Täna kuuleme mälestusi Peipsi äärest ja räägitud on need üsna järve läheduses. Siinud meenutuste algus, aga astudes täna maikuusse, viivad need jutustaja viimaks tagasi kaugetesse May päevadesse. Hoopis kaugel. Kui Evald Laidre oli saanud 16, elati Eestis paljuski teadmatuses. Tuhandeid inimesi oli viidud küüditamisrongidelt Peipsi taha, teadmata, kuhu oli kadunud vallavanemaid ja maavanemaid kolonel, leia kindraleid, ministreid, ülemjuhataja ja president. Ei olnud riiki ega riigipiire. Ainult Peipsi oli meile justkui piiriks, sest siinpool rannas elasid omad teisel kaldal võõrad. Ja too teine kallas on ikka olnud etteaimamatu, ähvardav vallutustahteline Eevalt Laidvere. Mina läksin juba vabatahtlikult, mina läksin juba siis, kui olin 16 aastane, mina läksin omakaitsesse ja see oli siis ka see 144. aastal, kui algavad need, et kiired aastat peale 43. aastal neid mööda Peipsi kallas, siis moodustati vene vastaskalda jaoks siis valveüksused rannaga, rannakaitsja, sealt väikeste vahemaade, aga siis peale selle, kui Tartusse toodi õhutõrje sisse täiendavalt moodustati õhuvaatlusposti ja nii üks neist saime rabalusse ja siis mina hakkasimegi nelja mehega, mina olin, siis oli üks vana piirivalvur, suur mets oli, siis olid Palusaar ja härma neljakesi olime siis õhuvaatluspostis ministril peale binokli oli, meil ei olnud peale binokli mitte midagi, ükski Nokial oli vene Vintoka, see oli kõik ja 30 padrunit telefoniaparaat, mõni aparaat, see oli vana piirivalve valvekordonis hõlmil oma kaitse staap, seal oli meie siis õhuvaatluspost ja sulgu kahtlusi olid valves olnud, lennukid üle lendasid kuhugi, andsid Tartusse kiires teade selles selles suunas liiguvad sellise sellised kasse siis kõikus siit sinna või sa lähed, sinna võib pea ja siis teenisime päris rahuliku elu seal. Ja see oli, see oli siis 44. aasta veebruari esimesel dekaadil kui oma kaisse kompaniiülem. Kaldma helistas meie omakaitse ülem, kes rõhuvad postiülem, et kas saad anda üks, viis meest või palju sa saad anda, et Piirissaares oli õhtul öösel oli kokkupõrge vene luurega? Jah, ja nuhto hakas kauplematega noori mehi enam ei ole, osaleks meil, läksite ära, kas valveteenistusse, kes sinna sõjaväkke, kes ühte teise kohta, äärmisel juhul kolm-neli meest saab? Nojah, Osaigi kolm meest kokku, jah, jaa. Siis üks mees, meil üks agar mees ka juba sõjaväes käinud ja temal oli veel 140. aasta saanud veel 15 lasulise vene automaadi välja, siis oli ka nagu tugevam relv või oleks siis neljandaks meheks, saadeti Piirissaarele siis sellel kuuele mehele. P, ja niiviisi siis oligi, ei läinudki palju aega. Need mehed läksid järgmisel päeval piirisaarele jah, ja öösel siis tuli siis, kui õieti hommiku vara siis Vene üksused ründasid piirisaart ja misse, kuuemeheline salk seal oli kohalik, see valve moodustavad omakaitsest kogu saare kogu saare kaitsja sisse neli meest vaevade mujalt Kuustki sai kuna paralleelselt sellega, kui venelane koondas vägesid vastaskaldale, siis püüti seda väärtust, kardeti parapalust kuni mehi surmani, et kuna venelasel ära põhimõte lõigata seda sa teed kuni põllul läbi Sistumeerab, hoiab iseenesekoti, seal lõpeb tee, eks ole. Nojah. Jah, ja, ja siis oligi niiviisi. Järgmisel päeval siis hommikul algas seal piirisäästulahing, too lõpeks nii rutud, kes sai seal mõlema osa langes meie õhuvaatlusposti, üks mees läks, see langes ka, too jäigi sinna, need ja üks mees oli siis tuli, jõudis alles teisel õhtul, kuna tema Lesutasel Piirissaar pilliroosed valgeks läks ära nüüd alati kõik need neut üritati seal lahingud ikka hommikul vara. Too oli seal, too jõudis õhtuks ikkagi pääses, aga ikkagi pääsu, õhtuks tuli kodu tuli staabis meie juurest läbi. Kuidas seal oli, jah, ja