Tere, hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning tänasel päikeselisel laupäeval rahvateenrite stuudiosse kogunenud Aivar Hundimägi Äripäeva peatoimetaja asetäitja. Täna on siin ka Mikk Salu ning alates sellest nädalast siis Eesti Ekspressis. Ja samuti on siin stuudios Lauri Hussar vikerraadiost ja täna räägime pisut koalitsioonilepingust ja puudujääkidest selles koalitsioonilepingus mõnedel hinnangul isegi on see koalitsioonileping üsna räpakalt koostatud. Räägime ka julgeolekudebatist Euroopas loomulikult Venemaa ja NATO suhet pest ning kui aega üle jääb, siis ka Egiptuse reisidest ja välisministeeriumi reisihoiatusest, aga alustame sellest, millega seoses ka tänane päev toob kindlasti uudiseid. Nimelt Europarlamendi valimised, 50 päeva on jäänud need europarlamendivalimisteni ja ja ei saaks öelda, et väga põnev oleks, et et intriigi on vähevõitu. Me ei ole kuulnud ka veel sõnumeid. Plakatid on küll tänavatel, aga mida need räägivad? Seda, et üks või teine inimene kandideerib, kellel on näpp püsti, kellel ei ole, aga aga, aga suurt diskussiooni me veel näinud ei ole. Ja üks huvitav asi hakkab veel silma, kui me vaatame siin esinumbrite asetusi ja seda, kuidas suured erakonnad on siis Europarlamendivalimisteks valmistunud. No Europarlamendi valimiste puhul me ei saa küll rääkida sellest, et oleks põlvkondade vahetus toimunud, et pigem on vana kaardivägi ette lükatud ja üritatakse nendega kastaneid tulest välja tuua. Kunagi vist kas oli Mart Laar, kes on europarlamendi kohta kasutanud sellist väljendit, et see on nagu poliitikute surnuaed saadetakse vanad vanad toid nende riigist minema ja siis Euroopasse. Aga tõenäoliselt on ka Europarlamendi roll muidugi muutunud selle aja jooksul olulisemaks ja mõjukamaks. Aga võib-olla see valimi Skam paanian pole käima läinud nii suure hooga ja tõesti tundub igav. Aga siis need valimised ise ja need tulemused on, on tegelikult väga põnevad ja, ja kohati võib-olla isegi põnevamad kui, kui riigikogu või kohalike omavalitsuste valimised, et seal on ikkagi tõesti vastakuti tuntud persoonid on nagu üks ringkond, tulemused on võrreldavad. Et ütleme, et kui valimised läbi on, siis tõenäoliselt on poliitiku huvi, kes seal väga põnev vaadata, et mis, mis see tulemus oli? Ja eks see kampaania pole aga sellepärast eriti käima laiendat. Tolles need nimekirjad valmis said ja ja Keskerakond pole isegi veel vist pannud paika, eks ole, tunni aja pärast hakkab arutama täpselt, et, et kes, kes nagu nende esinumbriks saama võtma. Tõenäoliselt Savisaar saavat, eks näe, muidugi. Jah, no Keskerakonnast me võime veel rääkida, aga käiksin olulisemad nimed ja erakonnad läbi, et IRL-i mängitakse ka seekord Tunne Kelami peale ja kuuldavasti on IRL oma kandidaatide tuntuse ja toetuse kohta teinud küsitlusi, uurinud nende maine kohta hinnangut senise töökohta ja nii edasi ja, ja see on ka üks põhjus, miks on otsustatud Tunne Kelami kasuks. Et mõneti ma olen kuulnud ka hinnanguid, et oleks võinud ju mängida Marko Mihkelsonile noorema põlve konnategijale, riigikogu väliskomisjoni esimehele ja ja on veel siin teisigi mõtteid olnud, aga, aga IRL on jäänud jäänud vanade liistude juurde ja ja üks huvitav nüanss on IRL-i puhul veel, mis silma hakkab nimelt IRL-i puhul, ma ei ole kunagi näinud, et kandidaat selgitatakse nii vaikselt või, või nii nii vähese debatiga, nii üksmeelselt, et ma mõneti ma mäletan neid perioode, kui IRL-is on iga kord kohtade ja selle valimisnimekirja asukoha pärast olnud suured võitlused, ükskõik millisel tasandil me sellest räägime, sellepärast et erakonnas on, on, on, on mitu erinevad nii-öelda fraktsiooni ja nad võitlevad omavahel, üritavad oma kandidaate ette lükata, aga nüüd on kuidagi ei käi käinud kõik kuidagi väga harmooniliselt ja väga vaikselt. Kuidas teie seda näete? Samas tundub, et IRL-is on see nii-öelda erinevate leeridena pinge nagu maha võetud osad inimesed on, on ära läinud, on tekitanud konkureerivalt poliitilised jõud ja võib-olla on see see põhjused, et et noh, ja teiseks, kui vaadata seda IRL-i nimekirjas, on ka mitmeid uusi nimesid, aga, aga ta on ikkagi selline nii-öelda kindla peale kindla peale minek ja võib-olla noh, minu enda jaoks on kõige huvitavam on Anvar Samosti tulemus nendel nendel valimistel, et kas ta ta ise loodab, et tugeva tulemusena Ma ei, ma ei saa küll Anvari plakatist aru, mida ma iga vähem mängu, kui ma mööda pirita teed, sõidan, näpp püsti, et et see justkui näiteks vaadake vaadake veel midagi sellist, ma päris hästi sellest plakatist aru ei saanud. Ma arvan, et Anvar jaoks on saab olema probleemiks et inimesed ei võta teda veel kui poliitikut. Et me küll tihti kirume poliitikuid, aga siis, kui nii-öelda mittepoliitikud hakkavad poliitikud, eks ma vaatan oma tuttavate sugulaste seas, kuidas nad reageerivad. Seal tehakse ikkagi vahet, kes on nagu poliitik ja kes ei ole. Et Ma ei, ma ei oska isegi seda kuidagi väga analüüsida või kuidagi teoretiseerides selle üle, mida see tähendab. Ma ütleks võib-olla ühe sellise olulise tõepoliitikust, poliitik saab sinust siis, kui sa oled läbi teinud valimised. Ehk siis sul on olnud reaalne kontakt valijaga, sulle on antud kas siis mandaat või vähemalt mingisugune osa usaldusest ja siis sul, sul on see tõehetk, et kas sa oled poliitik ja kui palju? Ma ütlen korraks selle IRL-i ühtsuse kohta, et see on tõsi, et, et nad. Väga kuidagi kenasti nagu siiamaani toimetanud, aga ma oletan, et siin aasta jooksul opositsioonis kui kõik see kari nagu ministreid, kes nüüd seal järsk ühes fraktsioon fraktsioonis kuidas nad omavahel hakkama hakkavad saama? Põnev olema, et igaüks neist tahab liider olla, et eks see IRL-i. Noh, valimisnimekiri pandi jõu kokku enne kui, kui need poliitmaastikule muutused toimusid, et kui Reformierakond oleks varem oma meelemuutuse ära tabanud ja sotsidega koostööd teinud, siis võib-olla oleks IRL nimekiri ei