Tere õhtust, kell on saanud kuus ja eetris on Päevakaja, et teha ülevaade teisipäeva esimese aprilli uudistest stuudios on Kristi Sobak. Rel protestib uue valitsusliidu kava vastu lükata edasi praegustele pensionäridele emapensioni maksmine. Praxise analüütik Andres Võrk ütles, et seda otsust ei saa nimetada õigeks või valeks, sest valitsusliidu esmane eesmärk on toetada praegu lapsi, kasvatavaid peresid. Tänavused suuremad maanteedeehitustööd toimuvad Tallinna ja Tartu ümbruses. Teede ehitus- ja remondiraha on ette nähtud 253 miljonit eurot kuid maanteeameti hinnangul oleks aastane vajadus vähemalt 30 miljonit suurem. Rahandusministrid kiitsid heaks järgmise Kreeka abipaketi suuruseks 8,3 miljardit eurot. Poola avaldas soovi, et NATO paigutaks sinna kaks maaväebrigaadi, mis on umbes 10000 meest. Vaba Tallinna Kodanik. VTK ja Tallinna linn vaidlevad halduskohtus selle üle, kuidas mõista Tallinna põhimäärust, mille alusel inimesi pärast volikogu valimisi halduskogudesse nimetatakse. Ka hinnangul ei tohiks nõuda ülelinnalise valimiskünnise ületamist. Koos langetab asjas otsuse aprilli lõpus. Head probleemi. Lahendajat tulevad koolidest, mis on avatud uutele õpetamismeetoditele. Nii selgub pisarad probleemilahendusoskuste testist ja samuti selgub, et Eesti 15 aastased õpilased on probleemi lahendus oskustele maailma parimate hulgas. Tartu püüdlused Laota Unesco loovlinnade võrgustiku liikmeks läksid tänavu luhta. Uus võimalus taotluse esitamiseks on aasta pärast spordist Eesti käsipallikoondis jätkab homme 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiril, kus playoffi avakohtumises võõrustatakse. Šveitsi. Mängus on pääs valikturniiri otsustavas grupifaasi. Ilm on öösel vahelduva pilvisusega, kohati sajab ida- ja Lõuna-Eestis lund ja lörtsi ning külma on üks kuni seitse raadi. Homne päev tuleb samuti vahelduva pilvisusega, kuid sajuta ja sooja on kaks kuni seitse kraadi. Kõigest lähemalt IRL kritiseeris teravalt uue valitsusliidu otsus lükata kolme aasta võrra edasi vanemapensioni väljamaksmist. Indrek Kiisler uuris lähemalt. Riigikogu võttis paar aastat tagasi vastu seaduse, millega lubati alates 2015.-st aastast maksta tänastele pensionil olevatele emadele juurde ühe lapse pealt 60 eurot pensionilisa aastas. Selle asemel tõstetakse nüüd aga hoopis lastetoetusi. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, IRL-i kuuluv Margus Tsahkna. Uus valitsus on otsustanud võtta raha 23 miljonit eurot sära ja panna see eelarve aukude lappimiseks. IRL seisab sellele väga selgelt vastu. Täna koostab uus valitsus järgmise aasta riigieelarvet ja meie sõnum on selge, et ärge olge kahepalgelised, ärge võtke lapsi kasvatanud emadelt raha ära, ärge jagage seda suvaliselt laiali, vaid heitke see raha mujalt. Uus sotsiaalminister Helmen Kütt tunnistas, et tõesti säärane kava on olemas. Vanemapensioniteema on praegu arutelul selle edasilükkamine aastani 2018, mitte kaotamine. Vanemapension seab need inimesed ebavõrdsesse seisu, kellel lapsi ei ole või ka näiteks pere, kus on abikaasad siis vanemapension liitub ju ainult ühele inimesele ehk ühele vanemale. Mida ta arvab kavas toetada pensionäride arvelt lapsi, kasvatavaid peresid, Praxise analüütik Andres Võrk. Nüüd keskmine pensionär, kes on kasvatanud üles kaks last ja kolme aasta jooksul ilma ligi 400-st eurost, mis on talle siis praeguse seisuga