Raadio seitse jätkab pühapäeva õhtu ja öötunnid on toimetanud Ene Pilliroog. Me alustame äikesega Andrusega, sest tänases öös me ei ole koos Toomas Siittoniga anas muusikamaailmas vaid soovime Toomas Siittonile head tervenemist. Aga me oleme palve maailmas andestamise maailmas kaduvate ja kadumatute aarete maailmas. Ja seejuures on meil abiks pastorit mihkel ja Avo Üprus. Kell 23 jätkame oma kord kuus pühapäevasarja uus osunditest ja siis on meil stuudios roomakatoliku kiriku Tallinna Peeter-Pauli koguduse preester Rein õunapuu ning Eesti Evangeelse luterliku kiriku diakon Jaan Leppik. Avatud on ka telefon 44 kaks seitse üheksa ja me jätkame sealt, et kuhu möödunud uususundite saates pooleli jäime, see on siis sai entoloogia. Jäime pooleli selle juurde, kuidas vabaneda mõjutatavusest. Kuidas inimesed pääseksid lahti sellest, kuhu nad on soovimatult teadmatusest sattunud. Nii et sellest kõigest kell 20 algavas saates. Aga nüüd siis nagu ütlesin, palve andestamise, kaduvate ja kadumatute aarete maailma koos Mihkel Kuke ja ava hüprusega ning kuulame spirituaale Kätlin pätli ja Chessinormani esituses. Piibli kaudu kõneleb jumal meiega. Aga kuidas meie võiksime kõneleda jumalaga? Kindlasti palve kaudu, kes eales on leidnud palve tee. See on tundnud, milline vägi temasse on tulnud. Palve läbi ütleb jumalgi pidade eales minult palute Jeesuse Kristuse nimel. Seda ma annan teile. Palve peab olema puhas. Selles ei tohi esineda usaldamatuse kahtluse varjugi mitte mingisugust kahtlust kõhklust ebamäärasust. Palve peab puhtalt halduse Soonena jõudma üles. Ja seeläbi on palve kahtlemata kunstõpetaja Mihkel Kukk, kas me võiksime küsida niiviisi, et missugune on palvekunst? Palve on tõepoolest kunst. Ja eriti kõrgem kunst kättesaamatu inimeste jaoks kes ei ole selle maailmaga kokku puutunud, Palvama maailm aga omaette omaette jah, võiks öelda isegi maailm, milles inimene elab, see inimene, kes palvetab. Ma arvan, et ei ole vist inimest, kes ei oleks kunagi elus palvetanud ega palvetama ei peasõnadega, ainult ei pea olema ette valmistatud tekst. Et sa kõik piinlikult korralikult korrektselt üles loetled. Mida sul sellel hetkel öelda on? Kõneldes jumalaga? Inimese jumala vaheline kahekõne. Ja tõepoolest, ta on kahekõne, ta ei ole inimese poolne monoloog ainuüksi väga paljud vaadet, palve peabki olema ainult inimestepoolne kõnelemine ja nad ei oska kuulata kuidas, millal, mismoodi temale vastatakse. Ja selle tõttu võib tunduda, et meie palve jõu alati pärale Et liin oleks nagu kinni teiselt poolt tegelikult see liin võib-olla rohkem avatud, kui me arvame. Ja inimene, kes selles palvemaailmas oskab orienteeruda, see peab oskama kõigepealt kuulata ja näha noh ja mõista seda vastust, mida ta saab. No tõepoolest võiks öelda isegi nii, et iga inimene on usklik. Tähendab, iga inimene võiks öelda kõige usklikum inimene, isegi pagan, selle tõttu palvetab ainult häda sunnil. Ainult siis, kui olukord väga täbar on alles siis ta laseb üle huule. Noh, sõnad nagu issand, issand või mu jumal või midagi taolist, tähendab siis ta tuleb meelde. Võib-olla spontaanselt. Kas ta konkreetselt palvetab klassikalisel kujul, aga, aga ta mõte järsku pöördub jumala poole. Et mis nüüd küll saab, aita ometi päästeameti, selliseid näiteid võib elus palju tuua ja ka kirjanduses leida, mismoodi häda sunnil palvetatakse, antakse tõotused ja, ja möödub, probleem lahendub siis inimene tegelikult unustab ja et et tema küll palvetas, palve, jõudis kohale Pole ka selline väga äkia spontaanne palve. Ja, ja vastus tuli. Aga seda vastust ei oska välja lugeda. Ta mõtles 100, möödus iseenesest. Tõepoolest, selles mõttes võiksime isegi noh, teatud mõttes klassifitseerida