Esimesel Eesti ajal elanud inimene, kes nägi ka iseseisvust kadumas, ei unusta aastat, 1939. Täna on mälestusi rääkimas 1909. aastal sündinud Robert Tasso jurist, üliõpilasseltsi Liivika ja üliõpilaskonna edustuse omaaegne esimees. Riigikohtuametnik. 1939 ennustas Robert Asso kolleegidele. Baaside leping on vaid raam. Missugune pilt pannakse raami, näeme hiljem. Kui raske oli, teate meil 39., kui see baaside leping oli ja tulid väärselt kõigil oli eriti ütleme, olime reservlipnikuks ja me pidime nägema, seda, tuleb pärast sõjavägi sisse oli teate, nii raskelt üleelatav ja siis oli muidugi settast ja valitsus kartis, et võib juhtuda, et eraisikutest või keegi kah midagi ette võtab, sellepärast pandi nende teede äärde valvuriks kaitseliitlased, et ära hoida igasugu püssi põhjusi, mis sellel on faaside vägede tuleku ajal. Jah, vägev see tulek vaja. Ja muidugi sellele. Ja 10. aastal mina sellele meeleavaldusel või vu haaramise miitingul Vabaduse väljakul ei olnud, sest see oli töö ajal. Nojah, aga seal oli juba punaarmee sees, sest nad tulid 17 18 üle Eesti piiri ja ja, ja siis juhtus nii, et see kõige kurvem sündmus langes teie sünnipäevale. 21. juunil. Jätlase see. Oli noh, niisiis oli ainult seal väelasi oli ja ja vene nüüd need selle võimuhaaramise järel võimuhaaramise päeval tuli kahvli õieti inimesed tulid linnast ja, ja me oleme tööl, Wismari tänavas oli siis riigikohus, kus praegu asub riigiprokuratuur, seal asus riigikohus, kus ja, ja tulid inimesed, et Vabaduse väljakul on mingisugune suur miiting ja asjad, üks vinge ronka osa tuleb isegi siia vis Toompea poole. Ja mina läksin kohe sinna Wismari tänava nurga peale seda vaatama, et mis see on asja nägin siis seda rongkäiguosa, mis tuli, läks Toompeale seda lippu maha võtma sinna ja see oli siis tuli veoauto seal oli kuulipildur pilduja, ole üles saetud ja neli-viis inimest olid seal ja, ja on selle taga siis käise üks viis-kuuskümmend inimest ja nende riietus Pääle paistis küll, et need need ei olnud mitte pealinnapealinnainimesed, et on, vist toodi siis nendest baasidest toodi kah nende juures ja, ja nende kõrval siis käisid vene soldatid kõrval, kui üksteise seal tihedalt nende kõrval kahel pool käisid vene soldatid räägistatud püssid laskevalmis käte käel, sest ja, ja see siis sellel päeval oli noh, lihtsalt see niisugune väga raske elamus. Ja nüüd ta siis sinna Kadriorgu oli läinud, siis ikka suurem rongkäik või see on noh, nisuke vähe. Võsa ja vist isegi ma ei tea, kas soomusmasinaid tollal sõitsid ju punaarmee soomusmasinad juba vabalt Tallinna tänaval ja ja aga siis Toompeale, sel korral oli see võrdlemisi tagasihoidlik. See minek küll seal. Noh, ja selle päeval minul oli siis kahja kavas, varem oli selline seisukoht, noh kui ma tööle läksin, riigiteenijate palgad olid suhteliselt odavad ja, ja inimesed siis olid ka abikaasad, olid kodused, Yaled riigikohtu töötajadki, nad elasid väga raskustes ja olid võlgades ja suurelt ja mina siis juba otsustasin, et mina ei abiellu enne, kui mullu. Ülikool on lõpetatud. Et ma ei taha ühtegi eesti tütarlast viia niukses värskesse