Täna, kolmandal aprillil 1919 kirjutas kindral Laidoner alla Eesti sõjakooli asutamise käskkirja. Sellest saab 85 aastat ja lootusetu oleks otsida veel tookordseid kadette. Ometi on juhus mind soosinud ja kunagi kokku viinud vabadussõjas Aidu lahingust osa võtnud koolipoisiga, kes mäletas ka sõjakooli algusaegu. Arnold Martins sündinud 1902. Kuu aega või rohkem on parim Korfi maja. Tilk seal all on. Kas te mäletate, kes sõjakooli ülem oli? Siimanni kapten Simon ja see uhkeme jää kiimanja prillid peal. Kulidel. Ohvitserid, õppejõud Lektoriteks, elekter läks. Kuulge, te olete siis eesti sõjakooli esimese lennupoiss jäigi lennupolk teisele ja märk on siin maha teise lennuga käisime 44 see mulje, aga kas teine lend ei kolinud üle juba tehnika tänavalt tondi ja siis jäältel oli see mees? Läksime, tegime tondikordaja ja siis Tondile, kuidas tehnika tänaval see elu oli ja eks ta oli ka vaesem. Ratsaeskadron ja jää siis nüüd nii palju oli, sinna ei mahu sinna ära, kus mehed raudteel, et seal oli väga ruum läheb, ma olen lugenud, et kõigile esimese lennupoistele jätkunud seal tekk ja õiget magamisaset, aga meile teljel meie jumal, siis saime tihke djektid ja seemned ja ja, ja esimene lend oli kuut kuud, Ameerime pold, väikene. No, ma ei tea, omal ajal paraadile läksite või õppusel läksite, kas läksite rivikorras lauluga? Tiivel Tiiveli kelleltki linna ja kiivrid olid just selle kuu lõpus ja siis, kui linnaloa saite, olite kiivriga linnas köibige küüriga ikkagi. Aga ma usun, et plikad hakkasid vaatama siis niisukese poissi Sõdurilaulust juttu, kas te mäletate sõdurilaulu, mis laule omal ajal lauldi? Kas see ei olnud järsku teise maailmasõjaaegne laulise virust läbi minnes? Maalased, et ega tee v luud. No ja neli korda söödeti küll hommikul rämedalt pikalt taisse aga hommiku poole kella kaheksateistkümneid maatid. Ja ma noaga maapoisid pidasid vastu, pidasid latruna ja oli seal k iki, lasksid maha endid ja värki ja ja kõik olid. Ja minagi häkin en oma elus äraga viis. Tühistundanud mis aastal te tulite talu pidama? Kolmekümnendatel aastatel olid tondi kasarmud koduks juba sõjaväe ühendatud õppeasutustele lahingukoolist kõrgema sõjakoolini. Seda aega meenutama oleme palunud kolonel Robert Telliskivi. Kuivõrd ihaldusväärne üliohvitseri elukutse tookordsete gümnasistide hulgas? Üldiselt oli asi niisugune, et kõikidel nendel, kes ei kavatsenud minna otse ülikooli oli see otse hädavajalik käia ära sõjaloolis. Seepärast et sõjakooli lõpetanu ja kes läks, kes ka teadusohvitseriks või kes jäi täkk reservi, sellel olid väga suured eelised Isasuse riigiametite omavalitsusametite koha saamisel, sest sel ajal ei olnud need töökohad nii väga kasvanud puu otsas. Aga kuna Tallinna linnapea soodse Tartu linnapäevi kandis kindral Tõnisson, mõlemad kindralid siis raudtee siinse ülemus oli Kasak ja ma väga pandud kolonel kolonel Kasak. Et vot niisugused asjad oli, ega muidugi meid terve niukseid, no mina isiklikult Eva, ühesõnaga, maast madalast püüdsin ohvitseri elukutse poole tööga. Missis ahvatles, ahvatles, mullu oli, oli ristiisa, oli Eesti vabariigi ohvitser ja, ja niukene väga hea sportlane, ta oli ja niimoodi no üldiselt ikka ja kujuga ja tema olemine, see, see mulle väga imponeerib niimodi, noorest eeskuju eeskujuks ja, ja ma millegipärast tahtsin selleks saada. Kui see saladus ei ole, kes ta oli? Ta kümnendas pataljonis oli ka muidugi ka pärast oli ta Siberi vangilaagris ja aga nüüd on ta kaeba surnud. Et need ühesõnaga, aga kuna ta ei olnudki niisama lihtne see saamine sellepärast