suunanud. Tähendab, praegu polnud enam mõtet IRL-i lakata sinna panema Reinsalut või Partsi. Reformierakonna puhul on huvitav see, et Reformierakond vangerdus viimasel hetkel ja tõi sisse Andrus Ansip ja, ja selle kohta on on inimesed, kes oskavad nii-öelda poliittehnoloogilist mängu ilu hinnata või, või seda, et mida selline samm võib kaasa tuua, ütlevad, et see oli, see oli väga tugev käik ja et sellel on kindlasti Reformierakonna võimalikule tulemusele väga suur mõju. Aga samal ajal Tulemusest rääkides, eks ole, et, et IRL sihib ühte kohta, sotsid sihivad ühte kohta. Keskerakond sihtis kolme kohta nüüd Ansipi tulekuga. Reform loodab, et nemad saavad kaks ja Kesk-Arand ka kaks. Umbes niimoodi, eks ole. See on üks võimalik versioon, ma olen kuulnud ka pisut teistsuguseid versioone, aga aga siin on kohe hakatud rääkima ka sellest, et Andrus Ansipile on justkui koalitsioonilepingu järgi garanteeritud või ma ei tea, kas seal on siis ka suusõnalised kinnitused juures, et et Andrus Ansipist saab Euroopa Komisjoni järgmine volinik, mille otsustavad ära sees Reformierakond ja sotsiaaldemokraatlike erakondade. Sellisel juhul võib ju öelda, et isegi kui Andrus Ansip kandideerib siis, siis ta ei lähe europarlamenti või me teame, et ta läheb Euroopa Komisjoni ehk siis osaliselt on ka on ka kritiseeritud, et tegu on peibutuspardiga või või kuskilt ma lugesin, et, et mega mega peibutuspardiga või megapardid. Savisaar ka ei lähe ja ma ei ole kindel, kas Marju Lauristin kui tõsiselt tema võtab. Ma ei ole selles, ma ei ole selles nii kindel, et Marju Lauristin ei lähe sellepärast, et et kui vaadata, mida Marju Lauristin on Eesti poliitika kohta öelnud siis nendel kordadel, kui Marju Lauristin on kandideerinud ja on ütelnud, et ta ei lähe, siis ta on olnud nimekirjas kõige viimane. Marju Lauristin läheb nimekirjas kõige esimeseks, siis, siis tekib minul kahtlus. Et Marju Lauristin ei saa oma sõnadest taganeda, siis tal on tõsiselt plaanis ka. Pressi, aga muuseas, kui sa vaatad ta mitte ainult Eesti, vaid vaid Euroopa ega püssitasandil, siis sellesse, kui volinikud või volinikukandidaadid kandideerivad seda ei vaadata üldse mingi peibutuspartidena või väga soosivalt, et et tulevastel komisjoni volinikke oleks ka nii-öelda rahva mandaat või selline, et nad, et nad ei oleks lihtsalt kellegi poolt määratud, vaid et seal oleks ka mingit valijatega. Mõtlesin, et võib-olla ka oluline veel kuulajatele üle korrata see, et kuidas need kandidaadid selles mõttes välja või kuidas see valik tehakse. Et, et tegemist on, on nii-öelda siis avatud nimekirjaga ja kui erakond saab kindlalt kindla arvu kohti. Ma ei hakka seda valemit siin selgitama, raadius on seda suht keeruline kuulata. Aga et sõltub, et see, kes parlamenti saab, et see sõltub ikkagi sellest, kui palju tema konkreetselt hääli sai, et, et siin ei ole seda nimekirja põhimõtet, et esimene. Olemas on, ei tähenda seda, et kui esimene on tema, saab, kui näiteks hoopis number kolmandal kohal olnud sai rohkem hääli, siis saab see, kes kolmandal kohal. Jah, siin tõenäoliselt väga paljudes nimekirjades võib ka tulla ette olukordi, kus kus teisel või kolmandal kohal olev inimene on väga selgelt rohkem motiveeritud hääli koguma, et ma, ma lugesin huviga Kaja Kallase intervjuud Lääne Elule ja, ja ma pean ütlema, et sageli on meie maakonnalehed väga tänuväärne allikas huvitavate üleriigiliste poliitiliste sõnumite saamisel. See intervjuu oli päris põnev selle pärast, et sellest intervjuust tuli välja, et Kaja Kallasel on seoses viimaste arengutega reformierakonnas okas hinges. Ta, ta möönis, et Reformierakonna juhtimisel on toimunud võimuvõitlus. See ei märka sellest, et kui kiiresti poliitikas situatsioonid muutuvad ja, ja mõneti jäi sellest mulje, et Kaja Kallase, Andrus Ansip ei ole ühes paadis. Ja mõneti ma lugesin sealt intervjuust välja revanši lubaduse, et vaatamata sellele, et Kaja Kallas on teisel kohal selles nimekirjas et ta vähemalt üritab rohkem hääli võtta kui Andrus Ansip, mis, mis on omamoodi selline väike maavõistlus, mis, mis lisab jälle. Mis tegelikult Reformierakonnaga oli, et neil oli esinumbreid, selline tõsine kandidaat oli ikkagi Siim Kallas veel veel eelmisel aastal, sellest eelmise aasta lõpus sellest räägiti ja Reformierakonnale pärast kohalikke valimisi oli väga oluline, et nende nimekiri oleks võimalikult tugev ja et nad ei põruks Europarlamendi valimistel annaks sellise halva eelaimduse riigikogu valimisteks. Tõeline kevades, see teebki seekordsed need eurovalimiste väga tähtsaks, et et kohe ju sügisel hakkab riigikogu kampaania ja siis on mis positsioonid sa lähed, näiteks kui sa oled põrunud eurovalimistel, mis iganes erakond, võtame näiteks sotsid, eelmine kord nad said mingi mõne häälega, said nagu europarlamenti nagu oma kandidaat sisse, kui nad seekord põruksid, noh, kuidas nad siis ütlevad, et teise, teise oma inimeste Euroopasse ja nüüd tahate nagu Eestit valitseda, valitsema hakkama, aga see kehtib kõikide teiste erakondadega kohta ka, et on vaja sellist head tulemust. Aga see vastuolu, võib-olla seal reform Ansip ja Kaja Kallas ja, ja kui see Ansipi kandideerimise nagu teade tuli siis minu jaoks ka esimesena läbi, et kas see on nüüd nii-öelda Reformierakonna ühe osa selline nagu kättemaks või karistus perekond Kallasele, sellest, mis mis nad siin tegid nende valitsust. Kaja Kallasel on seal muidugi väga tähelepanu väärne lause, ta ütleb, et kes viimasena naerab, naerab paremini. Ja elame-näeme, mida see lause siis tegelikult tähendab, igal juhul ka Reformierakonna sees võib tulla päris huvitav mõõduvõtmine, aga aga kui siin Marju Lauristini jutt oli, siis ma pean ütlema, et see sotsiaaldemokraatide valik oli ikkagi suur üllatus. See, et Marju Lauristin tuleb tagasi, osaleb selles debatis diskussioonis. Sa kindlasti annab juba sellele debatile täiesti uue mõõtme, nii et kindlasti tõotavad tulla väga huvitavad