Tere viimane kuu on tõestanud iseseisvus ja rahu ei ole iseenesestmõistetavad ja nende eest tuleb seista ja neile mõelda iga päev. Seda mõtet on oma sõnavõttudes jaga tegudes rõhutanud meie tänase saate külaline, Eesti kaitseväe endine juhataja ja peaministri endine nõunik, erukindral Ants Laaneots. Tere tulemast meie saatesse. Tere päevast. Mina olen saatejuht Lauri Varik. Te olete nüüd siis jälle vaba mees, otsustasite peaministrivahetuse järel loobuda tööst Stenbocki majas. Miks? Põhjus oli väga lihtne, sinna ma läksin peaminister Andrus Ansip isiklikul kutsel ja olin tema nõunik, medriigikantselei nõunik ja leping oli sõlmitud, et kui tema läheb ära, siis lahkun ka mina, et järgisin neid. Uut inimest asemele vist ei tule sellist julgeoleku kaitseväeteemalist nõuniku või kas peaministril peaks olema taoline? No kindlasti peaks sellepärast et minu mulje riigikantseleist ja valitsus tervikuna on selline, et seal ikkagi puudub suurel määral kompetents, mis puudutab riigi sõjalist julgeolekut, kaitsejõude ja nii edasi. Nii palju kui mina tean, uus peaminister ei ole endale võtnud inimest, kes seda valdkondade jaoks Kuidas te ise hindate siis seda paari aastat, mis Andrus Ansipiga koostööd tegite? No minu ülesanne oli vastata tema küsimustele, selgitada talle olukorda, muidugi peamine oli see, et tagada ressursid kaitsejõudude arengule kaks protsenti, ma arvan, et sellest me olime kõik edukad seal kokku, et selles suuri vastuolusid ei olnud. Nõunik ülesanne on selline natuke passiivne. Muidugi osalesin ma ka igasugustel üritustel, kus olid arutluse all riigikaitse küsimused, arengu küsimus, et meil oli vastuolusid ka nii valitsuses kui ka peaministriga selles, kuidas minna kaitsejõudude arengu edasi. Nagu tavaline rutiinne töö, econ. Läheme siis laiemaks ja olukorra juurde euroop, pass, mis on seotud siin Ukrainaga, Venemaaga ja see olukord on nüüd viimase kuu-pooleteise ka päris kardinaalselt muutunud. Teie olete öelnud koguni, et tekkimas on uus maailmakorralduse süsteem, kus hakkab kehtima jällegi rusikaõigusjõuõigus ja mitte rahvusvaheline õigus. Kogenud inimesena selles kõiges toimunus andeid, midagi üllatanud ka. Ei ole sellepärast et see, mis Venemaa praegu teeb on pikaajalised programmi etappide elluviimine. Asi on selles, et Venemaa ja selle juht Putin, nad ei toimiv spontaanselt, neil on strateegilised ülesanded pandud nii riigile, kui Putin endale on pannud ja tema juhitavale siis klikil ütleme ütleme niimoodi. Need strateegilised eesmärgid, kuhu siis Venemaa ja tema juhtkond küürivad, on kirjas kolmes raamatus mida võib nimetada julgelt siis Vene uueks doktriiniks. Üht modell siin praegu näitasin, eks ju, see on viimane. Aga esimene raamat sellest kolmeraamatul sellest sarjast ilmus 2005. aastal kus analüüsiti sügavalt nii vene olukorda praegu Venemaa olukorda kui ka siis läänt järeldusi sellest kudamoodi Venemaa peaks siis edaspidi käituma, sellel oli ka järg 2007. aastal ja viimane raamat siis nüüd see uus Vene doktriin nime all tuli välja 2009. aastal. Kaks strateegilist eesmärki on pannud Putin Venemaale arengus kõigepealt taastada kontroll post-nõukogude ruumi üle ja lõpliku strateegilise ülesandena, mis on must valgel kirjas selles samas uues Vene doktriin, mis siin laua peal et saada maailma või globaalseks administraatoriks, ehk siis vahetada sisuliselt sellel nii-öelda kõrgel positsioonil välja Ameerika ühendriigid. See, mis toimus augustist 2008 Gruusias ehk vene kallaletung Gruusiale ja see, mis nüüd toimus Ukrainas ja Krimmis need on sellesama uue Vene doktriini poolt pandud ülesannete täitmine mida järk-järgult vastavalt sellele, kuidas rahvusvaheline olukord lubab, Putin ka täidab. Nii