olukorda, kus ta peab arvestama, mida võib välja anda ja mida mitte. Nüüd kõiki nende üliõpilaskonnas töötamist Tallinnasse, kui tulin, hakkasin ka üliõpilasselts Liivika Tallinna osakonda organiseerima. No ja siis teiseks oli veel selle juures. Töötasid propagandatalitus, mis pätsu režiimi alt loodi kah endiselt edustuse kaaslased käid ja need olid õieti tagaselja valinud mind Isamaaliidu Tallinna osakonna volikogu koosseisu. Mulle see Isamaaliit sel korral ei meeldinud, sest see läks ju selle vabadussõjalastes lehe järgi ja kõikne asi. Ta oli niiviisi, et see sekretäriks oli vist üliõpilasselts vaimla inimene, see siis, kui ma kohale jõudsin, ütles noh, need võime alati, et opositsioon on ka kohal ja kõik, aga sealt ära tulla. Mulle ei sobinud lihtsalt sellepärast, et selle osakonna esimene mees või volikogu esimees oli Anton Uuesson Tallinna linnapea ja tema oli üliõpilasselts Liivika asuta realiige juba Riia päevilt ja meie väga lugupeetud vilistlane. Sellepärast mul oli piinlik sealt ära ära tulla. Ja muidugi, minul jälle 41. aastal just põhiline saatus oli see. Sinna kuulumine. Nüüd tahan võib-olla sellest. Muutumisest, või siis oli ju niiviisi jätnud. Aga selge oli see, mis nüüd saab, oli meil riigikohtu justel selge, et meie suhtes on eriline kontroll jaajaa tõenäoliselt riigikohus sel kujul ikkagi kaotatakse. Seda juba 940. aasta pärast seda võimuhaaramist arvestasime, noh, tulid ju igasuguste ankeetide täitmine. No vaata enne Mulle seoses sellega, et ülikooli lõpetamise kõik, et enne ei abielluks kõigi nende tõttu pul ülikooli virid tati mullu ära minnes jäi viise eksamid teha, ei saa, aga Tallinnas ma kohe, ah ei saanud neid hakata tegema Sursesse, sekeldasin sele Tallinna koondise loomi siia Tallinnasse sisseelamise kõigi ja kursus täiendati kogu aja. Mulle tuli juurde viis eksamit, üks kohustuslik praktikum ja siis seminarist osavõtt ka jaga, diplomitöö tuli juurde, mida õigusteaduskonnas varem ei olnud, tuli siis ka juurde ja mina siis diplomi esitasin alles 40. aasta kevadel, mis teemas oli? See oli sundosa pärimine osaltma tsiviilõiguse pärast veel selle professor Elmar Ilusa lastealisin, sellepärast kui ma üliõpilaskonna juhatus oli ja tema oli ka üliõpilaskond vehkelane, ennem Ornza tänapäevalgi kohtusime, siis ta iga kord küsis ka üliõpilaskonna elu kohta käib. Ja, ja sellepärast minagi siis valisin teda kah oma diplomitöö juhendajaks ja, ja siis noh, selle teema siis sõitsime see sundosa pärimine pärast oma ütluse paaterfarmilias oli ju täis võimuline, ta võis ju kõiki teha, mis mis talle ei meeldi, jätta ilma lahenduseta, olles haige või, või terve ja see abikaasa, käitleja ja perekonnapea, jah, perekonnapealist ja ja noh, siia sisse arenes aeg-ajalt ikka kogu ajasele perekonnapea piiramatu võimu piiramisega just, ta oli kohustatud siiski teatava haigetele ja nendele jätma mindi hambus, osaleda kõik. Ja selle arengust oli mul siis diplomitöö. Nüüd aga siis, kuna mul ülikool oli juba lõpetatud käik 40.