Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele, kui vikerraadio stuudios on saanud kell 11 ja viis minutit ja käes on laupäev siis on nagu ikka rahvateenrite juttude aeg. Ja täna siis ajakirjanikud, kes juttu puhuma hakkavad, Heidit Kaio ajakirjast, pere kodu ja Aivar Hundimägi äripäevast. Ja mina, saatejuht Aarne Rannamäe. No kui me võtame nüüd lahti eilsed ja üleeilsed ja tänased onlain meedia, siis ma näen teie kirgastest silmadest, mis teemal te tahaksite hakata rääkima. Nii et, aga sina ei taha, nii et laske aga käia. Ei mina, mul ei ole selle jutu vastu ka midagi, aga noh, on mingisugused. Ma isegi ei tea, mis asjad mind seovad. Et ma, et ma võib-olla ei saa nagu päris kõike. Ja mis see minu arvamus siis kui kui sa oled üle 30 aasta selles selles majas töötanud, siis loomulikult sul on nagu isiklik isiklik suhe ja isiklik nägemine ja ja, ja noh, keda see keda see huvitab, aga aga noh, loomulikult saan ma ainult seda öelda, praegu mitte ainult seda, aga, aga võin ma seda öelda, et loomulikult selline selline kliimamuutus rahvusringhäälingus ja siis kogu see tüli ja skandaal ja, ja, ja musta pesu pesemine ja noh, ega ta ju meeldiv ei ole. Aga muidugi, kui õhk saab puhtamaks, siis on jällegi tore, nii et ma tean, et ega siis ükski firma ega organisatsioon ei saa ju aastakümneid kulgeda niimoodi, et üldse mingeid skandaale ei ole, et see on, see oleks väga, väga haruldane. Ja jutt käib praegu siis Eesti rahvusringhäälingus käiva. No ma arvasin, ma arvasin, et ma räägin päris otse, sa nimetad seda mõistujuttu, ma, ma lihtsalt olen kõik selle väga lähedalt antud antud kriis mind isiklikult ju vägagi ei puudutagi, kuigi ma loomulikult muretsen oma oma kalli firma käekäigu pärast. Aga, aga ma olen isiklikult kõige kõik selle juba 15 aastat tagasi läbi elanud. Ühe ühe eelmise siis tollal küll mitte veel rahvusringhäälingu, vaid vaid eesti televisioonis. See pidi ilmselt Toomas Lepp olema, kes siis tookord oli? Jah, ja sa neid ei tea, et sa mulle seda ette ütled, aga, aga nimesid nimetamata, ma, ma tean, et muidugi Toomas Lepp, ma, ma tean lihtsalt, et kui, kui, kui see stressi loov ja, ja kui, kui, kui raske see on aeg konfliktipooltele. Nii et ega, ega ta, ega ta ilus asi ei ole, jah. No olukord on siis selline, kus rahvusring või ringhäälingu juht Margus Allikmaa on lubanud lahti lasta ühe oma alluvatest sporditoimetuse juhe, juhi, juhi juhe, juhtmejuhi, Margus, vabandust, Marko Kaljuveeri. Ja sellest on siis nüüd lahvatanud, võiks öelda, et et riiklikul tasemel konflikt, mida vähemalt siis suured päevalehed väga innukalt kajastavad ja ma olen tegelikult ka seda meelt, et rahvusringhääling on sedavõrd oluline organisatsioon, kus mille sees toimuvat peab kajastama ja tegelikult just sellest vaatevinklist, et ega see ei ole kuidagi poliitiliselt sätitud konflikt ehk siis ega see ei ole konfliktne, et kus ütleme mis, mille, mille sisu on see, et, et kas mingisugused poliitilised jõud on huvitatud siis rahvusringhäälingu nii-öelda mõju mõju ülevõtmisest või, või muus sellises, et sellel hetkel, kui see oleks lihtsalt kahe juhi vaheline konflikt, siis ma arvan, et see ei peaks pälvima üldsuse tähelepanu, aga, aga just sellest poliitilisest vaatepunktist on see küll väga-väga oluline sellel silma peal hoida. Sa ei ole ka ainult poliitilisest vaatepunktist, et see ütles, et mis mõju on, on nagu erinevatel huvigruppidel meediale või siis toimetuste tööle, et jah, et praegu siin jookseb küll selline poliitiline või siis ütleme poliitikute poolt juhitud spordialaliitude link sisse, aga kui noh, ütleme, kui ei saa nagu sellist selget lahendit, et, et siis võib ju sama asi, pole välistatud, et sarnast mõjutamist võidakse üritada ka ka teiste elualade poolt, et et mina ütleme selles konfliktis praegu küll ei näe nagu mingit muud varianti. Ma pean seda vähetõenäoliseks, aga kui, kui toimub rahvusringhäälingu nagu juhi juhi vahetus ja minu arust oleks mõistlik Allikmaal endal ise ära minna, mitte mitte vastu punnida, et et see on ikkagi juhi viga, kui selline konflikt organisatsioonis tekib ja ma ei näe nagu variante, et mismoodi oleks võimalik nagu edasi töötada, et sa võid küll selle konflikti ära peita. Aga see, see säde jääb hõõguma. Ja siin on nagu huvitav jah, et, et noh, jälle jälgides meediapilti, siis Allikmaa sõnavõtud on selgelt olnud erineva tonaalsusega. Et kui konflikti esimesel Päeval oli, ta ütlegi võib ju öelda, et üsnagi enesekindel ja võib-olla isegi natukese sellise arrogantse joonega, et noh, siin kaljuveeriga meil tegelikult on see üks vana tüli, mis nüüd praegu võib-olla poleks seda mõtet isegi üle üles tuua, oli see nagu aktuaalses kaameras öeldud fraas, siis siis juba päev hiljem oli tema tonaalsus oluliselt muutunud, et see oli kõvasti leplikum, millest ma aiman sellist arusaamist. Et ta on selles selles olukorras üksi jäämas ja seda enam, et, et kui me loeme ajalehtedest, et, et ETV-s töötajate mitmed grupid just need mitmed grupid on, on teinud pöördumisi Allikmaa vastu siis siis ma olen alati ka seda meelt, et loomulikult ei vahi, ei vali alluvad juhti. See on siiski nii-öelda omanike otsus, aga, aga juhil peab olema mingisugune usalduskrediit, et asutust juhtida ja ma kardan, et praegusel hetkel on seda Allikmaal väga vähe väheseks jäänud. Räägime me muuseas organisatsiooni eetris, mida Allikmaa juhib. Aga tore, nagu ma õigesti mäletan, siis rahvusringhäälingu nõukogu esimees Agu Uudelepp lausa lausa noh, nagu soosis seda, ütles, et neid asju tulebki rääkida, et ei, ei, ei saa ju niimoodi olla, et noh, tõesti, meil on suur ja mitmesaja töötajaga ja väga-väga mõjukas firma. Teised räägivad ja, ja meie meie ise ei räägi, nii et rääkige, rääkige, meil on päris huvitav on teid kuulata, mul oli kunagi muide ühes jutusaates üks, üks külaline kes muidu oli tuntud nagu oma oma niisuguse lobeda keele poolest ja, ja kui me saate ära lõpetasime, siis ta oli umbes ainult kolm lauset öelnud ja lõpuks ütles, et väga tore oli teid kuulata. Aga see on iseenesest on see