Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju. Vabandas, mis väga hästi välja ei paista. Pühapäeva kõigile alustame saadet olukorrast riigis, stuudios on Allar Tankler ja Kalle Muuli. Tere päevast, täna räägime, ütles lähenevast erakondade vahelisest mõõduvõtmisest ehk siis europarlamendi valimiste nimekirjad on saanud selgemaks. Räägime sellest, mis on olnud arengud Eesti rahvusringhäälingu juhtkonna ja töötajate vahelises konfliktis. Räägime vahelduseks ka sellisest põnevast teemast nagu naastrehvid. Räägime õllest laulupeol, laulu- ja tantsupeol, räägime meie piraadiküttidest või siis piraadivalvuritest Indias ja, ja räägime Egiptusest ja, ja eesti puhkajatest Egiptusest, aga kõigepealt kõigepealt meie nädala uudistajad olevat. Esikohale paigutasime Eesti rahvusringhäälingu nõukogu katse lahendada ringhäälingus puhkenud tüli juhatuse liikmete ja töötajate vahel, õigemini juhatuse esimehe ja Eesti televisiooni sporditoimetuse töötajate vahel. Katse kahjuks kukkus läbi ringhäälingu nõukogu sisu, sisuliselt ei suutnud muud otsustada, kui et nad kogunevad uuesti asja arutama ja otsustama. 15. aprillil. Teisele kohale paigutasime Nato suurema kohaloleku Eestis, mis esimese sammuna väljendus selles, et Ämarisse saabusid kaks uut Taani hävituslennukit. Aga paralleelselt toimus ka siis nädala alguses NATO välisministrite tippkohtumine Brüsselis, kus mõisteti hukka Venemaa käitumine Ukrainas ja katkestati sisuliselt NATO ja Venemaa vahelise vaheline vahelised suhted aga küsimuses, et kas NATO baase võiks edaspidi luua Venemaaga Piivnevatele, piinevatele Nato riikide territooriumitele selles küsimuses. Seisukohtadeni veel ei jõutud ja see diskussioon Jätkub kolmandaks Keskerakonna esimees, Tallinna linnapea Edgar Savisaar teatas ilmselt siis lõplikult ja ametlikult, et kandideerib oma erakonna nimekirja eesotsas europarlamenti ja loosungiks on rahu. Neljandal neljandal kohal, siis Indias Eesti piraadikütid neidis, piraadiküti osuma teistest riikidest pärinevate kolleegidega pääsesid nädalal täpsemalt siis lõplikult eile kautsjoni vastu vanglast vabaks. Nende tööandja tasus nende kautsjoni ja maksab nende edaspidised elamiskulud. Indias koju nad veel ei pääse, aga kindlasti nende elamistingimused on märkimisväärselt paranenud. Viiendaks, päris märkimisväärne investeering majanduses Viru Keemia Grupp. Lõppeval nädalal pandi nurgakivi, siis oma kolmanda põlevkivi ümbertöötlemise tehasele. Investeeringu suuruseks 80 miljonit eurot. Olukorrast riigis. Aga räägime siis nüüd juba vist vähemalt kolmandat korda Europarlamendi valimistest. Sündmustes on meil täna oodata uudiseid, kui kui Reformierakond otsustab Andrus Ansipi kandideerimise ja ilmselt siis ka koha valimisnimekirjas pole ilmselt vaja väga pikalt ja põhjalikult ennustada, milline see koht saab olema, milline see otsus saab olema, mis reformierakond langetab. Küllap see esimene saab olema, et siis sellega saaks paika kõik, kõik nimekirjad sisuliselt ja nimekirjade juhid, mis paistavad silma sellega, et eesotsas on väga ja väga teenekad poliitikutena teenekamaid ei saa olla kui kasutada viisakaid sõnu, aga võiks ütelda lihtsalt vanade kulunud. Et Edgar Savisaare kandideerimine nende seas võiks nende nende hulgas võiks tõesti pidada nii nagu Edgar Savisaar ise väljendas, et tunnen end noore ja moodsanad. Kui vaadata sünniaastaid, siis kipubki see tõsi olema. No kui korra korra rääkida, sest tänasest tänastest arengutest ja eeldusest, et siis täna saab ka paika Reformierakonna nimekiri lõpuks siis mis mind on pannud kummastama, on tõesti see kriitika selle Andrus Ansipi kandideerimise osas. On räägitud, et see on nii-öelda, et on peibutuspart ja kasutatud selliseid selliseid väljaväljendeid, kuna sisuliselt on teada, eks ole, et koalitsioon on, on kokku leppinud plaanis nimetatud aga Eesti esindajaks Euroopa komisjonis ehk siis Eesti uueks volinikuks. Minule tundub ülimalt loogiline, et inimene, kes pürgib siis Euroopa Komisjoni liikmeks, mis on mida võib ka võrreldav vabalt valitsusega kriitika selles osaleda, pürgib samal ajal või seal eelnevalt Euroopa Parlamendi liikmeks, tundub mulle enesestmõistetav, et see, see mõte, et, et ta justkui ei peaks siis Euroopa Parlamendi kandideerima sama sama paralleeli järgi võiks ma ei tea järgmiste riigikogu valimiste eel avaldada arvamust, et võib-olla Sven Mikser et kui on, kui, kui, kui sel hetkel on näiteks võib tõenäoliseks pidada, et sotsiaaldemokraadid jätkavad valitsuses mingil kujul ja kõigi eelduste kohaselt ka Sven Mikseril võiks ka järgmisel valitsus olla ministrikoht, et siis me tõstatasime küsimuse, et äkki Sven Mikser ei peaks riigikogu valimistel kandideerima sellepärast et ta nagunii ju Riigikokku ei lähe ja läheb valitsusse ja sellisel juhul tema kandideerimine on justkui No üks asi on nii-öelda need peibutuspardid mulle endale need sõnad see sõna ei meeldi, ma ei saagi nagu väga sele seosest valimistega aru, et tegemist on ka sellise eufemismiks, et et iseenesest ju need inimesed lähevad valijaid petma, et ja, ja nimetada seda peibutuseks on minu meelest liiga vähe ja liiga leebe. Et tegemist on katsega valijat petta inimese poolt, kes ette teab, et ta ei võta seda valitud ametikohta vastu. Ja pettusega tegu, see, eriti sel juhul, kui see inimene ei ütle seda selgelt välja, selles mõttes on vaja Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele tunnustust avaldada, et aga selgelt on välja ütelnud, et ta ei kavatse sinna minna, siis vähemalt kui ta seda piisavalt sageli ja, ja, ja kõva häälega rõhutab. Vähemalt ei saa