religioone või, või uskusid kui me võtame kõige algelisema just mitte teadlikumad halvetamises on tõesti sõna otseses mõttes ja hirmu olukorras. Son inimese jumala kõige algsem või algelisem vahekord. Ja Varakristluses tegelikult klassifitseeritud ära kolmesugune tee, mis viib inimese jumala juurde. Palve on ka tee, mis viib inimese jumala juurde. Kõigepealt ongisse hirmu tee. Inimene tuleb hädava hukatuse kartuse pärast jumala juurde. Teine tee, samm aste kõrgemal on nii, nagu see esines ka juutluses. Jaa, jaa, ja on võib-olla islamis praegu märgata on see tasu, lootuse teeb et inimene, inimesel on juba kaupmehe mentaliteet Jumalaga suhtlemises juurde tulnud. Et, et tal on olemas käsk kõlbluse norm jumala poolt tuntud. Ja kui nüüd inimene käsku ja normi täidab siis jumala selle eest talle hästi tasuma. Tähendab, jumal on kohustatud iga heategu, mida inimene teeb tasuma kas või siis halbade tegude kustutamise näol. Ja, ja kolmas, kõige kõrgem aste on siis armastuse tee. Me tohime jumala poole pöörduda just selle tõttu Maal on meid armastanud armastanud Jeesuses Kristuses, nii nagu ka jõulu rajal loetakse Johannese evangeeliumi salmi, sest nõnda on jumal maailma armastanud, et oma ainusündinud poja on andnud. Et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu. Ja just see on too kõige õigem tee meie jaoks. Kui me pöördume jumala kui armastav isa poole siis me ei pea ootama, kui meie olukorda. Marek, sa lähed. Et ma siis hüüame teda, vaid me teame, et, et igas olukorras on tema armasta isaga siduda, karistab meid kui me väga valusasti vastu vastu pükse võime, võime saada sõna otseses mõttes, nii nagu pereisa oma last, kui ta tõeliselt armastab, peab karistama selleks, et lapsest õige inimene kasvaks. Ja kui me nõnda oskame näha jumala tegutsemist ja ka palvevastuseid ka siis, kui jumal vastupidiselt, võib-olla meie loodetule vastab meile võib-olla hoopis karistab meid millegi eest. Ja kui me sellest oskame teda, vaat siis me näeme, et, et järgmine samm mida meie võime astuda ja mida jumal Meile vastab, et see viib meid juba temale palju palju lähemale. Et siis õpime, oskame juba seda talle maailma kasutada, nõnda et, et palve on isegi juba meie hingamine. Õige mõtlemine. Kogu meie olemine peab olema palve ja see peab olema meie elus nähtav. Saab olema välises käitumises väga ilusasti. Prantsusmaal elav eestlannast luuletaja fännide Siivers ühes oma meditatsioonide kogus mateeriasse kohtud. Palve ütleb, et kõige õnnetumad on vihased inimesed, keda ta kohtab tänaval poesabas täis bussis. Ta ütleb, et miks küll need inimesed, selle asemel, et vihastuda selle olukorra pärast, mis on ei palveta. Et kõik muutub siis tema jaoks ju hoopis teistsuguseks. Ta saab sellest ebameeldivast keskkonnast välja minna ja kõnelda jumalaga sellel ajal, kui võib-olla tema ümber on väga ebameeldivad inimesed ja olukorrad. Ja see on inimese oskus elada väliselt ebameeldivas elus või olukorras elada palle maailmas. Nõnda et see muudab ka tema elu ja tema suhtumist sellesse konkreetsesse situatsiooni, kus ta antud momendil peab olema elama. Kui me oleme selle kunagi enese jaoks üles leidnud ja tunnetanud, millised me võime siis olla läbi palve siis ma arvan, et, et te olete üles leidnud selle, miks on mõtet elada. Ja kui te sellele, et üles leidnud ehk siis jõuate vastu seista niisugustele ahvatlustele, mis on võib-olla meie maailmas ikka väga suured olnud nagu võimia raha ja küllap 1050 muud asja veel. Aga need ahvatlused on omakorda jällegi ka väga suure võimuga. Ja ma kardan, et mitte igaüks meist ei oma seda jõudu neile vastu seista. Ega siis vist ka muud ei ole, kui ikka jälle põrgatada. Ja kui Jeesus enne oma avalikku ülesastumist ja