Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Inimkond vajab süüa ja teiste inimeste lähedust. Kui esimene on ilmne, siis teiste reedavad kirjade saatmine, telefoniga rääkimine unustamata üllatust, millise tempoga läbis sotsiaalvõrgustikke lembus. Teatud loogika järgi võib väita, et sotsiaalvõrgustikke sünnide kaane tühja kõhu tunne õigemini selle ürgse ellujäämise tunde põhjustatud seletamatu soov. Koguda tagavarasid ja kõige universaalsem tagavara on teadupäraselt. Raha toob rohkem raha teenida on seotud aga ettevõtlusega. Sest kui suudad tagada oma vajadused, ei võida mitte midagi. Heal juhul võib midagi kokku hoida. Kui sulaga õnnestub rahuldada. Teiste vajadusi sünnib võimalus raha teenimiseks. Ettevõtluse sisuks võivad olla teenused või kaubad mis juhatab teemasse toote arendamise aspekti. Sest kui sinu tooted on kehvad, ei teeni sa midagi tõenäolised, jääd pigem rahast ilma. Ja seetõttu pead siis pidevalt veel olema, et konkurendid mööda ei läheks ja sa ise võimaluste suhtes magama jääks. Tegemist on ennast võimendava nähtusega, on tänu, millele muutuvad tooted ja teenused pidevalt sammukese võrra paremaks ja tihti ka odavamaks. Olulisem arengu kandvaks fenomeniks on tehnoloogia ja sele progress. Nii mõtlemegi progressi sõna kuuldes tavaliselt efektiivsuse kasvule, see tähendab saada odavamat rohkem ja kiiremini. Taolise suurima efektiivsuse saavutamise mõttelise raja veerel sünnib aga tehnoloogiate kombineerimise tulemusel igasuguseid järelprotsesse ja uusi. Võimalusi, mis omakorda on paljude uute ettevõtete käivitajateks. Näiteks ei osanud keegi omaaegsetest arvutite arendajatest oletada, et neid töise kasutuse kammseadmeid hakatakse omavahel kassipiltide saatmiseks kokku ühendama. Teisalt aga ei kujuta keegi sotsiaalvõrgustikus kassipiltide saatjatest ette. Keeruline peab olema tehniline maailm, näiliselt imelihtsa uid soovi rahuldamiseks. Ausalt öeldes ei paistnud varasemas maailmas ühtegi hädalist kaebamas pakitseva piltide saatmise vajaduse käes. Puudusid seeriad ja üleskutsed ning kusagile kogunenud inseneridega teadlased kinnismõttega, kuidas luua arvutavatest masinatest? Vajalik andmevahetuse võrk. Lühidalt öeldes sünnitus, aga uus võimalus hoopiski kuuevajaduse ehk asi pildi fenomen sündis tänu internetile mitte siis vastupidi. Taoliselt triviaalselt näiva argumendi eesmärk on luua raamistik järgmisele nähtusele. Tegemist on postiteenusega nagu näiteks Šveitsi posti omaga. Esmalt peate seal oma postkasti kirja näiteks sõbralt või maksuametil. Postiasutus võtab kirja postkastist välja, avab ümbriku ning skaneerib selle kirja elektroonilisse vormi ja teeb selle adressaadile kättesaadavaks. Kui soovite, võite kirja lugeda siis arvuti või mobiiltelefoni ekraanilt. Piltlikult öeldes on teenuse seisukese. Postiasutus loeb kirja saajale ette. Antud juhul on lugemine siis tehnilist laadi. Aga kes soovib võttsükli lõpetada kõnesüntesaatori abil ette loetud tekstiga? Teenus ei ole sugugi sobimatu, sest maailmas ringi rändavate liin inimestel on suureks abiks näha, mis nende postkasti saabub. Ja loomulikult on ka neid, kes ei taha kirjadega enam kokku puutuda ning eelistavad puhtalt elektrooniliste sidekeskkonda koos selle pakutava mälu ja otsimisvõimalustega. Teenuse kasutajakirju ei käida kogumas. Koduses podcastis paid klient registreerib endale aadressi postiteenuse osutaja juures. Nähtuse kurvemaks pooleks on aga vanaema või armsama poolt. Tsikirjutatud kirjast kaduma minev doos sentimenti võib-olla ka kaasa pandud 10 eurot või veel midagi. Kahjuks ei pääsega reklaamidest. Sest postiasutus ei pea ju neid ise isegi enam ümber skaneerima, sest saab ju kaubandusliku info sokutada juba kirjades. Ka elektrooniliselt isegi siis, kui neid päris postkasti ei saadetud. Sega, nagu öeldud, otsib inimene teiste lähedust ja kasutab selleks kirjavahetust. Näljatundega korreleeruv sissetulekukaitsest ajendatud toote ja teenuste areng liigub. Enim vajaduste orbiidil ja sünnitab uusi teenuseid, mille vajadused pole keegi enne teadlik kui see on juba olemas. Hakkasin nüüd mõtlema, et millal siis tuleb uus teenus, milles inimestele kirjutatakse kirju isegi siis, kui tal puudub kirjasõber. Noh, kahjuks on see aga juba ammu olemas. Ehk see on paremini tuntud kui spämmi või rämpspost. Kes aga ollakse osanud sellestki kunagi unistada.