Veebruari keskel viidi kaitseministeeriumi tellimusel juba kaheteistkümnendat korda läbi uuring. Avalik arvamus ja riigikaitse. Uuringuprojekt sai alguse 2000. aastal ja selle põhieesmärgiks oli jälgida, kui suur on toetus NATOga liitumisele. Tänaseks on Eesti aprilli alguses saabuva ametliku liikmestaatuseni jäänud loetud päevad. See aga ei tähenda, nagu oleks riigikaitsealaste küsitluste vajadus sellega ära langenud. Pigem vastupidi. Uuringute uus raskuspunkt kandub nüüd mujale. NATO liikmeks saanuna aktualiseeruvad küsimused sellest, mis suunas peaks edaspidi toimuma Eesti kaitsejõudude arendamine. Kas ja millises vormis peaks Eesti osalema rahvusvahelistes sõjalistes missioonides ning loomulikult ka sellest, milline on elanikkonna kaitsetahe ja kui palju on maksumaksja nõus Eesti kaitsevõime eest maksma. Kui 2000. aasta jaanuaris toetasid NATOga liitumist veidi vähem kui pooled Eesti elanikest siis nüüd, vahetult liitumise eel on toetus kasvanud 69-le protsendile. Eestlaste toetus NATO-ga liitumisele on nelja aastaga kasvanud 57-lt protsendilt 83-le, mitte-eestlaste seas 25-lt 38-le. Ehkki mitte-eestlaste toetus on endiselt suhteliselt madal, pole enamus neist siiski NATOga liitumise vastu. Kuna viiendikul küsitletutest puudub selles küsimuses seisukoht, jääb liitumise vastaste osakaaluks 32 protsenti. Kuid miks ollakse NATO suhtes eitaval seisukohal ning kas selline arvamus võib tulevikus muutuda. Uuringud on näidanud, et venekeelse elanikkonna hoiakuid kujundab oluliselt Venemaa massimeedia, ennekõike televisioon. On tõenäoline, et neis kanalites levitatavat hoiakud muutuvad pärast Eesti tegelikku liitumist vaos hoitumaks. Lisaks võib arvata, et NATO liikmelisus kui sündinud tõsiasi muudab mitte-eestlaste aru saama kelle emotsionaalne ettekujutus NATOst kui ohtlikkust ja vaenulikust jõustan pärit külma sõja aegadest. Elanikkonna suhtumist mõjutab kindlasti ka see asjaolu et NATOt peetakse peamiseks jõuks, mis on suuteline toime tulema maailma turvalisust ohustavate faktoritega. Küsitlustulemused näitavad, et olukorda maailmas peetakse pingeliseks ning ka lähiaegadest ei oodata midagi paremat. Oluline muutus inimeste hinnangutes leidis aset 2001. aasta septembris pärast seda, kui Al-Qaeda terrorirünnaku tagajärjel varisesid kokku New Yorgi maailma kaubanduskeskuse tornid. Just rahvusvahelist terrorismi ja organiseeritud kuritegevust peeti ka seekordses küsitluses peamisteks ohtudeks maailmastabiilsusele. Eestit peetakse tänases ebaturvalises maailmas üldiselt vähe ohustatuks. Kuid NATO roll meie turvalisuse garantiina muutub avalikus arvamuses pidevalt tähtsamaks. Üha enam seostatakse Eesti turvalisust ka Euroopa Liidu liikmeks olekuga. See tegur on tõusnud olulisuselt teisele kohale. Kolmandana peetakse tähtsaks häid suhteid Venemaaga. NATO liikmeks saamine esitab Eestile uusi väljakutseid kaitseväe ja ajateenistuse korralduse osas. Valdav osa elanikkonnast 90 protsenti peab noormeeste üldist sõjaväeteenistust vajalikuks. Kuid mitte kõik neist ei arva, et Eesti kaitsevõime peakski tuginema ajateenijatele. 60 protsenti küsitletutest peavad küll vajalikuks üldist sõjaväekohustust, kuid 34 protsenti eelistaks selle asemel kutselist sõjaväeteenistust. Mida noorem ja haritum vastaja, seda enam toetab ta profiarmeed. Kui aga asetada küsitletud ette valik, kas Eesti vajaks väikesearvulist hea väljaõppe ja kaasaegse varustusega väeüksusi või laiapõhjalist rahvaarmeed, siis kaldub juba 72 protsenti vastanutest eelistama professionaalsust. Nii võibki eeldada, et üldist sõjaväekohustust seostatakse rohkem mehistumise kooliga noormeestele kui Eesti kaitsevõime tagamisega. Küsitlus käsitles ka tänasel päeval eriti oktuaalseti valusat küsimust kas Eesti sõdurid peaksid osalema rahvusvahelistes sõjalistes missioonides. Veebruari keskel toimunud küsitluses pidas 54 protsenti kõigist küsitletutest sealjuures enam kui 60 protsenti eestlastest osalemist vajalikuks. Samas ei olnud küsitluse toimumise ajaks veel saabunud traagilist sõnumit eesti sõduri hukkumisest Iraagis. Kui siia lisada sadade inimeste surma põhjustanud terroritegu Hispaanias, mis osutab võimalikule kättemaksuohule neile riikidele, kes USAga koos Iraaki okupeerivad võivad need asjaolud inimeste suhtumist välismissioonidest see muidugi ka muuta. Siiski ei söandaks ma esialgu prognoosida dramaatilisi muutusi avalikus arvamuses. Eesti avalikkus on näidanud kaitsepoliitika küsimustes üles väga suurt mõistust ja toetust riigi välispoliitilistele eesmärkidele. Nii näiteks pooldab enam kui kolm neljandikku elanikkonnast kaitsekulutuste tegemist vähemalt praeguses mahus. Antakse endale aru, et kui Eesti kuulub NATOsse ja NATO tagab Eesti turvalisust siis on Eestil vaja panustada ka omalt poolt. Võib-olla polnud Eesti kinodes vaatajarekordeid löönud linateos Sõrmuste isand populaarne mitte ainult oma kõrge kunstilise väärtuse poolest. Võib-olla läksid inimestele korda ka filmis edastatud sõnumid. Tõepoolest kui käärikud ja vapper Frodo oleksid jäänud istuma oma õdusatesse kääbiku orgudesse ei oleks ju kogu keskmaad ähvardavat kurjuse impeeriumi kunagi võidetud.