süüdistada teda pettuses, aga paljusid teisi kandideerijaid kindlasti, kes, kes, kes jätavad mulje või vähemalt jätavad hämaraks selle võimaluse, et kas nad nüüd lähevad või ei lähe. Et teisalt, eks valijad ole selles ka ise süüdi, et petetakse ikka neid, kes lasevad ennast petta, et kui ajakirjandus ja valijad selgelt väljendasid oma hoiakuid sellega, et nad, et üks siis ei, ei anna isegi mitte eetriruumi ega, ega trükipinda nendele inimestele, kes petmisega tegelevad või kellest on teada või arvata, et nad tegelikult ei vaheta ametit ja ei lähe sinna rahvast esindama. Teiseks valijad, kes ikkagi hääletavad nende inimeste poolt, eks nad siis ise ise ise saanud selle, mis nad on tahtnud. No Edgar Savisaar on selgelt välja öelnud, et kui ta osutub valituks, et siis ta siis ta sinna ei lähe, ma ütleks, et Andrus Ansipi puhul nimetada petjaks või peibutuspardiks või kuidas iganes. Mis iganes eufinism võiks olla, on, on selgelt ülekohtune, et samahästi võib. Kermaja neli aastat tagasi 2009 valimiste riigikogu valimiste eel oli kõik märgid näitasid, et Reformierakond jätkab valitsuses. Sama koalitsioon jätkub kõigi eelduste kohaselt, et Andrus Ansip jätkab peaministrina. Sellises olukorras oleks võinud ka öelda, et mis, miks ta kandideerib riigikoguna, on selge, et ta ei kavatse riigikogus rahva esindajana tööle asuda, et ta kavatseb sealt kohe asuda peaministriks ja et ka tema kandideerimine Riigikogus oleks rahva petmine, et, et see, see on ju selge, et et, et see, et inimene saab rahvalt mandaadi, tegutsema hakkas ka täitevvõimu juures ehk siis Euroopa mõttes Euroopa komisjonis. Et see tundub üsna üsna üsna normaalne käik, et ma meenutan, et kui kui oli, oli veel mõned kuud tagasi oli tõenäoline, et Siim Kallaselt tulla Eesti peaministriks, siis, siis paljude heitsid talle ette vastupidi seda, et et ta ei ole viimastel valimistel kandideerinud, ta ei ole nii-öelda rahva mandaati kätte saanud. Selle loogika järgi see, et Andrus Ansip püüab Euroopa küsimustes saada kätte rahva mandaadi, et siis seejärel minna kõigepealt Euroopa Parlamendi liikmeks ja sealt edasi Euroopa Komisjoni volinikuks tundub mulle täitsa legitiimne, normaalne osa demokraatlikust protsessist. Ma ei ole nõus sellega, et Euroopa parlament ja Euroopa Komisjoni saaks samamoodi seostada kui riigikogu ja valitsust, et Euroopa Parlamendis ei, ei moodustab Euroopa Komisjoni, aga, aga põhimõtteliselt ma su selle loogika või mõttekäiguga olen nõus Andrus Ansipi osas ja ma ei pidanud ka otseste petjate all silmas Ansipit, vaid kui, kui sa vaatad kasvõi sedasama Reformierakonna nimekirja veel edasi seal siis seal on küllalt inimesi, kes ilmselgelt ei kavatse minna minna mõnest ministriametist ära europarlamenti tööle tööle, aga samuti ka teise nimekirja vaadates, et me leiame sealt päris palju selliseid inimesi, kes on pandud üles lihtsalt selle jaoks, et valijad valijat järjekordselt pettunud. Paljudel neist ei avane ilmselt ka võimalust üldse nii-öelda seda, seda valikut neil ei tekigi, et, et ma arvan, kui vaatame Reformierakonna nimekiri edasi, vaatame sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideerivad ministreid, kelle puhul kindlasti võib pidada tõenäoliseks, et nad eelistaksid jätkata valitsus valitsuse liikmena, siis siis tõenäoliselt Nad jäävad ka selles nimekirjas piisavalt tahapoole, et neil seda seda siis mõtte kohta ei tekigi. Rohkem kui, kui ütleme, see petmise küsimus, mida on ju tegelikult olnud olnud peaaegu igal valimisel ja mõnel valimisel veel suuremal hulgal kui, kui nüüd eesootaval Europarlamendivalimisel, et et häirib mind tegelikult see, et erakonnad on ikkagi oma nimekirju koostades etteotsa pannud niivõrd kaua poliitikas olnud inimesed ei taha negatiivseid sõnu nii teenekad inimeste nagu nagu Marju Lauristin või või Edgar Savisaar või Tunne Kelam või või või veel keegi kohta kasutada, aga ikkagi minul on küsimus, mida uut on nendel inimestel veel meile öelda, et valimised on ju see koht, kus ühiskond peaks läbi vaidlema, uusi ideid, uusi algatusi, mõtteid, kuidas, kuidas edasi elada järgmistel kuni järgmiste valimisteni vähemalt, kui mitte pikemalt. Mida veel on, on ütelda Marju Lauristinil mulle või, või mida, mida veel on Edgar Savisaar mulle ütelda peale selle ühe sõna rahu? No tõesti rahul, et me ei taha ütelda, kus kõige rahulikum koht on, on seoses vajadusega seoses, aga tõesti need poliitikud võiksid nüüd maha rahuneda ja anda anda anda võimaluse teistele inimestele, kellel võiks värskeid ideid olla. No iga erakonna nimekirjas on siiski ka võib-olla peaaegu ja iga erakonna nimekirjas on on siiski ka värskemaid värskemaid nimesid ja noh, inimesed nagu Anvar, Anvar Samost ja, ja Kaja Kallas ja Kadri Simson on, nad on kõik väljendanud sedasama mõtet. Et Euroopa Parlamenti võiks valida inimesed, et kes ei lähe mitte sinna siis poliitikast pensionipõlve pidama, vaid, kes lähevad sinna kogemust omandama, lähevad, lähevad sinna mõttega, et naasta aktiivselt Eesti Eesti poliitikasse. Et selles mõttes need valikuvariandid on valijatel eelseisvatel valimistel kenasti olemas. No minu meelest on see ka nagu nüri ettekujutus, et Euroopa Parlamendis peaks mingit Euroopa asja ajama. Et kogu see valimiskampaania peaks ikkagi kajastama Eesti asja ja, ja, ja need on need meie valimised, meie kandidaadid ja, ja rääkida, et seal peaks mingisugune selline Euroopas ei ole, me ei lähe mingit Transnistria või Moldova asja sinna ajama, ehkki ehkki tõesti võib olla, et mingi töögrupi aeg-ajalt mõni Eesti saadik on seal juhtinud sedalaadi töögrupp, et, et meil ei