tekitas kallikest omamoodi noh, et kas ma siis kas mina siis ei, ei saa seal, sest et me olime kümnendas pataljonis 55 kõik gümnaasiumi lõpetanud poissi. Ja enam-vähem kõik, kui ma tean, üks või 201 oli kindlasti üksoonia Estonia orkestri pillimees, see ei tundu tuvi sedasamast, aga põhiliselt kellelgi ei olnud selle vastu, et sõjakooli minna, aga meile teatati otsekohe, et kõike ei saa, sest võetakse kuskil kümme-viisteist. Ja siis sa pidid niimoodi elama ja olema, et sattuda nende 15 hulka. Tervis oli muidugi väga tähtis ja füüsis. Aga kuna mina olin kooli pääst kuskil seal viis-viiekordne dekas meister maadluses ja veel siis väiksin kooli meeskonnas veel võrkpalli ja, ja siis siis kooli meeskond, ühesõnaga ujusin Veneetsias, ma olin jube derbais oma arvates tugev. Ja seetõttu jõulise mingisugune probleem ei teinud see mingisugune 20 keeruliste liivakotiga kuskilt üle takistuste minek see ja siis seal nendes gaasi Torpikutes liivamägedes siin. Jah, ja siis, siis ega muud ei ole siis kantlik, eesti keeles olid kirjand, siis oli enne ja pärast seda kirjandit siis tehti lõplik valik, keda siis aeti sõjakooli. Minul olid veel üks niisugune kerge eelis oli veel testi ESC ma koolim lõpetades siis laskevõistlustel, täitsin meistersportlase normi. Ja, ja lasketulemused oli mul niimoodi selles mõttes head ja, ja siis, kui me seakooli see meid paigale võeti sinna siis siis kõigepealt küsiti ka kohe, kes on, kas on meistersportlase hulgas või meister tassimehena et need siis see siis välja astuda ja neid oli vist kaheksa või meest oli neid sistel seal seakooli, pole ta siis samal päeval toimu sõjakoolis laskevõistlus laskmisvõistlus ja siis sealt esimesed 40 meest teed, siis läksid esimese kompanii esimese rühma ja siis teised juba kuidas sattusid siis teistesse kompaniidesse? Ka esimeses rühmas oli Georg Ots oli meil sedasama. Ja ta oli peale kõigi muude, olid väga, väga andekas laskur, peetelt Kadangul ta ükskord kukeseljale kukega. Ta oli seal veel niukene, kes oli maailmameister ja kes oli viiekordne paiga meister. Tema Bell veel raske tahvam, mused ei olnud väga head. Me ütlesime, et ilm on ikka väga tuuline, tuul keerutab ja et sellepärast ei ole jätkuk ütles, et no mis jutt see on, et Eesti ole pissi taga ja siis see on muidugi juhus seal tema lasketiiruga sinna pikali ja parajasti oli tema kõrval otse nõks vaat raske minuga kaasa, siis näete, kuidas läheb. Ots võitis selle selle nägu ära need nii noh, see ei olnud tõsiselt, aga siiski näitas ära, et alati ei ole ka siis just ainult mehest. Ja seal koolis oli jälle niisugune asi, et ega seal võeti sõjakuri ja aasta niipalju kui leiti, väeton tulevast ohvitseri vaja Portubjaskarendiks jäeti igas kompanskasval seal viis või kogus või, või, või oli seal siis rohkem või vähem need, et see iga aasta olime ohvitserikandidaadid võinud sel ajal need, nende Portugal oskajaid oli suhteliselt vähe, ülejäänud läksid kõik reservi. Ja seal oli ka jälle paremusjärjekorras. Nojah, ja siis minul õnnestus ka sinna nende nimekirja sattumine. Kas pingereas oli võimalik teenistuskohta valida? Ja siis, kui meil oli, olid iba, tahad, sa oled Portugal ja, või noh, ühesõnaga valitud nende hulka, siis, siis olid nimekirjad väljas väeosade nimekirjas, vaata, tankitõrjerügement oli näiteks seal Tallinna. Siis sellel oli kolm kohta, näiteks see läks kohe esimesed esimesed kolm kohta läksid sinna ära, Tallinna üksused olid niimoodi eelistatud ja no siis Tartu ja, ja lõpuks oli siis Narva jõe järel, eks ole. Ma mäletan, kõige viimased kohad