-ks ostaks. Siis kohtasin kah juba varem kohtunud niuksed, väga tublid. Tütred. Kujunes meie suhted, nii et noh, otsustasime, läksime 41. aastal abielluda ja kuna nüüd juba kurayoveeresime 40. aastal, kas siis pärast tööd ma läksin ka tema pooli ja tulime siis kah mööda pikka jalga see vaatama, mis siis Toompeale on juhtumeid, kui me nägime seal punast leht lipule lehvimas, siis kukkusime mõlemad nutma. Niukesed elamused on olnud Nende siis selle töö suhtes oli muidugi kõik need eeskätt riigitöötajad ja pidid kõik ju esitama ankeet. Nüüd me hindasime sel korral isegi võib-olla ei julgeolekut üle. Me arvestasime seda, et riigiteenistuses, kes on need uuritakse, liigankeedid kah põhjalikult läbi viimse rakuli ja eriti veel riigikohtu töötajate omad. Ja sellepärast peab need korraldava võid taipa siiski tõelisele elule vastavalt, et muidu hiljem hakatakse kontrollima ja selgub, et aga miks sa seda ei kirjutanud. Ja hiljem tuligi neid. Ankeete tuli täita, võeti hiljem juba taipasime küll, et see nii põhjalikult üles kirjutanud kõik rahvuslikud organisatsioonid kooli õpilaspõlves jäi nimetamata, plaat oli see rahvus, kes kaotliku organisatsioon, noored seppa, sellest osalesin kogu kooliaja põlve- ja, ja ka üliõpilaspõlve sisenes või veel enne nende, mis noh, kaitseliidus, kui moodustati need noored kotkad. Ja aga kuna oli harras vett, need on nüüd jälle meritsi ankeetide risti, kus kontrollimiseks siis täitsime juba teised kah täpselt samuti nagu need esimene olid väidetud, olgugi teadsime juba, et et see on meile väga saatuslik. Ja kus oligi siis niiviisi 40. pärast seda sügisel kui oli juba see kohturahvakomissariaat, oli seal oli üks nõunik, kes mul oli tuttav jakki, kohtasime tänaval ja ja tema ütles, et nendel on üks vabanõuniku koht, on, jätkas ma ei tahaks tulla. Noh, ja läksime siis sinna kaadriosakonda jäätmatata vurle veel teatel on üks vaba koht siin olemas ja siis anti mulle siis ankeet täita seal ja siis sellega niiviisi. Matthew, õige ja väga tore, et tulite ja kindlasti arvestame sellega ja kõik ja, ja kui ma siis saab 30. päeval, siis palume tulla järele ja seal ma siis nägin seda kehtiga, et punane jutt oli igal pool all, oli eesti noorseppade liit siis Eesti rahvuslik klubi ja see-eest lisaIsamaaliit ja sinna see volikokku kõik need panin kirja sel ajal. Ja need igal pool punane jutt all ja see kahjuks teie ankeet on selline, et me ei saadelt võtta. Noh, siis oli asi juba hoopis selge. Ja, ja niisiis ootasime nüüd minul oli niisugune olukord, et, Noh, niikuinii arvasime, et ega riigikohus ikka sel kujul ja, ja kõik, ja, ja kui teada rahvakomissariaadi juba moodustada, siis üks Liiwihkeva august Reinhard töötas põllutööministeeriumis ühe osakonna juhatajana kõiki ja nüüd aga siis sellega Rubandus rahvakomissariaadi juures oli moodustatud ka põllumajandussaaduste kokkuostukomitee mis siis meie aegsem, aktsiaseltsi või eksport ja, ja viljasalve ja kõiki neid siis nagu juhendas ja, ja koondas. Ja see oli haubas rahvakomissariaadi juures, nüüd tema siis toodi sinna üle selle, kui agronoom ja kõik asjad nüüd tema tahtis. No kõik võõrad inimesed ja et vaata, teate, et oleks tal ka mõni inimene, keda ta tunneb ja keda ta usaldab. Sa rääkis