selline, ütleme, Skandinaaviale omane, et, et meedia julgeb rääkida ka nendel teemadel, olla kriitiline siis oma juhtide või omanike suhtes. Äripäev on Bonnieri kontserni Rootsi Bonnieri kontserni kuuluv ja ja kui siin eelmine aasta oli, oli Bonnierite, et tipus ka juhivahetus, kus üks noorem Bonnier lahkus tippjuhi kohalt siis tegelikult kõige nagu vihasemalt seda teemat kajastas või tõi erinevaid spekulatsioone välja üks, üks Bonnieri perekonda kuuluv turundusväljaanne, nii et selles mõttes on hea näide Eestis, mis praegu toimub, et ERR seda teemat, et noh, julgeb nagu kajastada, küsimus on alati see, et et kuna see meelsus on Allikmaa vastu, et siis kas sellest kajastusest, et noh, juba võetakse selline eelhoiak ja, ja võib-olla on, on, näitavad nagu ajakirjanikud välja, et mis nad sellest konfliktist arvavad, et kaod, kaob ära see sõltumatuse või objektiivsuse küsimus, et tsensuur, aga ma ei ütle, et seda praegu oleks olnud üks asi veel selle, selle konflikti puhul, mis, mis on jällegi selline võib-olla miinusmärgiga, kui me Allikmaast räägime, et kas ta peaks minema või mitte. Et kui nüüd jällegi Allikmaa ise lahkub või sunnitakse lahkuma, et siis tekib see oht, et jääb peale see nii-öelda teine tiib ja, ja tegelikult võib-olla seal on ikkagi mõistlik ka kriitiliselt üle vaadata kogu see spordi sporditemaatika sporditoimetus, et üks asi on, et kui palju meil sporti ja mis tingimustel rahvusringhäälinguringhäälingu saate, teine teema on ikkagi, et mis alasid näidata, kaheksa ja kas näiteks jalgpalli on liiga palju või mitte. Et, et noh, ma ei tea, see on selline isiklik arvamus, aga seesama Eesti meistrivõistluste ülekanded rahvusringhäälingus, et noh, see, see tundub minule nagu mõttetu ja mõttetu kulu. Raadiokuulajad seda küll ei näe, aga Aivar heidab aeg-ajalt mulle kõrgpilke, et umbes nagu nagu Margus Allikmaa vari oleks siin saates minu näol. Ei, mina olen siiski Aarne Rannamäe ja ja minul on sellesse asja loomulikult oma suhtumine tähendab Ühte asja, mille, mille nimel tegelikult ma olen, olen kõik need aastad nii-öelda võidelnud ja toimetuses väga lahtise tekstiga ka rääkinud. Et toimetuslik sõltumatus on püha ja igasugused katsed väljaspoolt sekkuda eriti poliitikute poolt on saatanast ja, ja need need tuleks elimineerida juba eos, sellepärast et nendest ei tule kunagi mitte midagi head. Ja antud juhul me ju seda näemegi, et, et need nii-öelda erakondadest tulnud signaalid majja on siis otseselt otseselt selle, selle suure tüli ja skandaali põhjustaja ka selles, selles ei ole mitte mitte mingisugust kahtlust. Ja kui tähendab, mida näidata ja kuidas programmi üles ehitada ja, ja mida näitamata jätta ja, ja mida nendele telefoniõigust kasutavatele, poliitikutele olgu nad siis ükskõik millisest erakonnast antud juhul on, nad on nad peamiselt olnud ühest teatud erakonnast. Nendele nendele tuleb koht kätte näidata ja öelda öelda väga selgelt, et Meie ise siin oma mõistusega loomulikult head nõu kuulda võttes ja arutades paneme kokku oma programmi ja, ja, ja teil ei ole mitte mingisugust õigust sellesse sekkuda ja, ja ongi kõik. Loomulikult see kogu see tüli ei ole, ei ole mustvalge ja kõik, mis, mis puudutab nii-öelda seda majasisest kähmlemist ka suhtumine sporditoimetuse töösse on, ma ei räägi üldse enam nüüd Allikmaast ega, ega juhatusest. Majasisene suhtumine sporditoimetuse töösse ja nendesse valikutesse. Jaa, jaa. On ju teada, et suured rahvusvahelised ülekanded maksavad ju väga palju raha ja raha on vähe ja see raha peab ju kuskilt tulema. See raha tuleb pahatihti muu programmi arvelt. Ja see on, see on ka majas tekitanud niisugusi. Noh, teatud pingeid aeg-ajalt, eriti muidugi nendel aastatel, kui on, kui on palju niisuguseid suuri ülemaailmseid asju noh nagu olümpiamängud või mingisugune teatud mõne mõne spordiala MM või, või midagi taolist, siis lähevad need pinged alati alati väga suureks, nii et ka mina uudiste jaa, jaa. Elutoimetuse taustaga inimene nagu ma nagu ma olen ju kogu aeg olnud, oleme omal nahal tunda saanud selle, seda, et, et samal ajal, kui, kui sport saab endale lubada palju, palju rohkem siis tihtipeale teised toimetused, et noh, kas, kas kiratsevad või igal juhul ei ole neid neil selliseid võimalusi nagu nagu on sporditoimetusel, nii et see suhtumine kindlasti ei ole, ei ole ühele. Samas, kas see ei ole nagu märgiline, et kui kui sport on, on, ütleme tänu Kaljuveeri administratiivvõimetele tegelikult olnud väga agressiivne, ütleme, spordiosakond tõesti, kaljuveer on suutnud raha välja ajada, seda ei saa keegi eitada, et, et tal on selle peale head annet ja võib-olla tõesti tõsi, et, et on olnud valikuid, mis on olnud televaataja suhtes kaheldavad, et kas need kulukad otsused on olnud põhjendatud, aga, aga ometi on, on need eetrisse jõudnud. Aga ometi on see olukord siis selline ju, kus, kus tegelikult ütleme, ERR on üsnagi üksmeelselt Kaljuveeri taga ja mitte siis tegelikult Allikmaa taga, et, et minu meelest on see üsnagi märgiline ja, ja tasub nagu noh, nagu tähele panna ja analüüsida, et, et et põhjusi Allikmaa umbusaldamiseks võib-olla rohkem kui seesama sporditoimetuse küsimus. Mina saangi sellest praegu nii aru, et see ühtsus siin ei ole küsimus nagu, et, et ütleme, ERR-i toimetus on ühtne programmi valikute osas, et see debatt käib. Ja see jääbki käima kindlasti erinevate üksuste vahel. Praegu on see ühtsus tingitud ikkagi sellest et on seda Allikmaa tegevust on tõlgendatud kui tegelikult katset osade Reformierakonna poliitikute sekkumisena toimetuse või siis toimetuste töösse ja, ja see on tekitanud sellise sellise ühisrinde. No just nimelt ja tegelikult on ju ka Allikmaa ise öelnud Postimehele sellise lause, mis, mis kõlas umbes niimoodi, et tal on, ta on tüdinud sellest, et tänavanurgal tulevad talle vastu spordialaliitude juhid ja ta peab põhjendama neile ERR-i sporditoimetuse valikuid, mis on tegelikult ennekuulmatu väide, et kõikide suurte meediaorganisatsioonide juhid või mis suurte ütleme, kõigi meediakonsonandi juhid, kellel