et see on olnud juba kauaaegne pikaajaline plaan, 2005 ilmus juba esimene raamat sellel teemal, nii et tõenäoliselt juba veel varem hakati üldse mõtlema. Putin tuli võimule ja aastavahetus 1999 2000. Selge see, et aastal 2000 ilmselt oli tema jaoks sisseelamisaasta 2001 esimest korda avalikult öeldi välja, et post-nõukoguderuum on Venemaa eriliste huvide ala. Järgmisel aastal juba oli juttu mitteametlikult sellest, et on vaja taastada kontroll selle post-nõukogude ruumi üle. Ja siit see hakkas ja ega seda raamatut ka, mis 2005. lasta välja tuli hakatud, kirjutame 2005. aastal juba tuli välja, see tähendab teda kirjutad juba paar aastat, siis võib oletada praegu, et ülesanne selleks pandi kremli poolt. Kreml oli see tellija tegelikult tegijad olid siis Vene Teaduste Akadeemia teatud jõud pluss vene õigeusu kiriku ja vene eriteenistuste mõttekojad või nende esindajat, kes kollektiivselt seda raamatut kirjutasid, kusjuures esimeses teises raamatus pole isegi autori ees- ja mis on kõige huvitavamad. Esimeses raamatus mille nimi on tõlkes Venemaa tee. Oli kohe, kui raamatu lahti teed esimesel leheküljel toimetuse pöördumine tundmatute autorite poole palvega anda endast teada, sest muidu toimetus ei saavat välja maksta honorari. Algul tehti seda inkognito, ilmselt aga viimases raamatus, selles on ka antud nimed, kes kirjutasid. Mina küll kahtlustan, et need nimed on nii-öelda Nikneemid, varjunimed, sest ma ei tunne nendest mitte ühtegi. Või ei leidunud näiteks mitte ühtegi sellist, kes oleks tuntud. Aga see on ka olnud ikkagi siis realistlik, tõsiselt võetav jutt ja see on nüüd ka ellu viidud, siis. Viiakse ellu järk-järgult absoluutselt, mina algul ka ei uskunud, kui ma esimest raamatut nägin, ma vaatasin, et arvasin, et mõned psüühiliste probleemidega inimesed on selle kokku kirjutanud. Aga siis tuli järsku meelde, et 2005. aastal alguses varsti imir Putini tagasivalimist presidendiks oli Vene riigiduumas ja üldse kõrgemates sfäärides nii-öelda lai arutelu, kas mitte anda temale Erlin staatus heiternatsee, see tähendab, et rahvuse liider sellest loobus tegelikult Putin ise tal jätkus piisavalt, ma saan aru niimoodi tagasihoidlikkust, et seda mitte endale võtta, aga kui me nüüd vaatame ja analüüsime, faktiliselt on, tegi ju nagu liider või füürer ehk siis natsiooni liider, juht ja praegu minu arust isegi absoluutse monarhia staatuse, sest tema jaoks ka riigi seadust ei mängi mingit rolli. Teie olete seda Vene ohtu tegelikult päris pikalt hoiatanud siin, kui ta kaitseväe juhataja ametist loobusite, ütlesite ühes intervjuus välja, see kohe ärritas Venemaad, ütlesite otse välja, et Venemaa on Eestile kõige suurem julgeoleku oht, aga aga see, mis on siis Läänes kõik see aeg need viimased paarteist aastat toimunud, kas seal siis ei ole nähtud neid raamatuid aru saadud, mis Venemaal toimub või kuidas teie seda hindate? Te olete ju ka Brüsselis NATO struktuurides palju suhelnud? Seda raamatut vaja, keegi ütleme, sõjaväelastest ja poliitikutest on lugejat võib-olla keegi asjatundjatest on lugenud, aga ma arvan ka, et lääs on olnud nii ennast ära uinutanud. Tegelikult nad ei võtnud seda raamatut tõsiselt. Ja nüüd alles hakkavad tagasi pöörduma sellesama Vene doktriini poole pärast nüüd teist seda järsku Moskva liigutust Ukraina suhtes, kuule. Et Venemaa tunneb praegu ennast väga enesekindlalt, kuidas te ennustate seda jätkumist selles kriisis, kas see jääb nagu vinduma või tegelikult mõne aja pärast lääne ja Vene suhted paranevad nagu juhtus ju tegelikult gruusia sõja järel või on ikkagi karta uusi rünnakuid Vene poolelt, kes ennast tunneb praegu väga-väga enesekindlalt? No kõigepealt ütlema kahetsustundega Hannes ei