esinumbrite debatid. Nüüd on minu jaoks muidugi mure, on selles, mis saab siis Tartu tudengitega, kellele Marju Lauristini tualt aktiivselt loenguid peab ja, ja kindlasti nemad kaotavad, aga loodetavasti selle parlamendi töö kõrvalt Marju Lauristinil aega ka Tartusse põigata, tudengitega vahepeal kokku saada, aga aga tõenäoliselt jah, Sotsiaaldemokraatlik Erakond tänases seisus kahte kohta Ta ei võta, mis on muidugi huvitav on see, et viimasel ajal on hakatud jälle rääkima Indrek Tarandi üksikkandidaadi võimalustest. Ja kuluaarides räägitakse ka, et on olemas mingid küsitlused, mille alusel on alust arvata, et Indrek tarandil võib olla võimalus ka seekord eurole parlamenti sisse saada. See tähendab kuskil 25 30000 häält. Olenevalt valimisega. Biilsusest mis veel korra veel Reformierakonna puhul on, et seal on veel üks huvitav persoon, on Urmas Paet, kes on jäänud nii-öelda nagu tõrjutud seisusesse nende võimumängudega siin pumpel, et tema tulemus on ka kindlasti huvitav, et Kallas, Paet, Ansip, et seda on nagu huvitav vaadata, mis otse puudutab, siis õudselt raske on tegelikult praegu ette arvata pääsest sotside nimekirjas on ka mõned ministrid ja Eiki Nestor. Eks riigikogu esimees, et, et kuidas, nagu valija võtab muutuse vastu, et et see võib tegelikult sotsidele kasuks tulla nendel valimistel, et nad said, said võimule. Aga tarandi puhul kindlasti ta ei, ei seda tulemust, seda ma usun, mis, mis ta tegi eelmistel valimistel. Aga eks ta selline noh, nii-öelda musta hobuse rollis ole ju veel on ju konservatiivid, eks perekond Helme, aga nende noh, võimalusi tõenäoliselt on kahandanud Venemaa tegevus Krimmis ja kogu see, ma arvan, euro või Euroopa Liidu vastasus või kriinhilisus, et, et see on nendel valimistel küll tõenäoliselt raudtee. Siinkohal ma olen sinuga nõus, et kui me räägime siin sisu poolest, siis tõenäoliselt julgeoleku teema on, on selles debatis olulisemal kohal kui Euroopa Liidu tuleviku küsimus, ehk siis kas, kas meil on vaja rohkem Euroopat, ma arvan, et täna selle üle debateerimine on, on isegi keerulisem kui, kui Euroopa julgeolekustruktuuri arutlemine, mistõttu Rahvusriikide Euroopa kõlab ju väga ilusasti, aga ühel hetkel, kui, kui meil on väga-väga karm valik, et kas kukkuda ühele või teisele poole, siis siis ma kaldun arvama, et, et see see, mis näis veel väga hea valimislubadusena, ütleme siin kuskil pool aastat tagasi, see enam täna ei tööta ja siin ma olen sinuga nõus. Ja noh, kindlasti tulevad mingisugused sellised siseriiklikud teemad debatti, mida siis, kui kes paremini, kes halvemini kuidagi suudab ühildada mingisuguse Euroopa temaatikaga. Aga need on juba sees sellel nädalal IRL. Ma nägin neid IRLi reklaame. Et, kus nad lubavad eksele elatuselatustõusu ja minu info räägib jälle, et on mingid küsitlused, mida erakonnad on teinud, et mida rahvas ootab ja rahvas ootab pappi. Aga jah, et IRL ja andis teada, vist oli see nädalat erakorraline pressikonverents, kus nad siis lubasid koalitsioonilepingut hinnata, aga kes seal olid esile toodud, olid, olid needsamad valimistel osalevad inimesed olid nagu välja toodud, et et eks see ma arvan, et see sisepoliitika tegelikult võib-olla muutubki selles kampaanias. Olulisemaks kui, kui, kui need euroopaisel Minu jaoks on just huvitav, kas IRL läheb nüüd Reformierakonda materdama samamoodi nagu kohalikel valimistel Tallinnas materdati savisaart, et vähemalt see, see loosungite identne, et ja välimus ja, ja kõik see on, on väga sarnane ka see et loosungid ratastel, mobiilsed, mobiilsed jõud või kiirreageerimisüksus on juba valmis ja on valmis tegutsema nii et, et mulle tundub, et IRL võib, siin võib siin päris mitmelgi moel kasutada sarnast sarnast taktikat. Kohalikud võib küll, aga ma ei ole, ma näiteks ei oleks, ei ole kindel, kui edukas see oleks nagu selline taktika, et IRL-i ja Reformierakonna. Nii et mina olen Taavi Rõivase plakati all anda oma pressikonverents, on, see on kuule natukene sarnane. Küsisin, et ma ei ole nagu veendunud, et see on väga nagu väga edukas, sest mulle tundub seal ringi vaadates IRL-i ja Reformierakonna valijad on noh, nad on üksteisele lähedased ja neil võib häirida see, kui ütleme, et nii-öelda nende teist valikut või on ta et need, need omavahel kaklevad. Ja sa pead nagu ikkagi millelegi tuginema, et ütleme, keskerakordne kohalikel valimistel Tallinnas oli noh, ütleme Savisaare ja Keskerakonna tegevus ise toetas seda IRLi kampaania põhisõnumit, et meil oli seda lihtne võimendada. Et Europarlamendi valimistel kuidagi nagu noh, reformi vastu, et kui ma nüüd nagu kiirelt mõtlen, et mis need siis need lahkarvamused või võiksid olla üldse kas siis Euroopa küsimustes või julgeoleku teemal, mis on IRLil olulisem. Et noh, ma nagu kiiruga nagu ei leiagi selliseid selliseid teemasid, et kus nad väga tugevalt eristuks ja võiks nagu seda võimendas. Et, et mulle tundub, et, et võib-olla sellise kampaania mõttes nad rõhuvad jälle sellele korruptsiooniga ja omal ajal et võib-olla isegi, et IRL on kuidagi nagu selline noh kas siis nõrk või, või, või väsinud, et et pigem see Reformierakonna käik tuua välja välja Ansip. Et, et see on noh, on Reformierakonnale kindlasti kasulikum IRLile IRLile kahjulik. Muidugi, mis, mis Taavi Rõivase välikampaaniat puudutab, siis minule jääb küll selle olemus pisut arusaadav. Ma ütleks, et et hea peaminister tõestab ennast tegudega. Hea peaministril ei ole vaja seda, et ühel hetkel pannakse välja peaministri plakatid, et saage tuttavaks, see on nüüd meie peaminister. Taavi Rõivas on olemas meedia, kus see peaminister on kutsutud mitmetesse saadetesse, ma isegi tegin siin alles vähem kui nädal aega tagasi, tegin peaminister tundi vikerraadios ja nii edasi ja milleks on vaja sellist peaministri mainekampaaniat suurte ma ei tea, noh, kuue kaheksa meetri kõrguste plakati lina. Taavi Rõivas peaminister, Eesti vabariigi peaminister satika rub peaminister. Aga