nii, et seal oli paugutamist väga vähe, noh ei midagi sellest võt lähtusime ja olime siis kolme mehega juba umbes nagu pataljoni staap, eks pataljoniülem, kompaniiülem ja siis rühma kolmekesi algselt, mis meie teeme, enam ühendust ei saanud oma oma kaitsestaabiga. Kuna Mehikoormas võis mees, siis oli vallavanem, oli ka ühtlasi siis omakaitse ülem ja vallavalitsus kolissara Rasinasse kolis Rasinasse ära. Igaks juhuks igaks juhuks jah, sest kuni Mehikoorma arvesti tantsida arvestati juba seda see kaks kohta, koht oli valus koht oli parapalu ja et ära lõigata paraad parapalust lääniste pääle võndu ja Tartu seda suunda ja teine oli, kes siis rosina peale siit tuleks siis Mehikoormast või siit nii. Nojah, ja siis oli, oligi nii. Nii et otsustasime, pidasime ise nõus, et külme, vestlesime terve päeva, konverentsis kolmekesi käisin kodus söömas ja Eestis on kogu aeg ja maganud ka. Et nüüd on rohkem aega. Mõne päeva küsimus, me olime küsimus ja ei läinudki paljusid. Kus olid järgmine päev, oligi vist ülejärgmine päev, viidi Laaksaare, seal oli, hakati juba mehitama, tuleb Mehikoormapoolselt ja seal juba oma kaitselastega nii palju, nagu neid saadi oma kaitseväe oma esimeestena seal ei olnudki ühtegi sõjaväeosa ei olnud, siis jäimegi siis kolmekesi nagu norm, et mis me teeme, kui rünnatakse, kelle käest nõu küsida, mitte kellelegi enam ühendust ei saa ja siis mõtlesime, et ei midagi. Piirivalvur, kes vana Eestias piilu, suur mees Tallinnas kogemustega mees. Ta kolpinu saarel oli ka, oli piirivalvur. Ja ta ütles, ei, see on ikka meie koduküla tupp vastu hakata. Kolmekesi, kasvõi kohe õhku plekke siia vahepeal see well pabin üldselle ära ütlema. Parasjagu siis teisel jah, oligi teisel päeval ikka. Laaksaares üks oma kaitsemees, keelen ära. Siis oli olukord, siis oli teada, et nüüd on oodata lööki. Nojah, siis valmistasime ette kõik oma kaitsepositsioonid ära, ta oli vanem mees, muidugi tõbi, suur mets. Et palju me siis on, kuidas ja kui kaua vastu pidada, jah, ja meil 30 padrunit oli, seda ütles viimased padrunid, ära lase. Omakorda oli ka venelastel kõik teada. Venelastel oli väga palju teada, väga palju teada ja, ja meil on ilusti ilusti, tegime plaani ära, et meil enam kedagi kata, ei oleks meil ainult padrunid nii paljud ära lasta ja siis taanduda viimane lendav seal meeskonna iganes kolm või viis padrunit ja nii leppisime kokku, et me enam ei hakanud kellegagi kohtuma, igaüks meile taganemisteed, nii nagu me lahingu lõpetame, siis kaob igaüks ise suunda. Siis üks oli jah, öösel see oli bella kuskil südames oli, oli kah seal Laaksaare suunas või ütleme, Neera balt lõuna pool seal noh, 40 51 üksik lask. Ja siis võis arvata juba, et luure juba trügib seal tema käisimeneks, iga mees meil kahekesi olime palusaare Ko meil ülem, staabiülem segas elaski, samas vahest kus meie staapol. Me käisime kodus ära, ütlesime omale omastele pange rakkesse ja et pange minema, leppisime kokku, et noh, minu ma saatsin oma vanemate, minge siia, satub üks läheb metsatee seal, seal ei saa kuidagi liiklusvahendi, mis läheb Peravale lääniste pääl selles suunas ja läksin siis selles mõttes Ahuna palus seal vee ääres, seal seal saan kokku, tulen järgi, igatsen seda ja meil oli taganeda, kuna meil oli ilusti küla foonil ja noh, videvik oligi, oleme valve seal kolmekesi, mis ma tahtsin veel ütelda, siis tuli õhtul hilja tuli, tuli toodi veel mingisugust sõjaväelasi, sinna toodi kolm toru, 82 millimeetriseid oli, üks oli neljaturuni, flat oli ja siis oli kolm kahurit, need olid eraldi kolm kahurit toodi, tänud, olid juba paika ära pandad, õhtul toodi mingisuguseid mehi kasina meie staabi kõrvale, mina meil jäi too arusaamatut, me nendega ei tegele, õli oli vast kaheksa