tunta vene mentaliteeti tervikuna, ilmselt ei tunta ka vene juhtkonna mentaliteeti praegu kõik sõltub jälle lääne reaktsioonist sellele teisele venepoolsele agressioonile ehk siis Krimmi äravõtmisele. Kui sellele järgneb nüüd ebapiisavalt tugev reaktsioon, siis kindlasti jääb Venemaa ja Putin nagu kiski ikka, iseloomulik on varitsema ootamas uut soodsat momenti ja selleks, et astuda mingi järgmine samm. Mida te selle reaktsiooni all mõtlete, siis note külmutas sel nädalal kogu praktilised tsiviil- ja sõjalise koostöö Venemaaga kuid nagu öeldakse, külmutas siis, tähendab, et tagauks jäeti ikkagi lahti ja Ukrainale anti kindel signaal, et NATO liikmeks teda kunagi ei võeta. See on ka siis sõnum-Venemaale. Praegu vastasite minu või oma küsimusele seda ka rõhutada, et nii palju, kui mina nüüd informatsioonist aru sain, see külmut mõtlemine on tähtajaline ilmselt esimese juulini siis kui Moskva ja Putin on paipoisid, eks et siis võetakse piirang maha. Selliste piirangutega see on, ütleme, sääsehammustuse lõuendile ja see ei mõjuta mitte mingil määral moskva suhtes peaks rakendatama sellised meetmed, mis ikkagi sunniks nüüd pikaajaliselt aru saama, et see on õige valus. Mis need on majanduslikult poliitilised sanktsioonid. Kui ikkagi praegu suudetaks korralikult survestada Vene majandusse, eks tervikuna ta on, ütleme, kriitilises seisundis selles mõttes, et kriis on silmaga nähtav, siis see oleks kõige valusam, sest see mõjutab kogu Venemaa elanikkonda ja vaevalt et enamus venelastest on rahul sellega, et tänu Putini isiklikele ambitsioonidele, et nemad peavad elama oluliselt halvemas halvemates tingimustes, aga praegu on küll Putini populaarsus ja Venemaal laes. No see on selline pohmell. Eks ju, nüüd Venemaa on alati, mis on Venemaa, ütleme identiteedi eripära, eripära on selles, et Vene riik ei ole kunagi olnud läbi ajalooinimeste jaoks vene inimesed või need rahvad, kes on kuulnud Venemaale olnud nii-öelda selle vene riiki ehk impeeriumi jaoks. Ja selles mõttes ka Vene riik. Võimud ei ole kunagi tegelikult arvestanud sellega, mis lihtinimene tunneb või kuidas ta elab, kuna väljas on sellega harjunud. Neil on harjumatu, võib-olla elamine sellise demokraatlikus maailmas, kus on siis põhimõtteliselt rohkem või vähem kogu riigi tegevus suunatud ikkagi on inimesekeskne suunatud inimesele tema vajaduste taotluste, madja, ambitsioonide rahuldamisele. Teil on pikaajalised kogemused Venemaast ju Nõukogude armeest see soov tsaari käe järele, see on ju vene rahvas sees olemas juba läbi aastasadade. Just seda ma rõhutangi, et neil puudub praktiliselt täielikult ju ütleme, elamine demokraatlikus ühiskonnas, nad ei tea, nad võib-olla nüüd alles viimasel kahel aastakümnel natuke tutvused, kuidas Läänes on, nad on imestanud alati, miks paremini elab, kui nemad elavad, eks, ehkki ressursside poolest ja Venemaal on kõik absoluutselt olemas. Neil ei ole ainult oskust seda ressurssi oma rahva heaks ära kasutada. Praeguse kriisi ajal kinnitavad kõik meie liitlased, et NATO artikkel viis kehtib, aga küsimus on nüüd mul konkreetsem teile, kui kiiresti ja tulemuslikult meil ikkagi appi tullakse? Seda küsitakse ka nüüd neil päevil aina. No selge see, et ma teile kuupäev ei vasta, rõhutanud seda, et 2010. aastal valmis ja kinnitati ära balti riikide kaitseplaan. Seal on sees ka teatud ajalised normatiivid, need on salastatud. Ja ma usun, et keegi sõjaväelastest ajakirjanikele mitte kunagi ei ütle, mida need normatiivid tähendavad. Ma tahan rõhutada seda ka meelest oli natuke, et meid on üpris keeruline kaitsta siin ja sellel lihtsal geograafilisel põhjusel. Geostrateegilistel põhjustel ütleme niimoodi, et läänest ja Põhja-Euroopast oleme