tegevust Juudamaal Galileas läks kõrbesse palvetama, taastuma siis just seal räägitakse Tulevad tema ellu kiusatused, millest te praegu rääkisite. Võim ja kuulsus ja ja kõik muud taolised asjad, mis võivad ebajumalateks. Tähendab me võime nende orjusesse sattuda. Me arvame küll, et, et me kasutame neid. Aga tegelikkus on vastupidi, nemad kasutavad meid ära. Võim ja raha iseenesest halvad asjad pole kellegi käes, peab ju võim olema ja ja raha, kui seda loodud on. See peab ka kusagil olema ja, ja kusagil funktsioneerima. Aga küsimus on selles, kuidas me suudame seda kasutada, nõnda et me ise jääme keremeesteks iseenda üle. Nende asjade üle, mis meil on ilus, annab jälle väga ilusa vastuse oma mäejutluses. Kuidas pöördub inimeste poole, kes on väga mures paljude asjade pärast siin nagu meie mida süüa ja mida juua ja millega ennast riietada? Ta ütleb, ärge muretsege, selle kõigega tegelevad paganad. Sest noh, Nendel pole muud tähtsamat oma eesmärki, see ongi nende eesmärk saavutada seda kätte, mis homme või ülehomme nende käest juba nagunii ära võetakse. Teie otsige jumalariik ja selle riigi õigust selles maailmas. Me tahame õigust luua ja õigusriiki luua. Aga see pahatihti ei õnnestu, sest need inimesed ei ole valmis selleks, need, kes on võimu või, või, või raha juures. Et see õigus võiks maksvusele pääseda üldse. Ta ütleb, otsige riiki ja siis, kuidas seda olete otsinud ja kuidas Õlota leidnud siis seda kõike muud, mida tegelikult paganad jahivad ja otsivad ja millele oma elu ära raiskavad ja kulutavad seda kõike antakse teile siis juba pealekauba. Teil polegi vaja sellepärast üldse nii palju vaeva näha. See ei tähenda seda, et noh, me peaksime täiesti ükskõiksed olema sellepärast mis meiega kaasa. Sest see kõik, me võiksime isegi seda liigitada Päevase leiva all. Kõike, mida me vajame. Aga see peab olema meie jaoks ja meie elus õiges vahekorras õiges vahekorras meie nende nähtavate asjade ja jumala puhul. Et kõik need kolmnurga erinevalt tipud oleksid niimoodi ühendatud, et et meie elu võiks olla ühenduses jumalaga. Et tema tahe võiks haarav olla meie suhtumises kõigesse ja kõigisse, kellega või millega me siin maailmas kokku puutume. Ja küllap on seegi üks väga raske kunst, kuidas ühele noorele lapsele tehas selgeks ja õpetada palvekunsti kuidas avada talle seda. Aga ma mõtlen, et jõulude ootuses võiks igas peres toimuda ka sedalaadi muudatus. Kui enne ei ole mõeldud sellele No ja enne jõulusid õpetatakse ikka lastele palvekirju saatma jõuluvanadele, et nad seda või teist või kolmandat head asja talle tooksid. Ja ka see on mingil määral palve surm. Kui me ainult sellise vormi juurde jääma, siis me kahjuks oleme palve õigest mõistmisest natukene kaugel. Sest jumal ei taha olla meil ainult selliseks heaks jõuluvanaks. Aeg-ajalt meile kingituse toob. Ta on eelkõige meile isaks ja selliseks isaks, kelle poole me võime pöörduda, mis olukorras, kes meile annab ka seda, mida me võib-olla ei oska tema käest paruda üldse. Kes juhib ja valvab ja kaitseb meid. Ja võib-olla kõige ilusam lapsele saab õpetada. Ühe palve, et ta oleks kaitstud kurja eest siin maailmas sõna kuri alla mahub väga palju. Jah, me võime öelda isegi raha ja võim ja ja kõik need muud asjad, mis juba suure inimese elus määravaks saavad auahnus ja, ja, ja palju palju muid seal võib-olla tähendab, kui me ei määratlased enda jaoks õigesti, võib olla üheks kurja allikaks meie elus, mis meid võib-olla nendest lapsepõlves saadud videol maalidest väga kaugele viivad me iseennast ära kaotame, selles maailmas selles, sellel laiateel virvarris, kus tõesti nii palju ahvatlevat onu ja me ei märkagi, et me oleme varsti kuristiku ees, kus me oleme edasi pääse. Ja selle