või üheksa paiku jäigis ööbima, jah. Ja et kes nad siis olid või kas olid siis meie diviisist võisid või sakslased ei tea, aga igatahes nendel on üks toru oli kohe seal küla juures kalda peal ja Black oli ka kalda pääl ja prožektor oli ka kalda pääl kõik. Nojah, ja meie kolmekesi siis olime siis kogu aeg valmis, kodu andsime, tead äratlaski jalga, suurem osa külarahvast taanduse pära, koli säratleda, noh, oodata iga loomatulisiga mõni, kes püüdis ikka saada nagunii kaua olla kodu, kui sai. Järsku märkab juba, hakkas nagu õrnalt tema juba kogukesi järve peal ja tulevad lähemale, saivad, nii, kõik ahelikus ribaga, nemad tulid vist enne enne juba rünnak positsioonil, et nematud argneyna, kui nad tulid külaväelastel tarnepalli, tuisk rood või kaks või oli pataljoni. Ei tea jah, jaa. Jaa, jaa. Meie siis sai, noh, kus seal noh, ei tea ütelda, aga juba parasjagu nii silm juba seletas kogu kas seal on 200 või 300 meetrit ja hakkasime siis kolmekesi siis Tirutama. Aga vastu tuli oligi, eks nad panti siis korrakaitseline kah pool valgetes riietes, jah, ja jah, ja seal jää peal jäid, nad maha ootavad, mis saab või, või jäid nad ootama, et vaata, kus valusam koht, kus mõni kuulipilduja hakkab sülitama, siis sinna tuli peale tõmmata või ja, ja ka meie saime siis nii palju Paimes noppida saime ja noppisime, niikaua kui Discord padrunid on otsas 25 paugurentroll või ka kuskil seitse, mis seal ära sai, iga mees lasta ja kadusime siiski iga mees omale poole ja tollega, siis oligi see ülesanne nii suured, et kolm meest võttis terve pataljoni vast ja rohkem ei olnud seal ühtegi meest. Meie kolmekesi. Viimane lahing ja üldse ka selle operatsiooni. Jah, esimene jah, siis kui see nagin meil hakkas, see oli, ei olnud kaugel seal friiskosmeetrisse. Vraki juures oli valvur ka püssimees tunnimees, see läks äratama, toll oli seal meie öösel õhtul toodi mehi, neid vist olid, nad olid ikka kahuri meeskond, et noid äratama peale meie, kui juba meie taan, siin me olime kuskil, no mina olin ma teisiti, millest igaüks ise suunas ilusas suur magistraalhaldja küla varju staadioni ära ja et kuskil 300 meetri kaugusel minutit ei oska arvestada, aga või rohkem seal ja siis üksikud lasuta mõni, mõni üksik siis automaadivalang kah tuli sekka mõni, kes seal, kui nad üles ärkasid, need, kes sai lasta, kes ei saanud veel aluspükse jalga tõmmata ja lakimehed laki mehed, jah, ja kahurimehed kah seal vähemalt ühe kahurimehe tõukel. Kahur oli seal, nood olid kindlasti seal jah, ja, ja siis vot vot siis jäidmist Krist tõenäoliselt kõik sinna ja siis me läksime siis nord taandasime ära ja sellega jah, ja meie madalaks siis läksin, mina läksin otsaga siis. Proovime siis saada siis oma kaitsekompaniiülemaga ühendust. Racinale ei saanud midagi välja ja siis näda, no siis oli, läks või mõni päev siis tuli Riipol juba meestega juba tõhusat tööd tegema, jah. Ja siis nädal aega vast läks siis mõni päev hiljem siis ma läksin siis lahinguvälja vaatama ja siis olid need laipu, oli seal? Kus kohas täpsemalt see esimene kokkupõrge oli, kus kolm meest vastu võtsite venelaste rünnaku? Meie Me olime meela palu täpselt küla servas, täpselt küla servale, praegugi seal veel mõni aasta tagasi kalapunkt oli seal noh, selle poole aastaga muutunud see asi palju, aga täpselt seal servasse meile staabi meilt oli seal kuskil sadat meetritki olid ja jah, ja seal sääses võtsime lahingu vastu. Aga üldse, ega me saame vahetult ei ühtegi granaati ega, ega, ega kuulipilduja särinat ei tulnud, auto, ainult automaadivalanguid tuli ja aga muidu üksik Laasutamis, mis vintpüssidest. Mis te ise mõtlesite, kuidas see lugu lõpeb, eks ole, nüüd oli sealt ju päris palju tulemas. Ei osanud midagi tollal mõtelda