ole vaja vaielda mingisuguseid Transnistria küsimuste üle siin. Et need on Eesti asjad ja me võiksime seda valimiskampaaniat, mis on haruldane selles mõttes, et ta toimub ühes ringkonnas, kõik kandidaadid on koos, kõik valijad valivad ühte asja ja, ja saaksid arutada ühtede inimestega ühtesid, samu küsimusi, selles mõttes sellist haruldast, et valimiskampaaniat me võiksime millekski nagu arukaks ära kasutada peale selle lihtsalt, et tulevad inimesed, kes on 25 või 30 aastat jauranud üht ja sama juttu kes on väsinud juba sellest ise ja tüdinud ise ja siis tulevad, hakkavad veel korra seda, seda oma jauramist pihta sellesama maksumaksja raha eest, mida me oleme nelja riigikassa kaudu jaotanud, et minu meelest on see nõme ja valimiste ära rikkunud ja võimaluse kasutamata jätmine selleks, et ühiskonda uuendada mingisuguseid uusi ideid, tõde ja nende üle vaielda. Aga räägime nüüd rahvusringhäälingust, mida eetris meil on ka meeldiv võimalus olla. Et sel nädalal siis toimus ringhäälingu nõukogu kohtumine. Oluline on see, et oli tegemist kohtumisega, mitte koosolekuga, kus ringhäälingu nõukogu saaks vastu võtta mingeid otsuseid. Ja, ja võib-olla võib-olla see oligi see esimene suur viga, mille, mille pealt, et see, see nädal jäeti jällegi nagu kasutamata. Et see konflikt debatti, seis rahvusringhäälingus ära lahendada, et et kui vaadata neid variante, mis kõigi asjassepuutuvate isikute ees seisavad, siis siis laias laastus manen kahte lahenduskäiku lahenduskäik üks on see, et ringhäälingu nõukogu väljendab toetust allikmaale ja, ja annab selge signaali, et juhil, et rahvusringhäälingujuhil on, on õigus läbi viia õigus juhtida oma organisatsiooni, sealhulgas nii-öelda määrata ametisse ja vabastada ametist inimesi, kes kes tema hinnangul ei täida oma tööülesandeid vastavalt kokkulepitule. Ja et kõik ülejäänud võiksid siis tema juhtimisel edasi töötada või siis soovi korral leida endale mingi muu rakendus. Teine variant oleks, teine variant oleks see, et rahvusringhäälingu nõukogu teeks selgelt otsused, et kõik kolm konflikti osapoolt nii-öelda kolm sellist silmapaistvat konflikti osapoolt ehk siis ERR-i juht Margus Allikmaa juhatuse liige Hanno Tomberg, kes on andnud siis lahkumisavalduse ja siis Marko Kaljuveer, et kõik need kolm lahkuvad ja tuleb uus ERR-i juht kuskilt väljastpoolt, kes ei ole siis nende tänaste konflikti osapooltega seotud ja saab puhtalt lehelt hakata oma oma tiimi siis kokku panema, aga mõlemate nende otsuste osas on oleks olnud abiks, kui neil oleks osutunud suhteliselt kiiresti ja, ja sellel nädalal jäeti jälle võimalust kasutamata neid otsuseid ja neid valikuid teha ja lükati otsustamine kaks nädalat edasi ringhäälingu koosolekuni, mis siis peaks toimuma 15. aprillil? Ma arvan, et siis ei tule ka mitte mingit otsust, et see, mis ringhäälingu nõukogu tegi, oli minu meelest kõige halvem valik tulla kokku ja ütelda sisuliselt, et meie otsustada mitte midagi. Ajal, kui konflikt keeb, kirjutatakse kollektiivseid kirju ähvardatakse vallandamisega. Kogu avalikkus ja ajakirjandus elab kaasa ühe Eestile olulisema meediakanali sisetülile, jätta see käärima ja venima, et sellest otsusest ma mitte midagi ei saanud aru, ma olen 100 protsenti suga nõus, et oli kaks võimalikku otsust toetada Allikmaa selge sõnaga ütelda, et kord majja ja meie oleme sinu selja taga või teine otsus oleks olnud, et sa ei saa hakkama selle asjaga. Täname sind tehtud töö eest ja kuulutame välja uue konkursi. Mõlemast otsast oleks aru saanud juhtimispoliitilised, ma ei räägi asja sisustust, et kumb see otsus õigem oleks olnud, aga aga jäta üldse otsustamata ja selle asemele hakkab ringhäälingu nõukogu kõneisik rääkima umbes sellist juttu, et me siin arutasime, et võiks Marko Kaljuveeri le sporditoimetuse juhatajal pakkuda mingisugust teistsugust funktsiooni. Ringhäälingu nõukogu arutab mingi ühe töötaja tööülesanded, mis ei ole üldse tema pädevuses või siis teine jutt, mis tuli umbes samasuguse tooniga. Meil ei ole juriidilist alust juhatuse esimehe vallandamiseks, et sellist sellist alust ei ole olemas. Selle nõukogu jätab mulje, justkui ta tahaks juhatuse esimeest vallandada. Aga ei saa sellega hakkama, et. Õnnestub tegelikult juhatuse esimehe positsiooni veelgi enam. Kui sa tahad nagu segadust külvata veel suuremat, et siis räägi veel mingisugust sellist juttu, et, et me laseksime siin ikka kõik lahti, aga vot ei oska ikka lahti lasta. Päris vastavalt seadusele on tegelikult see, see, see alus on, on selge alus. ERR-i juhi vahetamiseks. On ränk juhtimisviga, et küsimus ongi selles, et kas ringhäälingu nõukogu hinnangul on toimunud ränk juhtimisviga või mitte. Ja selles osas tundubki, et see patiseis küllap on tekkinud ka sellest, et ringhäälingu nõukogus ei ole piisavat konsensust, et kas, kas on olnud ränk juhtimisviga või mitte, aga selline suutmatus seda ära otsustada ühte või teistpidi see haavab kindlasti või või häirib r-i igapäevast tööd kõige, kõige rohkem võrreldes emma-kumma, selge, selge valikuga. Minu meelest Margus Allikmaa lõppeval nädalal tehtud lisa Pakkumine Marko Kalju väärile, mille, mille Kaljuvee tagasi lükkas, näitab, et ta on ennast ma mõtlen Allikmaa üsna nukras seisu pannud, sellepärast et ta on läinud ühte töötajat ametist vabastama, vallandama, mis on tema tööalane õigus, aga ta on teinud seda nii, et ta tegelikult ei saa vallandada tal vot seal ei ole tegelikult vist juriidilist alust olemas, et, et et tundub isegi, et kui Allikmaa tõsiselt tahaks vallandada, siis kohtu kaudu ikkagi leiab Kaljujärv-d tööle tagasi ja, ja