eraldatud. Patti merega idas on meie kõige suurem risk risk meie julgeolekule. Ja sisuliselt maismaaühendus Lääne-Euroopaga on meil Leedust Poola kitsas koridor umbes 70 kilomeetrit. Need on väga kerge nii-öelda sõja korral sulgeda, ma mõtlen vene poolt nüüd. Selles mõttes on see keeruline, see tähendab, et sõjaväe logistika seisukohalt paneb see rasked ülesanded ka NATO liitlasvägedele. Kes siia Balti riikidesse ma mõtlen, peaksid tulema, kuna väga tõenäoline nendeks vahenditeks, kuidas siia üldse saada, on siis kas õhutransport, meretransport? Aga mis see rünnak üldse tegelikult võib-olla Venemaa poolt on, eks ikka üritatakse hoopis seda ebastabiilsus seestpoolt tekitada või siis jutumärkides imbuvad üle piiri ka eraldusmärkideta provokaatorid nagu krimi solid. No ma kaldun ka sedasama arvamust praegu toetama, et stsenaarium meie suhtes Moldova suhtes Läti Leedu suhtes täiesti sarnased olla olema mingil määral varal Leedu suhtes võib-olla mitte seal vene vähemuse suht marginaalne, ütleme nii, saadetakse sisse needsamad rohelised inimesed keset, nagu nad ise nimetavad ukrainlased nimetavad neid kes siis tekitavat vajaliku sisepoliitiliselt stabiliseerimise riigis provokatsioonide kõige muude võimalike meetoditega. Et anda jällegi siis Moskvale ettekääne tulla appi oma lähivälismaal elavatele kodanikele nende kaitseks. Vaadake nüüd need kaks, mõlemad mõlemad või juhtumit, mis need olid, olid siis augustisõda Gruusias ja Ukraina kriis, ettekääne vene vägede sekkumisega, sul üks vene kodanike kaitse ja see on neil ka seadusega praegu kinnitatud, paika pandud ja nad peavad seda nagu isegi kaitsedoktriinis on, see käib läbi sõjalises doktriinis neile kaitsedoktriini sõjalises doktriinis käib läbi ja sellest nad ka lähtuvad. Siin on väga huvitav selles mõttes aspekt, et lähivälismaal elu pole ka kaugemal välismaal elavad Vene kodanikud tehtud Putini poolt pantvangideks sest alateaduslikult ikkagi eriti väikeriikides, kus on suurem venelaste seltskond, vene kodanike seltskond on ju kartus selles, et kas neid mitte võid ära kasutada lihtsalt ega need ei peagi süüdi olema, milleski ei ta ära kasutada nii-öelda viienda kolonni sisse toodud viienda kolonni aktiveerimiseks ja selleks, et pärast Vene väed tuleksit ja ausa näoga ütleksid, et me tulime teile appi. Et ma arvan küll, et paljudes riikides ja paljud poliitikud vaikselt mõtlevad selle peale, et mis see tähendab, et kas on mõttekas ikkagi nii vabalt lasta sisse vene kodanike, lagunevad praegu tulevad Soome või lähevad seal isegi Inglismaale võitu olevat meile. Vabalt küll ei tule, meil on, pidid limiidid ees. Just aga teie arvamus, kui suur oht see siis Eestis on? See viienda kolonni aktiviseerumine siin. No ma räägin, meie oma, venelased ei hakka mässama, neile saadetakse appi need, kes peavad selle viienda kolonni siin siis rolli mängima, seda täiesti täpselt nii Krimmis ka ega Krimmi omad elanikud ju niivõrd ei olnud selle sellesse kaasatud. Seal olid mõned üksikud näidised pidid ju olema kohalikest selleks, et näidata televisiooni ja tähendab kasutada propagandasõjaks, see on loomulik. Kuna Krimmis on tõepoolest hästi palju erusõjaväelasi, sest see oli selleni meeliskoht, kuhu vene eriti laevastiku ohvitserid kaaderkoosseis püüdis jääda ka pärast pensionile minekut siis on selge, et seal oli ka väga palju venemeelsed, kuna teie arvamus, kas Eestis peaks olema alaline NATO baas koos sõduritega? No kaks kuud tagasi ma ei arvanud niimoodi? Ei olnud, sellepärast et minu nägemus oli sellest me rääkisime ka kunagi avalikult, oli selline, et see sellest võib saada selline punane rätik nagu pullile ja ärritab teda. Praegu ma olen täiesti kindel selles, et meil peab