on vähegi mingisugust mõju, on silmapaistva surve all igasuguste lobigruppide poolt ja see ongi meediaorganisatsiooni juhi töö, et nende lobigrupid survet nagu tõrjuda. Nojah, poliitikute surve ja mitte ainult poliitikute surve oli, on ja jääb selle sinna ei ole, ei ole mitte midagi teha. Küsimus on ainult nüüd selles, kuidas seda nagu edasi kantakse, kas võetakse telefonitoru ja öeldakse, et aitäh, et helistada saite, teie väga huvitavad mõtted ja ja sinna see jääbki või kui on seal tõesti midagi kasulikku, siis noh, arutatakse nagu rahulikult asja üle järele. Aga kui seda ei toimu, kui, kui filtrit vahel ei ole ja see tuleb kolinal alla nii-öelda igapäevaste saadete tegijateni mitte ainult spordis. Ma võin seda täie täie vastutustundega kinnitada, et see ei ole nii vaid vaid kui, kui tuleb alla kohinal ja sa saad, sa saad tunda seda, et, et polegi nagu filtrit olnud, et just nagu sa nagu sa ise oleksid selle poliitikuga rääkinud, see on lubamatu, muidugi siis on, siis on see muidugi muidugi jama. No selle selle asja kohta on muidugi meedias nüüd väga palju ka müra olnud ja, ja alguses ajakirjanikud, head kolleegid nagu üldse ei, ei, ei viitsinud süveneda. Mida, mida päev edasi, seda, seda sisukamaks ja sisulisemaks asjad lähevad ja ja mulle mulle tänases päevalehe lisas LP tõesti meeldis. Ta, kui ma ei eksi, on sporditoimetuse juht ja Andres Vaher, kes, kes kirjutas selle kohta väga mu meelest väga-väga hea artikli, et et maja nii-öelda siseinfo valdajana, ma, ma oleksin sinna lisanud veel värvi. Aga kõik need põhimõtted, mis, mis seal on, on, on mu meelest jumala õiged ja ja, ja mis, ja mis järeldused me sellest teeme, ega noh, iga iga kriis läheb ju mööda lõppude lõpuks ja skandaalid saavad lahenduse ja, ja saated käivad edasi ja ja sõlmitud lepingud peavad ja neid neid täidetakse ja noh ega ega võib-olla mingisuguse aasta või kahe pärast me võime öelda, et noh, polegi nagu nagu midagi olnud, aga, aga noh, järeldused saab ikkagi teha, et. Ja minu meelest igasugused parteilise taustaga juhid, eriti sellises avalik-õiguslikus meedias on plahvatusohtlikud, on jah sinna sisse nagu kirjutatud, et, et see, see, see võib tulla varem või hiljem. Ja, ja niisugune poliitilised mängud asja ümber kus, kus nagu poliitikat ei peaks nagu üldse olema või ütleme, sellist nagu, nagu parlamendipoliitikat ei peaks üldse olema. Et need on, need on ikkagi kurjast ja. No ja sa ütled siin, et seepärast on see nii-öelda unustuse hõlma vajunud möödanik, ma arvan, et see siiski ei ole, et Allikmaa aeg jääb sellise poliitilise laetusega ERR-i ajalugu ilmestama, et eelmised juhid Ainar Ruussaar ja Ilmar Raag olid siiski tegelikult olid kõhklematult sõltumatud sõltumatud juhid ja selles mõttes ka ERR-ile, ma julgen väita, et sobivamad. Nojah, ma mäletan, ma olin tollal veel AK-s uudistelugeja ja, ja kui, kui siis uus juhatuse esimees paika pandi ja mu esimene küsimus oli, et kuidas jääb siis nagu poliitilise sõltumatusega ja mille peale siis juhatuse esimees ütles, et ta on erakonnast lahkunud, mida ta siis ka oli ja et, et see ei saa kuidagi neid asju mõjutama. Noh nüüd me tänasel päeval näeme ikkagi, et, et ju ta ikka mõjutab. Samas on jälle huvitav, et pea endine peaminister Andrus Ansip tänases LP-s kuidagi nagu ei, tegelikult ei toeta või ei ole Allikmaa selja taga, et, et pigem pigem on sealt kosta sellist toetavat häält hoopiski Marko Kaljuveeri suhtes, kellega ma saan aru, et Andrus Ansip on ka korduvalt isiklikult suhelnud mitme mitmete spordiprojektide rahastamise suhtes. Aga minu arust on kasenäide ikkagi, et kuidas poliitikud või vähemalt üks erakond tahab sekkuda ühe meediaorganisatsiooni töösse, et Andrus Ansip noh küll peaministrina, aga eeskätt just peaministrina praegu veel Reformierakonna esimehena võiks võib-olla selle ERR-i puudutava teema kohalt üldse olla, olla selles mõttes kuss ja vältida kommentaaride andmist, et noh, võtta nagunii tugev positsioon on minu arvates tema poolt libastumine. Nüüd on muidugi huvitav jälgida seda, et juhul kui Allikmaa välja vahetatakse, siis siis kuidas see käib ja kes sinna siis asemele tuleb, et, et kas see on samavõrd poliitiliselt laetud? Ta nüüd ikka oota. Ütlesin juhul, kui esitajaks neljapäeval, siis. ERR-i keskastme juhtide palvel koguneb ringhäälingu nõukogu ja vaatame, mis, mis sealt edasi. No ühesõnaga jah, asi asi tuleb ära lõpetada võimalikult kiiresti, aga, aga selle asjal peab olema niisugune lahendus, mis ikka enamust enamust rahuldab. Mingid sarnased jooned on, on ka ühes ühes teises firmas kus selle firma juht sai, aitab nüüd ERR-ist, eks ole, ja ma ma lugesin teie silmadest õiget õigesti ära, et teil on tohutu kirg sellest asjast rääkida, aga nüüd on kell on 11 24, et et saime oma auru välja lasta ja et tore, et ma loodan, et osa auru jäi alles, et ettevõtluse arendamise sihtasutus EAS on, on tegelikult kogu aeg olnud hambus ja, ja see, et minu nimekaim, kellega mul enda teada küll ühtegi sugulussidet ei ole sai seal olla, kui kaua kaks nädalat? On jällegi jällegi märk sellest, et et noh, asjad on halvasti ette valmistatud. Ja loomulikult käivad mingisugused poliitmängud selle asja juurde, nii nagu nad tegelikult EAS-i on, on kogu aeg saatnud. Jah, ja isegi noh, praegune juht Laur, kes ei ole veel ametis olnud aastatki veel vist nüüd kohe-kohe peaks aasta täis saama ja on teatanud mais ta lahkub, kelle asemele uut juhti otsitigi ka tema sai tegelikult väga vähe aega olla ametis. No see ajalugu vähe ametis olnud juhtidest on EAS-is ikka hiidpikk. Aga EAS-i probleem on, on jällegi tõenäoliselt nõukogus ja ja, ja selles, et, et see nõukogu on poliitiliselt kindlasti poliitiliselt ära jaotatud IRL-i ja Reformierakonna vahel. Aga tundub, et EAS-is on ka selline nagu sõpruskondade või mingite huvigruppide omavaheline põrkumine, et ja, ja seetõttu ei suudeta leida head juhti, kogu aeg on see seis jääb nii-öelda fifty-fifty kuus, viis umbes selliste häältega ka ka selle Rannamäe valikul, teine kandidaat oli Peeter Tohver. Aga, aga noh, ütleme