Raadio seitse, stuudios on Ene Pilliroog. Tänases öös mõtleme Aleksander Arterile sest 19. septembril möödub tema sünnist 100 aastat. Aleksander Arder, ooperilaulja, pedagoog, Eesti laulukooli üks loojaist. Mu ees laual on raamat Aleksander orderist. Selle raamatu on kirjutanud Malev Kits ja Arne Mikk. Kunstniku elu on sageli traagiline vastuoluline. Inimene lahkub meie hulgast ning jääb mõistatuseks. Selle üle juurdlevad järeltulevad põlved. Ja sageli me ei tea, kas oleme tõele kuigivõrd lähedale jõudnud. Mäletavad ja meenutavad sugulased, sõbrad, tuttavad. Tuttavaid võib olla palju. Igal meenutajal on midagi jäänud pangas, ühe kohtumishetke või pika tutvuse põhjal enesele lahkunust loonud pildi. Nii palju kui on tundjaid, sünnib ka erinevaid pilte. Niisiis loen raamatut Aleksander orderist Pole parata, et alustama peab ikka algusest et pead isegi tüütuseni kulutatud lause laule, muusika oli tal veres juba lapsepõlves ära kasutama. Aleksander orderi puhul võiks algus olla ka selline. Ta oli juba kolmekümnendatel aastatel seal üle Eestimaa ja rohkem kui ainult hääl. Estonia teatripopulaarselt Ooperi solistid võeti intervjuud ja küsiti. Kuidas ta ometi end laval nii kodus tunnete. Sellepärast vastas Arder, et ma olen laval sündinud. See on tõsi. Arder tuli ilmale saunalaval. See juhtus 1894. aasta 19. septembril Läänemaal Väike-Lähtru külas Mäe talus. Sauna küll enam ei ole kuid noorusmaast on alles jäänud tare, kus möödus lapsepõlv. Ja selle lähedale ehitatud uues majas elasid nende ridade kirjutamise ajal Arderi vend ning õde. Vähe on säilinud ridu, mida Aleksander Arder oma käega endast on paberile pannud. Mõnel 10-l koltunud lehel on siiski kirjatöö pealkirjaga minu elulukku. Ja sellest ta kirjutab nõnda. Minu isa ja ema on pärit Võrumaalt. Meid oli seitse last. Kolm õde ja neli venda. Üks vendadest on surnud. Mina olen viies laps. Ma ei tunne nii palju ja nii põhjalikult geneetikat toetuda pärilikkusele. Võin oma isast jutustada üksnes kui eeskujust. Tean, et raske talutöö kõrval oli vahel puhkehetki ja siis puges mu isa kahe Haabinu vaheliniga, mis seal nooti see oli Võrumaal ja mind siis veel polnud. Nagu ikka, mäletame oma isade lapsepõlve üksnes mällu jäänud mälestusheide järgi. Tean, et isa oli saanud tolle aja kohta hea muusikalise ettevalmistuse. Ta õppis viis aastat Peterburi õue kapilli juures vabakuulajana. Isal oli ilusa tämbriga lopsakas tenor. Ta oli õppinud laulu, viiulit, klaverit ja muusikateooriat. Meile lastelegi mängis ta Aradase viiulit ning laulis ise kaasa. Silmade ees on pilt, kuidas ta nooremale vennale Victorile, kes vaevu suutis end voodi tulbanaar püsti ajada hoogse rütmilist. Polkat mängis. Vennake rõõm oli piiritu. Ähkidesse põlvi nõksutades tantsis ta viisile kaasa. Vanemad lapsed kutsus isa ta tuppa kokku ja õpetas viiuli rahvaviise. Midagi õrna on neist kooslaulmisest hinge jäänud. Oma häält mäletan esmakordselt ühest hämarast õhtutunnist. Sõitsime hobusega läbi männimetsa koju. Olin siis nelja aastane. Laulsin enda loodud sõnadega viisil. Poisid, mis te mõtlete? Sõnad olid sellised. Hernes, ütles hernele, kus me lähme magama. Kade Veera, kes oma kaheksa kümnelisest aastate koormast hoolimata on jutukas, töökas ning naeruhimuline kelle mällu on salvestunud kadestamisväärne, lausa entsüklopeediline teadmiste hulk. Vennast kinnitas. Aleksander hakkas laulma ning rääkima. Ühel ajal. Öeldu on loomulikult nalja ivaga pooleks, kuid täiesti ometi mitte kaugel. Aleksander Arder laulis tõepoolest juba kaheaastaselt. Nii ta kirjutab ise Esialgu elasime suitsutares siis ehitas isa uue korstnaga maja. Selle ehitamist ma juba mäletan. Kõige eredam pilt on aga päevast, mil uude majja toodi vana tiibklaver. Isa oli ostnud seal oksjonilt. Klaverirattad vajusid savi kruusase põranda sisse ja Meil poisikestel oli paras mängida püsti seistes. Peagi õppisin ma selgeks paarkümmend lugu. Need lood kuulsin isa ja külameeste käest, kes sageli meilt käisid rändes jaanuari kingsepp ja mängis lõõtsa. Ta oli üle küla pillimees juba enne Vene-Jaapani sõtta minekut. Kuid sõjast tõi ta kaasa täiesti uued Marsi lood. Tihti käisid meil veel mõisa teomehed Kustas krosten ja Vassili Volberg ning sepp Priidu Laur. Krostjanikustas on mulle hästi meelde jäänud. Kuna külapillimehed ja noored meil tantsupidusid pidasid, tulid ühel õhtul veidi lõbusas tujus sisse Grasteni Kustas mõisateomeest. Nad läksid sihilikult mööda. Tantsuõhtu pillimehest astusid isa ema sendi juurde ning Kustas käratas mulle. Sassa tolemegi klaverit. Ta lisas veel, saad viis pikloo Est. Kargasin vopsti ema selja tagant voodist välja ning kahe pilli taha. Endamisega rehkendasin palju Movin teenida. Mul oli siis juba 21 lugu. Aleksander hakkas klaverit mängima viie aastaselt, selleks ajaks, kui ta 21 lugu peast teadis oli saanud seitse aastat täis. Mõni aasta hiljem oli ta juba pulmades pillimeheks ja vanemate inimeste seas äratas ütlust, et poiss mängis klaverit, silmad rätikuga kinni seotud. Aleksander Arder kirjutas edasi krusteni, Kustas oli ka hea rahvalaulik. Ta teadis, palju rahva piisab peast ning Kleiniga ise. Kuna minu isa oli Lähtru apostliku õigeusu koguduse kauaaegne köster salmilaulja siis jorises Houstoni Kustas alati meilt mööda sõites niisugust laulu köstri, kui korvi härjad teevad tööd, et seljad märjad. Lugema õpetasid õid mind varakut. Esimesena tööna usaldati mulle sigade karjatamine. Mäletan, õppisin siis issameie palvet. Järgmiseks sain lambad, siis loomad ja viimaks lambaid ja loomad kuus. Kui loomad rahulikult söövad, jääb karjapoisi palju. Aeglane. Hakkab igav, kukud laulma. Hüppad teivast. Niimoodi tegin nagu kogemata edaspidises elus vajalikke tähelepanekuid. Ühel niisugusel igavuse peletamise tunnil hakkasin näiteks vettinud toikaga