olema, sest kaks kuud tagasi ma ei osanud ette näha Krimmi sündmusi. Ja ütleme ka me ei ole selgeltnägijad kus ta olla võiks, see on teine küsimus, aga praegune olukord nõuab küll seda, et, et meie jaoks vägagi soovitav tegelikult omada too või suurriikide sõjaväeüksusi siin ja äärmisel juhul, kui see ei ole võimalik, siis vähemalt eel helbaseerumis ladusid. Selleks, et inimesest saab alati lennukitega näiteks kiiresti kohale tuua. Aga tehnikarelvastus, varustus, need võiksid olla siin isegi valesti natuke, ütlesin Jeld positsioneerimise ladusid. Praegune kaitseväe juhataja on rääkinud, et meil on vaja eelkõige liitlaste abi mere- ja õhukaitse osas. Kas te ütlete, et ka maakaitseväelased peaksid olema sees? Meri õhukaitse on kindel õhukaitse eriti ja sellepärast meil ei ole ju keskmoega pikamaa õhutõrjevahendid üldse olemas. Toetan seda täielikult. See puudutab ka kontrolli balti mere Kotooriumale. Kindlasti peaks NATO oma jõude merejõude ka selles oluliselt tugevdama, sest venelased on viimased aastad päris intensiivselt arendanud oma balti laevastiku sealhulgas ka ütleme oma tissant võimekust. Kui siin alles kuskil 2009 2010 siis, kes, mis Kaliningradi oblastis endine saksa pillavusi sadamalinn asub üks vene merejalaväebrigaad, kus selles ütleme 2009 oli veel 1000 inimest, siis täna seal on 2300. Et see on täiesti võimekas merejalaväe ehk siis ründevahend. Ja kui nad nüüd Mistral-helikopterikandjad ehk dessantalused kõvel saavad Prantsusmaalt, siis dessantide maandamine siin on tehniline küsimus. Venemaa ei ole lubanud vähemalt esialgu neid balti mere Läänemeresse tuua. Venemaa annab sõna, Venemaa võtab sõna, see on ju tavaline. Mind alati ajas naerma, kui Putin tõsise näoga kinnitas. Kui tema käest ajakirjanikud pärisid, et mispärast siis need Krimmi omakaitsealased või kuidas neid nimetada käivad ringi kõige uuemas vene vormis ja sõidavad kõige uuemate vene šev autodega ja relvastatud ka uusimate vene automaatidega siis kahele viimasele küsimusele ei vastanud ta, kutsuge neid vene vormid sõjaväe vormi. Müügil ju igas poes, mis on nagu absoluutne vale. Kuna ma olen 25 aastat nõukogude armees teeninud, ma tean, Vene söevorm müüakse sõjaväe kaubastuliiniš, when tork ja seda sai ka ainult siis, kui sa näitasid kehtivaid vorme, mitte vana, ma mõtlen, näitasid, et oma siis sõjaväelaste tunnistused, kes seal iganes tulite, ohvitser või Prappuschick või, või keegi teine. No need selgitused on tõesti olnud naeruväärsed, aga ikkagi Venemaal endas, neid ei ole ju mingisuguseid küsimusi ega ega kriitikat esile kutsunud. Venemaal Venemaal eufoorias, nagu me ütlesime praegu nad on jällegi võidukat, neile meeldib see kangesti nukk ega peab ütlema ka, et Vene propagandaaparaat on ilmselt maailma parim. Elanikud on tugevasti töödeldud. Teene opositsioonikanaleid on maha surutud, see infovoog on inimesed lolliks teinud mingil määral Venemaal ja, ja ilmselt ka lähi ümbruses siin isegi Euroopas ära petnud. Et see ongi see põhjus jällegi, see on ju asi, mida saab eksponeerida, et me nii-öelda riik on jällegi laienenud ehk võtnud vana oma osa tagasi, mis 1954. aastal siis Hruštšovi poolt Ukrainale anti. Härra Laaneots, oleme nüüd teinud väga üldiseks laiaks, räägime teist endast ka teie sõjaväelasest karjäärist. Kuidas üldse siis omal ajal sündis, sest kui teie elulugu vaadata, te olite ju koos perega küüditatud 1949 ja kannatanud selle nõukogude režiimi poolt. Ometi otsustasite minna piimanõukogude sõjakooli. Kuidas, miks see juhtus? No põhjus oli mitu. Ma kasvasin ilma vanemateta üpris raske olukordadele, mõtlesime onuga kahekesi, olime tuli vana ja, ega sissetulekut ei olnud. Nüüd siin tuli mõelda sellise lahenduse