meestele panid, ei olnud, pidid minema Narva, aga siis kuna minul oli millegipärast mingisugused suhted enne juba pioneer pataljoniga, siis me seal mina ja see oli ka Tallinnas hiiul ja üldse pioneeripataljoni. Peaaegu Eesti vabariigi jalgpallikoondis oli pioneerpataljonis kõik, sest see oli niukene sportlastega koondoli, seal koondis oli väga palju seal. Majandusülem oli ka vaeva Silberg, endine koondvõistkonna jalgpall tuli ja siis seal ühesõnaga paguneid, vanad veteranid, vaid ka kõik kuidagimoodi seal ametis ja nii. Ja siis siis oli niisugune asi, et mina see kolhoosiga võtsin, kus keegi minul oli Fatusse, loose tarva Tarva pioneer kompaniisse käisid sel ajal, ega ka veel treeningutel sind selles Spordiselts spordis ja seal siis küsisin, et kuhu sa nüüd siis suunatakse, et kas kaka Thosby treeningul käimas, et ma enam ei hakka, ma lähen ära, Vana-Narva selts ei tule kõne allagi Narva, et meil on meie spordiesimesel kindral lill, pea seda meeles. Ja vaata, tuled seal selgel päeval sel kellal tule treeningule. Ali jumalast Cartner ka välja, kellega sa niimoodi. Ja siis, ja siis ma märkasin kindralil istus seal saalis. Ja siis paar päeva hiljem tuli korraldus, oli biorepascaktiivne pargi kompanii, seal olid igasugust helgiheitjad ja masinat ja, ja niuke. Ühesõnaga seal oli siis väga palju küll saksa rahvusest, küll vene rahvusest juudiga, sest niisugust ärimeeste ärimeeste pojad ja nii tundus mulle. Siis sattusin ka, mis mina sinna. Noh, see oli iseenesest väga huvitav töö ja asi oli siis vahepeal saadeti meid uuesti lai kooli jälle, see oli niimoodi nagu pärast sõjakooli niukene süvaõppe-tankitõrjekahuritega tegime ainult kuu aega ainult nendega õppus, nii et me saime põhjaliku. Kas selleks ajaks oli ostetud Saksamaalt juba moodsaid tankitõrjekahureid? Need olidki käsutuses, hoidke neid Rein metallid ja nendega me õppus tegimegi no ja siis veel põhjalikult piili pildujaid ja, ja rase kuulipildujad, me, mida me tavalises kooli kursus nii põhjalikult ei võtnud, aga noh, Sistori päevasel tagasi ja ja siis siis golfi siis midagi aega kui vase toimuse. Lause jääbki lõpetamata, sest toimus see toimus see, mis ei kordu enam kunagi eesti kuuldes Põhja-Atlandi kaitse organisatsiooni. Aga tookord oli aasta 1940 Sydney kuusiku mälestusi. Meil olid sõjakoolis lõpueksamit 40. aasta maikuu lõpus neid oli väga palju ja need olid küllaltki rasked. Seepärast, et see aine hulk, mis tuli meil aasta jooksul lühikese ajaga läbi võtta, oli tohutu. Siis tuli meil koolipoiste õppus, nõndanimetatud nimetatud rahvakeeles koolipoiste õppus, koolipoisid läksid siis 10-ks päevaks riigikaitseõppustel riigiga õppustele kasarmute juurde või, või kuhugi mujale veel. Mina kukkusin Tallinnasse 10.-sse jalaväepataljoni, mis asus Juhkentalis ja minule minu juurde tulid sinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi poisid. Viimane klass. Need kestsid 10 päeva, kuid enne sõjaliste õppuste algust koolipoistele tekkis sõjakooli peal kuulujutt et sõjaKuMul läheb kaheks kuuks Kurtnas laagrisse. Niisugust asja polnud kunagi juhtunud varem eelmiste kursustega. Ja seoses sellega pikendati ka sõjaväeteenistuse aega kaks kuud. Koolipoiste õppus sai läbi, tulime kasarmusse tagasi ja seal selgus, et see kuulujutul oli täiesti kindel tõepõhi all. Juba hakati tegema väikseid ettevalmistusi laagrisse minekuks. Mina töötasin kohakaasluse alusel või, ütleme, ühiskondlikus korras kompanii kantseleis, ma oskasin masinkirja. Ja mina kirjutasin mitu korda välja Nõukogude lehti, kus nõutav täislahinguvarustus