tõttu ongi võib-olla kõige kõige ilusam õpetada, võib-olla ka suhtub palve või hommikupalve lapsele ja paluda teda teda paluma. Et head inglid, need jumala saadikud, keda jõulu seal ju ikka nähakse tegutsemas ja lendamas. Et need inglid ei liiguks ainult jõuluajal meie juures ja meie läheduses vaid, vaid ka siis, kui jõulukuuse välja viime. Et ka selle pimedamaks läheb see elu, et need inglid ikka jääksid oma varju ja kaitsega meie juurde. Ja ma usun, kui selle usu laps lapsepõlvest kätte saab. Tal olemas eluks üks väga tugev, väga tugev jõud, väga paljud õhtulaulud kõnelevad sellest, et palutakse just ööseks öö aeg- ööseks inglite kaitset, iseendile, oma perele, oma maale ja rahvale. Ja ma mäletan oma lapsepõlvest, kui sa õhtuti laulis õhtu laulu, siis mul on kõige rohkem meelde jäänud just need kohad ja need salmid, kus kõneldakse inglite kaitsmisest ja inglite varjamisest. Ja ma usun, et see on, mis annab elus väga rasketes situatsioonides jõudu ja kindlust. Ja tõepoolest sa tunned, et sa oled kaitstud, sind hoitakse. Järgmine teema oleks andestamise kunst on ju meie ümber iga päev hommikust õhtusse õhtust öösse hommikusse tarvis kellelegi andestada, sest näeb pidevalt, saame ju hakkama millegi niisugusega mis kindlasti võib teha kellelegi haiget. On kuritööd, ülekohust, halba sõna väga mitmetel tasanditel. Kõige suurematest võib olla pisukese tasandini ühiskonnasüsteemi tasandilt. Inimese suure väikese tasandini ja andestamise kunst ja leppimise kunst ja unustamise kunst on juba sellepärast raske, et meil tuleb kõik meelde jälle uuesti, mis võib segada meie igapäevast elu. Ja see, et see andestus nii kerge tulema ei ole. Ja et see mehi elu segama kipub, me seda näeme ju igal päeval eneste ümber. Me elaksime just nagu pidevas vinguvas eluviisis. Kõige suhtes. Oleme stuudiosse täna palunud Tallinna praostkonna vikaarõpetaja Avo hüpruse. Teie olete oma igapäevase töö ja eluga olnud seotud ja peavad olema seotud nii elu valguse poole kui ka pimeduse poolega ja. Ma arvan, et eneses. Te olete lihtsalt pidanud läbi mõtlema. Kõik need keerulised labürindi teed andestamise kunsti juures sest te lihtsalt muidu ei suudaks oma tööd teha, ma mõtlen nii. Tegelikult oleme me ilmselt kõik kõikunud äärmuste vahel ja kõik me oleme kahe kahe lõpmatuse vahele pingutatud niitidena siit maailmast läbi tõmmatud ja ühel pool on kadunud ja hukatus ja teisel pool on rahu ja rõõm. Ja rahu ja rõõm on nii igavikku, lisuses igaveses elus kui ka täna siin maa peal kõndides saavutatav. Sellest teie täna välja pakutud teemas. On kaks mõistet, andestamine ja kunst. Hea et siin ei ole räägitud andestamist tehnikast sest kõigepealt, kui ma hakkasin oma mõtteid kokku korjama nendelt kummalistel teedelt, kuhu nad kippusid neid kahte sõna kuuldes pöörama mõtlesin mõõdukas andestamise puhul on tegemist kunstiga ja siis see tähendas minu jaoks. Esmalt tuleks defineerida kunsti. Ja kui kunst oleks mingisuguse tehnika valdamine. Sellisel juhtumil tekkis minus protest, kas andestamine on tehnikaga taotletav, kas andestamine on ainult teatud? No olgu või psühhofüüsiliste muudatustega inimeses saavutatav. Aga kuna me räägime kunstist kui iseseisvast või iseseisvat elu elavast seosest sealpoolsusega, kust kanalist, mille kaudu hoovad siinpoolsusesse igapäevasesse maailma midagi imelist siis on tõepoolest andestan, isegi puhul kunstiga tegemist. Ja nõnda siis ka see teine või õigemini esimene mõiste andestamine. Ilmselt see ei ole mitte inimesest lähtuvalt tema tahtepingutusest lähtuv TEMA otsusest lähtuv, kuigi kõik need asjad, nii tahe kui otsus, kui sellega esimesed emotsioonid on muidugi vajalikud, aga see on nagu jäämäe nähtav osa. Aga asja tegelik