peale, et saada korralik haridus, elukutse, mis minu arust peale keskkooli lõpetamist lõpetasin kell kaks klassiga, noh, siis olin sunnitud tegema ühe aastaga. See oli üks põhjus, materiaalne teine muidugi oli see, et ma olin sõjaväeasjadest huvitatud juba poisikesena poisist pärast ja keskkoolis. Vägagi tõsiselt tegelesin sõjaajaloo, kuulsin kõike, mis võimalik oli. See oli selline meelisaine, minu jaoks. Ma peale keskkooli lõpetamist ikkagi ühe aasta veel mõtlesin, käisin tööl Tallinnas pääsküla jaamas raudteel. Aga siis otsus tuli ikkagi selline enda jaoks, et ma lähen sõjakooli. Kui te küsite, et miks ma läksin nõukogude sõjakoolis, öelge mulle või vastake mulle, kas oli teisi valikuid. Tõepoolest, ega jah, tol ajal ju valikuid ei olnud. Aga kuidas või miks te sattusite just tankivägedega? Oli see oli mu enda valik, et ma siin nagu naljaga pooleks rääkinud, et kehkimon spordiga kogu aeg tegelenud, aga ma ei viitsinud väga, paljud ei osta. Siis kavandasin iseenda suhtesse, mõtlesin, et ma lähen tankivägedesse seal kogu aeg masinat nii-öelda taguotsal. Et siis ei ole vaja nii palju joosta. Kas see oli üks põhjus? Tegelikult tankiväed? Mind huvitasid, kuna see oli ka teises maailmasõjas pärast sõda, põhiline maa, roided, löögijõud. Ja siis niimastusingi Harkivi kaardiew, kõrgemast tankikooli, nelja aastane kursus. Nii et te oletegi ka just seotud ka siis olnud ju pikalt Ukrainaga, kus õppinud, töötanud sealsamas harki viis, mis praegu on ka päris kuum koht, milline see kaitseväetase siis tollal 1900 seitsmekümnendatel oli ja kuidas teil, ma ei tea, milline on informatsioon võrreldes praeguse ajaga? No ma parandan, ma ei ole seal teeninud ega töötanud, ma õppisin ainult seal kõrgemas koolis, neli aastat. Pärast seda ma teen siin Ukrainas kokku, ma olen olnud Ukrainas 12 aastat, et siis ma teenisin juba väeosades 40 kaheksandas kaardiväe diviisis, mis ei olnud väga kaugel Kiievist põhja pool kiirdoli mis puudutab väljaõpet Nõukogude sõjakoolides, tolleaegset, ma mõtlen külma sõja aegset Pärast taasiseseisvumist, kes pärast seda, kui ma palju koordile NATO-s käinud ja tutvunud ka ütleme, lääneriikide sõjaväeõppeasutuste süsteemidega seal on, oli selline suur erinevus. Nõukogude sõjakoolilt valmistusid ohvitserid eelkõige sõjaväejuhti ja põhirõhk pandigi sellele, kuidas juhtida üht-teist kolmandat, neljandat suurusjärkude järgi allüksust või üksust lahingus. Lääne sõjakoolide annavad rohkem sellist entsüklopeedilist laiemat haridust. Ja mingil määral peab ütlema, on, ütleme, puhtohvitseri, kui, kui juhi ettevalmistus kannatanud sel ajal. Mis puudutab suhtumist üldse nõukogudeaegsesse ohvitser ettevalmistust, selle oli suur, oli suur respekt ja on suur respekt siiamaani NATOs, NATO ohvitserid teavad väga hästi, mis tähendas, et see oli selline põhimõtteline vahe, võib olla. Mina isiklikult olen küll oma haridusega rahul, et meil oli väga tugev trump peal, tol ajal neli aastat kasarmuolukorda sisuliselt ei olnud sellist vaba käiku, nagu nüüd demokraatlikes riikides on. Me lõpetasin kaks, saime kaks haridus, tegelikult üks haridus oli sõjaväelane ehk siis sõjalise keskharidusega tankivägede ohvitser, tollal nimetati seda niimoodi ja ma sain ka autode traktorid, Teie, soomustehnikaekspluatatsiooniinseneri diplomi. Ja need kaks õppekava oli kokku pandud integreeritud omavahel jälle nelja aasta jooksul on, meil oli ka nii, et laupäeva õppisime Kõik see pakkus teile huvi. Olite rahul, ikkagi sellist lahkumise tunnet vahepeal tekkinud või ma ei tea Vene armees palju räägitud dedoshinast midagi sellist. Eino tüdrošeedad sõjakoolides ei olnud, see on välistatud. Täiesti teene. Ja midagi veel neli poolkoht inimest koha peale