Täna on meie saatekülaline German dekarevski mees, kes on noh, ma ütleksin peaaegu mäletamata aega testi muusikast. Täiesti lahutamatu. Ja homme saab ta kuuekümneaastaseks. See on puhkpillimängija kohta küllalt palju, sest puhkpillimängijad on ju tööseadusandluse järgi nagu balletitantsijad, et kui 25 aastat täisvõlg pensionile minna. Sul on pillipuhumisest palju rohkem täis, aga pensionil sa ei ole veel. Ametlikult olen, pole raamat, mul on taskus juba, ma ei tea, mitu aastat on mul raamatut igaks juhuks, et kui midagi tervisega. Pensioni ma oleks saanud, kui ma oleks läinud ütlema kas või koristajat või valvurid või, või noodikogus, siis ma algsaanud sinija palka. Aga no ei, ei, ma mängin. Ma mängin veel kaua, võib-olla mitte siin vaese edaspidi, aga üldiselt pilli veel mängijat. Jaksu ja võhmale all. Jaksu ja võhma on ja tahtmist on sesse pill on ju. Sul, ma ei ütle nüüd, et päris eluaegne saati, aga kui kaua ta sind saatnud on? Kui ausalt öelda, millega ma olen leivaga sellega pilliga, siis on, kui ma eksi, 57 või 58, Eesti filharmoonia. Ja siiamaani jah, palju saastati. Ja kui noorukese olid, kui sa õppima käsitleda voi esimest kordeva võtsin pilli, oli neliteistkümneaastane. Võtsin baritoni puhkpillibaritoni puhkpilliorkestris ja kaks saastat, ma käisin muusikakoolis, siis olin baritoni erialaga. Õpetaja ütlesid, et Palamas trombooni peale jäta see pill, kus igal pool on vahel sümfooniast seadja, dressi ja, ja muud. Ja nii siis 52. aastal patarei järgi maaline. Planeeritud tromboonimängija 52. aastal 52 42 aastat, jah. Mai. See on tõesti pikk aeg, aga ütle, miks sa hakkasid pilli mängima, oli su. Kodus eaka võib olla, tähendab mul kasuisa oli Ülle teene, puhkpilliorkestri varjudoni mängija. Ja see filmil oli kodus ja no ma ei tea, millegipärast ta mulle väga meeldis, see on niisugune ilus mahlakatooniga Pille. Malinovski esimene esimene katse oli valida oli ainult selle päraks vist. See on üldiselt teada, et sa sattusid sõjaväeteenistusse siia ja niimoodi jäid Eestisse. Mis tunne oli suurlinnast Leningradist sattuda niisugusesse noh, ikkagi Leningradi kõrval päris provintsilinna nagu tallinud. Esimene mulle üldse mul siiamaani Tallinna jäi omaks ja see on ma. Ma pean ütlema, see on minu kodu ja. Muna kõik siin pere ja lapsed ja lapselapsed ja tööd ja kõik ei maanit, midagi rohkem ei tahaks öelda Sankt-Peterburgis pahasti oli ta mul kodu, aga nüüd on seal. Ja sina oled leidnud endale siin tõesti kodu, sa ei ole tundnud ennast siin, eks ole, võõrana mitte kunagi. Kui ruttu sa said eesti keele selgeks, kas oli raske? Ei olnud, ma ei tundnudki seda, et kõigepealt, et kui ma Kronos said vabaks, Maleksid Miki orkestrit selleks Mandri-Toole juhatused. Seal poisid mind võtsid täitsa nagu omaks ja kõik räägiksid eesti keelt. Ma kõrvakuulmine, aga mul oli siiamaani nagu Haldeedeeemmad. Ega ma ütlen sulle ausalt, ma tunniks kooli ja Eesti koolis pole käinud. Kõik, mis mina siin praegu räägin ja ma ei tea, kas ma olen ja nii. Aga see on kõik. Kas sa oskad veel paljusid keeli? Ei oska eriti palju, aga vahel ja, ja ma ütlen sulle, soomlased meid väga hästi aru saavad, räägin