muuga, et kas ma ei tuleks sinna tema alluvusse tööle. Ja noh, mina talle ütlesin siis niiviisi omal algatusel ma riigikohtust ära tulla kuidagi ei taha, et ma annan lahkumisavalduse, seda ma ei tee mingil juhul. Ja kui sa seda tahad, siis taotle seda, et mind viiakse ametlikku üleviimise korras. Noh, ja seda ta tegigi ja mind viidi sinna ja olin siis riikliku kokkuostukomitee töötaja. Aga nüüd need sisse anti nüüd meie viljasalv ja anti juba esimesest jaanuarist 41 ja läksid need juba puht venelaste kätel näiteks riigi viljasalv. Nuia külla pikka vihma, ankeet oli rahvakomissariaadi jaoks liiga punane. Punane ja siis viidi mind üle sinna, sellesse riigisalves essistaulis, Kotzerno alla läks venelaste alla ja sinna tulid siis kõik juhtkond tuli Venemaalt. Ja nedel viidi sinna üles ja üldosakonna juhataja läks ja mina veel siis rääkis seda vastu, et, et ma ei tule sellega toime ja, ja vene keelt ma ei valda. Jaa jaa. Budaveda seal sellega võime kõll käitur saab, toimib siis 40. muidugi hakkasime võtma ka vene keele tundi paratamatult vene keelega tuleb tegemist, juhtuski niiviisi, et eks siis kas need vene juhtkonda või mis oli? Kutsuti mind välja ei julgeolekukomiteesse. Tollal oli see NKVD NKVD pagari tänavasse ja seal pandi siis vindi istuma. Elektrireflektor vastav valgusse vastane nägu ja käibki sellele realisi, istume. No teie olete niisugune ja ühiskondlikult väga aktiivne ja liikuv inimene olnud ja ja meid huvitab see, kuidas suhtutakse. Nüüd noh, meie valitsus ja meie režiimi ja kõigis asja selle eestata, lahkuda. Seda ma ütlesin, mina levide ei ole, need organisatsioonid on kõik likvideeritud, kus ma olin klas organisatsioonide likvideeriti juba juba Eesti aja lõpus. Pätsu sisuliselt õieti pätsu režiimiga piirati oli väga palju ja siis mina ei liigu kusagil seltskonnas käia, seltskonna see ei liigu. Ja ma ei oska tõesti midagi öelda, kaastöötajad on, inimesed on kõik rahul ja nii palju, kui ma tänavalgi olen kuulnud ja et kõik on rahul sellega ja siis oligi ka, isegi nii, Seppesteti palkasid siis 40. aasta lõpus. No ja siis oli nii, see määrati vahepeale kokkusaamine. Ta käib ja, ja jäta sellega, mis ta nüüd siis välja räägiti, kuulata mõtlesin, et mina ei ole mitte midagi või kedagi, ega ma ei ole kokku puutunud, ei ole, seltskonnas käin ja mina rohkemat midagi teile ütelda ei oska, kui inimesed üldiselt on, on rahul. Ja siis anti kord mul ka üks ülesanne. Ja nii siis pandi volikasse paber laua peal, näete, näete, see paber on siin, mul pruugib ainult alla kirjutada ja siit ei, ei lähe enam välja selle, mis teete rohkem, mina teile midagi ütelda ei saa. No ja siis korramlite, aga seal isamaaliidus. Või õieti ülesannete ei antud, aga küsiti mu kohta. Et isamaaliidus seal töötas, abi? Ära Karl särgava, see oli esele kirjaniku Ernst Särgavapoeg, tema töötas advokaadina. Noh, vabariigi ajal ja, ja ta oli seal tähtsasele volikogu abiesimees oli. Aga mul siis ei olnud ta kokkupuuted ega midagi olnud ja mõtlesin, et ma ei tea mitte midagi temast. Samas ei ole kui likvideerib, et juba enne pet ei ole teda näidega ja ei teagi, kus