tervele kompaniile. Kas see ei olnud kahtlane märk? Just see oli, see oli kahtlane märk, aga kahtluse hajutas ära meie laagrisse minek minekuks. Me pidime võtma ju täis lahinguvarustuse, mis oli sõja ajal ette nähtud kaasa. Kui meil oli see eeltöö tehtud, siis see oli vist seitsmeteistkümnendal juunil 1940 Anti Järve jaama ette terve suur ešelon. Ja sinna me laadisime selle varustus ja kõik peale. Kui me saime selle varustuse kõik ilusti peale siis tulime kompaniisse tagasi ja magasime rahulikult ära. Aga hommikul oli äratustund aega varem. Meil oli tavaliselt äratuskell kuus hommikul, aga siis löödi kell viis maast lahti. Kokkadel oli juba toit valmis tehtud ja me käisime kohe hommikusöögil, tulime tagasi, siis anti korraldus kõik lahingrakmed korda teha ja panna valmis eželoni peale minekuks. Me teame, et sel päeval valgus punaarmee üle piiri. Kas ohvitseride ilme ei reetnud midagi? Ei, meie ei teadnud mitte midagi, keegi mitte midagi ei ütelnud. Meil oli nüüd see teadmine, et nüüd lähme kurtlase kaheks kuuks laagrisi, nii, panime rakmed selga ja korrapidaja võttis täis lahingu rakmetest terve kompanii voodite vahele, koridorid paigal. Me seisame paigal, seal ootama, ei, mitte midagi. Tuli kompanii vanem ka, kiiver peas, gaasitorbik, vöön. Tuli, vaatas korra üle, kas meetonkeid hakkamas ja läks jälle tagasi. Et see aeg venis natukene pikali, anti meile käsklus vabalt ja võite istuda iga voodi ees soli taburet ja me istusime sinna. Tabureti leia, jäime ootele. Aga muidugi täisvarustuses ranits seljas, buss kõrval. Edasi juhtus nii, et kompaniikorrapidaja andis käskluse püsti, valvel, nagu tookord käis. Ja sisse astus kompaniiülem major sild. Ta ei läinud mitte oma kabinetti, vaid tuli kohe läbi kahepoolsete klaasuste, mis lükkas kõrvale väga morni näoga. Ta tuli rivi vahelt läbi, käis ühes otsas ja pani käed selja taha ja jalutas teise otsa, läks klaasuste juurde, keeras seal ringi ja andis käskluse kompanii rivitult. Meretulise käsklus võrdlemisi ootamatult. Vahtisime üksteisele otsa ja ei uskunud nii aru saada. Mis nüüd selle käskluse taga võis peituda. Aga ega meile mõtlemiseks palju aega ei antud. Siis hakkas tulema käsklusi ja korraldusi üksteise otsa, ütleme nagu Vändrast saelaudu. Kõigepealt võeti Company paigale ja saadeti järve jaama kus algas eelmisel päeval Esseloonile laaditud varustuse ja sõjatehnikamaa laadimine. See toimus kõigepealt üks korraldus lõppes, teine algas, jällegi kästi kõik omad isiklikud asjad kokku panna, kappidest välja võtta ja voodis voodile kokku siduda, tekkide sisse nimelatakas külg. Kui need asjad kõik korda said, siis algas terve õppeasutuste ärakolimine. Mina kolimisest tegelikult osa ei võtnud, kompanii vanem tõmbas mind oma juure kantseleisse ja siis hakkasime oma varustust ära vedama Tallinna linna. Selleks oli saadetud väga palju veomasinaid ja isegi punaseid mootori buss, terve see õu ja see õppeplats oli täis neid. Mina kukkusin ka ühe veomasina peale, kus oli meie kompanii varustus peale ja sõitsin linna, nagu jõudsime masinaga sõjakooli väravatest välja. Terves täna kasarmutest kuni tondi jaamani mõlemat poolt olid tihedalt täis. Vene sõjavägi, küll autosid, küll hobuveokid, aga tanke ma ei näinud seal ühtegi. Kas teile nüüd kolimise põhjus selge? Nüüd oli meile juba selge, kõik meile öeldi, et sõjakool peab ära kolima linna, siis oli meil selge. Aga need ei olnud enam niisugused mehed, nagu meie olime harjunud nägema. Ei olnud enam mingisugust viisakust ega sellist korrektsust. Nad seisid väljakutsuvat nägudega, tee ääres käidud püksitaskus Plotski hammaste vahel juuksetutid pilotka vahelt väljas ja mundrit määrdunud ja tolmunud, nagu oleksid pidanud mõne suure lahingu maha. Toimus see, mis ei kordu enam kunagi. Ei Eestis, ei Lätis, ei Leedus. Aga tollal oli aasta 1940. 