lubatud ja noh, sama raha eest, siis on uus koalitsioon lubanud tegelikult tõsta peretoetusi. Nii et sotsiaalpoliitika mõttes on tegemist lihtsa ümberjaotusega ühelt põlvkonnalt teisele ja seetõttu ei saa otse öelda, et kas tegemist oleks õige või vale otsusega, sest kumbki rühm ei pensionäridega lastega pered ei ela Eestis nii hästi, et need lihtsalt võiks ära võtta raha. Nii et see on tegelikult olnud pigem kaalutlusküsimused, kuna pensionid nagunii tõusevad ja tõusevad ka tulumaksu vabastus pensionäridelt, et siis osa sellest pensionitõusust praegustele pensionäridele edasi lükata ja kulutada raha mujal sotsiaalpoliitikavaldkondades. Emapensioni edasilükkamise vastu on ka Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. Täna näitab riik nii-öelda valitsus ka omal moel kooli, mis on tõstnud peretoetusi. Alates esimesest lapsest aga hetkel olukorras valitsus näitab seda, et nad on võtnud seda tegelikult kehtivate seaduste arvelt või kokkulepete arvelt. See tekitab ebakindlust inimestes. Tänavused suuremad maanteedeehitustööd toimuvad Tallinna ja Tartu ümbruses. Ehitus- ja remonditööde maht suureneb võrreldes mullusega umbes 400 kilomeetri võrra. Maanteeameti hinnangul on investeeringutele taastane vajadus 280 miljonit eurot ning rahastamise vähenemisel halveneks eeskätt kõrval ja tugimaanteede olukord jätkab Janek Salme. Mullu ehitati-remonditi Eestis kokku 1819 kilomeetrit riigimaanteed. Seda oli üle 200 kilomeetri rohkem kui ülemöödunud aastal. Tänavu kavandatakse töid teha vähemalt 2200-l kilomeetril. Teede ehitus- ja remondiraha on tänavu ette nähtud 253 miljonit eurot. Maanteeameti peadirektori Aivo Adamsoni sõnul oleks selliste investeeringute aastane vajadus lähemal ajal aga noh, 280 miljonit eurot. Maanteeameti eelarve saab kokku ikkagi kütuseaktsiisist laekuva raha osas, mis moodustab siis 75 protsenti kogu kütuseaktsiisi laekumisest, juhul kui minnakse seda 75 protsendi piirmäära nagu muutma ükskõik millisel moel, siis noh, oleks ikkagi väga teretulnud, kui meil tekiksid väga selged printsiibid, noh kuidas me siis teid finantseerime, on see auto mis asendab midagi, juhul, kui veel 2015. aastal investeeringute mahud vähenevad teedesse siis ülejärgmisel ja üle-ülejärgmisel aastal, ilmselt tuleb leida sellele juba kate ja seda teha juba nagu oluliselt suuremas mahus, kui seda oleks olnud näiteks summa, mis on lihtsalt ära, võeti. Adamson juhtis tähelepanu sellele, et rahastamise vähenemisel halveneb eeskätt kõrval ja tugimaanteede olukord. Tänase seisuga, kui kõik otsused, mis on tehtud uue teehoiukavas raames 2014 kuni 2020 ja need on kõik kius ja kõik programmid, näiteks kruusateede tolmuvabaks muutmine aastaks 2030, mis on kõik kius, siis selle valguses kuivata järgmine aasta meilt raha ära, siis see tähendab seda, et mõju tuleb tegelikult kõikidele maakonnateedele, kus on kõrval ja tugimaanteed seal, me ei suuda enam teha investeeringuid ega säilitusremonditöid rääkimata siis selle kruusateede programmi täitmisest. Tänavused suuremad maanteedeehitustööd toimuvad Tallinna ja Tartu ümbruses. Kõige suurem objekt kahe aasta jooksul saab olema Tallinna lähedal kurna liiklussõlm, selle ehituse kogumaksumus on umbes 20 miljonit eurot. Tallinna lähedal tegeletakse ka näiteks topi liiklussõlme ja tartu juures läänepoolse ümbersõiduehitusega. Olulisemaid silla remonte tehakse tänavu 56. kohas, aasta vältel on kava sootuks muuta ka 65 liiklusohtlikku kohta, ütles maanteeameti peadirektori asetäitja Kaupo Sirk. See on rekord maanteeametiajaloos tegelikult ega siin midagi keerulist ei ole, me teeme väiksemaid lõike tegelikult üle Eesti, pakume siis ohutama, et ei olegi tulevikus, et jalakäijatele auto liiklejatele. Maanteeamet on algatanud ka Eesti esimese kaks pluss üks sõidurajaga maanteeprojekti koostamise. Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urm ütles, et tegu on 10 kilomeetri pikkuse Ääsmäe Kernu maanteega. Ehitus peaks algama järgmisel aastal. Edasi välismaale välissõnumid võtab kokku Uku Toom. Euroala rahandusministrid kiitsid heaks järjekordse Kreeka abipaketi 8,3 miljardi euro suuruse osamakse aprilli lõpus kantakse üle ja 6,3 miljardit eurot. Kaks järgmist ühe miljardi euro suurust makset tehakse vastavalt juunis ja juulis. Heakskiidu saanud abipakett on üks viimastest, mille Kreeka euroalalt saab. Rahvusvaheline valuutafond jätkab oma abiraha maksmist veel mõne kuu võrra. Kreeka parlament kiitis hiljuti napilt heaks reformipaketi peamiselt jaekaubandussektori avamiseks konkurentsile. Poola välisminister Radoslažikorski avaldas täna pärast kohtumist Saksa ja prantsuse kolleegiga soovi, et Nato paigutaks riiki kaks brigaadi ühes brigaadis on kuni 5000 sõdurit. NATO riikide välisministrid arutavad Brüsselis meetmeid idapoolsete liikmesriikide julgeoleku tugevdamiseks. Krimmi annekteerimise ning vene vägede Ukraina piirile. Koondamise järel ei ole allianss välistanud võimalust rajada Balti riikidesse alalised sõjaväebaasid. Seni on NATO liikmesriigid leppinud kokku balti õhuturbe tugevdamises. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles täna, et ei saa kinnitada Vene vägede tagasitõmbamist piirilt Ukrainaga, nagu on teatanud kreml. Eile teatas Vene motoriseeritud üksik jalaväebrigaadi 500 kuni 700 mehe suuruse pataljoni tagasitõmbamisest Ukraina piiri lähedalt. USA ja Euroopa Liidu nädalavahetuse hinnangu kohaselt oli Venemaa koondanud Ukraina piiri lähedale 30 kuni 40000 sõdurit. Ukraina parlament kiitis aga heaks ühisõppuste korraldamise NATO riikidega. See tooks USA väed Venemaa annekteeritud Krimmi poolsaare vahetusse lähedusse. Ülemraadast toetas õppuste korraldamist 235 saadikut, vastuhääli ei olnud. Venemaa riigiduuma väliskomisjoni esimehe Aleksei Puškovi sõnul lahkub Venemaa Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee liikmeskonnast juhul kui hakatakse seoses Krimmi annekteerimisega hääletama Venemaa delegatsioonile volituste äravõtmist. 74 delegaati assamblee 318-st liikmest on teinud ettepaneku organisatsiooni kevadsessioonil aprillis Venemaa delegatsiooni volitused ümber vaadata. Nende arvates on Venemaa tegevus Ukrainas Euroopa nõukogu aluspõhimõtete tõsine rikkumine Šotimaa pealinnas Edinburghis, kus koolihoones kokku kukkunud seina alla jäänud õpilane. Politsei pressiesindaja teatel varises üks kooli siseseintest ning selle alla jäänud 12 aastast tüdrukut ei õnnestunud kiirabile elustada. Õnnetus juhtus kooli riietusruumis hommikul kella 10 ajal. Ükski teine õpilane varingus viga ei saanud. Ja tagasi Eestisse, 26. märtsil pidasid keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ametnikud kahtlustatavana kinni Kärdla sadama juhatuse liikme Hillar Kuke. Vastati peale esialgsete menetlustoimingute