kõnedes telefonidesse kõik saksa keel, täpselt sama. Inglise keel natukene selle varased koolis ma õppisin saksa keelt. Oleks õppinud ka natukene siis inglise keel on minu jaoks praegu saksa keelt ja soome keelt. Ühesõnaga, mul jätkub rohkem, mul ei ole nii, et ikka need keeled, millega on kokkupuutumist olnud nendes keeltes tuled toimega. Täpselt ongi nii ja Soomes on nii palju sõbrad väga läätsed. Sa oled mänginud väga paljude erinevate orkestrite ja ansamblitega kuus, oled sa ise kokku lugenud üldse, kui palju neid on? Kui ausalt öelda, et mul natukene kahju, et ma ei, ei pidanud aru. See oli varas aasta jooksul see asja ununevad, ma mäletan. Ma palju orkestriga kutsunud nooremat kolleegi tromboonidesse oma rühmadest mängimast ja ma oletan, üks küsis, kuule, German ütleb. Palju sa oled lindi astuda Eesti raadios? Minu jaoks oli niisugused küsimused, et ma paras tükk aega mõtlesin. Ja ma aitas talle, tead kui ma ütlen sulle 10000 valama olen endist Eesti raadios, võib-olla ma isegi vähem ütlen sulle, et minu tundus mani tohutult palju lindistanud. Ta siis no umbes, no ma ei tea. Aga arvestada sellega, et, et kui ma olin 30 aastat siin Eesti raadios novembrikuus haigeid 30 aastat töötanud ja ma vaatasid oma omasoo kartoteekides mul üle 300 lindistatud siis sa võid arvestada, kui palju ma üldse kõigil solistide ja instrumentaalasjade ja teisi ansambliga oled lindistanud. Tammede ansambliliinist ainult vaidleks praegu need uued, nooremad ansamblid, mis on tekkinud, ma ütlen ausalt, ei ole nendega lindistanud ja ei tulnudki uurika. See ei ole see, sinu muusin, jah, on küll, võib-olla natukene teine muusi. Aga kas sa sedamoodi muusikat kuulad, hea meelega või kuulaja? Kui palju sul on aega üldse muusikat kuulata? Aega lee, eks alati alati leheks aega ja aega on ka kuulamiseks sõbrad-tuttavad, kes elavad välismaal ja need on mul Toodotit just trumbonit plaadid ja kassetid samamoodi, mul on, need on, no ja statistika on olemas. Ja, ja proovinud nendele plaadidest, jaa, jaa, jaa, kassettides tänu. Tänu Tõnis Kõrvitsale ja, ja Kustas kiiger poolehedat, mõni lood, ma isegi siin Eesti Raadio fonoteegis Kalinistasid, et seal on nagu maha kirjutatud ja, ja minu jaoks nagu tehtud. On kuulanest, aga kui kuulata, et siis sa mõtled, et siis mavalise endale täitsa vale eriala, et need on maailmakuulsat rombonid, et seal lihtsalt uskumatu, et kuidas võid trummunigeni nii ilusti ja nii tehnilised asjad aia mängida. Kui palju sul endal on olnud võimalus plaadistada käsul sooloplaati ei ole. Tähendab no üks väike plaat mõnel olemas. Aga ma nagu ei kippunud eriti alati olnud, need ei ole ruumi, kus lindistada ja. Sa oled tundnud kogu aeg rõõmu ja rahuldust sellest, et sa saad mängida, sa ei ole hoolitsenud nii palju selle eest, et võib-olla oma kuulsust levita, võib olla küll, jah. See on ilus karakteri omadus, aga tegelikult on kahju, sest võib-olla kui oleks rohkem õnnestunud mängida plaatidele ja võib-olla kuskil kuulaks siis ka mõni ja mõtleks, et kuidas võib nii ilusa tooniga mängib. Kui Eesti Raadio fonoteegis on olemas, siis minu südamesse Kas kõik sinu aktiivsed