ta elab, ega mitte midagi, ma temast ei tea, aga ise käisin siis särgava juures ja olge ettevaatlik, käid Teie vastu, tuntakse huvi. No ja siis nad jätsid mind nagu rahule, siis oli vist otsustatud, et juba arreteeritud jätsid natsi oli siis talvel jaanuarisse, millal olid need väljakutsed ja, ja pahade poole ei puudutatud mind üldse, Diana. Noh, ja siis oli mul kahtlemingute plaanis 41. aasta juunikuus abielluda, siis tütarlapsi need kevade poole, Läti mind täiesti rahule, jah, sa muidu algul mõtlesin küll ja mullaga mullu oli kuidagi niisugune tunne, et muga juhtub midagi halba. Et vaatamata kellele see julge või KGB mind rahule Lätis. Aga et Muuga võib siiski midagi juhtuda. Ja selle tõttu kahju Jakova seda abi logistlev muidu oli mõeldud isegi 40. aastal seda teha jäljaga ikkagi otsustame, on mis on, et juuni lõpus lööd siis veel sai ka kiriklikku laulatust teha, et abiellub. Niisiis oligi maa, hoidusin siis õieti. Kui nüüd sai, need olid oma neid inglitest kaasvõitlejatest ja kõigiga kokku saamas saamatusest hoidu siingi seda, et vaata, nähtakse mind siiski mõne selle inimesega ja vaatate, et miks sa, miks sa siis meile nende kohta midagi ei rääkinud. Võidusin käimast üldse avar ja täiesti leitav üliõpilasselts Liivika inimestel ikkagi kah, olgugi et ma enne oli nii aktiivne tegelane seal hoidsid kategooriliselt kokku, vältasid kohtlemise, vältisin kohtumisi, jah, päris teadlikult kohe väitsid ja endiste sõpradega asjad ja. Jaja sellest, et mind nüüd nagu julgee KGB korra jälgis, seda kuidagi keelati kellegile rääkimata ka ja oligi niiviisi ainult kaks inimest, kaheli inimesena ma seda siiski avaldasin, oli ema ja äsja see mu kihlatu ja teistele maagreeceri isegi sugulastel ja kellelegi seda seda ei nimetanud, lõdvatetma oled niukses ohus. Peab ütlema kahjate, et inimesel on saatus siis valgi ahje koht ei kohtunud rohkem kui, kui selle oma kihlatuga ja õega. Jama elasin siis oma tädi ja tädimehe juures Tallinnasse vabrikud tänavas, elasid nende juures ja käisin siis sinna tööle ikas. 14. kuupäeval pidin minema tööasjus notari juurde ja Mul olid dokumendid kõik kaasas ja olid mul portfelliga seal nüüd oma sugulaste juures, kus ma elasin, aga ise päevad ja kohtusin selle oma kihlatuga ja õhtu olime kah veel. Tal oli ema elase, öelge aga koos nad elasid seal keset linna vene number üks seal WD raekoja taga sele vajal, seal ülemisel korrusel. Ja. Läksime sinna, noh ja ma ei tea, kas või linnaski ikka käisime, selles oli aga kõik see mu koju midagi, meil oli vestlused seal või, või küllalt hiljaks jäi, on selgunud, oli ka ikkagi niisugune öösel liikumine nagu pisut riskantne. Ja nemad keelitasid seal tema ja emad, et ärgu ma öösel nüüd pihku sinna koju, et see on niisugune aguli poole minek kah üle raudtee sinna ja jäägu ööseks, siin. Mina võtan, aga ma pean hommiku nagu minema sinna. Et see portfell on, mul on mul seal kodus kodus ja Läksin ikkagi sinna ja ma sain vist pool üks koju ja poole viia. Läheb sugulased teadsid, et ma olen seal ja seal peres oli ka telefon. Nii et nad oleks saanud mulle kas veel enne tööle minekut Ki sinna