mängima. Kookisin selle allikast välja, sidusin talle nööri ümber ja keerutasin. Siis asetasin toika vaba otsa vastu jala pöida ja lasksin murule langeda. Ise nööri järele andes. Kartsin, et peopesast nahk rebeneb. Viimaks sidusin mitu korda ümber käe ja siis julgesin taigast langemise pealt pidurdada. Pidurdamise momendil hüppas toigas tagasi. Hasarti sattunud, nõksatasin teda palju kordi muruni jälle käe juurde tagasi. Selgus, et tõukega toigast juhtida ei saa. Kuid nööri tagasi nõksatades võib langust pidurdada nii, nagu soovite. Mõtlesin ei tea, milleks nõks küll hea on. Sellele põhimõttele on muide rajatud jojo mäng mida me kõik mänginud oleme. Laulus ja kõnes Me jootame, ohkab poognat horisontaalselt, mitte vertikaalselt nagu jojo juures. Teine juhtum oli järgmine. Minnes läbi mõisa metsaloomadega kaugemale heinamaale tuli mulle meelde ja vanarahva ütelus. Ma olin siis nii kaheksa-aastane. Rahvatarkus õpetab. Ära narri jussi lööde maha. Hakkad narrima, kus võtab saba suhu, viskab ennast sulle järele ja hammustab. Lõikasin pika jämeda kase malaka ja leidsin ka ussi. Narrisin, kus aga mõelnudki, saba suhu võtma hakata. Siis teesklesin, et mussi kardan. Ja hakkasin malakat ussi nina ees, pidades tema eest pagema. Kust sai julgust? Ennast kerra tõmmates viskus mulle järele. Kuid minu agarale närimisele vaatamata ta saba suhu ei võtnudki. Panin tähele, et kus kerra tõmbudes end õhku täis kisub. Ja siis sisisedes edasi viskub. Hiljem hääle tekkeprotsessi analüüsides läks mul seda kogemust hädasti, kui hädasti tarvis. Panin tähele, et lehmad kui lüpsiaeg käes ammuvad kodu suunas ise seejuures jalgade edasi-tagasi kihkudes. Mas, kui ta karja hulgast on ära eksinud, märgib samuti õlgadel kiikudes. Koer, kui ta kellelegi peale haugub, viskleb käppadel. Hiljem kanaarilinnulaulu kuulates märkasin, et lind laulu ajal kuus lille oksakesega, millel ta istub, edasi-tagasi kiigub vaikib laul ja kiikumine lakkab. Veel väikesed olime ega suutnud isa ema talutöödes aidata. Oli perest sageli puudus leivast ja leiva, kõrvasest ka riietest ning jalatsitestki. Igal suvel võttis isa küla magasiaidast vilja laenuks. Nii kuidas kasvasime, olime vanematele abiks põllutöödel. Peksime pindadega reht. Heinategemisel, küttepuude muretsemisel ja teistel talutöödel. Elu paranes. Isa ja ema olid hea südamega kuid poiste koerustükke niisama läbi kai lastud. Kord saime vanema venna Jüriga kõva nahatäie selle eest, et kooliõpetajast naabril kõrvitsa üles tõmbasime. Mina sain veel eri nahatäie küla vahel eraseljas ratsutamise eest. Külakoolis õppisin neli aastat. Laulsin lastekooris diskanti. Laulmist armastasin väga. Ja see oli koolis ainuke selline väga hea. Teised hinded olid kolmed-neljad. Vigurite pärast pandiga põlvi. Vello tõi suure muudatuse noor kuus kooli õpetaja Mihhail Vapper kes oli pärit Muhu saarelt. Pater hakkas mind ettevalmistama Riia vaimuliku kooli sisseastumiseks. Et vaimuliku kooli pääseda, tuli mul ka suviti õppida. Karjas käies olid kaasas sulepea, tindipott, vihikud ja raamatud. Hirmsat peamurdmist oli vene keele jättidega, mida nüüd enam ei tunta. Riiga sõidu puhul said esimesed saapad. Eksamid läksid hästi. Mind võeti kooli vastu onu kulu peale. Koolis õppisid peamiselt lätlased, eestlased ja õppis ka venelasi. Esimesed kaks aastat tundus õpilaste vahel teatavat rahvuslikku vaenu kuid alates kolmandast klassist said kõik sõpradeks ja edasi õppidesse sõprusaina süvenes. Koolis pandi suurt rõhku vene, slaavi, kreeka ja ladina keele õppimisele ning ka teistele üldainetele. Tuupida tuli tublisti, enne kui pea jagama hakkas. Laulmisele ja muusikateooriale tati samuti suurt tähelepanu. Nähtavasti hea häälematerjali pärast pandi mind Riia katedraali koorialti laulma. Laulsin alti kaks aastat. 15 aastaselt tekkis mul häälemurre. Ma ise ei taibanud sellest siis veel midagi. Mind koos ühe Läti poisiga saadeti ühel ilusal pühapäeval kirikust koju. Koju minnes arutasime, et ei tea, mispärast meid koorist välja visati. Koolikooris pandi mind laulma teist tenorit, mis muidugi ei olnud õige. Oleksin pidanud passi laulma. Ja nii laulsin teist tenorit kuus aastat. Suviti kodus, isa kooris, aga laulsin passi. Kojusõiduks saatis isa viis rubla. Sellega sai Aleksander Arder Virtsu. Sealt tuli minna jala. Koju. Öösel üle kivise koduaia ronides leida lahti laulu. Oh Isamaa ja koduga, sind näen ma jälle nüüd. Hääl kõlas madalas registris mahedalt vabalt kuna teise tenori kulatuses oli hääl kurgus. Nii tekkis mul hääles registrite vahe, mille ühtlustumine hiljem suurt vaeva nõudis. Koolis tuli palju kirikulaule laulda, kuid omavahel õhtuti õppimisest vabal ajal laulsime ilmalikke laule. Meie klassi poistele kombeks laulda kooli internaadi magamissaalis enne uinumist. Meid oli 50, poissi, lauldi nii õrnalt ja tasainspektori kuuleks. Kord viidi meid Vene teatrisse Puškini sünnipäeva tähistamise kontserdile. Siis seen poriscodonoviste muud esinesid pühendatud laulukoorid. Lõpupilt oli unustamatu. Sellest päevast hakkasin jänesena teatris käima. Kuulsin oopereid, Padaenanud, hotella, Jaapereti, geiša, mis kõik neis imeilusana. 