tollase sukeldud jahi, vaatasite oma tööd teha nii nagu said ja et siis ära taanduda. Vaatad ainult mitu padrunit veel alles. Septembris tuli siit kodumaalt lahkumine. Jah, septembris oligi mina niiviisi, et ma vahepeal neer Abalusse olin välja mu kodukoht seal ja siis piirikaitsemehi hakati juba sinna juba rügementi sättima ja siis ma sain veel. Ja siis ma sain veel 23. juulil Valmiera poolsel telki tule all, meele poolest sain pihta naasiukk. Tõsi, see on sellest ajast jah. Jah, nii ma vaatasin, kurat, sõidan piki järve üheksa pommitanud neli jälitajad, et et teisi, poisid jalutad kulutamata küla peal keeru tüpa krutus ahelas saime sõstrapõõsa alla hüpata nagu rannaküla seal maja majas kinni. Seal käisid. Üksikuid üksikuid viidi, pärast on ja oligi sain senini visates sõstrapõõsa alla, seal oligi kart porgandivagu välja, selili maha ja mul oli saksa prints pall, et selles ei oleks mitte midagi eriti. Jah ja jah, ja läks üle ära ja siis tegi hävitajategi veel keerub putru, pomm sinna, üks pomm tuli meil Valmoskviis veel vaja otsa sisse kukkus, aga ei kukkunud noh. Nii täpselt ei saanud jah, jah. Jah, jaa. Oli läks siis üles kommi, see hävitaja tegi veel tiiru, niitis pool põõsast veel maha, sõstrapõõsast maha ja siis läksid kõik Andrus edasi sisemaa poole, jahja. Tule, millest sai midagi ja need rünnak läbi jahjah. Seal oli, vaatan, ei ole, ei ole veretilk, oli ja kus onju ja siis vaatasid trehvas, kuidas silm tuli sele. Serv oli verine, Ani ilusti, mul see esimene serv vasakul käel jäi päris terveks. Nad läinud esimese pisike, viiendal sõrmel neljanda taseme ja keskmise sõrme siis silbis, lõikas nii kõvasti läbi, lõikas kõõlused, seinad jäigi kõveraks, siis siis viidis korjati kokku igemeid. Tartusse pandi kipsi. Õnneks vasaku käe sõrm päästikule ei vajuta. Ei, ja jah, ja oligi too ja, ja siis umbani Molik kuu aega või rohkem oli seda kipsis suvi nae mädanema hakkas hais, nagu laua juures seisis käepaid laua alla lähedal ja haises kõvasti aises. Nojah, ja siis oligi, vahepeal käisime, seal oli piir kaitse meeste juures, Velni leival toidul ja kodugeosomeetriad ümbrust ja. Jah, ja siis, kui venelane hakkas uuesti Mehikoormast üle tulema, siis võtsin oma püssiga kaasa meelepärast ja astusin siis läbi lääniste. Valdu võllust Luunjas, Luunjas, Tartus, Tartus veel jala edasi jala läksime. Sai koos oma tädipojaga, saime kokku, läänistes sain kokku, nii, meie vanemad nagu teatris, seal ühes kohas läksime siis kurat veel paar. Ma ei mäleta täpselt, aga kuskilt Tartust paar jaamavahet sain kauba, kas pidas seal kinni, sa ainult pääle siis? Tallinna? No see oli päev enne esimest septembrit augustis augusti lõpp ja Austria põhimõtteliselt aitasin mehi, kord mõtlesin panna piirivalvetorni pääl ka, millal nad üle tulid, see kuupäev on vana pea, ei, siis on meil. Nojah, ja siis oligi nii, et Läksime Tallinnas seal tädipojal olid oma õde abielus, ühe saarlasega ja tolle pidanud, aga mis seal, kus sa süüa saad? Manitskiga sellest lompi ei tulnud välja ja siis oli, et umbes ma ei mäleta, kas esimesel või nii, oli septembril siis läksin tädi päevaga mõlemat ja koondatuuriat, tahame sõtta minna, vaba lahti. Ja oligi, läksin sinna pandi nimed kirja kohe kui sa oled Kloogal, Kloogal olime ühe päeva või kaks, sai seal riided selga ja varustuse, mis oli ja Paldiskisse kohe. Paldiskis sai siis kolm nädalat olla ja siis üks päev enam õppustele riided, ütled et või siis ma ei tea, mis, kesse Company on, ma ei mäletagi enam nime, ütles võeti patsi veel kokku, nüüd on nii kaua, et Eesti jäetakse maha, et nüüd on kaks võimalust kesta. Üks üksil Valka seal kiris argument, tead valget vormi kandis aafrika vormi siuke. Jah ja ütles, et kes tahab, jääb kodu, kes