noh, nali, aga, aga räägime pisut Keskerakonnast ka sellepärast et siin 36 minuti pärast algab juba üritus, kus siis selgub ka, milline saab olema Keskerakonna valimisnimekiri, on nimed, on teada, aga seda järjekorda, kuidas need nimed seal see seal selles Keskerakonna valimisnimekirjas asetsema hakkavad, ei ole veel teada. Ja, ja samal ajal noh, võib aimata, et kellel on siis nagu see kõige suurem soov Brüsselisse saada, et siin on läbi jooksnud neli nime, Jüri Ratas, Kadri Simson, Mihhail Stalnuhhini ja Yana toom, kelle puhul on arvatud, et et need võimalused võivad Brüsselisse saada. Olla kõige suuremad. Ma, ma ei, ma ei tea. Kas Yana Toom tahab väga sinna, Stalnuhhin kindlasti tahab sinna väga minna, et selliseid, selline väike, väike nihuke vahemärkus. Jah, aga noh, vähemalt sellest on ajakirjanduses räägitud, et neid nimesid on välja toodud ja, ja nüüd on ikkagi äärmiselt huvitav olukord see, et kes saab Keskerakonna esinumbriks nendel valimistel, sest see võib, see võib olla ka Keskerakonna tulemuse jaoks kõige otsustavam, kõige kindlam on tõenäolist mängida ikkagi Edgar Savisaarel. Ehk siis Edgar Savisaar esinumbrina käilakujuna aga võtaks nagu lõviosa hääli ja siis tuleksid järele seal, ütleme, seal võib-olla 10 või, või, või, või vähema 1000 häälega tuleksid teised kandidaadid. Et kuidas teie hindate, et kuidas see järjekord selles Keskerakonna nimekirjas hakkab? Hakkab kujunema? Savisaar otsustab, põhimõtteliselt tähendab kedagi, keda ta tahab saata sinna Parlamendi. Yana Toom ja Stalnuhhin ei oska öelda, et eks Savisaar otsustas, kes on, kes on vaja, saatusin. Kuulge, mis te räägite, valija otsustab. Ka. Minul oleks üllatav, kui Savisaar ei tahaks osaleda nendel valimistel, ma ei tea, kas tal üldse sellist varianti enam enam on. Kui ta nagu osaleb siis ikkagi esinumbrina võisk või siis viimasena, eks. Et noh, Savisaar eelmina eelmistel kordadel oli, oli esinumber Keskerakonnal Edgar Savisaar. Vilja Savisaar oli kolmandal kohal ja Kelam oli, oli Sirlisteks, et reformist oli Ojuland ja sotsidel Ivari Padar. Ja Keskerakond ikkagi võttis tänu Savisaarele väga suure häältesaagi Tallinnas 43000 häält, teised IRL ja Reformierakond seal 13000. Et kui vaadata, et see on eelnii-öelda, selline. Mõelda ja järgmisel kevadel toimuvate riigikogu valimiste peale, siis kas Keskerakonna jaoks on väga oluline teha kõige parem tulemus võrreldes teiste erakondadega ja näidata koht kätega Ansipile? Näidata, et nad on võitja erakond, nii nagu nad kohalike omavalitsuste valimistel näitasid, et Me oleme võitjad. Kuidas teie hinnangul sellesse konteksti, millest siin ajakirjandus ka viimasel ajal on kirjutanud, milles me oleme näinud Edgar Savisaart ja nüüd seda, et, et tulevad Euroopa Parlamendi valimised, kuidas teie, nagu sellesse konteksti asetub eilne Keskerakonna vist poliitilise sekretäri on, on tema ametinimetus ka Mailis Repsi pressiteade, kus ta ütleb, et tal ei ole erimeelsusi savisaarega Ukraina küsimuses. Et Ta toob seal välja ka mõned Savisaare seisukohad, mille osas tõesti ei ole erimeelsusi, samal ajal jätab keskerakondlastele kohaselt välja välja teema, mille puhul mina olen küll kuulnud, et Edgar Savisaarel ja Mailis Repsil on väga selge erimeelsus. Kui Edgar Savisaar ütles praegusel kaikameeste diktaadi järgi moodustatud Ukraina valitsusel ei ole mandaati, siis ma, ma julgen täiesti kindlalt väita, et Mailis Reps on, on pigem seisukohal, et, et nii ei saa öelda. Nii ei saa väita ja nüüd tulla päev enne valimisnimekirja kinnitanud koosolekut välja sellise avaldusega, millest see kõneleb. Miks ta kõneleb sellest, et tuleb näidata, et me oleme ühtsed võib-olla see kõneleb ka sellest, et Savisaar on selgelt nagu repsi vaibale kutsunud ja öelnud, et et me oleme ühtsed, et noh, ma ei tea millestki muust võisika kõneleda. Põhjus võib olla ka see, et Keskerakond on üpris teadlikult võtnud nii-öelda kaks kaks erinevat suunda selles Ukraina ja Krimmi teemasid. Üks üks sõnum on see, mida edastatakse venekeelsele elanikkonnale, tehakse seda nii-öelda läbi läbi Venemaa või, või käies esinemas Venemaal, tehes seal avaldusi, mis sobivad venekeelsele elanikkonnale rohkem. Ja siis teine pool on nüüd läbi mailis repsi üritatakse kõnetada siis eesti valijat. Et ega võib-olla lõpptulemusena noh, kui palju neid valijaid nagu analüüsib seda, et mida Savisaar kuskil ütles ja mida ta et mis sõnad paika pidasid ja mis mitte, tekitatakse selline segadus, kahtlus rõhutatakse et tegelikult on ta eestimeelne ja ruudutada. No eks see selline žongleerimine on, Keskerakonnal on juba aastaid olnud vajalik, et kuidas venekeelse inimestele räägitakse üht see, mida räägitakse, on eestikeelse valija, on täiesti vastuvõetamatu ja siis kuidagi üritatakse nagu teiste Keskerakonna poliitikute kaudu või siis mingisuguse teise sõnumi kaudu kuidagi kuidagi ka eesti valijale läheneda. Aga vaadates sotsioloogilisi küsitlusi vaadates valimistulemusi, siis ega seal noh, ega see ei ole midagi eriti muutunud, et Keskerakonna trumbiks on vene nagu hääled ja ja eestikeelsete valijate seas populaarsuselt vist neljandal kohal, eks ole. No ja me näeme, siin ei ole kaua jäänud oodata ja siis on, ma arvan, juba paari tunni pärast selge, et et milline see Keskerakonna nimekiri saab olema, aga, aga räägiks natukene veel ka koalitsioonilepingust mille üle üllatus-üllatus, diskussioon on muutunud üha elavamaks ja tavaliselt, kui valitsus astub ametisse, siis koalitsioonilepingu punktid unustatakse kohe ära. Aga sellel korral on pisut teistmoodi, koalitsioonilepingust on hakatud järjest rohkem rääkima, on üksikuid punkte välja toodud, on hakatud rääkima nende punktide vastuoludest ja mis on kõige üllatavam ka koalitsioonipartnerite endi sõnavõtud juba koalitsioonilepingu punktide kohta on muutunud. Pisut võrreldes selle ajaga, kui, kui seda koalitsioonilepingut sõlmiti ja ja, ja ma peaks ütlema küll, et