1910. aastal lõpetasin vaimuliku kooli ja astusin Riia vaimuliku seminari. Juba esimesest klassist peale arutasid õpilased salaja omavahel, millisesse ülikooli keegi tahab astuda. Näri juhtkond ei tohtinud poiste ülikooli kavatsustest midagi teada, sest tere otsene ülesanne oli õpilasette valmistada preestrikutseks. Osa seminarist harrastas teatrikunsti. Nii olid paljud seminar ristid Vene Teatris. Statistideks. Statisti töö eest tasu ei makstud, kuid seest oli teatri külastamine tasuta. Seminari juhtkond oli sellest teadlik, kuid millegipärast pigistas ühe silma kinni. Ei, nägime tohutul hulgal päri operetti ja draamaetendusi. Mulle meeldis ooperilaulja Wranski, kes diivanilt laulis. Teatrist koju tulles laulsin gaasi. Seal valitsema pead sa ilma. Hiljem Saifronskist, Tbilisi konservatooriumi professor. Esimesel seminari aastal õppisime kõik tantsud selgeks ja algas maruline tantsuõhtute külastamine. See Tantsu haigus kestis kaks aastat. Olin juba neljanda klassi õpilane, kui seminari esimese klassi poisid palusid mind tantsuõpetajaks. Seminarikooris laulsid edasi test tenorit. Kord olin ma külmetada saanud ja kirikus laudes, hääl ei tulnud välja. Ma proovisin jõuga, kurbus hakkas valus. Proovisin üsna tasa. Kuid suure sisemise soojusega. Läksin sellisest laulmisest täiesti sihiseks. Kedasi lauldes läks hääl selgemaks ja selgemaks. Teenistuse lõpul juhtis koorijuht Baltan koori tähelepanu minule, et nad sisu tõlkitsemises joonduksid minu järele. Kirikust väljudes laulsin ma koridoris sama sisemise soojusega oma lemmiklauset deemonist. Seal valitsema pead sa ilma. Olin heitnud selle fraasi puhta sihi peale. Esmakordselt kasutasin nii täiuslikult heidet, see sundis alateadlikult hiljem koori harjutustel hakkasid ka sisemusega laulma. Ja jälle juhtus nii, et Baltan sellele koori tähelepanu juhtis. Hiljem laulmise saladusi uurides oli mul sellest tähelepanekust väga palju kasu. Riias õppides võtsin lühikest aega klaveritunde aga suviti laulsid isakooris endiselt passi. Aitasin koduseid kõigis talutöödes, kord heinamaal. Kord põllul. Kord heinamaal niitmise ajal jäin jälle unistama. Ema pidi hõikama. Paig, ära mõtle, jääd rota vanas. Samas heinakaarel andsin endale südames vande. Kui kord lauljaks saan, siis laulan kogu südamest. Heina töölt tulime tagasi salatilauluga. Kodust, sai rõngastele üles ronitud kaevu ääres külma duši võetud. Ja kui oli ilus ilm, läks kontserdiks lahti. Pärast päikese loojumist kajas mets toredasti vastu. Alustasin kurbade lauludega ja lõpetasin rõõmsatega. Repertuaar koosnes lauludest, ooperi- ja opereti katkenditest kõigest, mis oli meelde jäänud. Harilikult lõpetas kontserti ema käsk magama minna. Lakas unistasin veel kaua. Isa oli olnud kooli õpetajaks 43 aastat ja hakkas saama vanaduspensioni. See võimaldas mul 14. aasta sügisel astuda Varssavi kooliisa, andis ülikooli astumiseks õnnistuse. Boik igaüks on oma õnne sepp. Üldainetes oli mul Riia vaimuliku seminari lõputunnistusel küll üks kolb ladina keeles kuid üldkokkuvõttes oli keskmine hinne üle nelja ja see võimaldas sissepääsu ülikooli ilma eksamiteta. Ajaloo õpetaja oskas seminaris mainet nii loovalt käsitleda ja õpilastes huvi sütitada, et ülikoolis valisin erialaks ajaloo. Kõiki ajaloo sündmusi analüüsiti põhjalikult. Nii valgustati hästi Boriss kodunovi ajastut. Seda ma vastasin ka eksamile. Ja hiljem Boriss kodunovi osa lahtimõtestamisel oli sellest suurt tulu. Nüüd, kus sunduslik koori kohustus lõppes, hakkasin ma laulma passi. Laulsin ukrainlastest üliõpilaste segakooris. See oli kõrgetasemeline koor. Repertuaar koosnes suuremalt jaolt helilooja Lõssenko lauludest, kirjanik Ševtšenko tekstidele. Kontserdid toimusid peamiselt sõjaväehaiglates. Varssavi ooper oli kõrgel tasemel. Kuulsin seal Kunood. Tema Fausti. Peaaegu kõik solistid kordasid Omaariaid ja esmakordselt nägin ka Valdburgi ööd. Nii on kirjutanud Aleksander Arder endast ja ajast sellest, kuidas kõik algas. Töötas Tšaikovski kreemini aaria ooperist Jevgeni oneegin. Laulab Aleksander Arder. Eesti raadio sümfooniaorkestrit juhatab Sergei Prohhorov. Helisalvestus on tehtud 1954. aasta oktoobrikuus. Helirežissöör oli leidja Orusaar, helioperaator Helju Sakala. R ja S valvealune veel. Eriti. Aga? Mis? Ma tahtsin. Usun, et küllap Mati Palm, sinul on Aleksander Arder ist tema Raivo koolist. Üpris neutraalne rääkida iseenesest, sest tema juures õppinud ei ole. Küllap oled võinud nautida tema koolivilju meie ooperilaval oma kolleegide näol. Nüüd, kui temale mõelda ja tema elu tööle mõelda. Mida sa tahaksid kõigepealt öelda? No võib-olla seda, et see nii-öelda keskpõlvkond Kelle hulka minagi veel kuulun? Et sellest paljud onu Arthuri koolkonna esindajad? Kellelegi olen teinud palju rolle koos laval. Ja ühist teatri. Ja samal ajal ka ma alustan õpingut Tallinna konservatooriumis garderoobi veel kateedri juhataja ja liikus majas ringi. Hiljem küll ka tervisepõhjustel. Ei olnud majas teda enam näha, aga tema vaim ja vaimsus ikkagi hõljus veel konservatooriumis. Ja kui nüüd täna teda meenutada, siis kardress kõigepealt meenub see, et ta oli väga ja hingeline inimene. Ega meessoole ei ole eriti omane just niisugune hingedes, võib-olla rohkem viskur, ratsionaalsus, läbimõeldus, aga tema just on jäänud meelde sellega tema elas nagu kõigele kaasa, mis tema ümber toimus. Ja kui see oli seotud lauluga, seda enam veel. Ja olles noor algaja üliõpilane siis ma mäletan mitmed kontserte ja eksame eksameid. Kui Arder istus saalis kuidagi oli nagu parem mõnusam olla, sest tema alati nagu tema ilmes olemus oli see kaasaelamine, mis siis vastavalt selle laulal või või ette kantavale toimus. Kuidagi innustas ja julgustas, sest kui eksamikomisjon või muud õppejõud istuvad kuidagi raud rahulike nägudega, siis ju millegiga innustan noort lauljat karderaamaniskas heatahtliku näoga, alati nagu oli asjast osa võtab ja innustav, nii et see on esmane, mis mul meeldub. Nüüd meenub radarist veel teine ja tema juures. Oluline moment on see, et ta nägi kõike esitatavat just piltlikult ja kogenud pedagoogina ja suure lauljana. Tal oli muidugi, tal olid muidugi suured suured kogemused ja teadmised, mis on nagu sees mane ette kanta, valla. Vajalik on niisugune episood näiteks, et olles kord seal mingi stipendium palgasabas ja ma olin just eelmisel päeval laulud kontserdil ühte niisugust laste laulu, miks karu talvel magab. Ja siis ta hakkas mulle seal palgasabas kohe seda