tegemist. Kahtlustatavatena on üle kuulatud veel mitme ettevõtte juhid. Ivar Soopan küsis selgitust sihtasutuse Kärla sadam nõukogu esimehelt Georg klinkovilt. Meie kontrollist ei, ei tulnud nagu midagi välja, et lugu oli tegelikult nii, et eelmine nädal kolmapäeval uurijad pidasid Hillar Kuke kinni, siis kuulasite üle ja neil on kahtlus, et on toimunud sihtasutuse varade omastamine. Tänaseks ma tean, et, et sihtasutuse varade omastamist ei ole toimunud ja siit edasi lähebki kogu jutt nagu, nagu väga segaseks, aga praeguse seisuga Hillar Kukk on käinud minu juures, ta on ise öelnud, et ta soovib teha avalduse selleks, et menetluse ajaks oma juhatuse liikme volitusi peatada. Ja nüüd ma olen palunud reedel kokku sihtasutuse nõukogu, kus me siis seda küsimust arutame, aga tõesti, et see on kõigi jaoks väga suur üllatus ja praegu ma olen jätkuvalt veendunud, et Hillar Kukk on meie meeskonna liige. Mul ei ole vähimatki kahtlust, et seal on mingit omastamist tema enda huvides kuidagi toimunud, et see koostöö on olnud siiani väga, väga meeldiv. Sihtasutus on oma varasid auditeerinud ja kindlalt öelda, et ei ole hammustamist olnud. Jah, me kontrollisime selle praegu just lähipäevil, kohe, kui see vahejuhtum aset leidis üle ja, ja me ei leia, et sealt oleks midagi puudu. Kärdla sadam on üsna suure eelarvega lis ehitamine seotud Nordecon ja Hiiu teed. Kas kahtlustus ongi seotud nende ettevõtetega? Need on, on küll sinna siis uurimise alla võetud, Nordeconi kohta mul väited puuduvad. On teil ka mingisuguseid andmeid keskkriminaalpolitsei poolt, et kui suur see summa võis olla, millest nemad räägivad? Summa, millest nemad räägivad, on, on päris suur, aga uurimise huvides on palutud neid andmeid mitte avaldada, kuidas sadama liitus, muidu kulges, et oli seal kõik plaanipärane. Ongi imelik, et siiamaani ongi kõik väga hästi kulgenud ja seal ei olnud ühtegi tagasilööki, kõikidest tähtaegadest on kinni peetud ja meie silmis on kõik kaetud kaheksa. Kas sadama sihtasutuse nõukogu siis kontrollis ka kuidagi Hillar Kuke tegevust kindlasti kontrollis, et nii palju, kui see strateegilisel tasandil võimalik on aga igapäevaseid otsuseid juhatus, mis praegu edasi ootame reedese päeva osa, et kuulame tema enda ütlused ära ja siis otsustame, et mis me selle avaldusega teeme, kas on ka mingisugust ohtu, et sadama ehituseks saadud raha Euroopa raha tuleb tagasi maksta? Need teemad ei ole praegu omavahel kuidagi seotud, et, et siin on konkreetselt Hillar Kuke personaalia küsimus, et, et see ei ole kuidagi selle EAS-i poolse rahastusega hetke seotud. Tallinna halduskohus arutas tänasel istungil valimisliidu Vaba Tallinna kodanik kaebus Tallinna linnaosade halduskogude koosseisude kinnitamise ja muudatuste praeguse korra kohta. Eelmise aasta kohalike omavalitsuste valimistel kogus valimisliit pisut üle nelja protsendi häältest jäi ülelinnalise künnise alla. Kuna Pirital, Nõmmel ja kesklinnas saadi üle viie protsendi häältest, tahab valimisliited, nende saadikud saaksid võimaluse osaleda linnaosade halduskogudes. Praegune kord näeb aga, et ka halduskogud moodustatakse ülelinnalise künnise ületamise põhjal. Pirital kandideerinud Eerik vest mähe seltsis selgitas, et linnaosade halduskogud muutuvad parteistunud ning kohalike inimeste vajadusi arvestavateks üksusteks. Tema sõnul seisavad kohtusse pöördujad selle eest, et linnaosa puudutavaid