musitseerimised on olnud rohkem levimuusika ja džässiplaanis või oled sa kunagi sümfooniaorkestris ka kaasa läinud? Tekkinud no põhiliselt ikka ikka Kerge saameriga, mis puudub sümfooniaorkestriga, siis ma olen käinud ja Ma olen lindistanud sümfooniaorkestriga siin vahepeal aastat olnud. Et nagu vanad tromboonimängijad läksid pensioni noored nagu veel pole leidnud. Ma olin sümfooniaorkestriga lindistanud Neeme Järvi juhatusel, nagu Margarita Voites ja Hendrik ruumiga plaadistamine oli siis mind kutsuti siis Jaanriaatse 12-l sümfoonia oli lindilt plaadistiminaalissis lennistusest endaga. Eri Klas vanasti sümfooniaorkestriga lindistas filmimuusika, siis mind oli ka kutsunud, ma olen sellega teinud päris ametlikult raamatuga sümfooniaorkestrile. No mis mul südames peale olid, et ma tahtsin proovida endas teatrisse, kas ma tulen toime, teades siis ülaraudne läks Pence'i peale, siis eri klaasiles mulle koju kassa ei tuleks meil teatris pea ja siis ma ütlesin, et päris maaeerika ei tule. Aga kui sa leiad midagi asendaja, siis ma võinud proovida, kui tuleb välja, ma ise on ka väga huvitatud. Ma ütlen ausalt, ma teelt töödasid, vasta. Kuidas istus, mul väga hästi istus, meeldis see töö on kõik, aga siiski on aasta paras, Maiva, sain aru, et siin hästi raadiosse estraadiorkestriga on huvitav selle varased siin peaaegu iga päev, uued lood, Ooet. Noote ja teatris, kui sa, vanad need kaid, repertuaar, Para õpitaarani, operettide autorid ja valed sisse käe, mitu aastat on siis aasta päras maa said aru, et ega ikka raadio teemal nagu rohkem istub, saab kogu aega uued, uued, uued. Kuule, ütle, kas sul on mõnikord elus vaba õhtu ka olnud, sellepärast et pillimehe töö on ju noh, hea küll, raadios stuudiotöö, see on päevane töö. Aga nii palju on ju erinevate seltskondadega esinemisi ei olnud ja siis veel teate. No kuigi üks aasta, need kõik on ju õhtused asjad. Oli küll, tähendab, oli raske ta aastat olnud väga väga, aga see kuidagimoodi see on nagu ei, nii nagu peab. Okei, ma teistmoodi ei kujuta ette, tähendab et kui mul on raamatus on kirjutatud koduse Cels üksteis sinna kell 12 raadios ja kel üheksa õhtul televisioonis ja, ja ei see tähendab inimene kui teeb seda, millega ta elab, ta peab raha teenima. Ega muutma midagi, tööd ei teenindatud, tähendab, see tuli väga ilusti toimel. Ja muidugi lapsed olid väiksed lapsed nagu ilma nüüd ilmus välja ja on minu jaoks täitsa uudised oliks. Istusime kodus ja mul on praegu poloteistkümne aastane see tütrepoeg ja rääkisime juttu, tuleb välja, et minu abikaasa ütleb juba, sa ei mäleta mitte midagi, sa oled kogu aeg tööl. Ja ma ütlesin, et Eesti võib-olla tõesti vaadet. Milosoolis noorem tütar on 28, vanem, varsti 40. Siis oli ka täiesti rasket ja palju oli pingelised tööpäevad olnud aastate olnud koiva ei vaheta. Kuidas need lapsed kasvavad? Nii eriala on su abikaasal? Eriala, ta on nagu viimased 40 aastat. Kas nythankreetsed? No temal oli siis vähemalt tööpäev kellast kellani ja tema siis oli kodus lastega leid ajaski, kui sina pilli mängisid ja. Ja muidugi, ja siis ta vaedasid. Kui see noorem tütar sündis, siis ta vahetasid töökohta, siis