vastusime sinna sisse. Jah, teil on õigus selles liinis, et paljud ei pidanud sellele ütleme, rangele režiimile vastu ja esimese poolaasta jooksul esimese semestri jooksul, kui me siin rääkisime ma kardan ikka kaugelt üle 20 protsendi kukkus välja tegelikult, kes lihtsalt ei saanud hakkama, ütlesid, et ma ei taha seda. No mina selle peale nagu ei läinud ja ma lõpetasin selle sõjakooli cum laude tegelikult. Sest ma sain aru, õpin iseenda jaoks ja see oli huvitav minu jaoks tegelikult. Aga te tegite nõukogude armees ja väga head karjääri. Ometi olete ühes intervjuus Postimehele pärast kaitseväejuhi kohalt lahkumist öelnud, et mitmel korral teid peteti, teie soovidega, ei arvestatud. Te tahtsite tulla balti sõjaväeringkonda teenima, aga, aga suunati hoopis Kasahstani. Mis teid siis ikkagi? No see ongi, ütleme see nõukogude süsteemi eripära tõepoolest mind kaks korda peteti just tulevased teenistuskoha suhtes. Kui ma olin lõpetamas sõjakooli Harkus, siis ka meie õppe kadetikompaniiülem ütles, et kui teed nüüd cum laude ära siis ma katsusin sokutada primaltics, nagu ta ütles, et siis balti sõjaväeringkondade, vähemalt sellesse kuulusid tol ajal Eesti, Läti, Leedu ja Kaliningradi oblast. No ma tegin selle ära, kirjutasin ka avaldus selle kohta, aga siis tuli Kiievi sõjaväeringkonna ülema käskkiri. Tema vastutusalas oli ka Harku sõjakool administratiivselt tema mille järgi siis suunati paremad lõpetajad kõik Kiievi sõjaväeringkonda. Nii ma sattusingi sellesse 40 800 kaardi tankidiviisi. Et see esimene kord ja teine oli kord oli Moskvas jällegi sõjaväeakadeemia kursus. Soomustankivägede akadeemia kursus oli kolm aastat õppimist. Selle ma lõpetasin cum laude ja kursuseülemeksamid riigieksamid. Ta ütles ka, et kes teeb cum laude ära eksamit ja lõpetab cum laude siis temale jääb valikuvõimalus teenistuskoha suhtes. Siis kirjutasin uuesti avalduse, et ma palun pärast akadeemia lõpetamist vaatame siis balti sõjaväeringkond. Osaleti hoopiski Kesk-Aasia sõjaväeringkonda Hiina piiri lähedusse. No kuidas te selle vastu võtate, siis meil selline otsus tuleb pärast mitmeaastast õppimist ja oma oma soove. Sõjaväes väga tihti mingisuguse oma soovi täide see ei ole, mitte ainult Nõukogude armees niimoodi ei olnud. See on ka lääneriikide sõjaväele. Kas niimoodi käsk on käsk? Teine asi, et kuidas üks või teine ütlane lähetusse või selline teenistus kohtunud, materiaalselt tagatud? See on teine küsimus. Ega seal Kasahstanis vist kõige paremad tingimused. No see on pehmelt öelda loomulikult ei olnud, et eks ta on selline kõrb ja stepp ümberringi väga külm talv 45 47 ja see oli ka üpris tavaline kraadi külma, ma mõtlen suvelsama jälle plussis. Aga sellest ütleme elukutse professionaalsus seisukohast oli see minu jaoks väga oluline, sest ma teenisin täisverelise stange diviisis polin täisverelise tanki tankipolgu ülem seal pärast sellesama tankidiviisi ülema esimene esimene asetäitja. Meie põhitegevus oligi väljaõpe ja lahinguvalmisoleku hoidmine. Sest diviis oli tegelikult piirikate diviis Hiina piiril. Vastutusala laiusega kuni 500 kilomeetreid ja peab tunnistama, et tol ajal nagu Hiina Vene piiril ei olnud sugugi rahulik. Ja elu on teid viinud ka veel hoopis lausa Etioopiasse, kas seda ka mingi hetk üldse ette kujutasite sinna suunatakse? Ega ei kujutanud küll, küsimus oli natuke teistmoodi algul mentaatia saada afganistani nõunikuks? Siin oli muidugi, see oleks palju keerulisem olnud. Sest Ta Afganistanist väga paljudel juhtudel nõunikud tulid tagasi kestus siis mängiti järsult nagu ümber millegipärast saadeti Etioopias. Pärast mulle väideti, et keegi, kes sinna pidi minema, kas haige vastus või ei läinud tervisega läbi. Nii et ma