need juhtumid, mis nüüd on välja tulnud, et need oleks pidanud eelnevalt selgeks saama nõukogu, kui inimene ametisse nimetati ja ja vähemalt praegu on, ma arvan, käitutud nagu adekvaatselt, et. Aga samas on see selge, et, et sellises organisatsioonis nagu ettevõtluse arendamise sihtasutus, mis sadu miljoneid ja mis jagab tohutult mille eelarve on 2,6 miljonit eurot, ma just vaatasin järgi. Ja kes põhimõtteliselt jagab, jagab raha, on raha jagamise asutus ja samas kelle, kelle tegevus ei ole kaugeltki mitte nii atraktiivne nagu ERR-i oma, ehk siis ei ole avalikkuse tähelepanu all sedavõrd intensiivselt, et see, see on selge, et, et see selline organisatsioon satub samavõrd suure huvigruppide surve alla, nagu ERR seda on. Jah, aga noh, see asjaajamine, eks ole, kui, kui Andres Rannamäe tuli sai, sai just selle koha peale, ta kinnitati ära ja pärast seda kohe pärast seda rahandusministeerium võttis ühendust politsei ja prokuratuuriga. Sellepärast võeti ühendust, eks Euroopa poolt olafist jah, Euroopa pettustevastasest ametist. No kas seda siis nagu enne ei saanud kindlaks teha vä? Et see, see jätab niisuguse mulje, et, et, et just nagu keegi ootaski, et, et kinnitame ta ära ja siis lajatame. Nojah, pigem seal võis olla ka väga suur huvi, nagu just nimelt see inimene saada juhiks ükskõik mis, et lootes, et see pauk läheb mööda või et seda pauku ei tulegi. See on jällegi see huvigruppide surve ja huvi. Võib-olla see ongi seal selles mõttes ka täiesti selline kellegi tegemata töö, et oli teada, info oli kohal, info ei liikunud ametkondade vahel otsustajad või, või siis nõukogus need, kes seda otsust tegid, ei teadnud, et selline märgukiri on tulnud. Et siin ju EAS-ist oli, just eelmisel nädalal tuli üks näide, kus unustati, lihtsalt unustati esitada kohtule tähtaegselt üks kaebus ja nii jäi EAS ilma 300000-st eurost, see oli see nõue ühe ettevõtte vastu, mida nad toetasid, mis läks aasta hiljem pärast toetuse saamist pankrotti. Ja, ja noh, siin võib küsida, et kas unustamine võib olla tahtlik või mitte, aga aga selliseid asju tuleb ette. Ja, ja noh, et Rannamäe ise on öelnud siis, et et ta on selle selle ülekande, eks ole palunud teha. Ja tema olevat selles ahelas olnud ainult palve edastaja, noh see on siis nüüd asjaomaste instantside asi, mida nad, mida nad edasi teevad. Et ega meil siin tõesti ei saagi hinnata, kas, kas tegemist on mingi noh, ütleme tõsiseltvõetava juhtumiga või mitte, aga, aga igal juhul. Selline ei ole pädevust, ei ole informatsiooni, seda nii palju, et, et hakata seda kuidagipidi lahkama, aga, aga jällegi noh, et kuna tegu on tõesti ikka mitmesaja miljoni businessiga ja rahakott on, on kõigile armas, siis jälle jällegi seesama seesama jutt, et et poliitikud, noh, vaatame seda, seda EAS-i nõukogu nimekirja, eks ole, ja ja noh, seal on, seal on selged, selged huvid olemas erinevatel gruppidel kaasa arvatud siis ka parlamendierakonnad, kes, kes seal toimetavad salaja ja, ja, ja nii ja nii, see on ju tegelikult aastaid-aastaid olnud, kui palju Juhan Parts on, on selle eest kadunukene majandusministri kohal on, on selle eest saanud vastu päid ja jalgu ja paljud on pidanud ennast kaitsma ja nii edasi, aga aga, aga, aga teisest küljest näitab see ka tema muidugi tegemata tööd või valesid otsuseid ega, ega, ega. No näed, isegi need ju ulatuvad enne Partsi aega, et tõesti EAS on vaevelnud erinevate probleemidega erinevate probleemide käes peamiselt just see, et põhjendada oma neid rahajagamisotsuseid ja pidev juhtimiskriis on need, need mõlemad on saatnud EAS-i ikkagi väga-väga pikka aega. Jah, aga need asjad võimendusid ikkagi Partsi ajal ja ütleme, kogu see nõukogu koostamine ja paikapanemine, et see on noh, võib öelda, et see on parts ja teiselt poolt kindlasti ka Reformierakond kes siis koos konsensuslikult, et need inimesed sinna valivad ja, ja kui seal ka ei ole poliitikud otseselt või tuntud poliitikud, siis tegelikult need inimesed, kes siin on pandud paljud on nagu poliitilise taustaga, et nõukogu esimees Cinzia Siig on selgelt IRL-i inimene ja, ja ja kes veel, mismoodi need jõujooned on, et kes neid inimesi tegelikult välja valib, üldse, et ega me seda ei tea, kes niite tõmbab täpselt nende selja taga, et see ei ole täpselt, tead miks EAS on nagu oluline on see, et miks seal nii palju neid, seda neid konflikte on? Ta ju annab raha, otsustab raha üle, et ja nende EAS-i inimeste otsustest sõltub, et kas mõni äriplaan läheb käima või, või mitte, kas kui sa saad EAS-ist raha, siis sa pead hankima mujalt vähem raha, eks, et seal loogika nagu, et, et võib-olla siis sul pole vaja nii palju pangale maksta ja, ja see on see, mille pärast nagu kakeldakse lisaks, et teenitakse vahelt nende projektide kirjutamise pealt on olemas konsultandid, kes kes teenivad ja seal on väga, väga suured majanduslikud huvid ja hoovad ja eks, eks see on ka nende konfliktide konfliktide põhjused, et selles mõttes oli üllatav, et praegune juht, kes tuli pangast ja ta ei pidanud seal vastu no poliitikute karvasest käest me oleme tegelikult just selles samas seoses rääkinud siin juba juba tegelikult aastaid ja noh, eeskätt just riigiettevõtete nõukogude koosseisuga ja, ja, ja täna juba rääkisin otsapidi spordialaliitude juhtimisest, eks ole, et et Eesti on üks, üks imedemaa, kus, kus, kus kõige kõige ebasportlikum inimene üleüldse võib juhtida uisuliitu ja, ja, ja, ja noh poliitikud pannakse alaliite selles samas spordis, millest me saadet alustasime, otse otsapidi. Et pannakse etteotsa, et äkki nad toovad siis raha, eks ole, sisse mingit muud teist tagamõtet ei ole. Et kui, kui Eesti sellest vähkkasvajast lõpuks nagu lahti saaks, et ma usun küll, et asjad asjad läheksid paremaks, kui oleksid kompetentsed juhid ja kes ei ole otsapidi kusagil, kelle elundid kusagil noh, tagatubades ei, ei oleks kinni ja. No kas sa usuksid vabatahtlikku taandumist, mina küll ei usu, väga keeruline on sellist asja. Ei, ma ei usu, aga see käib noh, üldise poliitkultuuriga ma siiski loodan, et Eesti areneb, areneb