olemus on just sellest sealpoolsusest hoovast andeksandmisest, ilma mille adumiseta või enesesse vastuvõtmised ei suuda meie andeks anda. Inimene ei ole vähemalt sellisena, nagu me teda näeme täna peale pattulangemist andestab olevus, kuigi ta võiks olla, aga ta võiks ja peaks olema ka palvetab olevus ja palju muudki tänulik olevus. Aga argikogemus näitab meile midagi muud, aga see on mõistagi nimelt patu tagajärg, see on jumalast eemaldumise tagajärg. Et inimene ja tema loomus on riknenud. Aga ometi selles just väljendubki jumala arm saab seesamagi eemaldunud inimene jumala käest võimaluse olla enam inimene. Olla enam Oya näoline, olla enam see inimene, kelleks ta on loodud ja see tähendab nimelt tööst, palvetab, andestav ja tänulik inimene. Te näitasite meile, teed nüüd selleni, mida me kõik võiksime mõelda. Me ei oleks väga hea meel, kui sellest hetkest valguse kiire hetkest Te leiaksite enese kätte selle niidiotsa, millest teis isiklikult lugupeetud kuulajad, algab siis teie jaoks teie andestamise tee Teie juurde, Avo Üprus on pöördunud väga paljud inimesed kes on astunud üle igapäevasest elunormist, kelle ülemmõistetud kohut ja kes on hukka mõistetud. Kuidas nad pöörduvad teie poole, kuidas te olete leidnud kontakti nendega? No ilmselt peaks rääkima eraldi kahest asjast või vähemasti eristama kahte asja. Kas need inimesed tulevad minu juurde või on nad teel jumala juurde ja lähevad sinna läbi minu? Kui inimesed tulevad minu juurde, siis see on üsna nukker ja tülikas mõlemale poolele, see on tavaliselt inimese suure aastuse tulemuseta. Keset teda ümbritsevat lootusetust veel ühe lootusetu petliku võimaluse valib. Ja niimoodi ikka inimene aeg-ajalt küsib teiselt inimeselt abi ja enamasti ei saa seda. Kui nad aga tulevad otsides aegade issandat ja kui nad tulevad otsides Ma andestamist ja tema lohutust kontakti igavikus elava tõelusega siis võivad olla vaimulikud vaid väravaks, mille kaudu selle inimese tee sinna kulgeb. Eks minagi oleksin Tänulik rõõmus, kui ma võiksin olla selleks väravaks või, või siis teisiti öeldes selleks selleks platsikeseks või maanurgakeses, kus inimene, kes kahetseb oma tehtud tegusid, oma kiusatustele järeleandmisi, teda vallanud kurjust või oma juhuslikegi tegusid, kus see inimene, kes kahetseb, võib kokku saada sellega, kes annab talle andeks. Ei saa tulla tõeliselt jumala juurde igavusest või, või huvist malevasti, arvan neid. Ja olen isegi kogenud seda. Ja kui inimese kahetsus on tõsine, kui tema igatsus andestuse ja lahenduse järele ei ole võlts ega teeseldud siis jumal annab talle selle lahenduse ja ei ole eriti oluline, milline olevus või situatsioon või paik saab seda andestust lahendust vahendama inimesele, kes seda vajab. Nii et te olete kogenud juhuseid, kui te olete aidanud teha väravat lahti ja on osatud sellest väravast sisse minna ja vaadata, mis on sealpool. Et on jõutud teise ellu. Jah, eks need väravad on enamasti inimeses eneses, mida me peame aitama avada. Sest jumala poolt on kõik valmis, aga inimeses alati ei ole kõik valmis. Mõnikord on nii kurb kui see ka ei ole, aga vaja selleks inimesele rohkem haiget. Eta väravad tõeliselt avaneksid. Mõnikord aga on vaja teda hoida ja hellitada ja eks see ole ju üsna loomulik, et meie elu nendest ja paljudest muudestki moodustest koosneb. Mõistagi ma olen seda näinud, kogenud, et need väravad on lahti läinud ja inimene on saanud enam inimeseks ja selle juures seistes seal kohmetult värava piidana. Ma ise ka kogenud, et ma olen saanud üha rohkem ja rohkem osa jumala armust ja saanud ka ise olla natuke rohkem inimene Lõvi näone inimene. Ei taotle mitte midagi rohkemat. Ega ka mitte midagi vähemat kui imet. Ja see on ime, kui