ta läks kino kinokassapidaja, et, et seal oli vaheldussiga. Et üks päev tööl ja teine nagu vaba ja kui mina hommikul oli vaba, siis nagu ühe sõna, et meil lapsehoidjaid ei olnud. Nüüd ikkagi tuliste ise toime, kuigi need tööajad olid nii, nagu nad No siis siis ikkagi peaks vist ütlema küll, et, et sina alles vanaisana nüüd ei tutvu esimest korda sellega, mis tähendab pisike laps, siis sa oled ikka oma lapsi ka väiksest peast hoidnud. Küll muidugi, ega noh, kuidas öelda, et oma lapsed me ise oleme ka noored, aga nüüd nüüd ma vaatan seda. Lapselapse, vaatad, ta on rohkem armsam. Mulle tundub mulle praegu aga nii, nii ta on huvi sellega poisiga tegemist küllaltki palju. Ja ma olen nõus nii palju kui mul aega on, ma olen näinud seda tema jaoks aega. Aga tööle niikuinii tuleb minna. No see poiss on nii tilluke, et tema puhul vist veel ei saa aru, kui musikaalne ta on. Ei ole veel jah. Sellepärast ma nagu ei ole veel pilli kodus veel puhunud tema juures. Aga ma arvan, et järgmine suvel või kevadel ma võin juba kodus ka harjutada, mulle on see ongi kodu kodus harjutamine on poolteist tundi nagu väljalist. Käännid raadiost kasvõi hommikul juba juht praegu kõik naabrid pisut, kas üldse käändi tööle, et miks-poolteist aastat ma kodus ei harjuta, tähendab mind keegi ei kuule, ma ütlesin ikka käelt tööle. Aga ma, Ma arvan, milleks nemad küsivad tavaliselt ma ikka iga päev, no enamus kõik päevade hommikuti ma olen harjunud kodus, raadios harjutamas ei käinud. Aga nüüd nagu see poiss sündis, nii et ma nagu saagi seal kodus saadeti pisut kassa käädiktil. Sa oled praegu ka pedagoogitööle, eks ole, ei ole, ei ole enam. Miks? Ei meeldinud, võib-olla ta meeldis. Küll väga meeldis, ainult mulle ebaõnnestunud ei olnud, õpilastel ei olnud nii, et kes tahtsid pilli mängima nii nagu mina omal ajal tahtsin pilli mängima. Et need on kõik, kes käisid muusikali Georg Ots, Georg Otsa muusika oli minu juures klaasis. Praegu enamus taksojuhid on ja, ja ärimehed ja sõna ainukene, kes lõppedes, et minu klaasis ja see ei ole ka tromboonimängija son tuubamängija. See ainukene, kes praegu mängib edasi pilvede all. Kaitseorkestrist puhkpilli, nii et ei sattunud lihtsalt õigeid õpilasi ja siis ja, ja siis ma mõtlesin, et ma võin käia ja ja käisid mitte nii ametliku tundma, tegin poolteist, kaks ja aga noh, kui lõppu ei olnud, et inimesed lihtsalt vaaralikud venna lõpetamiseks kõik panid pillid kotti, siis vaja lihtsalt otsustasin marohkemaid. Kui tekiks niisugune kontingent õpilasi ja kui kutsutaks, kas võtaksid uuesti? Vaevaged ennem ei lähe. Ja kui üldse ma lõpetan ametlikud tööraamatuga siin Eesti raadios tööle pensioni siis ma arvan, et ma katsetan vahetada elukutset kuskile lähen muhelete. Ega ma kodus istuma. Ja nüüd sul on siis tõsine nõu minna siit meie orkestrist pension. Paratamatut paratamatu. No mis, mis siin on? Siin on kõik, on. Kõik on siia andud selles majas 30 aastat 60 poole elu, ma olen siin olnud. Olen kõik on ausalt tegin seda tee. Minu jaoks praegu nagu midagi uut ei ole. Isegi muusikas ütleks ausalt. Nojah, ega meil vist praegu ega meie estraadiorkestrile ju eriti keegi ei