vaikselt ikkagi selles selles suunas, et noh võib-olla on ka vaja sellist süsteem, korrastub ise või süsteem, tehakse lõpuks niimoodi. Ma ei usu isekorrastumisse, ma usun ainult survesse, et kui Aasia surve avaldaja Holland Eesti ajaloos surve on paratamatu jah, et ma tegelikult seda mõtlengi isekorrastumise all, et et see ei ole nagu päikeseloojang ja tõus, et ta tuleb ise, eks ole, aga aga et, et noh, kui jääb ka mingisugune salajane mahitamine, no see jääb alati ja see on kõikides riikides, ega selle vastu ei saa. Aga noh, et kui oleks nagu piinlik panna mõnda mõnda mõnda poliitikut kuhugi niisuguse organisatsiooni etteotsa või nõukokku kellegi tahet täitma, et et see oleks nagu, nagu ühiskonnas taunitav, et võib-olla siis läheb, läheksid asjad parema surve, avaldaja ei saa ju ainult meedia olla, nüüd on ka sotsidel see võimalus, nemad on opositsioonis olles kogu aeg ju rääkinud, kuidas riigifirmade juhtimine tuleb korda teha, nõukogud tuleb korda teha ja me ootame nüüd sotsidelt palju välja ja vaatame see, mis on värske uudis, tuli sel nädalal sellesamas spordialaliitude teemaga, on ju Neinar Seli, Eesti olümpiakomitee juhi ja Tallinna Sadama nõukogu esimehe kohtu ette jõudmine, prokuratuur on ikkagi otsustanud kohtusse minna, seal on seesama küsimus, et istumine kahel toolil Tallinna sadama riigifirma nii-öelda sponsorrahade eraldamine Eesti olümpiakomiteele või tahtmine eraldada, et näis, et mis sellest lahendus. Ja tegelikult on see ju sellesama IRL-i mängu teine ots, et, et see on, need on tihedalt omavahel seotud. Poliitikute soov siis kas mõjuvõimu või siis ka raha riigiettevõtetest leida. Ja positiivne uudis on ka muidugi see, et kolmelt riigikogu liikmelt võeti ära saadikupuutumatus, et prokuratuur saab rahulikult nüüd toimetada ja asja edasi uurida, et ei ole ei ole sellist puutumatuse katet neil neil peal ja ükskõik, mida nad siis räägivad. Erakonnal tahetakse kaela kahekorra käänata, nagu me AK ühest intervjuust kuulsime ja ja kõik see muu, see poliitiline blablabla. Et las las nad arvavad, ega ma arvan, et nad ise ka ei arva, et see on lihtsalt nii-öelda avalikkuse jaoks sõna sõnavaht, mis mida lastakse, aga aga igal juhul oli see positiivne asi. No hea küll, valitsus uus vali, meil on lõppude lõpuks uus valitsus ja juba paar-kolm päeva, eks ole, et me võime nüüd ka siis nii-öelda rääkida otse. Et mis, mis mulje teile on siis jätnud uue valitsuse tulek, nüüd esimesed päevad? Nojah, siin oli tegelikult meedia tähelepanu, pälvis kohe Urve Palo oma sõnu sõnavõttudega tõesti ka meedia võib-olla natuke võimendatult haakis ka kohe Urve Palo sõnavõttudele külge nimelt. Mulle tundus, et Palo ei väljunud sellel neid sõnu, öeldes, kui ta rääkis. Rääkis Estonian Airist ei väljunud opositsioonipoliitiku rollist, et ta ei rääkinud, ei rääkinud ministri rollis, kus ta siis tegelikult väitis, et Estonian Air on pankroti äärel ja et tegelikult seal on nagu raske midagi päästa. Ei ole välistatud, et ta läheb pankrotti. Just et see on, ütleme selline sõnavõtt on otse kutsung, et pankrot, tule. Aga seal muidugi ma arvan, et kas jah, Palo tõenäoliselt natukene või päris palju niimoodi kolistas ämbrit tegi oma sellise esimese eksimuse selle välja, et võib-olla oleks võinud olla tagasihoidlikum kui ennem asjad siis nii-öelda ministrina selgeks. Aga mulle tundus, et Estonian Air seda kasutas ikkagi ka. Kiirelt ja oskuslikult ära selleks väga üllatavalt suure kella külge. Ma ma, ma ei taha uskuda, et kuidagi nüüd inimesed haarasid pärast seda Palo väljaütlemist telefonitorud ja hakkasid broneeringuid tühistama või, või et noh, et see number 65000 eurot on kuidagi, kõlab kuidagi väga-väga kahtlaselt, et et kui, kui see tõesti oleks olnud niisugune summa, mis on ju päris palju, noh, ma ei tea, lennufirma jaoks võib-olla mitte väga palju, aga nad võiksid siis asja nii-öelda teha pretsedendi, anda asja kohtusse ja uus minister maksaks selle siis kinni selle kahju kaks vaidlusteks aega. Ma ma millegipärast ei usu, et seal oli niisugune otsene mõju on, et et nüüd proua minister tuleb enne, kui ta veel ministriks sai, nii sihukese asja ütles ja kohe kohe nagu mõjus. Aga, aga tervikuna kuidagi ma ei tea. Sihukese hädise mulje on kuidagi jätnud see, see valitsuse tulek või. Ma arvan, et eks nad ole ise ka äraootavad, sotsid on muidugi tohutult elevil, see on selge, aga samas on ka, eks seal ütleme sellist veider oleks ka näha neid kohe nagu püsse paugutamas, et pigem vastupidi, et, et sellised Ei, no püsse ei pea ju, ma vaatasin ETV-st seda kolmapäevast foorumi saadet, mida siis seekord kolleeg Lauri Hussar juhtis ja ja Lätis kuidagi see, see koalitsioon, kes oli nagu elevil, millegipärast aga jättis niukse mulje, nagu oleks poisikeste. Noh, seal oli kaks, kaks meest koalitsioonist nagu oleks mingit üleannetust teinud või ühesõnaga, nad olid, nad olid erakordselt haavatavad ja, ja uus opositsioon noh, lihtsalt irvitades kuidagi sõna irvitama on just õige sõna, sellepärast et seda just Mailis Reps ja Anvar Samost just tegid, nad, nad lihtsalt irvitasid nende üle ja sõitis kuidagi nagu irvitades neist üle. Võib-olla noh, nad olid Need, kolm koalitsiooni omad siis kruuse ja ja Anvelt olid ka kuidagi veel veel kuidagi kohmetud sellest sellest uuest rollist ja aga aga jättis kuidagi kuidagi väga-väga nii sihukse imeliku ja natuke õnnetu mulje. Mulle tundub, et selle uue koalitsiooni nagu selline põhiprobleem on ikkagi selles, et ta on tehtud järgmise kevade valimisi silmas pidades, et see ajend on tulnud sellest olnud sotside huvi, reformi huvi. Et olla nii-öelda nüüd aasta otsa pildil see koalitsioonileping, mis kokku kirjutati kõik need sõnumid, mis, mis tulid nende läbirääkimiste kohta, noh need kandsid ikkagi seda eesmärki, et anda nii-öelda sellisele nii-öelda valimiskampaaniale soodne, soodne selline jah, keskkond tekitada nagu soodne stardijoon ja nüüd nad ise ei taha seda tunnistada ja sellepärast ongi neil raske, et nad kasutavad väga palju loosungeid. Ja ma arvan, et kõige keerulisem