sellepärast see asi sisuliselt ka venib, et muidu oleks ju asjad ära otsustatud, puhas plats tehtud ja nii edasi, et nüüd käib selline lehmakauplemine, et mis hinna eest keegi on nõus töölt lahkuma ja mulle tundub, et Kaljuvee saab aru, et see hind on, on, on selline, mida, mida Allikmaa maksta ei suuda, ehk see on siis Allikmaa enda töökoht. Et jutt ei käi mingitest rahalistest omades täna, et selles mõttes on muidugi juhatuse esimees väga-väga kehvas seisus. Et kui sa lähed kedagi lahti laskma, siis sa pead olema kindel, et sa saad sellega hakkama. Aga aga praegu tundub, et just juriidiliselt poolelt on, seal on seal nõrkus taga ja, ja sellest on saanud ETV töötajad selgelt aru, et alust Kaljuveeri vallandamiseks ei ole vähemalt juriidilises mõttes juriidiliselt vettpidavalt ja nüüd siis ongi ongi küsimus, et kas, kas Allikmaa loobub oma taotlusest ja lepib sellise olukorraga, mis jätab tema rinnaasi seda üsna üsna suured plekid või siis peab ise pillid kokku pakkima, et üsna üsna nukralt enda poolt nagu mängitud, et tegelikult ma arvan, et et mingit sellist Põhjust sellise tüli ja sellise konflikti sellise tähelepanu negatiivse tähelepanu saamiseks ETV-le tegelikult ei olnud seal sees olemas, et seda oleks saanud mõistlik asjaajamise korral palju, palju viisakamalt ja palju paremini lahendada, et tulemus on hästi halb ja ringhäälingu nõukogu taga seisavad need otsused praegu ja, ja ütelda siin 15. aprill siis tulla kokku ütelda, et 27. aprill ja siis veel mai, et üha hullemaks läheb, et ega, ega see iseenesest, kui suusad on risti läinud siis nad iseenesest lahti tule, seal peab keegi kõrvalt seda aitama. Aga kindlasti oleks abi ka sellest, kui, kui algaks selgem debatt, siis selle üle, et kes on see parem, paremate eeldustega ERR-i juht, kui, kui seda on olnud Allikmaa, kelle suhtes on siin see Kaljuveeri vabastamine justkui nagu paisu tagant siis vallandanud sellise üldisema kriitikat, et tegelikult on avalikkuse ette jõudnud mured Allikmaa käitumise pärast mitmetes-mitmetes teistes küsimustes, mis ei ole üldse seotud ei jalgpalli ega võrkpalli ega, ega mõne muu spordialaga, et et aga senikaua, kui, kui jutt käibki pinnale, kas üks juht on nii-öelda saab hakkama, ei saa hakkama ja ei ole siin kõrval on seda selgelt valikut, et kes siis oleks imekandidaat, kes suudaks juhtida ERR-i, nii et et, et vaatajad oleksid rõõmsad, et töötajad oleksid rõõmsad, et et ma ei tea, nii-öelda eelarve eest vastutavad poliitikud oleksid rõõmsad, spordialaliidud oleksid kõik ühteviisi rõõmsalt. Noh, inglise ilmselt sellist ideaalset kandidaati ka ei ole, aga senikaua kui meil ei ole ka arutelu selle üle, et kes need imeinimesed siin meie meie ümber On ja neid huvilisi sellele kohale tundub, tundub olevat päris palju, et siin kuluaalselt käivad läbi nimed nagu eks ole, Tiina Kaalep ka, Hanno Tomberg, Krista Aru, Paavo Nõgene, et räägime siis räägime siis nende kandidaatide plussidest ja miinustest ja seda, kas nad suudaksid seda tööd Margus Allikmaa paremini teha. No enne kui või niikaua kui ikka Margus Allikmaa ametisse ei saa hakata seda laskmata karu nahka või mis iganes kõne käendume siin kasutaksime hakata tõsiselt arutama, et ringhäälingu nõukogu ei ole sellist otsust isegi mitte vihjamisi langetanud mõista andnud. Teine kõnekäänd on ju ka see, et eks ole, et enne võiks uus kaev valmis olla, kui hakata vanasse sülitama, selles mõttes tegelikult. Rahvusringhäälingul on on selline ajutine lahetusi olemas, et Hanno Tomberg saaks hakkama ilmselt nii sporditoimetuse juhtimisega kui ka võib-olla et ringhäälingu juhtimisega kuni kuni uus juht leitakse, aga, aga ma rõhutan veel kord, et Margus Allikmaa on ametis ja, ja nõukogu ei ole arutanud isegi mitte tema lahkumist. Olukorrast. Aga räägime vahelduseks autodest, räägime liiklusest, räägime naastrehvidest, sest tundub, et see on see teema, mille üle Edgar Savisaar ja Keskerakond ja Tallinna linnavalitsus tahab, et, et meie ja kogu ühiskond arutleks, et sel nädalal nad suutsid siis püsti panna teema, mis, mis suudab kenasti jagada ühiskonna umbes täpselt kahte leeri ja leerid on vahelduseks jagune ei emakeele ega, ega ega passi järgi, vaid et need Need, need piirid on võib-olla võib-olla hägusamad. Jaa, jaa, tekitavad ühiskonnas sellise meeldiva meeldiva vaheldus vaheldused, saame arutleda selle üle, et kas, kas naastrehvid on, on paremad, kui lamellrehvid või, või kas emma-kumma ees peaks juurde maksma. No selle üle, kas naastrehvid võinud naastrehvid või lamellrehvid on palju arutatud, aga, aga nüüd on asjal ikkagi uus nüanss, et et ei juhtu just sageli, et me teemat hukkuvad ajalehest pealinn, kus kus Tallinna liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa siis rääkis sellest et linnavalitsusel on plaanis esitada riigile ettepanek kehtestada kohaliku maksuna naastrehvide maks. Et ma ütleks, et paadimaks oli seda kõrvaltikat suisa nali. Et et, et tulla sellise mõtte peale, et, et võiks nagu võiks nagu vanasõna vanasti öeldi, kumm auto autokummi eest maksu küsida, et see päris päris originaalne mõte olema. Ma mäletan, et omal ajal oli rongiliiklus selline olukord, riigipiiril vahetati rattaid sellepärast et kuskil kitsarööpmeline laiarööpmeline ja küllap sellised eripärad on siiamaani mingitel raudteepiiridel alles, et et nüüd võiks ka olla, siis on need vastavad teeninduspunktid Tallinna linna piiri peal. Et kui teisest kohe ja mitte ainult Tallinna, sest kohaliku maksu kehtestamine käib ikka kõikide kohalike omavalitsuste aastalt, sõidan Tartusse seal kuskil Ülenurme või siis mingisuguse tiksoja