tahab. Sõidame ära siit Saksamaale, seal jätkame võitlust edasi ja mõtlesin, kurat, palju ma teisest Eesti servast teised kurat venelased sees lähed nii et ei lähe kurat. Ja niiviisi oligi antis kõik relvad või laskemoon, paljud teda oli mõned käsigranaadid ja padrunid, kellel olija püssid ja kes tahab, valige ise. Kui juhtisime ka nii, et tädipoeg kukkus teise. Jah, ta jäi, kukkus enne teise kompaniisse, jah, ja meie ei saanud enam koos ei saa. Tema jäi siia. Vene armees Kuura maal elada, mina siis ei muud üle jäänud. Mina läksin siis Saksamaal ja 21. suur laen, orden hammub tollega, siis panime, siis tantsiti, tantsiks lähedasel julgse lets kau külas, seal olime Cap kakskolm päev ess kartel lokaalis majas ja pidasime seal pausi ja siis käisime veel seal. Põllutööd tegime, siis algas sõit nõiameres. Nõia. Seal algas uus õppusele. Hakati jälle Eesti diviisi Mehhiko. Jah, ja siis hakati kõige igalt poolt kokku koguma ja see tuli siis, mina kukkusin, ma kukkusin siis 46. rügemendi teise pataljoni esimese kuuendasse kompaniisse. Illus oli kompanii ülem, leitnant, paneme lihtsalt inimesi. Lihtoli jah, lihtoli pataljoniülem ja, ja ja, ja tartu mees, tore kooliõpetaja oli mul rühmaülem nimega Raidme. Jah, ja siis hakkasime siis õppust tegema, tegime, tegime jah, seal senikaua kui ka jaanuar 20 20 paiku, kui oli, löödi kohe meil vist üks esimesi, kus meie rebase oma meestega siis läks, sõitis rindele. Sõitsime siis rongiga sinna, kuskilt lähistele anti küll signaalid, kõik jääd, oh, seal vasakul tiival on see see, see Wolf krundi all, võtke kohad sisse. Hoidsin kohad siis oja kallas kunagise urgitseda ikka. Warhommi poolered. Kuule, selja taga veljele antud, nurisevad. Pidage isand vasakul pühendust sakslastelt ära kasutanud, edasi. Siis taandusime, taandusime sisse. Karbis, mis alul kaks või kolm klõpsasin, külade vahe oli karbis saaval siis seal kihvt, seal alguses ei saanud, ühe külmunud maa isalt kaevikuid ei olnud ja siis tõmbasid hommikul valge lina väeli nina väljasse lamasitega. Tee või pükse aga üles tõusta ei tohi. Põlluväliküla ees on muidu vastuvõtukoht, lahingu seal kes vaenlane nagu rünlasega. Ega Meil oli vaja vastu võtta, mitu seal seal olidki ägedad rünnaku ja ma olin suurem osa kogusel kui Openi kotti jäämisi kogu aeg olin selles karbis, sous kogu aeg, aga vahest kuigivõrd liikusime neisse suunasse, seal väiksed paigutuse seal diviisi ulatuselt kilomeetri Silmet on aga muidu niikaua kui kuni siis selle kotist välja rabenemiseni olime. Aga kuidas väljatulek oli, kes tõi välja? Väljatulek oli niiviisi, oli, võeti jälle ükskord kokku ja ühe Rebane eesotsas, muidugi. Korjas oma mehed kõik kokku, palgal oli jah ja siis põleva küla jooksma kunagise teamegi kõik meie keeles jäidaid põlevas külakeses küla põles sealt veidi nõu ja kuidas, kuidas välja murda. Rebane oli vahepeal tankiga väljaskäik. Jah, ja ütles niiviisi, et nüüd tuleb valge poiss, võtame rivisse korjaku, võttis kuus meest omale agaramaid paremini, relvast mul muud ei olnud. Kui mul tollal siis saksa vint olime. Jaja rivisse, kus mõned viie või kuue kaubamservis olime siis väga mitu päeva magamata. Magamata jah ja. Ja siis ei ole, muide, ütles ära anti korraldused, käsi küünarnukist saadik aeda eelmise mehe Riho alla ja siis oligi, et pimedas läksime, kui rivi millegipärast seisma pandi, seisma, midagi kahtlast märganud seoksid eelmisel mehel pea otsas, ärkasid üles. Tuligi kõndiste magasid ka ja siis, kui meil oli, mitte Palmis ikka ei saanud aru, kakkusid, üksikud raketid, käisid ümberringi midagi, saad aru, kuhu poole. Endal noh, noor poiss, May kah nii hästi jaganud seal. Ja siis jõudsime hommiku eel kuskil neljani paiku võis olla või? Jõudsin kuskile