hetk on ikkagi järgmise aasta sügis, kuigi noh, praegu juba eelarve koostamine käib, aga aga et need lubadused rahaliselt ära katta ja me tegelikult ei tea, mis, mis täpselt tuleb seesama noh, konflikt Venemaa, Euroopa Liidu ja Ühendriikide vahel, need sanktsioonide mõjud noh, et see võib, Eesti me veel ei tea, millised sanktsioonid tulla võivad täpselt meil seda mõju on väga raske hinnata, et, et mulle tundub, et see võimuliit on võtnud nagu liiga suure tüki mis, mis neile probleemiks saab ja siis tekivad omavahel konfliktid, siis tekib see vastasseis, et kes on süüdi, et me midagi ei, ei saanud või siis kasutatakse lihtsalt sellist mustrit, nagu on, oleme juba näinud, et järgmistel valimistel tahetakse ainult debateerida astmelise tulumaksu ümber unustada ära need asjad, mis on, on praegu leppes ja, ja muud asjad, et mida Reformierakond on ju Keskerakonnaga teinud viia viia nagu see teema ainult nii-öelda ühe teema valimisteks. Samas jälle ei väsi mina kurtmast selle sotside otsuse üle tõsta lastetoetust. Nüüd hakkab Heidit rääkima lastetoetusest räägi-räägi. Tõesti, ma ei saa jätta kurtmata, et. See on ainult korraks, segan sulle vahele, et see on ju see ratsu, mis millega nüüd ratsutatakse ja veel valimistel vaadake, vaadake, mis idanema panime. See sotside koolilõunat on teine. Jah, aga noh, see lastetoetus selgelt on see, see suur ratsu, millega sotsid tahavad valimistele, lipp käes sõita ja, ja ma olen kindel, et ka maapiirkonna lastega pered on selle üle väga õnnelikud, samas jälle. Ma arvan, et on suhteliselt ükskõiksed on selle suhtes sellise sellise toetuste sõidus toetuste tõusu suhtes linnaperekonnad aga mitte see ei ole isegi oluline, vaid pigem see, et kui ma loen sellel nädalal nii Eesti päevalehest, noortegängidest, kes hulguvad Solarises ja nendest noortest, kellel on päris probleemid ja tänasest postimehest tütarlapsest, kellel on Kaagvere taust, ehk ka siis teismelisest tüdrukust, kelle ja need, nende mõlemaid, nii Eesti Päevalehe kui Postimehe artikleid ühendab siis nagu tegelikult vajadus individuaalse sotsiaalpoliitika järgi perepõhise sotsiaalpoliitika järgi selle järgi, et, et, et inimesed, kellel on päriselt probleemid, et nendeni jõutakse, siis, siis mul on lihtsalt kahju sellest, et see raha läheb nii-öelda kasutaksin siinkohal Ansipi sõnu lennukilt laiali loopimiseks ja ei lähe siiski konkreetseteks toetusteks konkreetsete inimeste tarvis. Ja, ja ma kardan muuseas ka seda, et et ka sotside valijate seas võib olla selliseid inimesi, kes, kes sedasama tunnet ja mõtet jagavad, kusjuures ka veel üks ühe hingetõmbega öeldes üks suur teema, mis, mis sotsidel poolt oleks võib-olla oodanud lahendamist, on omaste hoolduse küsimus, mida on Tiina Kangro väga väga tõsiselt tõsiselt siin pikki aega rääkinud ja mis on tõsine teema ja millest just nimelt ei kelleltki muult, kui sotsidelt ootaks eelkõige lahendusi mitte lennukilt raha jagamist, et siin on, mulle küll tundub, et mitmeid olulisemaid teemasid kui seesama populistliku alatooniga lastetoetuste suurenemine, aga nüüd ma sain selle ära öelda. Selle vastu on, on nüüd siis poliitikud väitnud, et see management või see manageerimine, et, et teha need lastetoetused nii-öelda anda diferentsiaalselt noh, tõesti nendele, keda, keda, kes vajab seda ja, ja kes ei vaja seda, sellele ei ole vaja või, või oleks võinud siis noh, ma ei tea, kas jätta samaks nagu ta oli, see, mis ta oli 100 19 eurot või, või hoopis hoopis ära kaotada, aga, aga see, selle selle summa toetuste manageerimine olevat nii nii kallis, et ja tekitavat jälle mingisuguseid lõhesid. Assadil oli selline, ma ütleksin, lamba jutt, et tegelikult on ju see struktuur olemas, et reformierakonnal on olemas vajaduspõhine toetus nende poolt algatatuna, mis on, mis on lihtsalt naeruväärselt väike, mis on 10 eurot, on siis nagu see toetuse kord, mille pärast ei viitsi isegi vaesed inimesed paberit minna määrima ja, ja, ja uksi kulutama, kuna see vaev tõesti on, on sellise väikse raha eest niivõrd niivõrd suur, et, et see struktuur on tegelikult olemas ja need need süsteemid on olemas, pigem on ikkagi ütleme, põhi, pigem on küsimus jah, põhimõttes. Jah, et, et võib-olla põhimõtteliselt võiks olla selline, et inimene ise võiks, kes tahab taotleda, siis peaks olema kindlasti mingi turvavõrk, et oleks ka inimesed, kes näevad, kellel on vaja, kes võib-olla ise ei jõua selle taotluseni, et see ühetaoline jah, et see pigem on selline ressursside võib-olla noh, ebaefektiivne jagamine. Aga nende nende valim või ütleme siis nende lubadustega, mis nüüd koalitsioon on andnud, et noh, nendega on alati on kaks otsa, et Reformierakond on ju kuulus aastaid rääkinud, kuidas nemad tulumaksumäära langetavad. Aga kui vaadata, et mis nad siis vastukaaluks tegid nendel keerulistel aegadel, siis nad tõstsid töötuskindlustusmakse määra. Tegelikult oli see selline nii-öelda nullmäng, et küll sul tulumaksumäär langes, aga teise maksuga võeti sul ikkagi see summa tagasi. Et seda ikka samal tasemel, kuigi nüüd langeb, eks ole. Ja tööpuudus on langenud ja, ja ikka ikka maksame oma sissetulekust sama, sama protsendi ja see raha lihtsalt seisab. Et selles mõttes alati on, et poliitik tahab näidata nii-öelda ühte poolt, mis on ilus ja värviline ja valijale kasulik, aga aga seda teist poolt, ega me praegu ka ei tea, Ta allikaid ja nad ei ole väga kõva häälega, siin on üksikud asjad läbi käinud, mis nad teevad, aga ma arvan, et, et jah, et seda me mõne mõne kuu pärast tõenäoselt saame teada, et mis need kõik meile tegelikult maksma lähevad ja siis saame öelda, kellele on, on see leping kasulik. Ma saan aru, et need katteallikaid me ei näegi, et, et nüüd siit võeti ära ja sinna pandi juurde vaid et see on selline raamatupidamispida raamatupidamislik, matemaatiline kõrgpilotaaž, millega nihutatakse rahasid ühest kohast teise ja öeldakse, et see number on selline ja jäetaks uurinud just nimelt struktuurne tasakaal, see kõlab meelest millest me kõik noogutame kaasa ja struktuurne tasakaal. Kuulda