kandis on on siis vahetuspunkt, kus tõstetakse mulle lamellrehvid alla. Võib-olla pead tee peal viis korda edasi-tagasi vahetama vastavatest valdadest läbi sõites, aga, aga noh, ma arvan, et need inimesed on ka siin lahendus olemas, et kindlasti tekivad siis ka munitsipaalrehvivahetuspunktid ja, ja noh, seal, kus saab odavamalt odavamalt vahetada, et aga, aga ma arvan, et, et nüüd arutleda selle üle, eks ole, et kas, kas lamell on parem kui, kui naast ja, ja et kummaga kaasnevad siis millised kahjud ja kasud ühiskonnale, et selle üle on, selle on selle üle on tõesti palju palju vaieldud ja, ja ka sisulist analüüsi, et tehtud, et selge on see, et et ühega Ühed lõhuvad, eks ole, teepinnast rohkem ja, ja, ja see tuleb sellest arutluskäiku või arvutuskäiku sisse võtta. Teine teine asi on see, et, et või noh, huvitav küsimus, et kas, kas siis kui on autol all naastrehvid, et kas kulu ühiskonnale selles mõttes, et et talvel libedal ajal tekib vähem liiklusõnnetusi, et kas see, kas see kulu ühiskonnale on selle võrra äkki äkki väiksem, aga ma arvan, et see suurem küsimus on, on see, et, et loomulikult kui on tegemist, eks ole, Tallinna linna ettepanekuga valitsuse võimaldada Tallinna linnal kehtestada täiendav uus kohalik maksed, siis me võime üsna üsna julgelt prognoosida ette valitsuse vastust sellele ettepanekule ja traditsioon endiselt on seal muidugi kindlasti eitab ja, ja nii-öelda väljendab taastuda linna riigi vahelist pikaajalist sellist patiseisu, eks ole, et, et aga aga, aga sisuliselt mis on, mis on minu meelest nagu mõistlik. Et kohalikud maksud ja, ja võimalus kohalikel omavalitsustel oma territooriumil seada reegleid sealhulgas ka kehtestada kohalikke makse on põhimõtteliselt õige, õige vajalik nüüd, iseküsimus on lihtsalt see, et Tallinna puhul, mis moodustab lihtsalt niivõrd suure osa Eesti riigist tegemist ei ole sellist selles mõttes sellise klassikalise kohaliku omavalitsusega, mille puhul me võiksime rääkida, et, et oleks tore, kui on erinevad valitsused ja siis inimene saab vaadata, eks ole, et, et kas mulle meeldib elada sellises vallas, kus on sellised maksud või ma tahan pigem elada mõnes teises kohalikus omavalitsuses, kus on teistsugused maksud, et et Tallinn on selline omavalitsus, kus milles toimuvat sisuliselt peakski võib-olla pigem otsustama riik. Ent see on niivõrd suur osa Eestis toimuvast ja ilmselt on paljudel inimestel siiamaani olnud veidi veidi segane seis, et kui nad riigikogu valimistel hääletavad ühesuguse poliitika poolt, siis nad ootamatult avastavad, et nad elavad jätkuvalt edasi keskkonnas ja omavalitsuses, kus, kus kehtivad natuke teistsugused reeglid. Üleskutse on siis riigistame Tallina natsionaliseerimist. Põhimõtteliselt see, see, need mõtted, mis on liikunud pealinna seaduse ümber, need ju tegelikult räägivad sellest samast asjast, et et pealinn on, on veidi eristav vaatuses, võrreldes teiste omavalitsustega, kus sa võid tõesti, põhimõtteliselt võiks öelda, et sa ju ise võid valida, eks ole, kummas vallas sa tahad elada, aga ka seda, kas sa elad, elad Tallinnas, mis oma rahvastikuarvult on umbes kolmandik, kolmandik Eestit või et sa ei ela Tallinnas. Seda selle valiku üle inimest, selle valiku ette inimest saada on, on võib-olla veidi keerulisem. Nojah, aga seniks, kuni Tallinn on veel kohalik omavalitsus ja ei ole riigistatud natsionaliseeritud, et minul on küll ettepanek Tallinna liikluskorraldusele, et remontigi teid, tehke oma tööd, aga ärge tehke loll ettepanekuid, mida me peame siin arutama. No see on selge ju ka, et, et see ettepaneku mõte täpselt see on, eks ole, nüüd kevadel on need teeremondid tulemas, Need on tulemas, räägiks aukudest, räägiks rehvid just, et, et me tunneksime kaasa vaesele Tallinna linnavalitsusele, kes ei ole kelle ja piisavalt maksutulu, et neid auke remontida ja siis me mõtleksime, et vot, et kui oleksin üldse naastrehvimaks, et ka siis oleks hea sile sõita. No jõudsime teise teema juurde, mis väga palju naastrehvidest ei erine, aga aga rohkem käib suvise aja kohta. Jutt käib siis sellest järjekordselt, et kuidas sobivad kokku õlu ja ja laulupidu, laulu ja tantsupidu. Tohiks reklaamida, kas tohiks müüa millises koguses, kus kohas, kui kui kaugele õnneks ei arutata vist veel kellaaegade ja, ja isikute ülejat. Et lapsed ikka pääsevad sellest õllest. Aga minu seisukoht sellistes sellistes juttudes on küll üsna-üsna konservatiivne ja ja üsna üsna alkoholivaenulik, ehkki ma ise kindlasti ei kuulu Tais kaslaste hulka, arvan küll, et et kõik riigi raha eest korraldatavad üritused, eriti eriti mis on meie sellised rahvusüritused või, või mingisuguste riiklike tähtpäevadega seotud. Aga spordiüritustest ka need, kus esineb Eesti koondis või, või kus kasutatakse suurel hulgal maksumaksja raha, et kõik need peaksid olema täiesti kindlalt ja selgelt alkoholivabad nende finantseerimiseks. Olgu näiteks laulupidu, tuleb leida raha riiklikest vahenditest, et ei saa põhjendada alkoholi müüki laulupeol sellega, et teatud siis me teenime rohkem raha ja ja siis me saame rohkem tulu, et, et kui, kui jutt käib sellest, et rohkem raha teenida, siis nendeks on kommertsüritused on õllesummer, lasku käia. Loovus on nii või nii, et maa on must, kui, kui kellelegi meeldib. Kõik, mis, mis seaduse piiresse mahub, on, on väga hea aga aga laulupidu ja vabariigi aastapäev ja muud sellised sündmused nii nende nende finantseerimist ei saa põhjendada minu meelest mitte kuidagi alkoholiga, et selleks on riigieelarve ja võtame sealt raha ja kui riigieelarves on raha vähe ehk siis leiame alkoholi