ühes inimeses toimub kvalitatiivne muudatus. See tähendab jumala lapseks. Ja see minu töö suures osas on töö nende inimestega, kes on olnud jumalast eriti eemaldanud. See lihtsalt on nii, see on, on see juhus või seaduspärasus, kuidas keegi teise soovib nimetada? Mina näen, et jumal on mind pannud selle koha peale seisma, nii nagu ta on öelnud, et keegi peab nüriaugus seisma. Ja eks need müüri auke on palju, kuhu ta asetab omasid ükskõik, kas siis nooli püüdma või neid välja laskma. Ja samamoodi nagu ta on inimesi asetanud seisma müüriaukudesse, mida nimetatakse valitsus või haigla või teater nõndamoodi asetab inimesi seisma nendesse aukudesse, mida nimetatakse kirik või vangla. Või minu poolest kas või laevandus. Kui ma vanglas Võib-olla eriti teravalt eriti alasti seda inimese abitust mis tuleneb suuresti valedest valikutest ja järeleandmisest kurjale. Sees maailmas igapäevases elus on see ehk enam varjatud, aga ta on täpselt samuti olemas. Jaa, leppimatud laenu näeme me ju iga päev Parlamendis Laanemäe, erinevate Parlamendi fraktsioonide vahelistest kõnelustes leppimatut vaenlane, näeme ka. Vanadekodusse paigutatud inimeste silmades, kes on Holmanud omanud kodu ja perekonda ja kellele see perekond on ära tõuganud. Seda me näeme kahjuks vahel ka kiriku sees. Aga täpselt samuti nendes kõikides paikades ka andestamise imelist helki ei ole absoluutselt oluline, kus inimene maa südame avab jumalale ja teisele inimesele, mis sageli on muuseas üks ja see sama. Ei ole üldse oluline kus inimene annab iseennast üle kus ta noh, saab enam inimeseks. Ja ei ole seetõttu mingit vahet ka selles inimeses või nende inimeste vahel, kes jumala juurde tulnuna jumalaga oma elu jätkates meie keskel tahavad kas nad tulevad vanglast või tulevad nad vaestemajast, tulevad nad kirikust või parlamendist. See enam ei ole oluline. Tegemist on nendega, kes pärivad maa. Me võime tigedusest palju kraapida mulda ja loopida pori. Aga see viimses plaanis ei muuda enam mitte midagi. Kui me tõstame selle kivi, siis me paiskame tegelikult ju enese pihta. Ja need, kes on loobunud kivi heitmast on teinud rohkem kui need, kes aktiivse tegevusega seda valmistuvad heitma, noh. Ma ei oska öelda kuidas avaneb inimese süda jumalale sellega kunsti või tuulega. Et on väga rumal proovida kirjeldada, imet kujutada ehk sedasama läbi elada, seda ka saab. Kirjeldada vaevalt siin tegemist kitšiga. Ja see kirjeldamis püüd on kahjuks viinud kitšiniga. Paljud kiriku sisesed, misjoniüritused ja, ja trükised ja inimese piiratus ei saa väljendada jumalikku igavikku. Toon minu ette oma vaevatud ja koormatud hinge. Kui ta ei jäta mitte midagi enda teada, kui ei lase sellel enam ennast koormata kui ta tahab tõepoolest saada vabastatud patust ja oma pahest kes äratab minus esmalt siirast ja sügavat lugupidamist tema vastu. Ja ma tõepoolest ei mõtle selle peale kas ta on enne seda tapnud, varastanud, vägistanud. Ja täpselt samamoodi. Olen ma sügavas hardas lugupidamises vait ka ohvri mures kui see ohver suudab eneses leida suurust, puhtust ja ilu mis on vajalik andeksandmises jaoks. Aru küll, et seda ei ole kerge kuulata nendele, kes on pidanud kannatama ise kurja teolady. Aga midagi ei ole parata. Sellel tasandil oleme me võrdsed, sellel tasandil ei ole enam ohvrite kurjategijat. Sellel tasandil on ainult jumala lapsed. Kui ollakse end vanud aegade issandale, kui ollakse vastu võtnud oma südamesse see, mida tema sinna saab asetada ja millest lähtuvad meie uued teod meie uus elu olemine siis ei ole enam ei meestega naistega kurjaga head. Siis on jumala lapsed. Ja ma tõesti olen neid kohanud. Ja kui jumal lubab kohta, on veelgi. Tänaval vanglas. Ja võib-olla veel hullemates