1940. aasta suvel Me olime Jägala laagris seal üks vana tuntud suurtükiväelaager mis ta oli seal Jägala jõe sillast umbes poolteist kilomeetrit maa poole. No vot ja seal me siis olime sel ajal ja lõpetasime just parajasti oma olime õppelaskmised juba ka teinud. Ja juunikuus me olime seal laagris, no ühesõnaga nagu öeldakse, otsi kokku tõmbamas. Ja siis. Siis juhtus niisugune asi, et ühel päeval levib niisugune kuulujutt või kõlakas, nagu öeldi, et vene või tulevad Eestisse sisse. Tollal seda uut Leningradi maanteed ei olnud, oli see Vana-Narva maantee hakkasime kuulma sealtpoolt nihukest mootorimürinat ja igasugust imelikku klõbinat ja keelatud laagrist välja minna. Päev varem oli antud kindlal korraldusel, keegi ei tohi laagrist välja minna. Meie püssid millegipärast, mis olid, seisid seina ääres püramiidis. Kõik kõikidele tabalukud ette, tähendab niisugune pikk raudlatt käis üle, panin saba, lukud ette, relvasid, ei tohi puutuda, relvadel lukustatud laagrist välja minna ei tohi. Aga noh, muidugi ega siis, kes siis nii täpselt sellest keelust kinni peab. Noored mehed nagu me olime siis nii väikese grupiga. Mõtlesime, et lähme, vaatame, mis imet sa siis oled, võib-olla tõstet punavägi tuleb. Noh, ja siis me läksimegi sealt otse läbi metsa, ei olnud kilomeetritki minna, olime seal Jägala vana kivisilla juur lähedal natuke maad muidugi eemal ja siis nägime siis nad tulid. Muidugi mõnel mingisugused tankid lõgistasid, seal siis vahe aeglaselt läksid nagu matuserong. Siis vahepeal jälle marssisid, mõned ruudud või kuidas neid nimetati või? Ja siis tuli jälle mõni lahingmasin või tähendab veoauto õieti, mis need olid tol ajal ju kallikesed võrdlemisi kiviaegsel. Ja siis jälle mehi siis jälle tanke, seal lõpmatu vooluna, me vaatasime pool tundi või kolmveerand tundi ei otsa ega äärt. Ja muidugi, mis meile kõige rohkem nalja tegi, oli see, et nad, need jalamehed kõndisid nagu pardid, pardid täpselt kahele poole, kogu aeg kõikusid niimoodi. Ühe selg oli peaaegu teise kõhu vastas kinni, meie Rimi oli hoopis teistmoodi ja imelikult mütsid olid neil peas, niuksed, nupud, nupud olid pealae peal ja siis pilotkaa, tead, meil olid need võrdlemisi niuksed, võõrad asjad ja need mehed isegi algselt imelikud hallid kujud, kõik tammusid niimodi monotoonse rütmis. Ja võrdlemisi süngeks võttis. Ja mõnel mehel olid isegi pisarad silmas. Eks omavahel hakkasime rääkima, et see nüüd küll poisid selgel Hiaadi tähel, mõtle, kui palju neid tuleb sisse, et mida see küll tähendama pead, kas nad tõesti nüüd siis võtavad meie väikese maa ära? Aga ükspäev läks mööda, kui sõitis kohale tolleaegne sõjakooli ülem kolonelleitnant Soodla. Selleks, et korraliselt kiiresti anda meile kätte diplomid, tunnistused selle sõjakooli kursuse lõpetamise kohta tavaliselt tseremoonia toimusid kar Tondil. Nii pidulikus rivistuses, aga tookord rivistati meid kohe kahurite ette kiiresti, ülese soolal oli väga kiire. Loeti nimed ette antitunnistusest kätte, laulsime hümni ja see oli vist viimast korda, kus me teda nii hardunus laulsime. Soodla käis rivi eest läbi, vaatas igale mehele silma sisse vaikselt, poisid, meil seisavad ees suured muutused, olge tublid. Olge eesti meeste väärilised. Eesti sõjakool asutati täna 85 aastat tagasi Eesti sõjakoolimarss.