mulle tundub, et see on räpakalt tehtud koalitsioonile. No see sõltub, mida sa mõtled sel sõnal räpakalt nooltel, et näen, mina arvan, et näiteks Reformierakonna vaatenurgast on see tõenäoliselt suhteliselt KEI koalitsioonilepingut. Et nemad domineerisid, nad on, eks ole, valitsuses, nad teavad väga hästi, mis nagu kusagil ministeeriumis ametis pooleli on, need asjad on sisse pandud tõenäoliselt paljudest asjadest, sotsid ei saanud üldse aru, mida see või teine nagu asi tähendab, ja nad leppisid sellega, et. Nii aga hästi, võtame üksikud punktid. No selle koalitsioonilepingu järgi tuleb elektrilevi ehk jaotusvõrk ja riigi põlevkiviressurss üksteisest lahutada, seal on kuidagi ja kaalume või analüüsime. Ja siis on veel veel punkt, et puidu põletamisel puidu põletamist Narva jaamade kateldes ei saa taastada, ehk siis selle eest maksti ka Eesti energiale taastuvenergia tasu. Ja nüüd Nende punktide puhul esineb rahandusminister Jürgen Ligi, kes on vist praegu ka Eesti Energia üldkoosoleku staatuses, ütleb, et koalitsioonileping seisab rahaliselt koos ainult siis, kui Eesti Energial ei tekita kahju. Ehk siis sisuliselt selle lausega. Jürgen Ligi ütleb, et et need laused võiks ju kohe sellest koalitsioonilepingust ära kustutada, sellepärast et selle koalitsioonilepingu garant niimoodi võime öelda ongi Eesti Energiat saadavad dividendid, aga seda me saame Eesti energialt ainult siis, kui Eesti energia on tugev ja konkurentsivõimeline ette võtta. Jah, aga nende punktide puhul tõenäoliselt peab arvestama, et see, ma arvan, et see ei ole selle aasta teema. Et meil on ainuke asi, mis on selle aasta teema, on see Irult toetuste ära võtmine, et kõik need muud asjad on sellised teoreetilised, mis isenesest. Oota. Oota, oota, oota. Ei. Mille ma tahtsin, et see ei tähenda, et see on ebatähtis, see tähendab seda, et, et ikkagi mingisugust meelsust näitamist arvestametega reform ja sotsid tahavad nagu valitseda viis aastat järjest mitte ühe aasta. Nii segaolmejäätmete põlemisel põletamisel taastuvenergia toetuse maksmise lõpetamine väga selge koalitsioonileppe punkte Jürgen Ligi ütleb, et koostootmisel ei tohiks anda eelist Vene gaasile. Jälle seata kahtluse alla koalitsioonilepingu punkti. Jah, aga ütleme, see, see, mis puudutab nüüd seda energeetika, jäätmemajanduse teemat selles koalitsioonilepingus et siis tegelikult need punktid, noh, need ei ole suur üllatus, sellepärast et sotsid on, on neid samu ideid mõtteid rääkinud ka varem. Ka Reformierakond on tegelikult neid samu asju rääkinud varemgi tõstatanud üles Kaja Kallas, aasta tagasi elektrilevi äravõtmine Eesti Energia jaotusvõrgu lahutamine Eesti energiast, et et praegu noh, ütleme, IRL IRL on olnud olnud seni valitsuses olles see, kes on seda nii-öelda suurt ja võimast Eesti Energiat kaitsnud ehk et, et selles mõttes noh, ei, ei ole võib-olla väga suur üllatus. Teiseks koguse jäätmeüllatus on võib-olla see, et nad kõik asjad nagu praegu sisse panid ja jäätmemajandus ja energeetikas on tegelikult olnud väga oluline teema. Rain Rosimannusele, kes on, oli, istus seal koalitsioon läbirääkimiste laua taga ja, ja tegelikult et päris palju tõenäoliselt. Neid asju mõjutas. Et, et ma arvan, et et ütleme, ligi võib küll plõksida. Aga ta jääb selles selles vaidluses alla, kui, kui sotside reformi muudatused tahavad ära teha Aga me võime ju öelda, et kui kui prügi põletamine väheneb, kui, kui juhtub see, et, et prügiettevõtted ei näe seda enam nii mõistlikuna hakkavad ühel hetkel jälle prügi prügimäele ladustama. Sisu tegelikult prügi hind tõuseb. Seal on tegelikult see taust on, on selles, et see puudutab see prügi põletamise toetuse siis koostootmise ärajätmine puudutab Iru prügipõletusjaama, mis on hästi võimas šarlas eelmine aasta valmis, eks ole, väga suur investeering ja, ja tegelikult see häirib raag on seltsi kes on üks jäätmefirma, kes samuti prügi sorteerib ja prügist kütuste paga, kelle jaoks on siis ütleme, see toore on tänu sellele kallim ja noh, see nägu, küsimuse koht, et kas me seal on nagu see vaidluskoht on selles, et kas me peaksime prügi soodustama prügi sorteerimist või siis soodustama seda, et me paneme selle prügi, kõike, kõik ahju. Ma ma siiski nagu täpsustanatega ahju ei pane ikka päris suvaliste prügi, sealt on ikka eelsorteeritud, seal ei ole metalli, seal ei ole klaasi, seal ei ole paberit, et küsimus on seda, kas me seda nii-öelda seda päris plöga hakkame veel eraldi sorteerima. Jah, mida, mida, nagu Rainer Vakra, kes ütleme, toetab Ragn-Sellsi mõtet, ütleb, et me peaksime seda veel sorteerima, et see oleks veel keskkonnale kasulikum. Aga Eesti energia nagu vastu ütleb, et et see, sellel ei ole mõtet ja ka see, mida, mida pärast sedasorti põhjalikumat sorteerimist tehakse, eks, et kasutatakse siin Kunda Nordic tsemendi toorainena, et, et ka see ei ole väga keskkonnasäästlik, et et siin on mõlemal poolel, on neid argumente. Noh, ma arvan, polku. Ragn-Sells on käinud kohtus, eks ole, sellega ja mälu järgi tähendab muidugi kaotanud vist praegu need asjadeta. Ja muidugi Ragn-Sells ütleb, et prügi hindeid ei tõuse, et see tuleb Eesti Energia kasumi arvelt, noh praegu on selge, et pärast prügipõletusjaama Iru prügipõletusjaama käima minekut noh, on ikkagi hinnad tulnud alla pooleni. Sooja ilma seal on muidugi, ega selle jäätmemajanduse osas oli seal ka teisi nagu muudatusi planeeritud, et kuidas seda täpselt siin korraldatakse, mida omavalitsus saab teha ja mida ei saa teha ja seal olid mina lugesin sealt punktidest välja see, et tahaks takse tuua tagasi seda süsteemi, kus noh, ma ei tea, siis mujale, nüüd hakkavad nagu ise nagu prügivedajatega lepinguid sõlmima. Mis prügi väljane kogemus muuseas selle prügisorteerimise ja, ja olmeprügiga, et mulle tuli poolteist kuud tagasi kiri, kus öeldi, et märtsikuus toimub viimane kord sorteeritud jäätmete äravedu, pärast seda on leping lõppenud ja et kui ma tahan