teatada, võima kodust oleks tulnud. Et mind käidi otsimas, pole viie aeg ja siis ma oleks saanud juba juba. Siis ise mõtlesin, et vaat, see on saatuse poolt määratud seal ja ja see niisugune tunne oli mul enne jaja hüvitav visse L1 ütelda, mis niisugune elus nagu kummaline on. Olime, viskas see oli siis võib-olla isegi 41. aasta varakevadel Kadriorus jalutamas sepad ja tütarlapsi ka või oli see siis 40. kevadel ma tõesti diakult Kadriorus jalutamas, siis no niisugune ilus ilm ja inimesi oli palju Kadriorus seal selle lauluväljaku poole minevate jää, samas oli palju inimesi, kes seal istusid murul ja ja meiel jalutasime, siis oli lase tuttavat tütar msnis ka nende sõprade seltskond nagu rohkem ja jalutasime, aga meid hakkasid siis kahkaks mustlasnaist jälgima. Ja muudkui lase aga kätt vaadata ja lasen kätt vaadata ja teistele ka ja käisid ja mina vaatasin tega ikka lahti ei saa nendest muidu, kui, kui tuleb neile see raha ikkagi anda ja, ja ütlesin küll, selle käe näitasin, et ega ma ei usumissa olla, räägib, aga kui sa tahad seda rubla teenida, siis olgu ja, ja nii siis oligi ja ta vaatab Ja kõik nii edasi. Ja aga sa lähed ühele pikale reisud ei seda ma ei oska ütelda, kas üle v või üle maa. Ja mina naersin ma kaugemale minna, kui võib-olla Soome. Ei saa. Väga pikale reisule üle maa üle vee, seda ma ei tea. Midagi või täpsemalt selle ka ei tea, kuidas sul seal on, aga sa tuled sealt tagasi. Noh, ja siis muidugi head midagi arvata, aga kui siis arreteeriti, laagrisse viidi, siis tuli meelde 41. aastal see ka mustlase ennustus. Kui palju mehi ilmuste uksele, 14. juuni hommikul kolmi inimest üks ohvitseri mundris rääkis, aga eesti keelt ka. Teine oli punaarmee ja punaarmee mundris ja tema nüüd ehk siis eesti keeles, aga siis eraisik, see vist nähtavasti eesti keelt ei oskanudki, tema ei rääkinud, mida. Ja kolmas oli madrus püssiga Venemaa Venemaa trusla. Ja siis tuldi, täida, arreteeritakse. Ja teid otsustatud evakueerida Nõukogude kaugematesse ringkondades ajutiselt evakueerida Nõukogude Liidu kaugematesse ringkondades saata töötava seal oma erialal. Noh, mina mõtlesin, et see on nüüd küll udujutt. Et oma erialal ma töötada ei saa mingil juhul ja vene keelt vene jurisprudentsi Ast ei tea mitte mõhkugi. Et see küll ei ole, jah, jaa. Praegu oli niisugune tunne, et terve mu elu on läbi. Siis kah juba, noh, võtsin asjast niisugune kaasa, mis on võimalik Mullentali lastudki midagi teha, pandi istuma, siis tehti seal läbiotsimine, võeti ära ja Soome ja Eesti laualipud olid seal, nii et ära ja ja seal siis see vabadussõja ajaloolugu ja, ja Tõnissoni ja Pätsi ja Laidoneri elulood, nii et kõik juuksed raamatut võeti ja see oli mul selge, see mingi lühiajaline viimine ei, Oledega suvitama, ikka ei viida kusagile. Ma ütlen talle siis nii, et ma arvan, et on vist otstarbekohane talveriided kaasa võtta. Algul ta mulle midagi ei vastanud, aga tüki ja pärast siiski ütles, et võiksite küll. Noh, ja nii, võtsin siis talveriided kaasa allagi ja, ja mul oli siis korraga selge, uue elu on käitantsa läbivad, nii on mul olnud nisukesed noh, nagu ette