kohtades. Ja sellepärast on uus ja võib-olla suuremgi kuritegu. See, kui me need inimesed ette ka mõistame ette ära tõukame. Ja oma südame nendes kinni paneme. Oma südame kinni nõnda jumala ees. Me teeme sügavat ja karta on, et lahenduseta patu. Ja esmalt hävitame sellega kõik võimalused iseenda jaoks, seal ma mõtlen, et kui me igaüks vähemalt väikeses andeks annaksime oleksime tänulikud loojale selle eest, et me võime elada ja seda tänulikkust, elaksime välja mitte oma kibestumist ja kriise siis selles samas tanulikkuses lahenduksid meie kriisid ja meie kibestumine, Nad lihtsalt kaoksid ära. Nendes hetkedes, nagu ma juba olen mitu korda öelnud, oleksime me enam inimesed me peaksimegi olema enam inimesed, me saame seda ikka ja jälle paluda ja otsida seda väravat, mille kaudu siseneme inimene olemisse. Ja kus võime teha midagi selle jaoks et nendele, kes meiega koos on, on natukene kergem seda lahendust leida, natukene kergem olla enam inimene. Ja palju rohkemat ei olegi vaja, siis lahenduvad minu arvates iseenesest ka meie sotsiaalsed ja majanduslikud ja poliitilised ja kõikvõimalikud muud kriisid mida me praegu peame olulisemaks kahjuks kui sedasama kriisi, mis ei luba meil olla tänulik loojale ja hooliv ja andestav teiste inimeste suhtes. Kõik algab ikkagi seestpoolt, mitte käskude piirangute süsteemist, mida me võime kultuurina defineerida, see on tulemus. Algab sellest, et meie süda on avatud ja selles südames elab see, keda me advendiajal ootame. Ja siis teeme me oma otsuseid ja tahteakte lähtuvalt tema tahtmisest. Kas meie südameis elab? Kuhu on peidetud kadumatud aarded? Õpetaja Mihkel Kukk? Kaduvad ja kadumatud aarded ala kiriklikuks evangeeliumi tekstiks on Luuka evangeeliumi 16. peatüki 19.-st 31. Salmini üks Jeesuse tähendamissõnana rikkast mehest, vaesest Haapsalu, sest minu meelest see pilt, mis sellest tähenduses sõnas meile vastu vaatab, on küllaltki aktuaalne ka meie jaoks praegu. Seal võrreldakse kahte inimest. Üks on rikas mees, kes elab uhkelt jõukalt, kes on kõik endale muretsenud. Teine mees on vaene, elab selle suure mehe raasukest, ainult sellel vaesel mehel oli ka nimi. Tähendab ees fani, sellele mehele nime laatsarus. Ja kui nad mõlemad surevad, aga me sureme kõik siin maailmas, siis öeldakse, et rikas mees sattus piinapinki. Aga ta vaene viidi, ülendati Aabrahami sülle. Ja seal oleks nagu pilt vastupidiseks muutunud. Too endine rikas ja jõukas, kes ei märganudki vaest järsku piinapingis olles märkab, et üleval Aabrahami süles istub laatsarus, kellel millestki puudust ei ole. Ja seal põrgupiinas janusena ja näljasena palub, et äkki Laatsaruse korraks alla keelt kasta ja siis öeldakse talle, et see vahe on ületamatu sama ületamatu kui siin maailmas rikke vaese vahe, see tähendab, ega siin maailmas rikas vaest erit ei märka. Et ei ole võimalik enam tulla sinna tema juurde. Ja teine tekst on vanakiriklik episte tekst. Esimese Johannese kirja neljandast peatükist, kus öeldakse, et jumala armastus, kes jääb armastusse, jääb jumalasse ning jumal jääb temasse. Nõnda ei ole armastus mingi kõrge ega kauge või, või meile vahelga lähedale tulev tunne ta roninud kevadine tuulepuhang, mis noori inimesi täidab, vaid armastus on midagi väga reaalset ja, ja armastus eriti tegu selles samas episti kirjas ütleb armastuse aposteks nimetatud Johannes et kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud ei või armastada jumalat, keda ta ei ole näinud. See tähendab jumalat. Me saame armastada ikkagi reaalselt oma lähedal oleva venna kaudu. Ja meil on see käsk, et kes armastab jumalat, et see armastab oma venda. Ja sellest lähtubki inimese tegelik haare, mis temas on kas kaduvat või kadumatud. Kas see, mis