saab tasakaal, aga kuulge, me käitume nagu riigikogu opositsioon, et midagi head ka on, siis peaksime kiitma valitsust. Midagi võib alati on ju midagi normaalset ju ka, et ei ole, nii et loomulikult niisugused negatiivsed asjad ja, ja kahtlused ja kõhklused jäävad nagu kõigepealt nagu pinnale. No ma ütlen selle ära, mida sa ootad, et ma ütleksin, et palju naisi ja naised viis, viis tükki on valitsuses ja mis on nüüd Eesti rekord? Ja et see on aga ja, ja mõned või õigemini, mul on silma jäänud ikkagi üks uus minister, kes on kes on hea mulje jätnud, ütleme niimoodi. Siis ainult Toyota, Anne Sullingust. Kuule, ma tahtsin sedasama öelda ja, ja väga toimet. Nagu väga tore käik, mulle meeldib ka muidugi Jevgeni Ossinovski panemine haridus- ja teadusministriks, et loodetavasti ta sama kirglikult, nagu ta tegeleb vene kooliga, tegeleb ta ka siis kogu Eesti hariduspõlluga. No ütleme, et see on väga raske ametikoht, mille Ossinovski võttis ja ütleme, et tema jaoks on see kindlasti saab olema suur proovikivi, sest pole ju saladus, et et Ossinovskist oodatakse palju. Et mitte ainult sotside valijad ja sotsid, vaid ka ütleme, laiem avalikkus, miks mitte, ootab temalt palju, et see nüüd on see koht, kus, kus ta peab siis näitama enda enda kvaliteeti. Mulle endale on, on nendest esimestest intervjuudest väljaütlemistest jätnud mõned sotside kõige tugevam minister selles valitsuses võib olla või tal on eeldused saada, on Helmen Kütt kes tegelikult võib-olla laiemale avalikkusele lüps tundmatu Viljandis teda teatakse Mulgimaal, teda teatakse väga hästi. Et ta nagu saab aru, et see valdkond on raske ja sotsiaalhoolekanne. Et see, mis ta nagu on välja öelnud, et ta ei lähe vaata tema jutust, ma ei näe selliseid noh, kõlavaid loosungeid ei ole näinud, et ta saab sellest aastast aru ja ja ma võin iriseda ka siia juurde, et et riigikogu on juba õige mitu aastat koos ja järgmine aasta saab neil aeg ümber sellel koosseisul. Et mida see ütleb, kui, kui sa ütled, et temast väga palju ei teata, kui tegu on riigikogu liikmega. Vaikus võib-olla see ütlebki, et ta on nii-öelda tegudeinimene, mitte sõnade inimene. Samas, kui me pidime siin kiitma, siis ma võtaksin ühe nurina veel üles, mis on see, et, et aasta enne valimisi kaks ministeeriumi pooleks lüüa. Et see, see kõlab väga kahtlase plaanina, kusjuures see selles mõttes, et siin ei ole nagu kindel ja ei ole ju teada, et aasta pärast, kes iganes valitsusse tuleb, sedasama plaani jätkab. Ja, ja see jutt, et see tähendab seda, et selle ministeeriumi juhtimise seisukohalt, et mingid otsused peavad kusagil liikuma, kas need liiguvad paremale või liiguvad vasakule, see tuleb kõik uuesti läbi mängida. Et ja nüüd on kaks ministeeriumi, kaks olulist ministeeriumi selles olukorras, kus kus tegelikult Ma julgen väita, et vähemalt mõneks ajaks on töö tiba halvatud, et, et tõesti, et mida okei on mingid asjad, mis on selged, lähevad osakonnapõhiselt selle ministri alla ja lähevad teise alla. Aga kindlasti on ka selliseid asju osakondade siseselt, mis varem käisid nagu otse üles. Aga nüüd on küsimus, et kas see läheb paremale või vasakule, et see on, see on tarbetu otsus, mille, mille ilmselt meie avalikkus selle mõju. Ja seda seda takerdumist väga palju ei näe, aga, aga nendes organisatsioonide siseselt ja kas ütleme siis organisatsioonide juhtimise väljundi suhtes võib seal olla kõvasti kõvasti takerdumisi. Ma isegi selles mõttes oponeeriks sulle, et võib-olla ideeliselt ei ole see nagu mõttena halb, et kui on sellised keerulised valdkonnad, siis nende juhtimist jagada või fokusseerida rohkem mingitele konkreetsetele valdkonnale, et üks inimene tegeleb tööturu, teine sotsiaalhoolekande teemaga või üks kaubandusega, teine siis taristuga. Aga see võib-olla oleks eeldanud sellest Pikemat diskussiooni või avalikku arutelu, et plussid-miinused välja võib-olla oleks saanud võib-olla, mida oleks võinud teha valimistsükli algust, teha pärast järgmisi riigikogu valimisi? Ja teine küsimus on see vastutuse küsimus ikkagi, et, et seal võib, seal võib olla sees see konfliktioht kahe erakonna vahel, et ütleme Pall hakkab lendama ühest kabinetist. Ise ütleb, et kukub kahe vahele maha jah, et kütt on süüdi, et ei saa teha ja teine ütleb, et teine on ikka enne valimisi, sest et enne valimisi on nad ju konkurendid, praegu nad on loonud sellise mõistuseabielu. Aa ja Anne Sulling, et on, on seniste ülesastumistega jah jätnud hea mulje, ainult ma juba lootsin, aga ma olin muidugi rumal sinisilm. Et, et kas tõesti meil tuleb valitsusse siis nüüd apoliitiline minister et kes ei kuulu nagu ühtegi erakonda, nagu ta on öelnud oma intervjuus, et ja isegi mitmes, et ta on poliitikakauge ja nii edasi ja, ja, ja ettevõtlusega ja see rahvusvaheliste lepingute ja Eesti tuntuks tegemine ja turundus, murunduse ja kõik, see on tal väga käpas ja ta tunneb ennast väga-väga hästi seal ja kõik, see on väga tore. Aga ei, kohe järgmine päev tuli teade, et ikkagi erakonda astunud, aga mulle mul on ikkagi okas veel ühe asja, kuna need Tartu asjad, kuigi ma ei ole tartlane juba ma ei tea, kui kaua igal juhul väga kaua, 30 aastat. Oi, rohkem. Ma ma ikkagi mul ei anna, mulle ei anna see rahu, et et äsja on pool aastat tagasi on meil toimunud kohalike omavalitsuste valimised ja Urmas Kruuse, Tartu linnapea, juba mitmekordne populaarne mees Tartus ja ja viimastel valimistel ka ligi 5300 häält saanud, Tartu oludes on seal väga-väga-väga palju. Ja nüüd hopsti Tallinnasse ministriks. Et vot vot need asjad tähendab kuigi tema intervjuudes kõik on väga-väga toredad ja et kõik see muutus ei oleks saanud toimuda ilma tartlaste toetuseta ja mida ta, mida ta rääkis? No kõik, see on üks asi, mis algab nõrga B-ga, eks ole, see, see, see ei ole jutt ega midagi. Tartlased on sind valinud, sa oled populaarse erakonna Tartus eriti populaarse erakonna juhtfiguur, sa olid nende linnapeakandidaat? Sa osalesid linnapeakandidaatide debattidel, rääkisid Tartu linnast, sul on kogemus juba aastatepikkune. Ja nüüd aasta enne valimisi, on