üleüldse jäätmeid edasi sorteerida, siis ma pean üleüldse pöörduma mingi teise firma poole ja ja noh, ühesõnaga, et see ettevõte, kes mul siiani sorteeritud jäätmeid ära viis, et tema enam sellega ei tegele, et raadiokuulajatele siis teadmiseks, et, et see on eraldi punkt minu, minu prügiveolepingus, kus ma siis kogun jäätmeid, jogurtit kuus, viiakse need minema ja, ja ma olen kohustatud neid ja viiks ta tasuta minema ja ma olen kohustatud neid jäätmeid koguma, kui ma neid ei kogu, siis mulle esitatakse tühisõidu arve ja see on võrreldav justkui ühe korra konteineri tühjendamise, ehk siis mind on justkui kohustatud ka neid neide olmejäätmeid niimodi koguma, sorteeritult koguma. Ja Ma ma arvan, et see põhjus, miks see teenus lõpetati, on ikkagi väga selgelt seotud sellesama prügi põletamisega rahalistel põhjustel. Ei ole lihtsalt enam kasulik selle selle äriga tegeleda, sest kõik muu tuleb lihtsamalt sisse ja see on ka põhjus, miks, miks mina enam ei ei sorteeri prügi sellepärast et mul lihtsalt lõppes prügisorteerimise leping ära. Nii et siin on kindlasti, mille üle mõelda, aga kui ma nüüd veel tulen nende koalitsioonilepingu punktide juurde tagasi siis teede hoiult võetakse ära 25 miljonit eurot. Ja, ja seal lepingus on kusagil see number sees vä? No sellest on, ma saan aru sellel nädalal rääkinud maanteeameti juht, et ja, ja, ja see on olnud sellel nädalal diskussiooni all, et selleks, et mida neid teisi auke siis on iga koht hea ja, ja see, et kütuseaktsiisist mitte 75 protsenti, vaid, vaid x protsent läheb läheb teedehoiule, siis on on levimas arvamus, et 25 miljonit teedehoiust läheb minema. Koalitsioonileppesse vist on kuidagi kirjas, et et ma tea, riigieelarve tulude ja kulude puhul me midagi ei seo enam nii. Ma ei mäleta täpselt, eks ole, et aga mulle üks reformierakondlane, kes ka ise seal istus, seal laua taga koalitsiooniläbirääkimistele ütles umbes nii, et peaks selle niikuinii ära teinud, et isegi kui me poleks seda asja koalitsiooni sisse pandud, meie arvates on see õige ja me oleks selle niikuinii ära teinud. Peedele tahab liiga palju raha. Asi pole vist nagu teedes, nende loogika on selles, et et kui on selline pidevalt fikseeritud summad, siis on pidevalt sellised probleemid, et tegelikult nagu ei, kas üks aasta jõuta seda ära nagu kulutada, teine aasta jääb puudu ja noh, nii edasi ja nii edasi. Jah, et noh, eelarve, selles mõttes on jäik, kui sa paned ette, et kindlad protsendid mingitest valdkondadesse maksudest lähevad, lähevad nüüd selleks või teiseks otstarbeks, aga, aga noh, teisalt, et eks ongi valikute küsimus ja, ja noh, eks. Ma arvan, et järgmine kevad siis nii-öelda antakse, antakse hinnangud. Tõenäoliselt need summad saame ka teada sügisel, kui riigieelarve kokku pannakse, et kui palju nad täpselt olid ja mis, mismoodi ja ma arvan, et koalitsioon ise ka veel päris täpselt seda ei tea. Tõenäoliselt on tehtud mingi eksel nende lubaduste kulude peale, aga aga selle poole aasta jooksul Palju sõltub, kuidas majandusprognoosid tulevad ja nii edasi, et. Ütleme samas ma mõtlen, ikkagi teedehoiust, raha äravõtmine, mõelge nüüd, kui härra teede- hoiust võtame, aluseks selle väite, et teedehoiust läheb ära 25 miljonit siis kui meil on täna probleem meie omavalitsuste teede kvaliteediga, et omavalitsused ei suuda nii kiiresti teid parandada, kui teed lagunevad, kui meil nüüd tekib ka riigiteedega väiksemate tugimaanteedega, tekib seesama probleem, et me ei suuda seda teekatet nii kiiresti taastada, kui see kulub siis ühel hetkel, kui, kui ta hakkab juba katki minema, siis selle parandamine või taastamine või täiesti uue katte panemine see muutub oluliselt kallimaks. Ehk siis ehk siis raha äravõtmine teedelt võib pikas perspektiivis minna oluliselt kallimaks kui see kui see võib olla 1000 või 2000 eurovõtmine ära. Täna-homme võib maksta juba 10000. Teda võib kindlasti, aga ma ei julge teha nagu selliseid väga jõulisi järeldusi praegusel hetkel veel, et mis siin lähiastamis, suured teeprojektid oleks üldse nagu tulemused, eks ju, viimastel aastatel need summad tõusid ka sellepärast et meil oli nagunii palju selliseid suuri asju, nagu tuli kogu aeg, eks ole. Jah, aga tõenäoliselt ongi vist see probleemistik, ma olen aru saanud just selliste väiksema tähtsusega teedel ja nende korrashoiule, et selles mõttes on, sul on, ma olen nõus sinuga, et et, et, et noh, teatud teatud tase on, on oluline, et teede seisukord ei muutuks halvemaks ja siis teatud tase on, et me suudaksime parandada seda olemasolevat seisundit, et et see võib olla selline kerge ja ahvatlev võimalus täita ära need valimislubadused võitlemiseks. Koalitsioonileping, leppe lubadused, mis on puudutanud raha jagamist. Teeme täpselt niimoodi täpselt nii nagu Tallinna linn on seda alati, kui raha nagu pole siis lihtsalt noh. Võtame nagu teedelt ära noki lagunevad, aga nagu esialgu nad ei pane tähele ja isegi kui lagunevad, siis noh kord nelja aasta jooksul teeme mõned teed korda ja esitame seda suure töövõiduna. Ja siis süüdistame riike, kes ei anna raha, et neid töid teha. Sest meie tahame teha hoopis teisi asju. Aga noh, teine asi näiteks kaitsekulutused, mida ka siin sotsid on, varemalt on nagu vihjanud, et täna on olukord selline, kus sa nagu selle asja kallale minna ei saa, et siis oleks IRL, IRL ootaks seda aegselt, oleks nagu tagajalgadele, et sa peadki kuskilt tegema valikuid, kui sa tahad toetusi tõsta, siis sa pead kuskilt selle raha leidma. Kui siin juba kaitsekulutustest juttu oli, siis võikski siinkohal Pensionärid vist lükkavad edasi kuidagi, et mille kohta IRLi poliitik muidugi ütles mulle niimoodi, et vanad, ühe populismi asendavad teised populismiga. Aga see on Reformierakonnale ju hästi omale, et neile meeldib anda lubadusi ja siis nad hakkavad neid lükkama, et, et seal nii tulumaksumäära langetuste kui. Kui kõikide teiste asjadega, kui ma ei eksi, siis selle vanemapensioni