välja. Jõudsime lagendiku pääle, ühe küla jäljasid, kamandad ja meid kõiki pikali hoiatanud, et ükski mees suitsu ei tee. Ja siis siis rebane läks siis autis omanud kuus meest, kõla selleks ise külasse. Aga siis oleks palju aega, läks ükskord nõukaaegne kella ja ei oska arvata, kuskil tund või läheks läks rohkem kurat. Sineli üle pea ja siis tõmbasid piipu ja mul oli Piipoli rinda, siis ma suitsumees ja olime seal ja, ja siis tulid tagasisidet, käin poisit. Nojah, ja siis oligi, kus seda lõbu ja nalja siis kurat, vaev murest lahti ja siis oligi, sealsamas oli üks suur klooster, sinna. Pöörasime sisse kloostri nunnad olid veel seeskorti, toodi kuradi luna tõsised õuna, kõrvitsaveinipudelid, osa mehi, kes olid võimelised noot, paljud veel rõõmuber, Salts eriti, aga suurem osa mehi niivõrd väsinud, mitu ööd magamata ööga vajub, toodi põhku ja kõik põrandal, siis magasin, puhkasime hommikuni välja, jah, jaa. Oli siis tollega oli, siis oli sisse. Kotist läbi, mul siin elanud mitu päeva kotist väljatuleku peale oli, noh, läksime, olid iga mees, kes oli, kes olid juba sokkide väel, kellel jalad ära öeldud, kes olid teab mis vanus kalossid jalga saanud ja mul endaga Ta kummisäärikud olid, ma viskan nüüd vahepeal äralit kuradid kõvera otsaga ninaga saapad. Ja aja nagu lõhki sääri tõmbasin siis aurupilv tuli välja kurat siis ilmal sulailm sooja, mis meil oli väga suur asi, open kotist läbimurdmisel. Pilves ilm. Lennukid ei olnud, ei olnud ühtegi lennukite, oligi see ka, ütles, et ja seal oli üks koti jaotati juba saalis, väike vahe oli kahelt poolt, tuli tuli ja siis see öeldi komple, ükski mees pikkalise, ärge andke märku, et kuulid lähevad, et neil ei ole, kas see uduga täpselt arvuti kasleta tabab? Vajaid astume, julgesid kiiresti, murrame läbi ja läksime läbi Jahaise. See jah, see oli öine matk, oli kurat natuke pikk Oliver, too väsitas ära, aga siis oli jah, siis puhkas, mis polid? Paljudel meestel olid, mõned olid juba osa erariideid seljas ja mõni mõni ilma mütsita ilma püssita, kõik ülejäänud raskused, asjad, kõik ära visatud, pääle selle kuradi leivakoti. Kataloogi kõik ära ja nii kergeks tehtud, ma ei mäleta, kas nädal või kaks olime, olime, läksime uude kohta. Jah, uude positsioonile, aga sa esimehe väga palju mehi jäi ikka sinna maha kah, kuidas meil sealt kotist väljamurdmisel ja, ja jõledaks ja meil oli kudekarbis saua all olime, meil oli, kuskil oli särmsana vati, saime seal tankidega pidevalt, ründas nii kaua enam nägijat juba läbi ei saa ja proovitgena Valtilbergi pääle läbi murda ja siis jättis nagu rahule, eks ole. Jah, ja siis läksime jah seal uues kohas ja siis oli see oli, aga nii mees oli järeldanud, et oli üks kaitsepunkt, oli teises kurat kaks-kolmsada meetrit kaugele endale siis seal automaat ja kuulipilduja sain juba sinna jamale üksipäini. Seal küll on öö ja päev oli kurat, tugipunktid tugipunktid, üksikute hobidega üks mees ja siis oligi seal kurat venelasi, päeval ma tea iganes, öösel kah paljud lähe, munulin liikunud, oli meil vahemaa umbes 300 meetrit ja neil oli laskemoonaladu seal ma tegin omale ilusa vaatekoha. Jah, ja tegin jaajaa äärmu, midagi tassi padrunikasti seisneb kuulipildujalinte, seal. Sättisin muidugi ära kuulipildujaga nii sära, et lühikesed lasud, mõtlesin tühimikku välja, jah, ja jah ja iga, niiet kahekesi iga viies oli. Leek, kuule suund, aga näed, mõtlesime leek kuuli panis istuli, kuradi laskemoonalao põneva ja siis ma ei tea, paar-kolm päeva läks mööda sündmuseid. Kui põrgusse Tšehhi põrgusse minekuni ja siis viimati silma enam, kui me säält ära viimases kohas läksime. Huvitav, ma ei tea, kus rühmaülem kastav vahemalt Rain võiks, väga tore mees oli. Haavab või too kah siia lõppu võib