kirjuta, vist. Sinule on elu jooksul tõenäoliselt kirjutatud palju lugusid. Ja just on, on ja kirjutanud ja tehtud ja lauldud, tehtud instrumentaalina ja seal on palju proovinud ja tehtud ja lindistanud, meie fonoteegis on olemas. Aga praegu estraadiorkestrile, mitte keegi lekesest, tähendab nagu ei ainult Tarkistreeritakse küll. Eriti niisugune koosseise, nii nagu praegu meel on. Poolikud koosseisud. Nojah, see orkester ei ole enam enam see suur ja vägev orkester, kes ta oli. No ja kuuekümneselt, et 20. alla viia, noh see ütleb juba arv, ütleb iseendaski. Mis me siis ütleme, me oleme nüüd niisugust enam-vähem ühe põlvkonna esindajad, kas me ütleme, et ilusad ajad on kõik selja taga või loodame, et tuleb midagi ilusat ka veel? Ei, ma loodan millegipärast ma loodan, et, et noh, see võib kesta veel kolm-neli aastat tagasi ja ma arvan, et, Tuleb peab tulema, ei saa kaua elada. Alodone valada. Sina oled praegu pillimehena nii heas vormis. Ma usun, et kui sa siit pensionile lähed, ega see ei tähenda sugugi, et sul enam ei oleks kohta, kus, kus publikule mängida küll sind kutsutakse siia-sinna ja kolmandasse kohta. Ma soovin, et sa mängiksid kaua. Muidugi, pilli ma jaksab mängijate ja tahan veel mängida. Aga siis ma olen valida, kus ma mängin. Ka elukutselised, vaevalt et mind kutsutakse ja et ma tunnen nii palju rõõmu, et kui ma näen, siis ma lähen mingisugust isetegevust orkestris, kus ma tunnen rõõmu, et ma mänginud seda, mis mul kõige lähedal. Noh, aga ka neid orkestreid. Maa. Ma arvan, et tulevad veel paremat. Ma tean, kes praegu need on ja ma arvan, et, Tulevad uued ja natukene nooremad. Mitte nii vanad nagunina. No nii, aga ma arvan, et nendel noorematel on hea, kui üks niisugune toekas vana tala on nendel kaaseid. Ma arvan, kindlasti, ega mina ei võta endas midagi kaasas, kõik, mis ma oskan seda maa vaikse edasi anda teistele ka ja ainult on nad eriti ei taha kuulda seda, mis suure praktikaga vanad muusikud ütlevad, nemad mõtlevad, et nemad on veel targemad, no see on, saame ise ka. Ma ei mäleta endas, kuidas mina olen noor, aga siiski ma ütleks niipalju, et kui ma olin noor ja mängisid igasugused ansamblid, last ja staaridest et minul jäi kõrva taga kõik ka väga head nõu andes, et ma olen siiamaani kaasas. Kui ma kuulen, et mis räägitakse raekojas selles vanas ringidest ja jagamist ja kõik, et mul see asi täitsa võõras minema jaganeetlejat, kaheksandikud 16.-ks ma lihtsalt ükskord laotakse ette ja siis peakski tulema ja things, kui mina mängin, mul tuleb iseendas Mae loeni, et 16.-ks kaheksandikud, sest see on neile löögi, siin on kolm ja poollöökide või kuusk, neljandik. Aga aga noored arvavad, see on uus maailm on minu jaoks on seal kõik. Läbi elanud, et ta on kõik on 30 40 aastat tagasi mängisid needsamad lood ja samad ilusti hästi nagu praegu. Aga maanoortele e vaeldama lihtsalt lehel Vaiti ava, kuulen ja ise mõtlen. Nojah, muidugi igaüks tahab tark olema. Üks tark tahab olla lävi vaenlasega või selgimis tegema, mina olen target, ma panen su kinni ja mängin nii nagu teada, see on minu meelest kõige vähem räägita rohkem. Nagu vanasti maja Malede kestades.