sul vaja tulla valitsuse ministriks, mina ei nimetaks seda mitte kuidagi teisiti kui, kui lihtsalt tartlaste reetmiseks ja, ja lähme siit edasi, eks ole. Tema asemel partei kontor määrab Tartusse linnapeaks inimese, kellel noh, ütleme noh, Tartuga on meil kõigil pistmist. Nii nii ei saa öelda, et pole mingit pistmist tark aga, aga kellel on, kellel on pistmist olnud ikkagi pigem pigem päris selle Lõuna-Eestiga lõuna Lõuna-Eestiga mitte Põlvaga, olnud seal maavanem ja nii edasi ja, ja ja kõik, kes ka kohalikel valimistel on kandideerinud ja saanud seal 69 häält, 69 Urmas Kruuse 5300 peaaegu. Et mis asi see on, et, et noh kas siis peab, peab nüüd niimoodi, et ma üldse ei räägi isegi, ma võiksin rääkida nagu ka Urmas klaasi persoonist ja kui lugeda tema selle Tartu linnapeaks saamise saaga internetikommentaare, siis mul ei õnnestunud seal ühtegi positiivset leida, aga okei, see selleks. Aga, aga just see see põhimõte, et et Tallinna tagatuba peakontor määrab lihtsalt linnapea seda, seda häälte arvu vaadates siis põlvalased, et olla või Räpina inimesed võivad olla õnnelikud, et ta nüüd Tartusse maandus. Ei toodud sinna. Aga loogiline noh, ütleme selline talupojamõistus, ütleks, et Kruuse järel oleks võinud siis linnapeaks saada number kaks absoluutselt nende nimekirjas, et aga see oleks olnud nagu ausam. Aga klaasi tuntud tartlasi on ja võimekaid tartlasi on Tartu linnavolikogus küll ja küll ja veel, eks ole. Ja, ja see on, see on, see on väga kõlav väljend, aga see on näkku sülitamine lihtsalt, ka nendele, kes seal, kes seal istuvad, kes tegid valimiskampaaniat, kellel Tartu on, on südames, kes tahavad Tartut teha veel paremaks paigaks ja veel mõnusamaks, eks ole. Aga lihtsalt lihtsalt kuskilt kuskilt tuuakse sellepärast et et noh, tema, tema juhuslikult oli nõus aasta, mis, ma arvan, et see oli kahjutasu selle sirbi, sirbi jamade üle, et valimistel tõenäoliselt enam nii kõrget kohta Reformierakonna nimekirjas ei oleks saanud Klaas ja nii, et see on nagu pagendamine. Palgeli pagema pigem võimalus populaarsust koguda, et ma nagu juhiksin tähelepanu, et Klaasil siiski on Tartuga rohkem seost läbi läbi Postimehe peatoimetaja positsiooni suhelnud tartlastega, mis on olnud, ütleme Postimees siiski on olnud tartlastele oluline väljaanne. Aga mis, mis ei ole muidugi mingi argument. Jah, ja kui mu mälu ei peta, siis selleks ajaks, kui Klaas oli peatoimetaja, oli Postimees toodud juba Tallinnasse. Jah, see on küll tõsi, kuigi ta on olnud ka Tartu Postimehe peatoimetaja, ehk siis Tartus ilmuva Tartu Postimehe peatoimetaja. Jaa, jah, aga mis Kruusesse puutub, siis ma olen sinuga täiesti nõus, et aasta enne valimisi enne riigikogu valimisi ja, ja pool aastat pärast oma kohalike omavalitsus valimisi, Tartust lahkumine, selgelt põgenemine, et, et see, see ei ole, see ei ole aus ja mul on nagu hea. Kui, kui tegu oleks suure spetsialistiga töö ja tervishoiu alal kelleta ei saaks ja et tuuakse võimekas inimene siin mingit sasipundart lahendama. Samas, ma saan aru sellisest isiklikust karjääriambitsioonist, et aasta on just paras aeg katsetada, kas ministriportfell üldse ma ei tea, pagasnikusse mahub on ju, et kas see on nagu sobiv post või ei ole, kas saab hakkama või ei saa, et, et see on selline. Noh, ega ta nüüd päris pilti ei anna, sest et praegu on sisseelamise aeg ja siis on kampaania aeg ja vahel on riiklikud pühad ja suured ja pikad ja ma ei usu, aga see Reformierakonna ministrite valik tegelikult näitab seda, et Reformierakonna pink on üpris lühike, hakkab lühikeseks jääma. Varemalt on reformierakonnal olnud see põhimõte, et nad edutavad riigikogu liikmeid, kõigepealt nad saavad fraktsioonidesse komisjonidesse, see on hästi selgelt on paika pandud selline nii-öelda karjääriredel Reformierakonna sees. Nüüd tuli Sulling täiesti väljast, noh, astus kohe Reformierakond, võib-olla sellepärast sunniti Reformierakonda astuma, et äkki ta oleks ka nii-öelda oleks toimunud see meelemuutus ja hiljem sotsidesse astunud seal koos võimul olles, nagu kogu reformierakond on meelt muutnud, et et kui nii-öelda naljaga pooleks öelda, et see välistada, aga, ja noh, kruuse samamoodi on küll, linnapea on olnud kõrgel kohal, aga aga, ja teised ministrid jäid ju põhimõtteliselt välja vahetamata, eks. Et see, ma arvan, see näitab Reformierakonna sellist lühikest pinki. Pole sellist võib-olla ka mingisuguse, ütleme, sisemisi vastuolusid, kuigi samas on ka siin ilmselt probleem mitte probleemiks, aga osalt ka see, et, et tulevad Europarlamendi valimised ja osa inimesi sidunud lubadusega seal osaleda. Kus nüüd kandideerib ka Andrus Ansip jest? Ta leidis siiski endas sellise kutsumuse euro pisikene. Europisik on teda nakatanud jah, et nii kaua siis kui ja tõenäoliselt ka osutub valituks, sest et miks ka mitte ja toob reformile ka ka hääli juurde, aga siis nad veel mõne mõne ka nii kauaks, kuni siis selgub voliniku saatus. Ja siis on jälle aeg portfell näppu võtta ja minna minna Brüsselisse teise hoonesse. Noh, nii need asjad siis poliitikas käivad, aga ma nimetaksin seda selle nädala niisuguseks ühe niukse sümbolsõnaga nagu, nagu nagu taandujad. Ehk seesama tore lugu, mis väga suhteliselt morbiidne lugu, mis siis alguses või oligi laulupeo kavas ja, ja mis seal siis helilooja palvel taheti või kes soovis seda välja võtta, aga jääbki sinna kavasse ikkagi alles. Nojah, sellel väike taust ka, et, et helilooja soovis seda ära võtta sealt ühe artikli Margus Laidra artikli järel, aga et, et see siis tekkis seal nagu siis nii-öelda tõlgendamisteema No kunstiinimesed on muidugi tundlikud, kui kõik paneksid pillid kotti ühe artikli peale ja kusjuures see artikkel oli ise ju väga tore, ainult see taandujatest oli kirjutatud viimane lõik. Ei, rohkem ei rohkem ega vähem. Nonii, aga sellised olid siis meie jutud täna. Meile eraldatud aeg on ümber. Heidit Kaio, Aivar Hundimägi, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios ja aitäh kuulamast ja ega midagi muud jää üle soovida, kui kaunist päikselist nädalavahetust.