seletama, et vaata, eelmisel päeval laulsin ja kõik läks nagu ta läks. Aga et ma pean ikka kohe nägema, kuidas Carruusale istub seal ja missuguse karu ikka on ja ja mis karu siis mõtleb, teeb ja, ja, ja kõike niiviisi laulu sisu hakkas mulle ümber jutustama ja seletama just niiskuse piltlikult. Piltlikult. Et mida siis selle ettekandel võiks nagu olla? Kes olid samal ajal pedagoogid konservatooriumis, kui õpetas ka Aleksander Arder ja sa oled küll sedavõrd palju noorem mees, et sa ei elanud just nimelt täpselt sellel ajal tolles õhustikus, et oleks võinud oma nahal tunda, kuivõrd sooviti minna tema klassi ja missugune niisugune imidž oli tema lauluklassi ümber need, kes õpetasid temaga koos ja, ja teine küsimuse pool. No sellel ajal oli ühiskonna suur kolmik nagu öelda Arder, Siimon Saul ja kui need kolme pedagoogi meenutada, siis tõesti meie ooperi kontserdilava on täitnud just enamasti nende kolme pedagoogi õpilased või noh, hiljem ka nende järglased oli ka kuusikali hiljem Gurjev. Aga võib-olla nende produktsioon ei olnud nii tähelepanu äratav. Nad kõik need kolm pedagoogi olid eriilmelised omamoodi suhtumisega laulmisesse. Aga Arder ehk neist vanimana ja võib-olla ka ehk isiksusena kõige markantsem ana ehk andis kõige suurema produktsiooni Taali muidugi ka väga populaarne paranoia tundnud tuntud-tunnustatud sellepärast tema juurde ka Türgis, et noh, võib-olla suurem osa noortest ja tema produktsioon mitmel põhjusel on siis ka olnud ehk kõige suurem. Aga ikkagi, kui Arder hoolitaks kõigepealt Nagu Raukas, rongipilvi, Kuusik ja terve rida meie tähtlauljad siis Siimanilt on tulnud palju lihtsalt kontsert kammerlaule taga, ka ooperilauljad ja Linda Sauli koolkonnast on tulnud enamus meie parim sopranite paremikust. Igal juhul ma võin seda aega lugeda küll õnnestunud ajaks pärast sõjaaastat Tallinna konservatooriumis. Ja, ja selle kolmiku õpilaste õpilased teevad siis seda praeguste laulu maailma, niipalju kui nad on suutelised. Lihtsustatuna on ju öeldud niiviisi, et Archeri laulukool, see on looduse laulukool? No see on ääretult lihtsustatult niiviisi öeldud, aga samas on selles ütlemises ka teatud nüanss. No see looduslähedussonis on tinglik mõiste ja kuna ma ei ole selle koolkonna otsene esinema veel rääkida ainult kaudselt ma tean sellest nii palju ja nagu niisugune põhi Kanadas või, või eesmärk oli inimesele õpetada lihtsust loomuliku häälekäsitlust ja suhteliselt niisugust naturaalselt lihtsat suhtumist laulmisesse laulmisse kui, kui eluosasse, sest teada on see, et Arder peale õppimise siin meie maal õppis vastata Itaaliasse ja pärast Rootsis aga see sõita maalija vaimsus, itaalia laulusse suhtumine mis on tõesti noh, looduslähedane ja naturaalne, siis seda ta püüdis ka hiljem siis nagu propageerida Eestis. Kuigi Itaalia ja Eesti noh, niisugune laulus suhtumine on märgatavalt erinevad, siis ta ometigi püüdis ka eestlastesse sisendada seda laulmise Lihtsust, laulmise loomulikust noh, see osaliselt tal ka õnnestus. Ja tema kuuldavasti juba nii väga suurt rõhku just nišše hingamisniiskusele, heitel või heite poognaga, kuidas umbes nimetame, et see hääl tekiks alt nagu, nagu hingamise baasil hingamise põhjal. Ja seda on muidugi paljud tema õpilased ka suutnud omandada ja, ja sellega meie ooperimaailmas ja kontserdile ma elus siin siiski küllalt häid tagajärgi. Nüüd olles ise õppinud Itaalias ja Itaalias ka laulmas käinud ja ma saan ehk paremini aru, ma loodan, kui sellel ajal, kui ma ise õppisin ja näen arteris väga palju just väga niisugust tõesti sisukat ja Itaalia likku lähenemist. Aga ma tahaksin veel siiski meenutada seda, tarder alustas oma õpingu, tõid Riia vaimuliku vaimulikus seminaris ja tõenäoliselt ka maailmavaade kogu elule sai mingi põhja sealt et niiskunne, vaimne, hingeline seisund, see on see põhimillele tuleb rajada kogu oma elukäik, elutegevus, kaasa arvatud ka laulmine ja laulu õpetamine. Ja see selline vaimne lähenemine, hingeline lähenemine kõigele, see oli tema juures ehk erineb süvenen num kui paljude teiste pedagoogide ja interpreetide juures sest kes mäletab teda ooperilavalt kontserdilavalt siis ütlevad, et ta oli tõesti väga niisugune ilmekas ja ja alasti, alati väga hingestatud laulja lauljate kandja. Seda muidugi on raske nüüd otsustada nende vanade autode järgi, aga kogenud kõrvaga võib sealt ühte kui teist siiski ka tema plusspunkte välja kuulda. Mõelda repertuaari pidi selle kolmiku peale Arder Siimann, Saul kuidas sulle tundub tagasi vaadates, kas sellel kolmikul igalühel eraldi olid omad mingid kindlad võib-olla aariad või laulud mida nad õpilase koolituses tingimata tahtsid ja pidasid vajalikuks kasutada teatud elementide arendamiseks puht häälekoolituse seisukohast? Kas võiks täheldada selle kolmiku juures midagi erilaadset repertuaarivaliku põhjal? Raske öelda, ma ei ole säärast analüüsi otseselt teinud, kuid mulle tundub siiski niiviisi tarder olles õppinud ise Itaalias ainsal neist kolmest siis tema õpilased siiski suundusid rohkem itaalia muusika poole. Simone oli väga tugev saksa ja vene kooli põhi. Tihtipeale siiski suunas õpilasi rohkem ehk barokkmuusikale võib-olla ka romantilisele, saksa muusikale ja samal ajal ta tundis ka väga hästi, noh, ta oli seal, oli vene keele ja olles narvakas ta tundis väga hästi vene repertuaari õpetaja Sauli puhul ehk. Kriipsuks kriipsutasin alla siiski Eesti muusika suhteliselt tugevat osakaalu sest tema oli väga laialdase mustlaseharidusega suhteliselt olles ise ka töötanud dirigendina paljulugenud inimesena ja nagu eesti muusikaentusiastina siiski tema õpilastest olid küllalt tugevat. Lisaks muule repertuaarile ka eesti muusikas. Aga see on niisugune väga uduste piiridega määratletud määrang. Ega see ei pea kindlasti absoluutselt paika. Võiksid sa lihtinimesele