otsuseid tehes arvestatakse kogukondade soove ja eelistusi. Siis ta on varem selgitanud, et kui halduskogusid moodustataks linnaosa künnise ületajatest, olnuks näiteks Kesklinna halduskogu 21-st liikmest viis vaba Tallinna kodanikud. Kohus teeb oma otsuse vaidluses teatavaks 30. aprillil. Täna avalikustati PISA probleemilahendusoskuste testi tulemused. Reene Leas käis kuulamas probleemi lahendus teiste kontrolliga. Õpilaste ainealaseid teadmisi vaid hindab seda, kuidas õpilased oskavad arutleda ja reguleerida lahendamise protsessi ning missugune on nende tahe probleeme lahendada. Testis osalenud 44 riigi seas on Eesti 12. kohal. Euroopa järjestuses asetub Eesti kolmandale kohale. Üheks oluliseks näitajaks peetakse seda, kui paljud lapsed saavutavad baastaseme ehk taseme, mis võimaldab elus hakkama saada. Sihtasutuse Innove peaspetsialist Kunda dire. Probleemi lahendamise ülesannete poolt oli 85 protsenti Nixon teisel kohal Euroopas Soome järel. Ja kui me nüüd vaatame teise otsa, siis on 11,8 protsenti Eesti õpilastest õpilastest olid need, kes saavutasid viienda ja kuuenda saavutustaseme ja see oli natukene parem kui OECD keskmine, nii et see ei ole ka väga kehvasti. Tulemustest selgub, et õpilaste probleemilahendusoskus sõltub palju koolist head probleemi. Lahendajat õpivad suurlinna koolides, kus keskmine tulemus on 526 punkti. Maakoolides on see 23 punkti võrra väiksem. Edukamad on ka koolid, mis on avatud uutele õpetamismeetoditele. Haridus ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna nõunik Maie Kitsing. Kui on nii-öelda individuaalsus esiplaanil, siis on ka tulemused paremad. Müüt on igal juhul see, kus, kui arvatakse sellest keskkonnast ja väga sõltume. Et pisar tuli väga selgelt välja ka selle, et ühelt poolt on õpetamismeetodid, need, mida, mida kasutatakse, kas nad on nii-öelda aga kaasas käinud ja need, mida praegu pedagoogikas soovitakse koolides kasutada ja teisalt on väga ärakas see, milline on kooli üldine õhkkond. Et millised on kooli ja õpetajate õpilastevahelised suhted. Vene õppekeelega koolide õpilased on probleemide lahendamise oskuse poolest pea aasta võrra maas oma eakaaslastest eesti õppekeelega koolides. Haridus ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Vene õppekeelega koolides on siis uus selline lähenemine, kus siis liigutakse pähe päheõppimise juurest rohkem siis õpilaste kaasamisele arutlemisele. Ja noh, sellise õppeprotsessi mitmekesistamise suunas, et see protsess on venekeelsetes koolides toimunud kahjuks aeglasemalt. Spetsialistide hinnangul suudab Eesti haridussüsteem tasandada sotsiaalset ebavõrdsust ja hariduslik kihistumine Eestis puudub, samastab Kunda dire välja, kuidas laste probleemi lahendamise oskust mõjutab vanemate amet. Kui lastevanemad on juhid ja spetsialistid, laste tulemus probleemi lahendamise osas on parem ja see on lausa 34 punkti. Kui me meenutame, siis 39 punkti on, eks kooliaasta, nii et tegelikult juhtide ja spetsialistide lapsed saavad teletestiga paremini. Aga nagu te näete seal täpselt sama tendents on ka teistes riikides nii-öelda ei ole ainulaadne. Võimukoalitsioon on seadnud küll eesmärgiks viia Tartu Unesco loovlinnade võrgustiku, kuid tänavune taotluse esitamise tähtaeglasti mööda Piret Errem reisilt lähemalt. Tartu koalitsioonilepingus seisab kultuurivaldkonna lubaduste all esimese eesmärgina viie