edasilükkamise puhul need, kellel on, on lapsed sündinud enne vist oli 98 siis nemad, nemad, nendel jääb saamata nüüd siin paari aasta jooksul lapse kohta pensionilisa 60 eurot aastas ühe nüansi või see vist viis eurot kuus. Ühe nüansi, selle teema lõpetaja võiks muidugi veel üle korrata, et, et see koalitsioon on nagu ühe aasta. Ma oletan, et, et väga palju asju, mida nad sinna sisse kirjutanud tegelikult ei jõuta ära teha. Ja võib-olla mõnda asja pole isegi planeeritud nagu ja ei peagi jõudma ära teha. Ma arvan, ka ühel lemmikteema markeerin siin ära. Punkti puhul tõenäoliselt isegi oodatakse, et jõutaks näiteks praamiühendus, ma täpselt ütlesin, et ma arvan, et Leedo praegu, et või noh, ütleme on suund lobi käib selles suunas, et veel et võimalikult asjaga venitada. Et siis on jälle riik, tähtajad on uppis ja jätkuda see seesama sama nii-öelda koostöö, nagu kooli on, on ta seni olnud. Jah, mõneti ma lugesin hämmastusega vist oli eilsest postimehest Tallinna Sadama nõukogu esimehe arvamust, et. Et arvutused näitavad, et kui riik hangib endale laevade hakkab teenust osutama, siis mitte mingisugust võit õidule. Et, et me tahaks siiski neid arvutusi siis näha, et tõenäoliselt Juhan Parts, kui temale tuldi laevu pakkumas, nägi ühel hetkel ka numbreid, võib-olla ta on nõus ka avalikkusele jagama, et siis me saame võrrelda. Kui me võrdleme nüüd seda, mis juhtus reisirongiliikluses, siis peaaegu sama rahaga natuke raha juurde panna, siis me oleme saanud juurde miljon rongkilomeetrit aastas ja seda on väga palju. Seda summalda saab ka mängida, seda saab teha ka niimoodi näidata. Dotatsioon väheneb, aga me lihtsalt pikendame lepingut, siis saab praamide omanik pikendada korda praamiehituse finantseerimise lepingutes. Seda sellega on võimalik nagu trikitada, kui kui soovi on. Et praegu tundub, et sotside ja Reformierakonna koalitsioonil on soov ikkagi jätkata senise praktikaga, et mitte tuua riigiraame ja, ja jätkata Leedo abistamist. Kuulge, hakkame rääkima julgeolekust ja ma, ma sissejuhatuseks olen ühe väga lühikese lõigu, Sa saame Huntingtoni 92. aastal ilmunud raamatust tsivilisatsioonide kokkupõrge kus ta siis lahkab Venemaa tulevikku ja, ja Venemaa võimalikke suhteid läänega ja ta ütleb nõnda, kui venelased nakatas käitumas nagu marksistid lükkavad tagasi liberaalse demokraatia ja hakkavad käituma nagu venelased, mitte nagu lääne inimesed siis võivad suhted Venemaa ja Lääne vahel muutuda uuesti jahedaks ja konfliktseks. Aga siis oli 92. Ma küsin, et kas see on juhtunud? Niimoodi, et nagu vastuseks Ma juhiks tähelepanu, muuseas veel Handiktan kirjutab siin muuseas väga põnevalt, et et ta väidab, et marksismi-leninismi ja, ja Lääne demokraatiavaheline debatt oli, oli intellektuaalne mõõduvõtt, aga Ta väidab, et et vene traditsionalistidega oleks selline intellektuaal debatt täiesti võimatu, ehk siis ongi, ongi väga keeruline nendega nendega suhelda. Kui nad lähtuvad sellisest surveni Šobimistlikest hoiakutest, impe realistlikest kaalutlustest, siis on see debatt ülimalt keeruline või võimatu ja, ja, ja siit võib välja lugeda ka siis seda, et ainukene, mida nad tunnistavad, on jõud. Et kui nüüd hakata siin tõesti Venemaa teemadest rääkima, siis viimane nädal on toonud meile väga palju sõnumeid selle kohta, mida on plaanis teha NATO'l ehk siis Euroopa ja USA ühisel julgeolekuAlliansil, mida on on, on plaanis muuta Euroopa julgeolekustruktuuris, kuigi siin ei ole veel siin, ei ole veel olulisi otsuseid teha, aga, aga fakt on see, et lääne ühiskond on saanud äratuse Krimmi okupeerimise ja Venemaa käitumise näol, et see on täiesti selgelt olemas. Ja täna me võime juba öelda, et et tõenäoliselt sellist maha magamist nagu gruusia sõja puhul me me seekord enam ei näe. Mulle tundub, et, et tegelikult Venemaa ongi mänginud lääneriikidele NATO-le kätte väga head kaardid enda kohalolekut siis Ida-Euroopas nagu suurendada, et kui see oleks olnud Aasta tagasi oleks sarnaseid jutt hakatud rääkima, siis, siis oleks NATO-s ka NATO sees tänast raskem leida olnud erinevate riikide toetus sellele ja meenutama, ütlesin endine kaitseminister Reinsalu. Mõned kuud tagasi rääkis ameeriklaste võimalikust Eestisse tulekust, eks, et siis ju tegelikult üpris palju teda kritiseeriti selle eest või, või ei, ei toetanud seda ideed. Täname, nagu siin debatis ei ene üldse, et keegi oleks väga vastu. Et NATO kohalolekut Et eks see Ukraina ikka on väga seda suhtumist muutnud. Ja, ja see on tõenäoliselt väga pikaajalise mõjuga, et et, et noh, ma küll ei näe, et nüüd ütleme see, mis on käivitanud Nato NATO suunal, et nad võiksid nagu kuidagi järsult oma meelt muuta, et ei, et enam see ohuhinnang on ära kadunud, me midagi ei tee, pöördume tagasi uue režed või siis või siis majandussuhete osas ka tõenäoliselt needsamad debatid, kas, kas see gaasisõltuvus või või muud muud teemad ütleme, et see on nagu pikas perspektiivis, et võib täitsa eksa on aastatetagune teemaga, et, et kas Putin võitis või kaotas Lääs on ikkagi ju vaadanud viimased 20 aastat Venemaa peale niimoodi et okei, seal pole kõik asjad korras, aga me saame ikkagi nendega rääkida ja et nad on ikkagi nad ei ole nagu päris meie vaenlased ja nad on siuksed. Problemaatilised partnereid. Ma noh, mis, mis on tegelikult olnud vale, sest Venemaa vaatenurgast on vähemalt Putini Venemaa vaatenurgast lääs vaenlane nagu igaüks, kes on kas või viimased 10 aastat nagunii vene meediat tarbinud, kui, kui Ameerika Ühendriikide meediat näeb seda täiesti nagu diametraalselt, nagu erinevad viisi, kuidas maailma vaadatakse, et vene v Putini Venemaa vaatab ikkagi sellisesse maa peale sellises Win luus, et alati, et iga nagu sammun kellelegi kaotas kellelegi võit, et eks ole, et väga sellise Hobu hoopis teistmoodi vaatavad ja lääs saab nüüd aru sellest. Nägin sellel nädalal üht väga huvitavat esinemist Atlandi nõukogus esines tuntud Poola, Ameerika ka päritolu