öelda lihtsalt missugused vahed on nüüd itaalia, saksa ja vene koolil me nii sageli ja, ja kuidagi suuresõnaliselt. Paneme need koolid niiviisi paika ka retsensioonides, ikka vilksatab see terminoloogia läbi ja ja nii edasi, aga kuidas sa seletaksid lihtinimesele ära itaalia, saksa, vene koolivahe? Tähendab, see on nii spetsiifiline küsimus, et ma ei saa seda kuidagi nii väga lihtsalt öelda, aga ma usun, et mul enda jaoks on mingi pilt selleks sellest tekkinud, aga ma ütleks nii, et Itaalia kuulanud niisugune, mis tõepoolest on ehk kõige naturaalsem looduslähedasem ja sest itaallase laulmine Sooneks väga lihtne, loomulik tegevus. Just nimelt Paul, sest käies näiteks turul siis reklaamiks lihtsalt inimesed lihtsalt laulavad, et kutsuda juurde publikut. Gondlimehed Veneetsias laulavad lihtsalt niisugune laulmine, see on üks elu osa. Võib-olla see on kunagi olnud meil orja aegadel ka. Sest et noh, rahvamuusikad seda teada, et noh, lauldi töö juures lauldi kurbusehetkedel rõõmuhetkedel, aga see kuidagi siiski on veidi teine, itaallasele laumena siiski märgatavalt lähedam ja väljendusvahendina avaram kui siin meie regioonis, mis muudab saksa koole, siis. Muidugi, iga koolkond on välja kasvanud oma keelest, jama, psühholoogiast siis ma ei julgeks öelda, et sakslastele on nii lähedane ja omane. Ja vene k on asi niisugune, et eks vene lastele on see laulmine samuti nagu meelega olnud üks niisugune niisugune niisugune eneseväljendus. Ja, ja vene puhul ehk tuleb silmas pidada seda, et nendel noh, muidugi kliima on karmim kui lõunapool, et venelastel on paremad tugevamad hääledust madalamasse madalam sääreliikides ja Vene passid on kuulsatene metsas, põrand on palju ilma teinud, nii et kude ainsana madalamad hääleliigid, sest nemad armastavad väga sügavat nii-öelda rinnatooniga madalakõlalist, jõulist laulmist. Ja see on neile nii tervikuna omasem. Nüüdsel ajal seal muidugi on need kõik koolkonnad Oll, küllalt põimunud ja segi, et päris selgelt piire, noh, et ei oleks õige nagu tehagi. Sest et venelased õpivad alles sakslased saavad samuti Itaaliast suuri mõjutusi parimaid, Itaalia pedagoogid on läinud Ameerikasse. Nii et maailm on noh, nagu väga tihedalt seotud, et enam ei ole lihtsalt selge pillisi vahesid laulutehnikas. Jahtiheda piiriliselt seotud ja mitmeski mõttes võib-olla kassegi. Aga ometigi tõepoolest, kui mõelda selle peale, et Vene-Ukraina Bulgaaria hääled just nagu on kõvasti maailmas läbi löönud, võib-olla. Samas räägitakse siiski mingisuguseid nipid, lauljaks, kedagi ei tee. Ja ometigi ajakirjanikud kogu aeg ikka uurivad ja pinnivad, et ikkagi, mis on siis need mopid ja mis nüüd teeb annab ilma, loob ilma teatud maades ja kuidas see kujuneb niimoodi välja, et teatud maadelt on harjutud ootamegi, häid lauljaid. No mingisugune looduslik, mingisugused looduslikud eeldused on muidugi soodsad paljudele maadele. Nagu sa nimetasid siin eelnevaid maid siis sinna just praegu on lisandunud Itaalia niiskune laulu loomulikus laulu kõlava panemus panemine. Ja võib-olla et sakslaste nisugune täpsus, muusika, noh, nagu need läbimõeldus võib-olla. Nii et kõik need maade plussid on kogunenud mõnele teistele maadele ja nii on nii-öelda segakoolkonna ehk jõudnud sinna need tõepoolest Itaalia on hakanud nagu taanduma näiteks Haanja ees rääkimata Ameerikast, ühendriikidest ma mõtlen, samuti võib-olla Argentiinast on väga palju tulnud häid Launud Lõuna-Ameerikast. Ja siit ida poolt just pulgaga Taarja, Rumeenia, Ukraina, Venemaa, mis on andnud praegu maailma ooperilavadele väga palju häid laule, sest nüüd, kus on piirid avardunud on Impressaaridele võimalus käia Ida-Euroopa maades kuulamas-vaatamas välja valimas viivate Ida-Euroopa maadest inimesi läände, kes seal saavad juurde veel lihtsalt süvenenud oskusi iatiivisse. See maailm nüüd viimase paarikümne aastaga on väga kiiresti muutunud. Ja muutunud just nimelt rikkamaks. Muutun ennast paremaks, et enam ei domineeri ainult Itaalia Saksa-Venemaa, vaid ka paljud väiksemad. Aga Bulgaaria, Rumeenia on oma paremiku saatnud Euroopasse. Aga sinna juurde igal juhul ka nimetada veel väga häid lauljaid on tulnud Soomest Rootsist, Rootsist, Hollandist, just nimelt lihtsalt Wagneri lauljate, raskema kargema repertuaarile oled soomlased, olles siin nüüd ida-lääne vahepeal suhteliselt nende lauljat on püsinud maailma ooperi suhteliselt universaalselt kõike lauljatena. Ja nüüd pedagoog Mati Palm kuidas, millised on sinu põhimõtted? Pedagoogina ma ei ole väga palju tegelenud, aga põhimõtted on need, et tegelikult laulmises on üks tähtsamaid asju peale hääle on iseloom ja tahtmine. Sest. Vastav konservatooriumisse või muusikakooli ültse laulmiseks kõlbulikuks loetud siis nende tulevik sõltub ikkagi väga palju neist endist ära, kui palju neil on tahtmist, kui palju neil on mõistust välja valida, just endale sobilik ja parim. Ja seal siis edasi jõuda vastavalt oma võimete piirides. Kui palju seal praegu õpilasi on? Reval algaks kui töötas Aleksander Arder, kui töötas Siimon, töötas Saul. Kui palju oli nende klassis õpilasi? Nad olid ju täiskoormusega konservatooriumis ja nii edasi, olid need suured käsi, kuidas sulle nüüd kõrvalt vaadates tundub? Kas nad töötasid? No ma usun, et nad töötavad, kõik maksime piiril, sest teades neid vähem või rohkem igal juhul oli niisugune mulje, et need inimesed vähemalt 30 neist kolmest siis olid pühendanud täielikult laulu õpetamisele ja see oli nende elutöö sellele hingetöö ja nad andsid oma parima selleks oma õpilasi edasi viia. Kui rääkida materjalist, siis tema klassis oli niiskune klassi vaim eriti tugevasti välja arenenud, sest õpilased käisid tihtipeale niiviisi klassis, et nad üks laulis, teised kuulasid ja nii edasi edasi. Siimanni juures oli tihtipeale niiviisi, et. Samuti