nimetada, ma sain siis kurat, mulle see õppus väga ei meeldinud see just rivi, ega muidu muidu lahinguõppuse. Väga tore, aga, ja siis vaatasin küll õieti kingsepp, rätsep Claude teeb endale ühtegi ametit, poiss ükskord küsitakse. Kurat, kas kelnerit? Tõstsin käed üles, mina ka. No nii, kolm meest võeti välja, mina olin siis põder olija. Kurat, kolmas mägi vist oli jah? Jah, kolm meest ja siis ma olin, mis ma sain palju saanudki õppusel käsinised läksid kaasa, kelle kaheksa üheksa nagu õppus algas, käisin kella 11-ni olin ja siis tulin tagasi. Me pidime. Ühesõnaga meil 57 ohvitser oli toidul, pluss mõned daamid pääle ohvitseride nimesid, jah, oli seal ja nii sain ära viilida, kui teistel midagi vadi roostetanud püssid lasti teha. Mahm, laupäev. Pühapäev, ega ma sealt osa võtta ei saanud, kuna mind ei olnud, ma olin siis sööklas, parajabeldabiilisid nõud, koristan lauad ja aja ära, nii et et väheses õppus seal sain ka, aga muidu olime muli rindel kuni viimase päevani. Siis oligi kuiv juba Saksamaa kapituleerus, no siis linnus tuli ja ütles, et ta innus tuli, ütles, et kompanelemet. Poisid, nüüd kell on nüüd veel saksa märgit, nüüd tõmmake maha, kel Essk pole, mul oli see, ma käsi mõõgaga jah, ja asjad oma surmale vinklike veel pääl õmmelda, keskazukeid hetkesse sinimustkel oli sinimustvalge papp käe all, need jäävad alles, et meid lasta, me saame läbi. Aga mis mõttes oli, kas, kas te lootsite Saksamaale jääda või mõtlesite, et saab koju tagasi või ei teinud üldse mingeid plaane? Meie nii kaugele plaan ei ole, esmane plaan oli nii nagu oli, et me peame lääne poolt üle jõudma ja räägid, et endise endise tšehhi valitsusega on kokkulepe tehtud, et meid lastakse läbi, aga endine tsehhi maitsvad oligi, säält läbi olime, marssisime rahastust ja ja kui oli huvitav vaadata, et missuguseid oli vana tšehhi lipud, Vene lipud, valged lipud, Saksa perekonnad, kes seal elasid, üks ootas ühte, teine teist ja aga need mehed, kes tahtsid endise endise tsehhi juhtkond, kes kus pagendus on ja kes kus ja tahtis nagu nemad võib-olla tulevad võimule nemad võimule ei, tuld, kommunistid võimule ja eks viies kolonn oli seal tsehhis juba ees, neil neid kuradi partisani ja luurajaid ja see tegi oma töö ära ja ei saanud, aga nii toda plaanib, millal kodu tulla või küll toda plaani veel ei olnud pääset, see äratas ellu. Ja see oligi mul haruldased, vedas, haruldaselt vedas rinde. Seal olnud karbis sauel, kus kõige suuremad lahingud olid kord tankidega ja need 10 12 tanki korraga ründas lennuvägi kohal ja tal oli seal säri keha. Marssisime marssisime kois, Edgar Lonni täis olid eraisikuid autud siisitit õppetis, mõni auto tee pealt läks kõrval enam mööda teised pääsed, ummik tuli ja siis kadusid. Niisiis algaski see see argnemine ja läksime, läksime. Ja siis siis olid tsehhid vastas juba Ihastus riietes partisani küll vangiriietes oli mõni eraisik, kus oli äss viisnurk ja, ja neid teadmisi tuli ja siis tulirelvi. Nii et need ei olnud valged tsehhid, need olid. Muid muid üldiselt hästi kommunist ja vanglate Mati lahti juba lasti lahti ja vaatasin, aga midagi ei ole lahti. Aga mehed, kes targemad meie ohvitserid kaarti teadsid, kompasid panitiiva mägedesse seal enam ei olnud, mingit juba rändamine algas, juba siis hakkas see segadus. Kaks jah, kaks päeva kindlalt, kuni kulise taandumistsooni ära jõuame minna, aga see oli see kontingent. Nojah, ja siis kõik nii palju kuldselt kergelt katsete läbi ka, aga kõik korjata ära, mis hulka kõik, kõik, mis taskud oleksid läbi, tik püssita kõik välja hunnikusse ja löödi keldrisse lüüa üksteise järele, rivisse näoga vastu seina, esimene mees näoga vastu seina. Käed üleval. Aga teistel meestel oli kergem. Teine mees pani eelmise