linnu Unesco loovlinnade võrgustiku tänavune taotluse esitamise tähtaeg oli 20. märtsil. Kuigi taotlust koostanud algatusrühma sõnul oli nende poolt selleks ajaks sisuliselt kõik valmis, jäi lõpptulemuse vormistus linnaametnike taha pidama lähemalt rääkis taotluse koostanud Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher. Ennekõike tähendab rahvusvahelist koostööd ja kogemuste vahetamist, et mitte ainult siis kirjanike endi vahel haridussüsteemis, kuidas kihenduste õpetada, seda, kuidas kirjanikke tuua koolidesse, samuti kogu vastastikuse tõlketemaatika, kuidas eesti kirjandust tõlkida väljaspoole kuidas üldse tõlkijaid välja toda ja teiselt poolt, kuidas siis nende partnerlinnade kirjanike teoseid eesti keelde tuua. Need plaanid, mis praegu paika pannakse, on ennekõike koostöö alustamise plaanid. Tähtis on selle koostöö käivitamine ise. Tartu linna kultuuriteenistuse juhataja Külli Aleksander Sven ütles, et avaldusele said saatuslikuks ühelt poolt bürokraate vaatlikud takistused, teisalt on linnal aga ootused. Loovlinnade võrgustiku liikmeks saamise lisandväärtus oleks tuntav peale kirjandusringkondade teisteski Tartu kultuurieluvaldkondades. Edasi ootabki linn, et koguneks eri teemagruppide töörühmad, kes sõnastaks oma koostööplaanide ootuste põhjal selgema strateegia, millest lähtuvalt saaks ka linn oma tegevusi kavandada. Kultuuriturismi edendavad institutsioonid loomemajandussektor on kindlasti vaja kaasa Tartus asuvad koolid, kui me mõtleme kasvõi graafilise disaini valdkonnale tugeva kandepinna me loome ka kindlasti siis, kui me sõlmime omalt suurte püsipartneritega ostulepingud, et siis on see tagatud, et see jää tuginema üksikute inimeste entusiasmil. Järgmine võimalus taotluse esitamiseks on aasta pärast, Berk Vaher oli nõus, et selle aja jooksul tuleks teha sinna ka täiendusi, kuid see eeldab tema sõnul ka linna suuremat panust. Unesco ootab seda, et Tartu linn panustaks sellesse protsessi rahaliselt loomulikult taotlusega tegelejad ootavad seda ja peale väga üldiste lubadust midagi saanud ei olegi. Ollakse justkui harjunud nägema, et kultuuriinimesed teevad kõike oma vabast ajast ja ühekordsete projektirahade pealt ei nähta seda, et kui tahetakse rahvusvahelist kvaliteeti, siis tuleb selle eest ka jooksvad töötasu maksta. Praegusel hetkel selle taotluse koostajad päris hästi ei saa aru, kas linn on sellest võrgustikku kuulumisest reaalselt huvitatud või mitte. Külje Aleksandersoni sõnul jäi Tartu eelmise linnapea Urmas Kruuse ka kokkulepe, et püütakse leida rahalised vahendid projektijuhi palkamiseks, kes taotluse sisuga edasi läheks. Nii võiks aasta pärast taotlus siiski esitatud saada Pireferemreis Tartu. Reisikorraldajatest uurija Novatours tühistasid välisministeeriumi hoiatused. Kõik aprillis toimuma pidanud reisid Egiptusesse. Mõlemad firmad pakuvad oma klientidele asendusreise samas hinnaklassis. Need, kes seda ei soovi, peavad reisifirma kulude katteks maksma 60 EUR. Reisikorraldaja Go Adventure esialgu jätkab Egiptuse reisidega, kuid on võtnud välisministeeriumi info teadmiseks. Reisimisest seal on nii palju, et Saksa lennufirma Lufthansa tühistas pilootide streigi tõttu kolmapäevast reedeni muuhulgas kõik lennud Tallinna ja Frankfurdi vahel. Ja ilmast räägib nüüd Kertu Vait, palun. Täna hakul eemaldub madalrõhulohk Lõuna-Eestist kagu poole, seejärel tekib Läänemere