maksustamise kaudu seda raha riigieelarvesse rohkem, aga, aga sellist althõlma alkoholireklaami sellistel riiklikel üritustel või üldrahvalik üritustel kindlasti ei ole vaja. No siin on muidugi see see küsimus, et, et selline selline lähenemine viib ka kohe kohe siis küsimuseni, eks, et et kas laulu laulupeole sisenedes peaks ka inimesi panema puhuma ja vaatama, et äkki nad ei ole seal sissepääsust 10 meetrit eemal endale seda õlut ostnud ja kiiresti sisse kaaninud, eks ole, et ja, ja noh, see see, et laulupeo territooriumil peaks olema turvamehed ja, ja korravalvurid, kes vaatavad, et seal ei ole purjus inimesi, see on muidugi juba nii ehk naa enesestmõistetav, et aga minu minu meelest siin see ongi nagu kaks küsimust, et üks, üks küsimus on, on selles, et et kust peaks teenima raha ja millistel tingimustel ja, ja kas mingitel tingimustel võiks sellised riiklikud üritused nagu laulu ja tantsupidu kaasata ERA erasponsoreid oma oma tegevusse. Ja teine küsimus siis see, et, et kas sellistel riiklikel üritustel, et kui palju peab nii-öelda riik või, või siis nii-öelda riigi poolt korraldatavate ürituste korraldajad tegelema inimeste käitumise suunamise ja inimeste eest nende valikute tegemisega, et need on kaks, kaks erinevat teemat seal selle rahastamise poolele on minul tõesti on jätkuvalt üleval see küsimus. Et ja noh, võib olla põhjus, miks me sellest nüüd sel sel nädalal veel räägime, on see, et siis sel nädalal üks üks Tartus asuv õlletehas lõpetas nii-öelda väikese kriitika survel tõenäoliselt siis oma kampaania, kus iga, et õllekuut paki ostab inimene seda ostu tehes ka annetas väikse summa laulu ja tantsupeo korraldamisesse. Aga see, see küsimus on jah, selles mõttes laiem, et, et kas et kui laulu ja tantsupeopidu otsib endale sponsoreid, et kas siis nad otsivadki spetsiifiliselt endale õllesponsorit või nad teevad selle sponsorite valiku vabaks ja sellele samale koostööpartneri staatusele sponsors sponsori staatusele on võimalik võrdsetel tingimustel kandideerida õlle Ma ei tea, mobiilside, finantssektori ettevõtted või otsitaksegi spetsiifiliselt õllesponsorit, mis ma saan aru, on pigem olnud see, see tingimus viimastel viimastel kordadel minu meelest isegi. Kui see pakkumine oleks kõigile avatud, aga, aga nende sponsorite seast peaks ikkagi välistama alkoholi, et täpselt samuti nagu ei ole võimalik teha seal hasartmängumaksureklaam või hasartmängureklaame ja Olympic kasiino isa enda enda ruletilaudu sinna üles panna. Hoolimata sellest, et võib-olla tahaks ka sponsoreerida. Kui hirmsasti on sponsoreid vaja, siis meil on teada üks suursponsor, kes kogu aeg tahab. Väga ja väga Eesti olümpiakomiteed näiteks sponsoreerida, et Tallinna sadam on väga lahke annetaja, kes on igasugustele Tartu asutustele millegipärast just annetanud läbi aastate mitmesuguseid summasid, kaasa arvatud kultuuriasutustele, aga, aga see selleks, et et mu meelest ei peaks see sponsorraha kaasamine olema nii hirmsasti eelarvest tingitud küsimus, et, et sellistele asjadele nagu laulupeo. Me peaksime leidma raha muude vahenditega, mitte sellega, et, et müüme neile õlut või või lubame nüüd kasiinoettevõtjad sinna, et oleks hästi-hästi, palju, saaks nalja ja hästi-hästi, kihvt oleks ja et need teised asjad, teised üritused, minu meelest võiks nendele asjadele. No kas nendel aga, aga laulupeo territooriumil jäätist võib müüa? Siin on lugenud, et siin, kui, kui kui jäätis ei sisalda alkoholi, siis võib jah, aga pidi tegema, äkki laseb paksuks, et siin pidi nagu laste nii-öelda kehakaaluprobleemid pidid olema tõusuteel, ma olen siin kuulnud, et võib-olla peaks siis nagu riik sekkuma aktiivsemalt kõikidesse valikutesse peaks seal kohapeal kontrollima, et kas sa ikka endale päiksekaitse kreemja peale pannud või kuidas sa oma elu elu elada, et, et mis, mis valikuid sa teed? Vaata, kui riigil oleks jäätisetarbimise vastu võitlemise programm olemas, siis ma võib-olla saaks sellest lähenemisest täitsa aru, et alkohol on. See see etanool, mis, mis sisaldab, on, on, on selgelt aine, mis on keelatud, et meil on keelatud müüa isegi alaealistele ja mille, mille tarbimisel on seatud väga suured piirangud mille reklaamile on seatud piirangud ja nii edasi ja nii edasi, et jäätist kindlasti sellega võrdsustada ei saa, isegi kartulikrõpse ja hamburgereid ilmselt mitte. Et mu meelest on see demagoogia, seal saab ikka päris selge piiri tõmmata, mis on alkohol ja mis on tervist kahjustav asi ja mis ei ole seda. Ja, ja ma arvan, et, et, et ka see jutt, et nüüd hakkame mingeid puhumisi korraldama kuskil väravas, et see kuulub täpselt samuti alkoholitootjate demagoogia vallale. Kui inimene on alkoholi tarbinud, aga käitub mõistlikult, siis võiks tal olla ilma igasuguse puhumiseta pääs kõikidele üritustele. Et sellega ka ei saa mu meelest alkoholimüügi lõpetamist või keelamist laulupeol naeruvääristada, et nüüd hakkame kõiki puhuma, et poeuksel ei, ei ei puhuta või Kaubamaja uksele puhuta. Aga sellegipoolest ei müüda riidepoeosakonnas õlut ega, ega ega korraldata hasartmäng, et seal on võimalik selgelt vahet teha, et siis kõik see on üks suur demagoogia, mis millegipärast nagu alkoholitootjaid ja nende Piiar esindajaid hirmsasti huvitab, teeme oma üritused alkoholivabaks, mis on riiklikult. Ärme seda lubasel müüa, näitame oma suhtumist, see väljendab riigi hoiakut ja, ja nende ürituse korraldajate hoiakut kogu sellesse probleemistikku, mis meil alkoholiga on ja meil on minu meelest alkoholiga päris suured probleemid. Olukorrast riigis. Räägime nüüd ühest positiivsest arengust, mis on siis