käisime teiste tunde kuulamas, ta tihtipeale ka oma tunde viis läbi kodus vabadel päevadel, kas oli seal laupäev ja pühapäev, nii et ei tehtud vahet? Kelle ajastaga ilmast, lihtsalt laule, peamine oli see esmane ja see pidi toimuma alati, kui ta oli ette nähtud või võimalik. Sauli kohta ma tean küll vähem rääkida, aga, aga ikkagi ma tean, et Sauli koolkond on välja kujunenud väga tugeva klassi ja oma mentaliteediga ja armastusega ja meenutustega mälestustega oma õpetaja vastu. Nii et need olid niisugused inimesed, kes kujundasid mitte ainult oskusi, vaid sinna juurde kujundasid ka inimese arusaamist siia suhtumist kogu kogu elusse ja muusikasse. Mis puutub nende klaste suurusse, siis sellel ajal võete konservatooriumisse vastu kolm inimest aastas ja veel lisaks kolm inimest. Ettevalmistus mis ehk meie Eesti oludes oli küllaldane, sest ega üle kolme nelja laulja vastas Eesti ooperiteatrite ja kontserdilava ei vaja. Aga, ja praegune kaheksa üheksa õpilast on minu arust liialt sest neile lihtsalt ei jätku tööd ja niiskused laulmist õppinud inimesi, kellel ei kelle puudub rakendus, meil lihtsalt ei ole vaja. Nüüd kuidas sa tahad, millisena peaks õpilane tulema tundi sinu juurde tundi, mida ta peab eelnevalt iseenesele olema selgeks teinud ja mida sina tahad temale anda? Tähendab, see on natuke spetsiifiline jutt juba. Mis puudutab laulutunde tulemisest, siis hea üksikuse tundja võib tulla nii ja naa, kuid selleks, et tulla laulmist üldse õppima selleks inimene peab olema teinud selgeks, mida ta kujutab eelmises ette endale enda tulevikus ja kelleks ta kujutab, ennast saavad ja kas on üldse reaalne? Sest et meie olukord on suhteliselt kitsas ja piiratud, võib olla, nüüd on piirid vabad, võib leida rakendust ka mujal kuid põhiküsimused tulla laulma. Peab olema selgeks endale laule, see noor inimene teinud omale selle, et kas ta kujutab ette, kui raske tegelikult see eriala on. Sest see ma ikkagi rõhutan seda, et peale hääle mis oleks väga soodustatud homseks just nimelt hääletämbri hääle ilu, hääle suuruse, on vaja just väga tugevat tervist, väga tugevat tahtejõudu, väga suurt ohverdamist. Et üldse laulukarjääris kuidagimoodi edasi jõuda ja midagi kõrgemale seda raskemaks läheb. Ja kui need asjad on noor inimene endale korralikult selgeks teinud ilma illusioonideta ilma lihtsustatada, siis muidugi ta on teretulnud mitte ainult minu juurde ka, ma loodan ka paljude teiste juurde. Sest rumalam on see, kui noorime, tule suurte illusioonidega näeb laulmisse ainult plusspooli, näeb lam säält edu ja. Lillebukett kuid unustab ära seda, et tegelikult laulmisesse lillebukett tuleb väga harva. Rohkem on meil ikkagi täitsa tavalist, kõige lihtsamat harjutamis kõige lihtsamat tööd, mis ka tihtipeale ei ole eriti noh lihtsalt ei ole tahtmist, ei ole tuju, ei ole ilma, vaid on ainult kohustus ja suundus. Nii et ma ütleks nii, et 95 protsenti on niisugust lihttööd. Seda ilu poolt, seda niiskust toredamat poolt, mille juurde käivad aplaus ja lilled, seda on tegelikult õige vähe. Jah, väga laias mõttes öeldakse, et kõige rohkem süüdistatakse ikka kõrgustes väga laias mõttes öeldakse niiviisi. Tänu Mati Palm intervjuu eest, mis algas Aleksander orderist. Ma lähen nüüd otsin üles kohuseTiit, tralla on läinud, et temaga oma juttu edasi rääkida. Nii, ja nüüd on siis mikrofoni juures, Tiit Tralla. Missugused aastad olid need, kui sa Aleksander Arturiga kokku puutusid, mis aastast need olid? Mina tulin Tallinnasse peale keskkooli lõpetamist Rakveres. See oli 55. aastal kuuendal Ja siis ma olin ühe aasta muusikakoolis ja peale selle muusikakoolis oli tähendab minu lauluõpetaja Parssoff Jüri Varssav, kes oli Aleksander adapteri õpilane ja Ta soovitas mul kohe minna Aleksander Arder perioode, nii et see siis ma mõtlen niimoodi, oli kuskil 56. seitsmendal aastal kui, kui ma tema juurde läks Tallinna konservatoorium siis kas oli seal ikka so voorovi puiesteel praegusel Kaarli puiesteel tillukeses aga kõrges küllaltki majas. Ja see oli muidugi sel ajal seal ja Aleksander adapteri klass oli number 13. See on praegugi, kui lähed sellest klassist mööda, siis süda hakkab natuke kõvemini tuksuma. See on. Mis on need seal oligi, tunde läksid, kuidas seda Dogsus armastuse tuksetes või kartuse Dogsetes või? No esimene tund oli mulle hästi ettevalmistatud, sellepärast et mina tulin Tallinnasse. Ja sain tuttavaks kohe Arderi õpilase Uno Kreeniga. Ja tema seletas, oo pappi läheb esimene tund kohe poolteist tundi ja ta seletab sulle kõik täpselt ära ja niimoodi, ja need, need mina teadsin, et, et see oli üks pikk tundja, mul oli kõht täis söödud hästi ja pidasin selle vastu ja tõepoolest Arder rääkis esimeses tunnis oma meetodi ja oma seisukohad laulmisest kõik ära. Teine asi on see, kui põlismeelde jäi. Ja, ja mis see siis kõik oli? See tema meetod? Me ju räägime. Et laulda tuleb nagu ööbik metsas ja linnuke puu. Kas ja teatud mõttes on selles ütlemises nii ühel kui teisel olnud vahetevahel niisugune omamoodi nüanss juures. Sa vaatad sellele? Noh praegu on ju nii-öelda Arderi aastaja intervjuusid Harderi Ardelist ja areneri koolist ja ja ütleme isegi tagasivaateid Arderi tööle ja on olnud nii eetris kui, kui ajakirjanduses, kui nad ei ole veel ilmunud, siis nad ilmuvad. Nii et selles mõttes see, mida mina siin nüüd räägin, see võib-olla juba kõik olnud nüüd kuuldud lähema lähema aja jooksul. Aga üks asi, mida ma olen isegi juba nüüd ennem intervjuudes öelnud, aga mida ma pean vajalikuks ikkagi rõhutada. Et kui sa siin rääkisid linnulaulust ja pidades selles sellega võib-olla silmas seda, et Arder nimetas oma kooli loodusekooliks siis selle juures ei tohi mitte momendiski unustada, et Arder oli selle sõna kõige tõsisemas mõttes. Kuidas seda öelda, rahvusvahelise hariduse saanud