Saates kirjutamata memuaare räägib täna Robert Tasso jurist valgetähe kavaler, üliõpilaskonna edustuse, omaaegseid esimehi tartlane aastast 1918. 1918 oli isa Reola mõisas valitseja seon Tartust umbes 15 kilomeetrite Võru suunas seal valitsejaks ja nüüd kui punavägi tuli 18. aasta detsembris, siis olid need Reola mõisa Kambja mõisa kõike veneseda pala hoovitši vägisi täis, kõik läksid siis Kuuste mõisasse, mis on üks, kaheksa kilomeetrit edasi sinna vastu ja seal käis lahing. Nüüd varsti juba hakkasid pudenema sätted taga need köik ja kuna siis seda kommunistliku režiimi kartetikaalia isa oli kah seal pidi ju sisemise korra eest ja perekonnatülisid lahendama ja kõik ja selles mõttes härrased, mõnigi võib talle kah vaenulik olla, veis mõisatöötajatest. Siis noh, see oli detsembri lõpus nüüd mõisa hobused ja kõik olid need palahovitši väed ära võtnud. Mõisas oli 75 hobust, näete kõiki niuksed asjad, mäletad. Põgenesime siis Tartusse, vanematel oli vist enne juba tuttava maja peremehega räägid, ütles selle korteris saime toa. Ja elasime seal nüüd, kuna oli mehed Tartus juba siis isa viis mind jaanuari alguses kohe Treffneri gümnaasiumis oli veel üle jõe seal vanas Hugo Treffneri majas ja kuna mind oli kodus õpetatud külakoolis kusagil ma ei ole käinud kodus, oli õpetatud ja siis Tore oli sel korral Konstantin Treffner, tema viis mind teisele korrusele mööda seda nägisuvad treppi, millest räägib, kirjutab Tammsaare. Ja tähendab see tõepoolest märgitsesse. Ja mu teadmisi kontrollis ja ma sain veel jaanuarikuus kolmandasse klassi. No ja kuna siin olime, siis kooli algas, mille töö ja siis jaanuarikuus ma läksin siis sinna vanasse kooli, sealt toodi meid siia Aleksandri Gümnaasiumi rüütlitele Ossa toodiga ei mäleta, kas märtsikuus või kunagi alles, aga algus, kool algas ikkagi seal. Ja noh, siis oli ka varsti tuli juba 14. jaanuaril oli ju Tartu vabastamine. Ja siis Ja ja nüüd see koolimaja oli ka Emajõe kaldal ja, ja sealt läbi sel korral olid ikka talved külmad ja jõgi oli tugevalt jäätunud ja, ja nägime läbi klassi akna ette, Emajõge pidi tulid kaks ratsanikku, noh need olid piilurit seal ja ka siis suurtükilasud ja käisid kah üle linna, saadeti meid koju koolist ja. Nüüd seda lahingutega midagi neid asju ei näinud, aga Tartu linnas lahinguid ei õieti toimunudki. Sellepärast nad tädid ju ette komu instid kavist, et nendel siin ei olnud nii tugevat vastupanu või midagi selle pärast ju tihti ka see. Ööl vastu 14. jaanuari, see esimene kommunistlik massimõrv krediitkassa keldris juba detsembri lõpus, kui Tartus olime juba tulnud, siis juba räägiti, et võtate arreteerimisi, hakkasid kohe ja, ja viidi siis esialgu Emajõe peale seal linnast väljas ja lasti seal maha ja jääauku ja nutkes siis telealles jäid, need siis tapeti seal ja mul isa oli siis selle 14 jaanuari hommikus käinud seal sellesse krediitkassa keldris ka ja ütles, et tsipilt nägi jube välja seal need laibad ja, ja aju ja verepritsmed, kõik seinad ja kõik nii edasi. No ja siis oli jaa, sugulased emapoolseid sugulasi oli, oli. Vabadussõjas võtsid osa ja ema vend. Oli juba tsaariarmee ohvitser ja tema oli siis kah seal just selle Landeswehri väe vastu meie lõunarindel. Ja, ja sellele Volmeri lahingus oli tema kas