Meie piraadiküttide või? Ma ei tea, laevakaitsjate on see vist poliitiliselt korrektsem termin, et nad nüüd on eilsest saadik paigutanud ümber siis india vanglast linna nimel ei, ei, ei mäleta peast ühte ühte hotelli, ma saan aru, et kautsjoni tingimused on see, et nad peavad kaks korda päevas käima kohalikus politseijaoskonnas endas ennast registreerimas eksis, et näidata seda näidata, et nad on jätkuvalt riigis olemas ja olemas valmis selleks, et kui tuleb, siis nii-öelda reaalne kohtumõistmine nende üle, et siis siis et nad ei ole kuskile ära põgenenud. Kindlasti on positiivne on see, et, et nii palju kui oma uudisest olen aru saanud, et siis nende, nende tööandja, kelle tõttu kellele, kelle tegevuse tõttu või kelle ülesandel nad sellesse jamasse sattusid, et see tööandja ja on muutunud taas aktiivseks ja, ja maksnud nende eest selle kautsjoni ja, ja vist lubanud ka katta need edasised elamiskulud, mis seal India hotellis viibimisega kaasnevad. Ja nüüd võib-olla see küsimus, küsimus ongi selles, et kas, kas see on, kas sedalaadi juhtumeid on, on sellised, millest see Eesti riik peaks kuidagi aktiivsemat sekkuma või need on jällegi riskid ja, ja otsused, mida meie kodanikud on oma vabast tahtest teinud ja, ja nii-öelda valinud endale sellise sellised töö, sellise sellise eriala ja see, kuidas nad, kuidas nad siis seal oma nii-öelda seaduste taga seadusekuuleka käitumisega hakkama saavad, see on juba nende enda enda küsimus ja kui nad kuskile Indiasse vangi jäävad, et siis see on ka nende enda poolt teadlikult. Võetud risk, võib-olla peaksin taustaks rääkima, et ka Eestis istub kümneid ja ilmselt sadu inimesi eeluurimise ajal vanglas elu remis vangistusena, tõkendinaal valitud uurimise ajaks. Selline tõkend on valitud uurimisajaks, nendest ei tea me mitte midagi, et ajakirjandus ei kirjuta neist ühtegi sõna. Et seda see tegelikult eeluurimise ajal vangisolek on. Noh, kuidas seda ütelda, suhteliselt normaalne asi, et et see ei ole sugugi mingi harukordne ja need ei ole ainukesed eestlased maailmas, kes eeluurimise ajal vangis on, et meil omal on siin need sadu ja sadu. Ja kindlasti nad ei ole milleski süüdi, kuna kohus nende üle ei ole otsust langetanud. Aga kindlasti ka paljude üle neist või paljud neist mõistetakse kohtus õigeks, see tähendab, et nad ei ole ka pärast kohtuistungi lõppemist mingit kurjategijatega mingit süüdlast, et aeg-ajalt me kuuleme neist ainult siis, kui neile hüvitatakse ilmaasjata kinni istutud aja eest mingeid summasid valitsuse poolt. Et selles mõttes nagu mind natukene nende lugude puhul. Peruu ja India häirib see, et käsitletakse kuidagi väga romantiliselt ja a priori juba ette hoiakuga, et need inimesed kindlasti ei ole milleski süüdi. Et asja uuritakse ja võib-olla nad on milleski süüdi ja võib-olla ei ole nad milleski süüdi on, on minu hoiak ja, ja minu silmis väga palju erinenud nendest inimestest, kes siinsamas Eestis istuvad eeluurimisvanglas, et selge see, et erinevates riikides on need vangistuse tingid, tingimused erinevad. Aga kindlasti nad ei ole sellessamas riigis eestlastele kuidagi väga palju hullemad kui näiteks ma ei tea lätlastele või, või, või kohalikele inimestele kohalikele inimestele. Et sellepärast no minu meelest ei tasuks väga selliseid romantiliselt või kuidagi nii siin väga teistmoodi suhtuda nendesse juhtumitesse ku nendesse, mis siin Eestis on olemas, et kui Peruus kaks narkovedajad vahele jäävad, siis tekitab selliste kuidagi sellise hoiak, on selline haletse või kahetsust avaldada, oi küll nüüd juhtus halvasti, et nad seal vangi langesid. Aga kui Eestis võetakse kaks vedajat kinni, siis hoiak on umbes selline, pätid saadi kätte. Just et näete, et see, see hoiak kipub olema, et meie omasid rünnatakse, eks ole, et, et et need, ma olen väga nõus sinuga, et, et see neid ei, neid, neid ei helista väga palju sellest nendest inimestest, kes on Eestis eeluurimise all nii-öelda kinni istuvad küll aga eristab meid, eks ole, väga palju siis Liibanoni pantvangikriisi sattunud inimestest, eks ole, kes, kes ja kelle puhul ka Eesti riik reageeris ja käitus hoopis teistmoodi, hoopis aktiivsemalt, eks ole, ja paljudes ongi tekitanud noh, küsimus see, et et oioi, et kui meil on need 14 inimest, on Indias langenud vangistusse, eks ole, et siis miks, miks Eesti riik kuidagi aktiivsemalt ei tegele nende nende päästmise ja, ja, ja vabastamisega, et, et siin see, see vahe ongi päris päris selge ja lihtne ju, et, et ühes ühes riigis võtsid kurjategijad või, või terroristid kinni Eesti kodanikud, kes kelle vastu ei olnud, ei, ei, ei kahtlustust ega süüdistust ega, ega ühtegi kuriteo episoodi ja kella kella pealt nõuti lunaraha nõuti ka seda just nimelt Eesti riigilt ja teises teises kohas ehk siis Indias on on sealse sealse kohtusüsteemi ja sealse seadusandluse järgi ilmselt korrektselt võetud eeluurimise alla 14 inimest, kes on juhtumisi antud juhul Eesti kodanikud ja, ja kelle osas vastavalt siis seal väljakujunenud tavadele toimetatakse täiesti seaduslikke kohalikele reeglitele vastavaid protseduure, et, et see, et, et see jah ja need on, et need tingimused on võib-olla tõesti noh, Eesti inimesele võib-olla tundub kahetsusväärne, et nad vangis olles ei saa piisavalt tihti kartulit süüa, et lihtsalt seal kohalikud kohalikud tavad on, ta on teistsugused, aga see ongi see, et kui sa oled valinud endale sellise tegevusala, et küllap saadetis leppinud mõttega, et mõneks ajaks nii-öelda kartuleid saab vähem. No jätame ka välismaa teemadel, sedapuhku siis Egiptus, mis lõpuks on, on siis kuulutatud välisministeeriumi