kirjanik ja kolumnist, näppi Baum ja, ja ta, ja ta ütles selles esinemises, et, et Venemaa eesmärk on korrumpeerida Euroopa Venemaa rahaga ja ta ütles ka, et üksikult võib tal olla edu, aga Euroopa Liiduga jäävad tema käed lühikeseks. Ja kui nüüd siit selle mõttega edasi minna, siis siis vaadata natukene ajaloos tagasi ja uurida, et millal siis on need Venemaa imperialistlikud või vallutuslikud plaanid olnud edukad. Siis need on alati olnud edukad ainult siis, kui tal on liitlasi läänes. Kui Venemaal ei ole olnud liitlasi läänes, siis ei ole ka Venemaa oma vallutusplaanidega õnnestunud, mistõttu on see lääme kokku hoidmine siinkohal eriti oluline, ehk siis see, mida me me käsitleme toona ja kui me täna räägime siin ainult hävitajate tulekust Ämarisse ja see otsustatakse tõenäoliselt ära lähi päevadel lähinädalatel on üsna tõenäoline, et nad siia tulevad. Et, et see on nüüd üks samm, aga tõenäoliselt siin peab järgneva veel samm, kaks samm kolm ja noh, me oleme ka kuulnud, et mis nad võivad olla. Et tulevad või rohkem NATO laevasid, tuleb Läänemerele, võib arvata, et tuleb veel ka muud toetust ja nii edasi, nii et väga selgelt see NATO kohalolek kui ka Baltikumis kasvab oluliselt. Aga, aga sellel nädalal me oleme diskussioonis kuulnud ka väga tihti ühte argumenti või seisukohta, mis puudutab NATO artiklit kolm, mis ütleb, et riigi iseseisev kaitsevõime on tähtis, ehk siis riik, riik peab olema valmis ennast esmaselt kaitsma ja siin on nüüd väga palju väga palju küsimusi, et milline see Eesti kaitsevõime ikkagi on, mida meil oleks vaja teha ja et kas me oleksime täna täna valmis konfliktiks ja, ja, ja valdav arvamus on see, et meil on ikkagi väga palju võimekusi veel puudu, mida meil oleks vaja hankida. Peaasjalikult räägitakse siis loomulikult tankidest ja jalaväe toetusrelvadest. No kaitseväe juht Riho Terras, noh tema muidugi ei saagi öelda, et, et meil on, et me ei suuda ennast kaitsta, noh aga, aga tema hea intervjuu Päevalehes sel nädalal, kus ta ütles põhjased välja, et maaväega peame ise saama. Aga põhimõtteliselt seda ta ütles, et maavägi on see, millega me peame saama ja millega me oleme võimelised saama, kui piisavalt meil aega ja investeeringuid inimesi on, et aga aga lennukid laevad, et see lihtsalt käib meiesuguse riigile üle jõu mitte ainult meie, vaid ka kolmele balti riigile koos tegutsedes oleks üle jõu, et, et seal oleks vaja nagu, nagu abi, aga kui me räägime ka maoväest, siis on ka siiani ikkagi veel nagu tohutult palju teha. Meil on tegelikult, et meil on, meil on kerge kergejalavägi on põhimõtteliselt meie malegi pluss meil on. Ehk siis avamaastikul. Me tegutseda ei saa. Ründeoperatsioone läbi viia ei saa. Selles mõttes, millele raskerelvastust eelkõige räägitakse nagu tankidest, eks ole, aga see ei tähenda, läheb suurde, kes see tähendab? Õhutõrjet, see tähendab, noh. Siis meil on ikkagi nagu automaadid, miinipilduja. Jah, aga siin on, siin ongi see tasakaal, küsimus, et me nüüd ei läheks nagu teise teise äärmusse, et seal ma arvan, et võti ongi selles koosluses oleme NATO liige ja tõenäoliselt meilt eeldatagi oma õhu ja lennuväe. Õhu ja siis mereväel niimoodi üles ehitame. Et, et siis me kannatame kuskilt mujalt, eks, et et noh, ma arvan, et see, mis praegu toimub, tegelikult näitab seda 10 aasta tagust otsust NATO liitumist, et see näitab, kui tähtis olid. Aga mis veel puudutab, et ütlesime Venemaa ja Ida-Euroopa, Venemaa ja Ühendriigid tegelikult on ju veel veel nagu kolmas oluline jõud millest Eesti meedias on üpris vähe, nagu räägitud, on Hiina käitumine, aga, aga praegu tundub, et Venemaa oma tegevusega on ikkagi väga üksi jäänud. Maailma ja. Orienteeritus selles osas, muuseas Huntington eksin, Huntington räägib sellest, et võib juhtuda kunagi, et ühel hetkel lääs võib-olla silmitsi kogu muu maailmaga ja see konflikt võib olla väga terav, aga, aga vähemalt täna me võime öelda, et Hamiltonil ei ole selles küsimuses õige õigus olla, et Hiina on täna need konfliktid natuke asümmeetria. Hilisema ja mitte ainult mitte ainult nüüd, vaid nad on ikkagi väga pikka aega seda sellist nagu neutraalset positsiooni rahvusvahelistes suhetes hoidnud, et. Ja noh Ja nad ka kasutavad, nad oskavad kasutada seda, seda praegust konflikti ära aetud ka praegu ju tegelikult on, on toimunud tipptasemel kohtumise Euroopa liidrid Ühendriikide liidrite Hiina liidrite vahel. Et noh, võib arvata, et see, mis võib-olla kui, kui kasvõi majanduse poole pealt rääkida, et kui, kui Vene investeeringuid või Venemaaga koostööd tõrjutakse Euroopa poolt, siis võib see Hiinale anda anda võimalused, et nüüd koostöösidemeid tihendada ja võtta enda jaoks nagu sellest konfliktist tulu. Ma tean, et nädal tagasi taeva rääkisite 20 minutit ERR-ist, et tõenäoliselt ühest meediaorganisatsioonid ei peaks nii palju rääkima, aga, aga lühidalt ära markeerida, mis seisus me siis täna oleme? Et eile see tüli juhatuse esimehe sporditoimetuse vahel selgust ei andnud. Ja nüüd me oleme väga selgelt siis olukorras, kus otsuse peab langetama ERR-i nõukogu. Ja jättes nüüd kogu selle tüli teemaga kõrvale, ma keskendun ainult sellele, et, et kuidas me oleme välja paistnud, siis, siis ma, ma julgen küll selle põhjal, mis on, mis on toimunud öelda, et et ERR on on avatud organisatsioon. Tänu sellele, et ta on avatud organisatsioon, on ta ka tugev organisatsioon. Et tõenäoliselt see kriis elatakse ka ka üle. Oluline on see töörahu kiiresti taastatakse, aga, aga samal ajal see, see avatus tähendab seda, et et huvigrupid ei sekku r-i töös. ERR on ikkagi sõltumatu ja suudab ise enda eest seista ja, ja ma arvan, et, et see võiks ka vikerraadiokuulajatele kindlasti rahustavalt mõjuda. Loodetavasti see see kriis ka üsna pea laheneb. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja rahvateenrite stuudios Aivar Hundimägi äripäevast Mikk Salu Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost.