkagi jääb alles, et see on selline, nii nagu igasugused asjad maailmas käivad lainetena, et siis kui vahepeal on tulnud need eriti suur eriti suur soov elada ainult virtuaalmaailmas, siis sellele järgneb kindlasti kindlasti mingis mõttes teisele teisesse suunda pöördumine. Ja, ja senimaani maailma ajaloos ei ole e-maailm, ei ole tõestada oma säilimist nii, nii sellisel viisil nagu paberilt kandja on seda suutnud, nii et et ma arvan, et väike väike paberid iras, igal juhul jääb alles. Nii et no eks näis põhimõtet päriselt, aga meie töö on läinud nagu kahepidiseks, et, et kui me praegu uut sõnaraamatut koostama, siis me teinekord isegi skiso freeniliselt peame mõtlema nagu kahele asjale, et kuidas see asi näeb välja ikkagi paberil ja teiseks, et mis siis kõik ikkagi arvutis, kuidas me arvutis kõik kesta presenteerime, et kolmandaks on ka mobiilirakendused. Võib-olla mobiilirakendused käivad natuke rohkem seal arvutipoolega natuke lihtsamini kui paberi peale mõelda ja siis veebiversiooni peale ühel ajal mõelda. Jah kui sõnaraamatut spetsialiseeruvad ka selles mõttes, et on üha olulisemat valdkonniti tuleb sõnaraamatuid, siis kas on plaanis teha ka mingeid meditsiinisõnaraamatuid, spordisõnaraamatuid? Et sellega muidugi tegeldakse ja meil on instituudis raamatute osakond, kus meie margitiga töötame ja meil on ka terminoloogia, osakond ja terminoloogia osakonda küll nendele hästi palju just terminite sõnastikega seotud projekte. Ja, ja siin koha pealt võiks mainida ka riikliku programmi Eesti keele terminoloogia riikliku programmi, et sealt saab taotleda näiteks tahan, et ta teeks oma majanduse sõnarama, vaata siis saab seal taotleda raha ja instituut pakub selleks ka oma sõnastike koostamise kes vahend ja keskkonna ja keskkonna, et neil on olemas selline sääski koostamise programm nagu terminit e. Et seda tuleb kindlasti kasutada, et see tagab siis sa kvaliteedi suuremal määral, kui näiteks teeks Excelis või Wordis. Ta tagab sellise koostamise kvaliteedi, aga ta ühtlasi tagab selle, et, et sel viisil koostatud terminid jõuavad teatavasse ühte ühte kogusse ühte kohta tekib selline ühtne ühtne, mingis mõttes ühtne terminibaas. Nii et ta terminisõnastike ka tuleb, hästi palju iga aasta. Tööd teil jagub tööd jagu kindlasti, meil jagub täpselt nii palju tööd, kuni keel elab kuni keelejale, hääbunud need seni, kuni keel elab ja keeles midagi toimub ja keel muutub. Meil kogu aeg tööd jätkub. Jõudu tööle esinejatele. Eesti keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemetsale ja vanemleksikograafile Jelena Kallasele. Saatejuht oli Piret Kriivan. Head sõnastike kasutamist ja kuraasi e-keelemaailma avastamiseks. Kõike head.