poolt nii ohtlikuks piirkonnaks, et et soovitatakse ka enam kuurortitesse mitte reisida. Need koordi tasuvad pealinnast Kairost ris kaugel ja on siiamaani võrreldes võrreldes muude piirkondadega rahulikud ja turvalised olnud. Hoolimata sellest, et Egiptuses on nüüd juba mitu aastat olnud Araabia kevad nagu seda ka romantiliselt algul nimetama hakata, jagamisele üsna üsna veriseks pööranud või vähemalt vägivaldseks. Et et sellega seoses siis on vist praktiliselt kõik reisid ja reisifirmad oma reisid tühistanud Egiptusesse. Ja inimesed peavad siis kas oma reisiplaane muutma või hakkama reisifirmadelt raha tagasi küsima. Ja eks see tekitab palju pahameelt, sest palju raha on tuulde lennata Egiptusesse juba ära makstud, kuhu nüüd sõita enam ei saa? No siin on olnud kaks jällegi seda küsimuse või teema saab jagada kaheksate, et üks on see, kuidas on käitunud Eesti riik ja, ja välisministeerium, kes siis andis selle nädala alguses siis oma reisihoiatuse ja andis soovituse vältida Egiptust igasugusteks reisideks. Ja teine on siis küsimus sellest, et kuidas sellele sellele reisihoiatusele ja soovitusele reageerisid meie siis turismifirmad ja reisikorraldajad ja nende osa nende käitumise osas on olnud silmapaistvaid erinevusi, et kui korra selle esimese punkti juures juurde tulla, eks ole siis see, et et Eesti riik ja, ja välisministeerium selliseid reisihoiatusi välja annab. Noh, selge on see, et, et meie ei saa kunagi enda valdusesse kogu seda operatiivinfot, mida, mida riigid omavahel ja ja riikide julgeoleku teenistuses omavahel jagavad ja mille pealt selliseid hinnanguid koostatakse. Me peame usaldama ja ilmselt ei ole ka suurt põhjust kahelda selles, et Te, need ohuhinnangud ja soovitused on tehtud nii-öelda kõige parema teadmise pealt ja selle eesmärgiga et oma riigi kodanikke kaitsta ja, ja kindlasti vastab ka see, eks ole, et kui kui kunagi kuskil peaks midagi juhtuma ja, ja, ja riik on olnud informeeritud mingisugusest võimalikust ohust ja jätnud seda hoiatuse avaldamata, et siis oleksime nende teenistuste tegevuse või tegevusetuse peale üsna pahased. Aga nüüd teine küsimus, mis, mis sel nädalal reaktsioonina siis sellel reisi reisihoiatusele silma torkas, oli tõesti see, kuidas reisikorraldajad sellele reageerisid? Jaa jaa. Ajakirjanduse andmetel on vähemalt mõni reisikorraldaja reageeris sellele veidi teistmoodi, minu meelest, kui seda on varem tehtud, ehk siis kohe-kohe pärast hoiatuse saabumist teavita tee siis kliente, kes, kes olid selle reisi ostnud ja viibisid siis Egiptuses vastavas kuurordis teatati neile. Reisikorraldaja ütleb lepingu üles siis viidates Fosmosioonile ja, ja et kõik on kohustatud kohe samal päeval sõitma sõitma tagasi Eestisse ja, ja kui, kui nad ei sõida kohe tagasi, siis reisikorraldaja võtta enda peale ka kohustust planeeritud reisi Kuuba reisi lõpukuupäev val neid tagasi tuua. Ja hetkel hetkel on jäänud õhku väga selgelt ka küsimus, et kas siis nendest nii-öelda saamata jäänud puhkepäevade eest saamata jäänud hotelliööde eest need reisil käinud inimesed saavad ka mingisugust kompensatsiooni või tähendabki reisilepingu ülesütlemine sellistel tingimustel seda et reisikorraldaja lihtsalt nii-öelda Eesti riigi hoiatusele viidates ta vabaneb igasugustest kohustustest ja omapoolsest oma poolt võetavast äririskist. Mina olen olnud olukorras, kus just nimelt Egiptuse reis öeldi reisikorraldaja poolt üles põhjusel, et olukord on ohtlik, see oli siis, kui Araabia kevad algas, ma ei mäleta enam seda aastanumbrit, aga see üks kolm-neli aastat tagasi ja mu reisifirma oli just selline teised teised reisifirmad olid kõik juba ammu tühistanud ja tema ütles, et me ikka läheme ja siis kaks päeva enne reisi ikkagi ütles üles, aga ta käitus ja ma arvan, et sellel kevadel andantšer käitus nii korrektselt, maksis kogu raha tagasi, et mingisugust vähemalt materiaalset kahju ma sealt ei saanud. Puhkus jäi muidugi ära. Aga aga kui ma nüüd loen, et reisijad jäävad ilma sellest rahast, mille reisifirma on juba reaalselt ära kulutanud, kas maksnud Egiptuses hotelliks või lennupileti, eks ju millegagi edasi, siis see on päris üllatav korraldus, miks, miks peaks inimene, kes tellib poest kauba, kandma selliseid kulutusi, mille, mille omanik on juba teinud ja mis siis maksma soovi tõttu nagu ära jäävad, et et ma arvan, et reisifirma on siiski see, kes oskab palju pädevamad hinnata olukorda. Ja tal on oma esindajad absoluutselt reisi reisikorraldaja ülesanne või on see, mida me klientidena reisikorraldajat ootame? Ilmselt kõik meist ja, ja antud juhul vist eelkõige on siin fookuses need, see, kuidas Novatours sellele olukorrale reageerib ja kas ta noh, nii-öelda need neid ära jäänud või, või poole pealt katkenud reise kuidagi kompenseerib. Et me kindlasti ootame seda, et nende omapoolse, nende poolt sõlmitud lepingud hotellidega ja teiste teenuse osutajatega Egiptuses oleksid kaitstud selliselt, et kui inimene siis seitsme seitsme asemel kuurortis veedab ühe öö, et siis ülejäänud raha saab tagasi reisikorraldaja ja sealt omakorda saab seal raha tagasi. Vähe vähe sellest Allar, et reisifirma võib ka sõlmida kindlustusega lepingu, et juhul kui midagi juhtub, siis kindlustus, kus hüvitab aga mitte panna seda oma klientide kaelalt minu meelest nagu inimesed vähemalt rahaliselt Peaksid saama kogu oma raha tagasi kas siis kui reis tervikuna ära ja siis terve reisi eest vaid mõne päeva eest ja reisifirma asi on see korraldada, aga selleks on meie selle kohaga on meie tänane saade lõppenud. Järgmisel pühapäeval jälle. Olukorrast riigis.