rägelt, nii nagu 39. aastal. Nii oli ka sel korral korraga. Elu on laps, noh, toidukraami lubati tädid minna sinna poodi ja seal see asi ise ka ja mis ma võtsin mõned raamatud v vene-eesti sõnaraamatu ja niukseid asju, ma võtsin kaasa kirjutusvahendit, võtsin kaasa ja siis viidi mind kõrvalmajja, kus üks perekond teinud, noh, olid mees, nalja, lapsi ei olnud nendele kastma niikaua kui Baldwin pandi sinna istuma ja juba oma kompsudega kohvrikesega. Jah, jah, koos. Ja siis need pakkisid kah oma asju ja kõik puha ja, ja siis pandi autosse ja mõtlesime, et noh, sinna sõideti sedasama poole, et viiakse nord, patarei vanglasse viiakse aga viidi hoopis seal sadama kaubajaamas, oli see loomavagunite ešelon, oli seal ja, ja viidi siis sinna, seal oli nii, et see naine saadeti vagunisse mees eraldi ja seal löödi siiski lahku. Sellest tuleb siis järeldada nüüd tagant peale seda saime, et siin oli otsustatud, kes laagrisse, kes sundasumisele perekonnaliikmed, Saleed, eraldi naised-lapsed, teened sundasumisele. Ja mehed siin nüüd selja suur loomavagun oli vend siis selle mehega siis KOOS pandi sinna sisse kõik muidugi tohutuks löödud. Ja siis sellesama päeva hommikul kahke. Õhtul pisteti meie vagunisse sõjavägedes staabiülem kindral tõrvand. Aga tema võeti veel päeva keskpäeval vagunist välja. Inimesi oli ja, ja see oli pikk, suurse loomavagun, oli meil kahepoolne ei saa. Seda siis oligi, tuleb veel kahekordset puu tarid, vagunid olid muidugi trellitatud ja seal oli siis kahpuutoru tehtud, siis füüsiliste taotluste rahuldamise viia, siis tuli meelde, et Fotet linnas räägiti varem, et raudtee peal ehitatakse mingisuguseid vaguneid ümber. Ei oskanud mitte mingit tähelepanu sellele pöörata, ega ka et vot nii oli siis luid selge, et vot meie jaoks siis vagunis ehitati. Ja siis oli seal veel tünn veenõu. Vees vagun tuubiti nii täis, et meil oli seal riide pealkiri kah, kui pöörata tassist, villid kõigil pöörata, sest üksikult ei olnud nagu nii palju ruumi, et üksikult ennast pöörata. Aga nüüd öö jooksul oli vend toodud 15. ööl üles balti jaama kaubajaama juurde. Ja ma ei tea, kuidas see võimalik oli, et sealt läks. Hommikul ütle sealt aknast ikka vaatasime kõik kolivalvurit v midagi. Ja ükskord üks naisterahvas läks sealt mööda meie vagunist viha eest kas hõikasin või teised ka temale, et kas ta on nii? Ahjaa, teeb meile teene ja viib meie sugulastele teab. Ja kirjutasin siis ka segama tädi ja selle aadressi jaja palusin p-le, olge jaa, märkiga see vaguni number. Ja see oli nii tore inimene, ta oli sugulaste juurde sinnale teinud Jaan jaapas ja sealt telegrafeerisid kohe Tartusse, emale ja järgmise päeva hommikul. Juba siis tuli ema Jaljase, mu kihlatu, tulid selle vaguninumbri järele, said nad üles otsida, seal saime siis ainult juttu natukene rääkida, hüvasti jätta. Nüüd siis torgati mehe vagunitesse veel kahke vargapoiss Kremli ja, ja sulid, niukse sulis ja naistevagunisse kah prostituute. Ja olevat siis lehtedes nagu pärast tagasi tulid kuus kirjutatud, teata viidi kriminaalne element. Ja see toibus liialt meile, isegi veel Viidujaamas torgati mehe