mees? Tema ei olnud oma pilli tema pilli olnud kodukootud. Ja samal ajal küllaltki suure geograafilise kraadiga Rootsist Itaaliasse ja sealt Eestisse. Ja, ja just ja muidugi ei tohi jätta ka, rääkimata seda tema päris esimest kokkupuutumist laulmisega. Tema rääkis sellest ise väga palju. Kuigi olid niisugused ajad, kus ta võib-olla ma mõtlen, see, kui ma õppisin tema juures, kus ta võib olla. No ma ütlen võib-olla, sest et ta mitte kunagi ei rääkinud nisukest vabandavad jutu, võib ilmaaegset juttu. Aga küll ta pidas vajalikuks väga rääkida oma esimestest kokku puutumistest laulmisega mis olid Riias selles vaimulikus seminaris, kus tema, kus tema haridustee algas. Muide, ma segan siin vahele hetkeks need olite unist aastat 56 ja, ja ei noh, teame ja mis siis kõik oli? Ühelt poolt hakkas nagu päike juba tõusma, aga ikkagi veel mitte päris, tähendab, kas seda pahaks ei pandud iseenesest, et nüüd konservatooriumis töötab mees, kes on hariduse saanud vaimulikus seminaris? Noh, kas see on vast nüüd palju öeldud, et on hariduse saanud vaimulikus seminaris, ütleme niimoodi, et tema haridusetee algas vaim vaimulikus seminaris, maid ennem siin kumamisi tahtsingi sellest nagu rääkida. Et, et tema sulanud põrmugi seda oma õpilastele asju seletades, et tema on seal vaimulikus seminaris õppinud ja, ja tema oma laul esimesed laulmised seal laulis ja kõik, mismoodi sealgi koli tähendab, missugused suhted olid temal seoses tema eluteega. Kõrgematel kõrgemalseisvate instantside, sellest tema meiega ei rääkinud. Seda ma ütlesin, RMK temani tühja juttu ei rääkinud, tema, tema sai ise oma asjadega hakkama. Aga ei salanud muidugi ma kordan veel kord, et ta oli siin ja seal ja sealt ta vaat, ma ei tea, kas seda on nüüd võib-olla tarvis ka korrata. Kuigi enbay on sellest rääkinud ja see on Mare Põldmäe artiklis klis enbay jutt on sõna-sõnalt seal kirjas, kõik minul oli see väga suureks üllatuseks, et enbay seda niimoodi rääkis. Nimelt, et enbay äiapapa oli samal ajal kui Enn õppis konservatooriumis professor Anderi juures, papuvad, ma ei mäleta ta nime, ainult oli konsist kooriumis õppejõud. Ja enne rääkis seda mulle nüüd alles hiljaaegu Hillar Orava matusel. Ja et seal õppi, tema hakkas tunnetama äkki paralleelsust see, mida Arder just nimelt vaimsuse mõttes sebida Arde õpetas temale laulmises ja mida aia papaga nemad kodus rääkisid äiapapa teatavasti hoolideoloog. Tähendab kust nüüd äkki nii nii hulljulge ja nisugune, mõnes mõttes isegi võib-olla provotseerid veeriv seisukoht üldse. Sest üldteada-tuntud asi ju, et Aleksander Arder ja, ja Marta Rumgi olid kommunistid ja, ja nemad olid sellise maailmavaatega inimesed. Ma ütleksin isegi, et seda enam. Kui ta oli kommunist, me ju ei tea, kes oli kommunist sel ajal või kes ei olnud kommunist, elu oli ju keeruline. Aga kui ta seda oli, siis ta ei müünud. Ma oma põhimõtteid, oma professionaalseid põhimõtteid, millega ta oli läbi elu tulnud. Ja ma ei tea seal seda vaimulikus seminaris võetud põhimõtetega õpetas laulmist. Ei, aga see on noh, niisugune. Elulised põhimõtted või, või, või oma töösse robotiminek või mis käib kokku ju kolmes, sõnas. Liha hing ja vaim. Temal, tema õpetusest käis ju läbi, ta ütles, sa pead oma füüsist tundma. Kondid peavad sul helisema samas peas oma vaimu selgelt nägema. Mida tahad öelda, siis hakkab sinu hing helisema? No siin ei ole tarvis kommentaar ja need on peaaegu et tema sõnad. Kui ma siin võtsin, võtsin julguse arutada niivõrd keerulist asja, nagu on inimeste maailmavaade ja, ja sellest sõltuv ja meie tänase päeva suhtumine sellesse siis siis võib-olla peaks selle üle natukene niimoodi sügavuti mõtisklema. Selles mõttes, et tegelikult me teame maailma kultuuritegelasi paljusid kes olid kommunistid, kes olid keegi muud nagu näiteks Abado on kommunist. Aga talle ei ole ju mitte midagi pistmist totalitaarse süsteemi teeni teenimisega. Aga neil, keda me nimetame kommunistiks, kas nad olid kommunistid, need ei olnud kommunistid, nadolid tegelikult totalit, staarse, riigi teenrid, teenistujad, vaat seda meie praegu. Noh, peame halvaks täitsa loomulikult ja ja me ei taha või võib-olla neid inimesi näha. Nüüd oma juhtivate kohtade peal. Sa tahad öelda, et elu ei ole mustvalge värviline elule värviline ja elu on olnud minu elu jooksul väga keeruline ja ma arvan, et ka nendel inimestel väga keeruline, kellega elu on mind kokku viinud. Ma arvan, et Aleksander Arderil ta oli üksik, keerulisemaid ja värvilisem, vaid ka muidugi. Kuivõrd teie sellel ajal, kui te tema klassis õppisite ja seda tudengipõlve elu elasite, noored inimesed, nagu te olite, tundsite seda omal nahal, et üks või teine on kommunist. Oi, vot see on nüüd küll üks keeruline asi, mina. Mina olen siiamaani seda meelt, et kas keegi oli kommunist. Seepärast, et need ajad vist juba sellest ajast, kui mina hakkasin märkama ja need vist olid mööda, need ideede ajad oli kujunenud nii keeruliseks või, või nagu sa siin ütlesid siiru viiruliseks värviliseks. Et no ma nüüd teen võib-olla mõnele inimesele väga patu tähendab ju oli võib-olla mõnda mõnda ideelist kommunisti ka veel. Aga see oli ikka kaalutluste aeg, see oli see aeg, kus inimesed ei saanud muidu, kui nad pidid noh, parteisse astuma mõnedki näiteks, eks ole. Kuigi me ütleme ja see on tänase päeva seisukoht, milles on ka oma tõde, et väga paljud mehed kõrgete kohtade peal said ilma partei Takama Jona tulid siis tugevamad inimesed, kõik ei ole ühtepidi tugevad. Ei tea, kas selles ainult tugevus seisneb, küllap on siin ehk midagigi muud ja võib-olla ka puhtjuhusliku elusaatusest nii ühel kui teisel. Miks keegi oma samme pidi tegema ja miks teine ei pidanud tegema? Et nad said oma elurada niiviisi käia? Kui ma jään ikkagi selle juurde, et meie siin ei ole need, kes mõistame