siis. Kuidas tema nimi oli? Tema nimi oli Johan jõgemist. Tema oli algul seal sai vabadusristi ja, ja siis, aga hiljem ta töötas, oli juba koloneli astmes ja töötas sõjaministeeriumis või kaitseministeeriumis ja oli sõjanõukogu sekretär, tere. Ja sõjanõukogu ülem oli kindral Põder. Ja tema seda ütles Kuda Põder oli sageli niiviisi öelnud. No mis kindral, ma olen, kui minu alluvad on ainult kingi, potsia sulepea. Nüüd koolis oli muidugi need sündmused sa kõike. Kogu raja jälgiti ja saime teada ja ja kõik need suuremad lahingud ja ja seal Kuperjanovi langemised seal köik elasime kaasa. Minul juhtus niisiis. Kevadsemestril oli ja, ja teise sügissemestri ka koolis 19. aasta sügissemestril, aga 20. aasta jaanuaris siis tulid juba rindelt, tulid nüüd vabastati koolipoisid kõik ära jäänud ja meie klassigi tuli üks rindel võita muidugi kooli vanematesse klassidesse oli neid tublisti. Ja nendesse suhtuda tiga üks erand, mis või siis nendele vabadussõja osavõtnutele tehti, oli see koolis muidu suitsetamine oli absoluutselt keelatud, aga nendel oli eraldi suitsetamistuba, seda muidugi võisid ainult nemad kasutada, mitte teised õpilased lisaks tasuta võimalusele õppida ülikoolis, jah, see kraaliast rahuläbirääkimised õieti ka ju Tartus, kas need on ka kuidagi mingi mälestuse jätnud? Muidugi, seda elati väga kaasa ja asja, see oli ju väga pingeline olukord ja peab seda hindama, et meie tookordset riigijuhid olid ikka haruldaste võimet. Ega inimesed, sellepärast Poska joomis ta suutis selle rahulepingu teha. Ta isegi suutis juutidest üle saanud venepoolsetest juutidest. Nii et see on nagu unustamata ja majutanud rahvuslik kangelastegu. Terror, vabadussõda? Sellepärast. Mingil määral võttis iga eestlane sellest kah osa, kes olid sõjaväele toidud ja varustus ja kõiki naised kudusid kindaid ja sokke. Rindele jah, jaa, igast suurest osast perekondadest olid kah nooremad mehed olid rindel tõsised rahulepingu tekst on ju selline, mida võiks uhkelt näidata tänapäevalgi teisele poolele ja kindlasti ja Nozeedee diplomaati üldse, mis vabariigi loomise ajal oli ja peab ütlema. Noh, oli üllatavalt, kui ta meil järjest, mis midagi maailmas toimus, kuda meil järjest kõik need osati ära kasutad ja järjest tõusis meie see iseseisvus ja seen soovi aste järjest tõusis. Ja noh, terve see rahuleping ühtse, see oli. Kiisuke diplomaatiline suur saavutus, kas te mäletate 1924. aasta esimest detsembrit, kuigi need sündmused Tartus ei olnud eriti nimetamisväärsed? Mäletan väga hästi, mitte meiega, lõpuklassis oli üks Grünberg, näete, mul on sellest ajast jäänud inimeste nimed, kes mul ei ole klassi vennadki oldud ja tema isa oli Tartus postkontori ülem ja sellepärast temaga saadi kõik sellest esimese teada ja kui tema kooli tuli see poiss, siis saime meie kah kõik teada, mis Tallinnas öösel on toimunud, nii et olime vist kõige esimesed, kes Tartus seda üldse teada said ja terve kool oli, siis kohe korraldati õpilaste koosolek, direktori poolt laia vanemate klassi õpilased ja kõik valmis kohe minema Tallinnasse. Direktor siis rahustas neidki, okei, et ootame ära ja kuulame enne järele, kas meid on tarvis seal või ei jah, ja siis ei olnudki vabandust vaja, aga aga kõik vanemate klassi poisid olid sellised. See oli ka vabadussõjast osa võtnud isegi emane ja olid kõik valmis minema ja nüüd oli see põnevus kogu aja seda oodati, kastmeid tahetakse appi või ei või ei. Sel ajal võrreldes nüüd tänapäeva koolide kooli ju koolises väga palju igasuguseid huviringi koolides olid karskusringid ja veel ka teised usulisi eetilised printsiibid ja nii ma osalesin ka selles usulisi eetilises ringis ja, ja ma ei tea, kas ma siis olin seal nii tubli või millest see tuli, aga ma olen. Kas oli viimases klassis vist ka ühe ülekoolilise palve tunni hommikul, siis iga esmaspäeval oli ülekooliline sugune hommikune palvus. Laia ühe olen ma pidanud seal korral ja mäletan veel ka seda, et teemaks hele jutujutluse teemaks oli mulle kadunud poeg. Miks see valitud oli? Ei, ei, ei oska. Ja, ja siis oli mul ka see võimalik küll, et usuteadust minna, kooli õpetajad kõik arvasid seda, kuna ma selle hommikupalvuse pidasid, kui varakult üldse hakkasin mõtlema elukutse valikule? Mul oli teate nii, et 16 aastased sain, siis mul oli niisugune tunne, et ma olen täismees, pean iga oma sammu ja kõigi eest vastutama. Ja otsest niisugust mõtlemist nagu ei olnud, aga just ma ütlen, et kasepalvuse pidamine olid viimases klassis ja siis oli küll nii vahel roolid juura peale mõeldud, sellepärast tuli nakkuda, mine ühiskondlikus elus osaleda ja oli ka tõeliselt usuteaduskond kõne all. Kuna nüüd siis viimases klassis seal omavahel veel rääkisime, mida keegi õppima läheb kõik nii edasi ja olid kaks poissi just keda, et nemad lähevad usuteadust õppima ja minu niisuguse nägemuse ja veendumuse järele vaatasin, et need poisid küll sinna ei sobi, sest minul oli niisugune ettekujutus, kaks elukutset, arst ja õpet, kirikuõpetaja, seal peab olema inimesel sisemine kutsumus. Ja nende juures, et mitte ainult leiva teenistamise huvi. Ma mõtlesin, kui nemad lähevad usuteadust õppima, siis mina küll ei lähe. Ja, ja siis oligi niiviisi, et mul koolipõlves juba tekkis üks väga hea sõber Bruno ker remontida ja temaga oli läksime koos ist luurata õppima. No ja ülikooli tuli, mis siis? 27. aasta juunis lõpetasime Treffneri gümnaasiumi ja see oli kaks 10. lend. Nuid, kui selle kohe aegset reziimi ja kõiki siiski ette. Kui see karm oli, siis olukord paralleelklassist olid kaks nädalat enne lõppu. Need poisid, ma ei tea, viis-kuus poissi vist ehk vistetalis, seal oli see noh, kõrts või restoran ja, ja seal olid niisuguse suure joomingu ja skandaali korraldanud ja, ja poisid heideti kaks nädalat enne lõppu ka veel koolist välja. Muidugi hiljem anti nendel võimalus sügise lõpetada. Ja selle tulge meile välja, see lõpetamine kujuneski niiviisi, et ilma igasuguste pidustuste ja kõigeta ainult oli lõpu Aagetus ja anti meeles lõputunnistused kätte ja ja mäletan, et oma klassi poistega grupiga läksime siis vaikselt pärast toom peale ja ja ohvrikivi juures siis toomele toomele jahja toomemäele toomemäele, vabandust, jah, Dali Rahi ärele ütled ikka Toup Toomemäel ja see ohvrikivi oli siis teises kohas, kui ta on praegu, siis oli ta selle juures, kui sealt noh, ülikooli tagant ülesse minna kohe, mida nüüd nimetatakse visse professorite teeks vaid siis oli kohe seal üleval varsti, kus nüüdse kohviku hoone olnud või seal kohal oli see kivi ja, ja siis seal kah või siis nagunii sihukese mälestusseisaku ja ja tegime. No ja siis oli ka selle sõbraga koos ja otsustasime, et lähme juurat õppima ja ja siis muidugi sai see kaske aru etet, kuna juures on kõige avaramad võimalused nagu elukutse valikuks, sellepärast üldine õigussüsteemi tundmine ja leidis, et ka edaspidises elusas võib-olla kõige avaramad võimalused oma elu kutsetegevuseks valida. Rahvusülikooli loomine oli ka joomata, kui te lubate, ma selle vahepeal räägin sellepärast et see organiseerija oli professor Peeter põld. Ja see, mis nad vabadussõja ajal ja nendes rasketes tingimustes suutsid korraldada Eesti ülikooli loomisel. See oli ikka päris imetegu ja nüüd õppejõududest oli siis eesti õppejõud oli ju väga vähe. Jah, ja mitmedki olid niiviisi, et ei olnud veel Venemaal, kes töötasid. Ta asutustes ei olnud veel kohale jõutud. Aga vene õppejõududest oli. Truumofoli tsiviilõiguse alal ja, ja Krimm oli siis rooma õiguse alal. No ja siis oli ka niiviisi, et vene keele loenguid pidas ka endine Treffneri gümnaasiumi õpetaja, see oli siis vene keele lektoriks. Aga muidugi, ega me meelelgi nende vene õppejõudude ju juures ei käinud, sellepärast me vene keel oli kah peaaegu olemas, sest vaat just meie lennuk oli niiviisi, et Tartu oli esimene, kus koolides vene keel 19. aastal välja lülitad. Tallinna koolides kestis edasi veel ja Treffneri gümnaasiumi just esimene juba maa ja koolis ma ei olegi õieti vene keelt õppinud, sellepärast ainult see üks poolaasta sellepärast juba 19. aasta teisel poolel meil vene keelt õppekavas ei olnud. Õppejõududest, kes kõige sügavama mulje on jätnud, oli professor Jüri Uluots. Me olime siis ju kõik selle vabadussõjavaimuga kõik olimise viimse rakuni ju eestlased, me olime nii võrdne oma oma rahva ja oma iseseisvuse ja oma rahvuskultuuri austajad, meil oli tuli, meil oli nii oluline, et me õieti grammatikat eesti keelt kirjutaksime ja räägiksime ja kõik praegu tänapäeval ei panda sellele mingit rõhku. Olid iseseisva Eesti esimene põlvkond. Jah, nii võib küll öelda täiesti. Ja nüüd ja siis, kui olid professor Jüri Uluotsa Loengut õiguse üldõpetuses ja eestimaaõiguse ajaloost ja kui me ise olime tulvil rahvustunnet niuksed, emotsionaalsed loengud, siis oli nii, et seljas käisid judinad, kõvem, millest meelde jäänud need. Ja, ja muidugi ka need loengud, need olid kõik ju rahvustunnet sa meie iseseisvuslaste kõike nagu õhutavad jaa jaa. Ka üles ehitama, niisuguse vaimuga oli õppejõududest veel, keda? Professor Mai riigiõiguse professor, hiljem tulid juba need noored teadlased nagu tsiviilõiguse haal, Elmari Ilus rooma õiguse alal. Tuli Ehin. Nende kõigiga oli kokkupuuted, sellepärast ülikoolis olid kalju meelde jätta. Noh, organisatsioonid juba siis kah organiseerid ja loodi. Ja kohe ülikooli minnes läksime kohe, kuna koolis olime seal karskusringjoonte üliõpilasüliõpilaskarskus, ühendusse, see tõotas veel isegi selles majas, mis on nüüd ülikooli majandustoimkonna vastased Engist, ülikoolid, kirikud, sealsele toomemäe külje peal. Seal olid ruumid ja ka kohe akadeemilise meeskoori, sellepärast vaadake, unustasin koolipõlvest veel öelda. Mille klassis käis muusika koolis, seal oli Tartus siin-seal kõrgem muusikakool käis kah ja Olav Roots, kes hiljem oli läänes tunnustatud dirigent, lakei temal käis paralleelselt ka muusikakoolis ja tema organiseeris meil oma klassis kahvelmeeskoor. Ja meil oli siis mõeldud, et kui kooli lõpetamise puhul aktused, meie koor ka esineb äranuia, kuna siis oli see koori vaim ka sees, siis läksime kohe meeskoor laiali. Nüüd hiljem oli see tulek seal, Tartus tuleb üks-kaks inimest, too oli, Me tulime, meie klassist tuli viis poissi, siis korraga meeskoor. Kas tollal juhatas meeskoori Simm üritasing? Sel korral juhatas Lennart Naima, Lennart Lennart Leimann oli Saleenalt laiemana oli ju ise Itaalias kah laulu õppinud ja, ja tema oli just esimesi dirigente, kest ise korraldase hääleseadet ja, ja mis muidugi sellest koori tegevusest ka veel tahaks korraga ära öelda. Ta oli see, et Leenartna viimane oli ju selle poolest haruldane dirigent, ta väga püüdis Eesti kooriloomingut luua ja ta oli suur Mart Saare austaja. Ja nad olid sellised sõbrad, et kui meil hiljem olid kontserdid kas siis Mart Saar esines alati meie kontsertidel kahke, osales klaverisaatjana, jaga klaverisoolot käisines Mart Saar ja isegi sel juhul, kui me tegime ringi Kralisi hiljem oli niiviisi, et üks kevadel tehti põhja ja siis teine kevade Lõuna-Eestis. Ja mäletan isegi välisev Riiga kontsert puhul ja Mart Saar käis, see oli ikka meiega kaasas ja esines nüüd organisatsioonidega, oli sel korral muidugi, kui noh selle möödunud sajandi nüüd juba üle möödumist mantli keskpaigas Eesti üliõpilaste arv kasvas siis esimesed eesti üliõpilased ja kõik oli seal saksa nendesse korporatsioonides läinud, sellepärast Tartus oli tugevalt ja see saksa vaid noh, rootsi ülikooli loomise ajal oli ju eestlasest siis kedagi olnud ülikoolis, aga siis oli rootslasi siin olnud ja ka sakslasi palju. Sakslased muidugi, kes olid ka Saksamaal olnud ja räägitakse mõned isendid, kes sealt välja visatud, tulid Tartusse õppima siis loivab saksa need korporatsioonid saksa pursi kommete ja põhimõtete alusel ja esimesed eestlased, kes kas siis ülikooli tulid, organiseerisid nii, et läksid ka nendest saksa korporatsioonides ja nad sinna sulasid ära. Et seitsmekümnendatel aastatel hakkas juba siis eestlasi rohkem kogunema ja algas siis Eesti organisatsioonide loomine ja esimene oli õieti praegune Eesti üliõpilaste selts. Need taheti siis juba luua Eesti organisatsioon ja ka vist nagu korporatsioonile põhimõtte alusel, aga sel ajal nüüd need üliõpilaskonna siduv oli naguses Haroshiirten konvent, mis oli saksa sakslaste käes, puhtalt saksa organisatsioonid. Ülikooli valitsus oli vist nõus registreemse täie eestlaste organisatsioon, aga saksa konventi ei andnud nõusolekut ja, ja niisiis ei saanudki register, siis hakkasid eestlased esialgu koos käima Kalevala seltsina ja sealt siis õieti kasvas hiljem välja Eesti üliõpilaste selts, mis oli siis õieti esimene Eesti üliõpilasorganisatsioon? Eks eesti üliõpilasseltsis oli seal muidugi rahvuslikku vaimu ja alusel. Aga on, seal on alati olnud õieti niisugune noh korporatiivse meelega liikmeid ja, ja teised puhta demokraatlikku maja seltsi vabameelsema liikumisega ja sealt on siis lahkunud korporatsioonis Sakala eest oli esimene ja eestika jaanis ja samal aegsa, kus Eesti üliõpilasi veel kõige rohkem oli, oli Riia Polütehnik kesi Instituudis. Sest Mul olid just nagu Pärnust pärit poisse ja oli seal väga paljus. See oli noh, kõige ligem ja seal olid siis astronoomiateaduskonda, inseneriteaduskond ja majandusteaduskond. Ja seal moodustada, kui nüüd organisatsioonid ka esimesena 1000 900 aastal oli korporatsioon Vironia, mis on Riias loodud ja 1904. aastal kah üliõpilasselts laene, moodustati seal 1905. aasta sündmuste puhul olid ka need üliõpilased võtnul Nendest väljaastumistest osa Korporatsioon, Vironia üks mees ja seal oli vist ülikooli valitsuses sekeldusi ja, ja ette nende sekelduste organisatsioon pääses, visati see meese Vironiast välja. Selle protestiks salt niuksed demokraatlikumad ja vabameelsemad mehed, 15 meest astusid protestiks välja. Ja nüüd hiljem need mehed ja siis selle üliõpilaslainemehed koos hakkasid. Arutame asja, moodustasid koos organisatsiooni, mis oli siiski seltsi põhimõttel teate alusel ja Riia Eesti üliõpilaste seltsi nime all ja see moodustas 1909. aastal. Ja nüüd üliõpilasselts Liivika siin Tartu ülikooli juures on registreeritud 20. aastal ja see on see endine Riia, Eesti üliõpilaste selts pärast, et nüüd esimese maailmasõja ajal, kui eriti sealt Riiast Moskvasse ülikooli asjaga need üliõpilased seal siis ka organisatsioonid läksid ja, ja siis Liivika inimesed tulid sealt esimese Tallinasse ja, ja võtsid osa vabadussõjast ja õieti Iisaku seltsi taas organiseerida, järgmisse peale hakata ning 20. aastal siis seda teostada. Teie kuulasite Liivikasse? Jah. Ja nüüd organisatsiooni minnes oli nii, et 27. sügisel kohe olid need nagu karskusühendus ja hakati meeskoor. Kuna see ülipärast karskusühendus oli segaorganisatsioon, siis noh, nagu niuksed, seltskondlikud vajadused kah õieti täitis ja me käisime siis oma sõpradega peaaegu kõik konsultatsioonid läbi. Ja muidugi Tartu ostjana oli meil ettekujutus organisatsioonidest, nende vahest kõigist olevast tutvumise mõttes käisid ja arst selle juures, aga see, et korporatsioonides ja ka Eesti üliõpilasseltsis oli alkohol, ruumides see meile ei meeldinud. Ja teiseks ka see, et korporatsioonides oli see noh, sakslase Bushi vaimiale ja traditsioonid sees, kes just semester vanem, see võis sulle sisse anda kiituseks või laituseks. Aga meil oli nii palju ka ise teadust ja kõiki enesehinnangut, et olgugi ta semester vanem on, et aga kas ta sissiga tublim poiss on kah, kui, kui mina olen ja sellepärast see kahvli ei meeldinud. Ja Käisi mees üliõpilasselts Liivikas ka ja seal alkoholiruumides ei olnud. Ja noh, jäi niisugune mulje, et seal oli kuidagi nagu niisugune vabam suhtumine ja et igat inimest hinnatakse individuaalselt. Noh, peab ütlema hiljem, kui ma üliõpilaskonnas juba juhatusse töötasin, et üldiselt laias laastus võib öelda nii et meil olid üliõpilased Jagunenud nii, et umbes üks kolmandik kuulus seltsidesse ja üks kolmandik korporatsioonis ja üks kolmandik olid organiseerimata. Millal te hakkasite vaatama töökohta? Tee valistama esimese töökoha juba ülikooli ajal? Jah, kuna liidikas oli juristi üldse sealt väga vähe. Ja üks Liiviklane Oskar minu oma oli riigikohtusse kriminaalosakonnas tütar. Ja temal, see oli vist 29. aastal või mille korra räägib, jooma talle siis silma hakkasin, et meil on üks koht vabanemas ja kas sa ei taha tulla. Sel ajal kasutati igal pool ja neid palgata praktikant. Ja nii oli Riigikohtusse ka, läksin ma noh, ilma palgata praktikantidena tööle. Ja nuh vabaneski üks koht ja see koht koondati selle pärast, nüüd on nii, et riigiasutused on nii suured, siis olid nii väiksed ja, ja sealt kahjuks kantselei koht kah koondabki. Siis teine mees oli seal, kes lõpetas ülikooli ja tema teeb notarieksami ja tahab minna notarisse ma kah kohe kohe lähen, see venitas kah vist midagi üle aasta või nii, et ma olin. Midagi poolteist aastat või ilma palgata praktikant lina, töötasin seal. Aga jah, sel korral oli üle aasta igal juhul. Ja omale oli ka ikkagi tahtmine, ma varem me nimetasime 16 aastaselt kogesin paat maletäismees ja, ja siis ka, et mitte ainult vanemate arvel elada ja noh, et kui võimalus on saada, et ma siis lähen muidu siis Münkid nagu töökoha otsimise plaani küll veel ei olnud. No ja kuna siis nüüd käisin, olgugi et koha saamine venis ja ja nii ma siis käisingi raadilt siia Riigikohtusse, aiad aia tänavasse tööle, millest ei töö, seisnes esialgu kantselei sööt oli nüüd. Noh, toimikute kukus, mine õmblemine ja kõik dokumendid, mis oli, siis õmmeldi kausta ja, ja nende jälle siis asendas raamatu tasakandmine, toimikute sisu kandmine ja toimikute nimekirjade kandmine ja kõik sellised asjad, kohtu kantselei töö. Ja vot sellise või sees ja olukorra kohta peab veel ütlema, kui väiksed olid koosseisud, siis riigikohtul oli ette nähtud kaks käskjalga. Ja kuna kantselei tööjõud oli nii vähe, siis üks käskjalg tuli oma posti viimse asjadega toimija teine käskjala kohal, tööta koosseisu järele töötav inimene töötas kantseleis ka. Ja nii sattusin mina, kas siis esiteks, esimene koht on riigikohtu käskjalg, olgugi et tõotasin kantseleis kogu aja. Kas käskjalg oli kohtukutsete kätte viia? Eiei kutsed läksid siiski postiga võib-olla võtma, praegu nüüd ei mäleta, et tartus, võib-olla seda Vi, aga muidu tal oli põhiliselt, nojah, ja need, mis on kohtusse toimikute viimine ja niuksed asjandused, ta oli ja, ja advokatuuriga kirjavahetuses ja need asjad seal, ega kirjavahetused sa leiad viibinaali. Ja teiseks oli veel seega raamatupidajad oli siis üks inimene töötas seal ja teense raamatupidaja koht oli kah kantseleitöötajaks. Nii et need oli siis meil niiviisi, et sai see esimene koht oli käskjala ehk igaüks, kes siis riigikohtu koosseisu sai, oli käskjala kohal, siis rääkis vist kantseleiametnik korsse, raamatupidaja koht oli pisut kõrgem ja selle raamatupidaja koha peal, kui ma olin, siis juba viidi mind ka istungi protokolli majakesi. Siis mis riigi kohta koosseis oli? Ülemsekretär oli ülemsekretär, kes siis üldse tekki asju ajas ja, ja siis kolm osakondades, sekretär kriminaal-tsiviil- ja administratiivosakonda. Minul, Kunnase Oskar minu oma töötas küll, oli kriminaalosakonna sekretäri nime all, aga töötas administratiivosakond, kuna sinna kõik ministeeriumid seal kõik allus, siis see oli nii suur, et seal oli kaks eraldi lauda, osakonna sekretär oli esimese ja teise laua peal oli siis see kriminaal osakonna sekretär koosseisus oli sel ajal seal sekretäriks, kui suur oli tol ajal riigikohtukoormus, kui sageli, kui palju oli istungeid? Istungeid oli ja vist kaks korda nädalas oli, oli istungi ja muidu teises voliga kohtunikkude koosseis vältima, praegu on tohutult suurem, see koosseis oli igas kohtus oli üks koosseis, oli aga administratiivosakonnas, kuna oli suurem kohtus, seal oli kaks koosseisu ja, ja administratiivosakonnas oli kah isegi kaks abiprokuröri seal, muidu. Riigikohtu prokurör oli Richard Räägo, kes oli ka ülikoolis kriminaalprotsessi õppejõuks, oli, ja administratiivosakonnas oli siis viis kohtunikku. Aga noh, osakonna esimees võttis siis mõlemas koosseisus istungitest osa, aga need tema vest kah otseselt mingit toimikut nagu ette kandnud, et kaasistujad kandsid ja prokuröril kahja siis sekretär oli see kohtukoosseis, riigikohus oli siis kassatsioonikohus? Jah, kõige kõrgem, meil oli siis kohtusüsteem selline, et osa asju oli, nüüd algasid kõik õieti rahukohtust. Jaoskonnakohtune kohtust algasid esimene aste esimene aasta ja ja siis teise astmena oli tavaliselt see ringkonna ringkonnakohus. Aga siis kasvahest Sitsiooni astmena oli, mõned asjad läksid, siis oli kohtupalat ka meil veel, aga teised ministeeriumid ja keegi peale need tulid siis riigikohtusse otse ja, ja sellepärast siis oli kassa administratiivosakonnal kõige rohkem töötajatel tahtmist, kiiv asutustelt, seal kõik need tulid Riigikohtusse, tulid üliõpilaspõlves. Ma töötasin ikka, aga samaaegselt kariku riigikohtus töötamise kõrval võtsin aktiivselt osa akadeemilisest elust ja, ja ka nendes organisatsioonides üliõpilaskarskusühendusest võtsin osa, oli niisugune aktiivne tegelane, 29. aastal oli juba hüljes, põrs karskusühingus esimees. Ja õieti 31.-st aastast tuli mul väga suurem koormus pärast, siis oli kind volitud edustusse 31. aastal. Ja siis ma töötasin juba kohtuse ametnikuna ja valiti siis üliõpilaskonna edustusse ja, ja seal edustuses juhatuse moodustamise esimesel aastal, see oli omaette niisugune väike parlament koalitsioonid või moodustati selleks, et esimehe koht oli see määrav. Missugune rühm siis kas korporatsioonide rühm või, või seltside rühm sai esimehe koha, nüüd 32. aastal oli nii, et seltsid said esimehe koha ja, ja kuna oli nii juba täiesti üliõpilaste selts oli kõige suurem ja vanemorganisatsioon, siis Eesti üliõpilasselts pakkus välja Ilmar Tõnissoni, Jaan Tõnissoo vanema poja ja tema siis valiti siis esimeheks, suvel tuli, juhtus aga nii, et Ilmar Tõnisson, tal oli õieti mitu põhjust veidi nagu edustusest lahkuma ja ta tahtis Gavindamiste Inglismaale täiendama end ja taastus edustusest välja ja ka esimehe kohalt. Nüüd sügise kohe tuli siis esimehe valimine. Eesti üliõpilasseltsist tuli Ilmar Tõnisson asemele noorem vend Heldur, protennisson. Kogu edustuse koosseis sellele vastad, tuleb vaevalt edustusse ja kusiesimees jakk vastu käika korporatsioonid ja ja ka teised seltsing ja hakati minul peale käima, et mina T-särgis ja teiseks siis mis mind ka pisut mõjutas, oli see, et see oli esimene juhus, kus esimeest valiti väljaspool Eesti Üliplasse. Noh, ja valiti siis wind esimesse edusse koosolekul ja et see päris juhuslik ei olnud, sellepärast järgmine aasta 30 kolmandas valiti mind teist korda üliõpilaskonna esimeheks. Kuuldud saates kirjutamata memuaare rääkis tartlane Robert Tasso, kelle mälestused jätkuvad tuleval laupäeval samal ajal.