jääb temaga ka siis, kui ta läheb teisele poole nii nagu vaese laatsaruse rikka mehe tähendamissõnas või inimene rajab kogu oma elu ainult siinpoolsetele väärtustele mis võib-olla siin temale on tõesti hindamatu väärtusega, aga ta unustab ära, et seal liialt ajutine sellele oma elu rajada. Uskuda tähendab kristlasele eelkõige võtta vastu, et teda lõpmatult armastatakse. Et anna andeks saanud, etaan lunastatud. Tema jaoks pole jumal keegi, kellelt tuleb vallutada häid ande. Joones tuleb armastada vaid eelkõige keegi, kelle poolt tuleb lasta end armastada. Kristlaste jumala suuruseks pole eelkõige kõike väelisus vaid kõik armastavus tema trantsetentsikson, armastuse absoluut ning mitte filosoofide absoluut. Selles on jumala armastus meie vastu avalikuks. Et jumal oma ainusündinud poja on läkitanud maailma et me tema läbi elaksime. Selles on armastus. Ei, mitte selles, et meie oleme armastanud jumalat vaid selles, et tema meid armastanud. Ja on läkitanud oma poja lepituseks meie pattude eest. Me oleme tundma õppinud ja uskunud armastust, mis jumala meie vastu. Jumal on armastus ja kes jääb armastusse, jääb jumalasse ning jumal jääb temasse. Ma olen armastatud jumalast igavesest ajast saadik lõpmatult. Mu viletsus ei takistada jumalat mind armastamast. Vabadus ei tähenda olla laitmatu, vastupidi see tähendab tunda end loomult patusena ning mitte lihtsalt sellena, kes teeb pattu seda põhjalikult omaks võtta ja kogu jõust uskuda, et Jeesus Kristuse vabastab meid sellistena, nagu me oleme. Ning et sa armastus lunastab meid. Selles mõttes on üteldud. Ma pole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid. Ja sõna sai lihaks. Teie hulgast, kas on keegi keda te ei tunne? Tema nimeks on armastus. Anna andeks, issand et olen moonutanud sinu näo, Wanda Alina, kes rikub hindamatu kunstiteose. Anna andeks et olen teinud sinust vaidlusobjekti. Otsekui oleks usk tõestuse vili. Anna andeks et olen teinud sinust julgustava kontseptsiooni Nonii oma rahutule vaimule. Otsekui oleksid sa filosoofide kauge jumal. Anna andeks. Et olen teinud sinust vaimse relva materialismi vastu. Otse, kui oleks inimkonna lunastus, mingi üritus ning mitte saladus. Surnud ja ülestõusnud Jeesuse saladus. Ning kui ma lõpuks olen avastanud et sa oled täiesti lähedane isik, anna veel andeks, issand et väga sageli olen teinud sinust kellelegi, kes on tulnud tasuma arvet kellelegi, kelle korraldusi tuleb täita selleks, et olla lugupeetav. Ja omada õigust igavesele tasule. Kellelegi väga võimsa, kellelt tuleb palumisega saavutada võimalikult palju head. Issand ma olen unustanud pea asja olulise lähtekoha, ilma milleta ülejäänu ei tähenda midagi. Ning igal juhul muutub koledaks karikatuuriks. Oh, jumal ma unustasin, et sina oled lõpmatult armastav isa ning et igavesest ajast toetuse kavatsenud teha minust oma poega. Oh, jumal. Ma unustasin, oled armastus. Ning et armastus on tulnud meie juurde. Jumal, ma unustasin lasta end armastada. Mikkal Kristi palve luges Meelis Holsting. Meile laulis kammerkoor, glooria juhatasid Kersti Kuusk ja Margo Kõlar ning Me kuulsime Hugo Lepnurme kontaadist, lunastus kristluses esimest osa, Rudolf Tobiase ja Cyrillus kreegi laule. Viimati kõlas Rudolf Tobiase laul jumala lapsed. Raadio seitse, stuudiokülalised olid õpetajad Mihkel Kukk ja Avo Üprus. Me jätkame spirituaali, laulavad Kätlin bäkki ja Sissi Norman. Raadio seitse jätkab veidi rohkem kui tunni pärast. Vahepeale jääb vaba Euroopa uudistesaadet. Kell 23 on meie stuudios roomakatoliku kiriku Tallinna Peeter-Pauli koguduse preester Rein õunapuu ja Eesti Evangeelse Luterliku kirikust diakon Jaan Leppik. Me räägime uus usunditest. Saatejuht Ene Pilliroog. Kohtume kell 23.