mehe õlgadel oma käed käsul, nüüd siis kaks tundi, palju meil seal keldris, kus oli 150 meest, võistlus, kell, 300 leheni punt, umbes umbes seal oli põhimõtteliselt käed üles. Ja, ja, ja automaadiga mees selja taga laskevalmis, need oodati käsku. Seal istuda ka ei saanud, nii täis oli kild rida reas kinni ja siis olid tunni Abriisislasklasti, käid Allastaja aga varahommikul siis hakati juba üksikud korjama, otsid veregruppi, märkitud, kes on seal, ei ole tähe talsel kaelal mulle mina jälle, ma olin siis kui veri veregruppi pandi, maalisi seal karantiinis kelneriametit täitmas, niiviisi jäime tule silmapoisid osa, muidu lõikasid välja neid, jah, ja jah, ja aga mul mul seda ei olnud. Sõitsid ja seal siis jah, jah, ja nii kausis oli kommikausis võitis üksikuid mehi liidil kuulda, püstolilaske kahed rist, need siis kopseti ära sealt kohe keskel need veregruppi, märgid, kleiti ja aga siis kuskil kella üheksa 10 paiku. Siis aeti kõik välja ja Koit juba Vene väed seisus, väike kuradid ei tulemehel ja siis võeti rivisse ja jagati ära ja siis sai meid üks 500 meest, kokku. Sai veel 500 meest kokku ja seal oli veel Venemaa eestlane Steinway, ta nimi. Seal teie hulgas jah, meiel toomemäelt ta oskas vene keelt vetel Venemaa eestlane, tema oskas vene keelt ja toojale gruppi vanemaks ja siis hakkasid hakkasid need jalamatk mööda Saksamaad, ma ei teagi, mitu 1005 lihtsalt toda rämpsu süüa, midagi kuskil seal juba jäid nõrgaks, päikse käes kukkusid potsti maale, kus me ära käisime. Me läksime Elbe jõest Riisa linnas LVM ilusaid vaadel osa poissi, äski neegrist, vedasid neid oma rahvast sealt, tõid lääne poolt siia vene poole peal üle üle LV ora, poiss sõitis sinna. Nende autodega neegritega, sait koos seid lääne poole. Aga noh, paljudel noh, meile juba juba palju aega. Mai juuni kord ma ei teagi, paar kuud Morkmas, marssisime ära. Jah, ja, ja paar kuud või kolm, kurat ükskord juhatage, igaüks tahtis iga Linda lahti saada. Ei ole külavanema ka midagi anda, kord siia, kust sa võtad ja käisid, vaata Raikkülast mõne kartuli või? Jah ja niinemarssi märgis käis friisallivas ära sealsamas järgmine päev keerdots ringi ja ma hakkasin seal ära, Riisasse lükati tagasi enne natuke teist marsruut, ikka räägiti Naraadinoja sellest kodumaale ja jah, ja ja meil ei olnud, siis ei olnud. Konvoid Jon lõikusena ja läksime ja läksime, käisime nii kau, käisime, kui ükskord läksime ühte laagrisse. See nimi ja ta on päris lähedal, on ta oli, aga meie ei ole ka nimi, mees, ma tean küll ta läksime seal laagris nagu laagrisse läksime, tõusid juba valvurid võskadesse ja olime siis vangilaagrist klõkst plõks, istusime seal senikaua oli niisiis ainet oli umbes oktoobri võis võis olla jah, oktav number, paar-kolm kuus sai seal vangilaagris olla? Jah, jah, midagi teinud. Tööle muidugi jäin täitsa valvan salus, Felix kutsuti vene venelastest tuli, kes on Saksa poolteist või kuskil ohvitseride lood, niinimetatud olid muidugi korrapidajad ja lood olid ka seal ja siis hakkasid hakkasite viima mehi, võeti ehitusmehi, küsiti ja veidi, kes tegi ilusaid roosiaknad, vagunitele hakati siis vagunid, ettevalmistamisel on aga. Jah, tööd ette ja torud kah väljalaske torud ja kus Dahlistada ja tehti seal valmis. Ja siis oli kuskil jaanuari alguses vist jah, jaanuari alguses hakkasime sõitma Siberi poole. 47 päeva jutti, kurat. Poola piiri pealt Bristowski, seal peeti kinni poolakatega läbi samm tol ajal ka ja panime ka kaks-kolm päeva, ütlesime seal kuradivabrikut või monteerida, kurat veel ja, ja ja siis läks, kogub teadvuseni seitse päevadest kuni kuku välja Kemerovisse Kemerovo šahtes. See kaevandusse ja kaevandusse tööle. Kuuldud saates kirjutamata memuaare oli jutustaja Eevalt Laidvere.