kohut teiste üle. Ja meie siin võime näha kõikide inimeste tegusid siin taeva all nüüd tagasi arteri juurde Arderi klassi. Kuidas Tralla sõdasid põksuma hakkas, kui see 13. klassi ukselt vastutulija kas poisil olid ka laulud selgeks õpitud alati, mis Arder siis tegi Trallaga tunnis? Aderi juures töö oli muidugi väga huvitav sest et tema Tunni läbiviimine oli nii emotsionaalne ja niivõrd kaasakiskuv et seal nüüd nagu öeldakse, õpitunnid õppimata jätta, see oleks olnud patutegu. Aga? Ühes saates ütlesin, et, et kunagi küsiti halduri käest, et mis on, oli tema elu eesmärk õpilaste juures ta siis ta oli öelnud, et tal oli eesmärk viia inimene teelahkmel. Vaat, võib-olla selle selle teelahkme mõiste moeks teelahkme mõistet oleks õige aeg natuke lahti mõelda, mõtiskleda missiteelahkmel siis ikkagi tähendas õpilastele, millest see teelahkmel viimine algas. Nüüd me armastame väga öelda, et, et inimene peab oskama mõelda ja ja ta peab. Just nimelt, et ta peab oskama mõelda. Vaata Harderil oli üks niisugune. Tagantjärgi eriti mõeldes üks niisugune jumaliku omadus ta oskas panna inimese fantaseerima. Tema tund oli nii täidetud nii rikast fanta Aasia turvast, kui näiteks oli tarvis pisikest igilaulujuppi elustada siis need näited, mis tulid, need tulid nagu küllusesarvest ja nad tulid sellistena, et sa said neist aru, nad puudutasid sind isiklikult oskas igale ühele nii rääkida, et see puudutas sind isikliku, see sa läksid kaasa, see tähendab, ta oskas iga inimese fantaasiat arendada. Ja see ongi loomingulisele inimesele üks väga-väga olulisi momente, et ta, tal peab olema väga erk ja väga välja arendatud fantaasia. Ettekujutlusvõime. Ja ta ei ole nagu robot, kes teeb neljanurkseid kujundeid nii nagu väljaõpetatud ja väga reeglipäraselt, vaid sa oled pidevalt muutuv kunstnik. Ükski hetk ei ole sama. Nüüd karderi klassi kohta räägitakse ka seda, et olevat väga hästi kokku hoidnud ja mingisugune kokkukuuluvuse tunne ja omamoodi seltsielu olevat elanud, olen ma kuulnud? No see oli vist tol ajal kõikide kõikides klassides nii Sauli kui Siimanni juures. Sellepärast et. Need olid omaette koolkonnad. Kõige paremas mõttes. Ja muidugi, see on üks väga oluline moment, et õpilane eriti esimestel oma õpinguaastatel siiski protsendiliselt usaldaks. Oma õpetajat. Usaldamine on isegi vale sõna, ta võiks oma vaimustatud oma õpetajast. Sellepärast et siis ehitatakse need esimesed arusaamised reaalsusest. Esimesed aru arusaamised sellest, mille peal sa saad hiljem edasi minna. Ja kui need kohe on sul niisukese tundega, et oigas, mu jalg libiseb või libiseb, siis jääb see eluks ajaks niisugune. Niisugune kõhklus ja. Ma ei taha selle jutuga absoluutselt seda mitte öelda, et kõik tõed, mis sel ajal õpitakse, jäävadki sinuga elu lõpuni, siis on kaks ise asja. Aga sa oled õpetatud. Kindlalt omandama ja samas ka analüüsima Kui sa mõtled tagasi nendele aastatele kas nooruses tekkinud sõprus on süvenenud ja arenenud aastatega teatris edasi, kes on need lauljad just nimelt olnud, kellega sul on olnud väga hea lävida? Noh, muidugi kadunud Hendrikuga, me saime väga hästi läbi ja ja saime palju kokku ka väljaspool teatrit ja kui oli ja kui oli midagi arutada, siis me leidsime ikkagi üks üht ülesse ja kuigi me Nif Isama tühja jutu pärast palju isegi kokku ei saanud, nii et me ei olnud niisugused iga päev ninapidi koosolijad. Aga kui oli mingisugunegi probleem, siis, siis me kuidagi leidsime üks üht ülesse. Ja no eks see muidugi oli arteri klassist, sest me enam-vähem ühel ajal nii õppisime ja. Aga see ei tähenda sugugi seda, et, et teiste praeguste kolleegidega, kes on kellegi teise klassist et ei oleks olnud Noh, nooruses niisugust Ühtekuuluvust, ja, ja et see ei oleks tulnud nüüd teatrisse edasi, on väga toredaid kolleege kellega ta tutvus on tõepoolest alanud ikkagi konservatooriumi päevilt. Ütlesime siin mõned ajad tagasi, et arteri elu ei olnud must-valge. Nii nagu meil paljudel ei ole seda, vaid kirev siiruviiruline siis kuidas teie nägite ja mida sa tahaksid meenutada näiteks tema perekondadest, ta ei olnud ju ainult pedagoog, vaid inimene, kes oli ja seisis oma õpilastele väga lähedal. Ja see tema elu oli keeruline. Ta oli. Oli oli, oli väga keeruline. Mul on meeles üks. Paul Mägi siis sele. Lavastaja Paul Mägi. Praegu on meil veti dirigent Paul Mägi, lavastaja Paul Mägi. Jutt. Aleksander Arderist. See oli siis, kui Arder oli konservatooriumi Professor Paul Mägi õppis tema juures ja nad seisid See oli praeguses Müürivahe tänaval, siis, siis oli konservatooriumi onu hoone, seal nad seisid akna juures, nii rääkis Paul Mägi. Ja Arder oli jäänud vaatama hoovi peale. Ja seal oli üks, noh, nagu me nüüdki jälle näeme neid mehi, kes sobravad prügikastides. Seal oli üks mees sobranud prügikastides jooda, sealt otsis omale midagi. Arder oli vaadanud läbi akna seda meest ja öelnud. Tead, poja, tema ütles oma õpilastega, pojad. Miks ma seda julgen meenutada, kuigi see oli? Üks niisugune moment tema elust mida me kõik teame, et tal on olnud keerulisusi tähendab matu Alda, mõtles Marta Rungid, kes siis ilmselt väga kriitilisel ja raskel ajal Ardelleeri elus oskas areneri sellest keerulisest olukorrast välja viia. Aga samas oli tal esimesest abielust poeg Arpat kellega ta säilitas nii palju kui mina suutsin näha. Või nii palju, kui ma nägin, täiesti isa ja poja suhted. Kuigi see võib-olla ei meeldinud mõnedele. Ja nüüd mul on selles mõttes natukene hea meel, et, et seesama Arbatharder palus juba aasta tagasi Et me ei unustaks pappi juubelit et me kirjutaksime, räägiksime sellest ja ja vot see saade, nii nagu mõned ajaleheartiklid ja ja mõnedki teised saated olekski väga meeldinud selle palve täitmine. Aleksander Arderile mõtlesid Tiit Tralla ja Mati Palm. Saatejuht oli Ene Pilliroog.