vagunisse veel üks niisugune sulipoissi seal. Ja see oli siis ka ainukene inimene, keda ma tundsin sealt vagunist, sest tema oli Tartus ja koolipõlvest meratan juba ajalehe müüja poiss oli taia nihuke sulipoiss. Vaat veel timinetleda jäänud seniajani meelde, see torgati ka meie vagunisse jaamades olime, pikkasid tihedalt köit päeva jooksul olid juba siis ka jaamades inimesed. Juba teatas Wizz, teabe oli levinud, käid nüüd tapalt, sõitsime mööda, Aegviidus oli suurem peatus ja noh, seal siis toodi veel juurtega vagunisse. Ja kui tapalt mööda sõitsime, siis sul oli selge, et et me lähen, sõidan ka mööda läbi Tartu ja oma kodukohast mööda ja, ja kuna meie krunt ulatas kuni raudteeni välja teadsile seal naabrit ja oma vanemad kappidasid lehma, siis oli isegi hobunetel ja ja kaks lehmagstoni nägi et aga just naabrite lapsed käivad seal raudtee sääres lehmi söötma, karjatama see ei olnud keelatud siis sel ajal nuia siis vagunis seal kritseldas siin ühe kirjakese ja tikudoosiga, viskasin krundi kohale ülevalt alla ja see oli toodud vanematele käpp. Ja emal oli see alles hoitud jaan praegu minulgi kah see, see kirjakene alles, kus siis trööstida, et vot, et läheme vast viiakse tundmatusse tulevikus kindlasti mitte meedia ligidale ja mitte asse Franco ja millal, mis meist saab ja millal tagasi, aga loodame ikkagi, et ärge muretsege ja tehke ikkagi kohtume. See oli siis vanematele kätte toodud nuia, nii oli siis veel tee peal, siin. Nendes jaamades ei mäleta, kus oli see pikem sukelpeatus, aga ühtlatiivse veid juurde ei lastud. Noh, ja juba meie nagu. Repressi pärimine või, või ütleme, piinamine algas juba sellest noh ka Tallinnast peale meile nüüd algul meil oli igalühel ka, toitub kaasavõetud mõned mehed, kes olid tänaval arreteeritud või nendel muidugi ei olnud. Ja, ja siis me läksime ka sel ajal kõike suveriietega ja tänavakingadega. Et talvesaapaid ei oskanud ikka küll vesi kaasa võtta, ka mina mitte, olgugi et ta oli nii ettenägelik. Aga et anti väga vähe, nüüd alguses esimesel sari 15. hommikul ja inimesed veel mõned tahtsid habet ajada ja vaatasime kõik sellest, aga vett on meil väga vähe. Toiduks on, on leib ja soola, no. Ja siis ei saanud teisiti, panime veenõu juurde valveta, ainult jorfiks kasutada. Meid oli seal vagunist vist 50 või mees, nii et väga kitsas oli veel sõja. Ja muidugi mingisugust ventilatsiooni ega ainult tead väiksed loomavaguni aknad ust ei avatud kusagil mingis jaamasega peatuskohale ka midagi ainult oli nii palju, et siis üks või kaks meest lastis, kes siis tõid Bangledega. Et sinna meie sellesse jooginõus. Ja midagi siis ikkagi veel lootsime. Lootsime veel ikka ellu jääda, raba ja. Läksime siis kaheksa teistkümnelt hommikul üheksa minutit 18. hommiku peal Irboska juures üle piiri ja laulsime siis veel, et Eestimaa su mehemeel pole mitte surnud veel käik, aga varsti juba nendesse jaamadesse, kui nägime neid inimesi seal hallis ja juuksed viletsad ja isegi suvel ka veel vatiriietes seal raudteejaamas ja siis võttis ikka nukraks küll. Kuuldud saates kirjutamata memuaare rääkis 1909. aastal sündinud Robert Tasso.