kohal uus kõrgrõhuala ja selle kirdeserv ulatub Eesti kohale. Kolmapäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm, enne keskööd sajab Ida-ja Lõuna-Eestis kohati lund, lund ja lörtsi. Hiljem saju tõenäosus väheneb. Puhub loode ja läänetuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus seitse kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lääne ja edelatuul kaks kuni kaheksa, pärastlõunal tugevneb põhjarannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss seitse kraadi. Neljapäeva öö on vahelduvalt pilves ja peamiselt sajuta. Päeval on pilvi rohkem. Seltsi sajab enamasti Ida-Eestis. Puhub lääne ja loodetuul neli kuni 11, õhtul rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kaks, päeval kaks kuni kuus kraadi. Ja spordisündmused võtab kokku Joosep Susi. Eesti käsipallikoondis jätkab homme 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiri, kui play-offi avakohtumises võõrustatakse Šveitsi. Mängus on pääs valikturniiri otsustavate grupifaasi. Juba talvistel maailmameistrivõistluste valikmängudel sai selgeks, et õhukesevõitu Eesti koondise jaoks on iga vigastus väga suur tagasilöök. Homse mängu eel on probleeme esiväravavahi Marius Aleksejeviga ja vasaku ääre mehitamisega. Peatreener Jüri Lepp. Aleksejev täna on veel nõelraviga, tegeleb ja ütles, et selgeks saab homme soendusele esialgne, nagu arvamus füsioterapeudi Svea Mülleri poolt oli. Ta suudab homme mängida vasakäär on jah, et meil siin aastat võib-olla nagu esinumber olnud Raido Peedomaa on nagu pereprobleemidega ja et alles on laps sündinud ja tööülesandeid suhteliselt palju, et et arvasid, et vaik, siis Kaspar Lees ja Henri Sillaste seda koormat seekord kanda, aga mõlemad said kahjuks viimastes mängudes vigastuse ja, ja nüüd on Raido Peedomaa ainukene, kes meil on puhastest vasakäärtest üles antud. Kristjan Kanguri koduklubi Milano sai Itaalia liigas 14 10. võidu järjest, kui koduplatsil alistati p-s 95 64 23 minutit mänginud Kangur viskas 11 punkti. Juba homme läheb Milano Euroliiga vahegrupis vastakuti grupi liidri Barcelonaga Milano teise kohaga. Seejuures juba edasipääsu taganud pikemat aega seljahädadega võitlev Kristjan Kangur loodab hooaja kõige tähtsamad mängud vastu pidada. Seejärel saab keskenduda juba vigastuste ravimisele. Noh, nii ja naa, eks ma pikisilmi ootame seda suve korralikult, saaks tegelikult ikkagi ära taastuda, et tegelikult ma selja pärast nagu väga ei kurdagi, aga kuna see murelik jalga ja jalanärvi vasakule, siis sellega ma nokitsen ja teen siin tööd ja vahepeal võib-olla töötangi liiga palju üle ja siis ta on selline valulik, et, et see ongi selline nokk kinni, saba lahti teemaga. Et selles hädaga sellisega, nagu ta mul oli, põhimure oligi see, et tuli närvikanali ummistus ja vasak jalg oli siis ütleme nii, et surnud ta surises ja, ja läks niivõrd valulikuks, et ma ei saanud üle 10 minuti jalaga jalgade peal olla ja kõndida, et pidin jälle korraks pikali viskama ja uue restardi tegema nii-öelda. Euroopa jalgpalli meistrite liigas tehakse täna õhtul algust veerandfinaalidega koduliigas tänavu kahvatult esinenud Manchesteris Unantid võõrustab tiitlikaitsjat, Müncheni Bayerni. Teises avakohtumises on vastamisi kaks Hispaania meeskonda. Barcelona kohtub koduplatsil koduse liiga liidri Madridi Atletico. Ka. Aitäh spordiuudistele selline oli tänane Päevakaja, ilusat õhtut.