sattusin. Seal oli selles mõttes ohutuma etiooplased, etioopia, stendi suhtumine Vene sõjaväe nõunikesse oli positiivne, seal ei olnud karta, et keegi sul nuka tagant Kuuli laseb või paneb sul miini kuskil auto, mis iganes alla. Põhjus oli väga lihtne. Tulenes veel 70, neljanda aasta esion 70 14 10. lõpul oli ta küll tõlge 74 Somaalia, Etioopia sõjast. Kui Somaalia seadware president sead Marje juhtimisel, nagu tungis kallale etioopia tahtis ära võtta tema idapoolset alad siis olukorra päästsid tegelikult ausalt qq motolaskuri tankibrigaadid aga Nõukogude ohvitseride juhtimisel. Ja sellest oli ka mingil määral rahvalaspekt, ütleme, Nõukogude ohvitseride vastu. Kuna nad olid tol ajal, siis nagu mingil määral Etioopiasse silmis agressori tagasilööjad ehk siis okupeeritud territooriumi vabastajad, kuule. Te olite reaalse sõjategevuse sees, öelge, kas sõjaväelane surmaga kardab või küsin nii või hoopis kuidas suhtub surma sõjaväelane? Surma kardab igaüks, teine asi, et ütleme olemine olukorras, kus on alati oht nii elule kui tervisele. Pikaajaline olemine sellises olukorras muutub harjumuseks, tekivad teatud refleksiks, refleksid tervikuna, et alateaduslikud oled, saadi pinges, ma olen seda võrrelnud ka sellise metslooma psüühilise seisundiga, kes peab kogu aeg valvel olema, valmis reageerima, põgenema Stockmann, mis iganes. Et ei tea kustpoolt oht tuleb kunas tunneb, aga tunnet tunnetab ennast kogu aeg, ütleme olevat ohustanud ohustatuna. Sama tunnen, kus olnud rindepiirkonnas, see muutub järk-järgult ülimaks tunne, ütleme hirmutunne ja ohutunne. Aga ta on alateaduslikult omati olemas. Kuidas psüühika sellele vastu siis pikaajaliselt? Tuleb treenida kuidagi? Eks ta treenib iseennast, see on harjumus, juba see tekib. See harjumus tekib iseenesest juba, aga muidugi on tüütav ja ilmselt ka väga vorm närvisüsteemile psüühiliselt koormav. Tekitab tõepoolest, siin on ju palju räägitud sellest ka, et kes on sõjast läbi käinud, et on väga palju probleeme, tsiviilelus. Eks mul olid ka probleemid, kui seal tagasi tulin, et kari seal midagi öösel unes mingeid käsklusi andsin ja naine vahel vas üles, et noh, mis on, jälle ehmatasin teda ka. See aegamööda muidugi kaob ära. Aga pärast aastaid Eestist eemalolekut ikkagi siia soov tagasi tulla. See oli siis kogu aeg olemas. Jah, kui ma olin Etioopias ja algas laulev revolutsioon 80 990. Aastatel onu onu Elmar, kes mind sisuliselt üles kasvatas, saatis mul aeg-ajalt sinna nädala ajal tulid panderolina, nad sain küll kuskil paar nädalat hiljem kätte Nende ilmumisajast aga nad tulid sinna ja ma lugesin ja siis, kui Ma pidin kaks aastat tegelikult olema Nad hoidsid mind pool aastat rohkem seal, noh seal, kes just Etioopia loodeosas operatsioon, suur operatsioon Tigray Eritrea provintsis. Hoiti seal veel tükk aega, et siis mõtles ise, et tuleb teha kõik võimalik, et saada eestist tagasi. Ja tulite siis siia meie kaitseväge taas üles ehitama ja väikse vahega olete siis olnud selle juures algusest peale. Millised on nende aastate jooksul kõige raskemad hetked olnud? Kas ajaliselt või jah? No muidugi oli kõige keerulisem ja raskem kaitsejõudude nii-öelda loomise algus ehk siis aasta 91 92 93. Mitte ainult sellepärast, et mitte midagi ei olnud, küsimus on selles, et inimesi ei olnud kellega mehitada neid pädevaid inimesi, kes nagu sõjalises asjandusest midagi teadsid ja, ja, ja teine aspekt oli see ka, et meie poliitiline seltskond tol ajal oli täiesti võhik riigikaitse küsimustes tervikuna vahel vahel on niisugune tunne, kui sa rääkisid kas valitsuses või mõne ametnikuga, et sa räägid nagu hiinlasega, justkui räägime ühtemoodi eesti keelt, aga üks neist aru ei saa. See oli raske, materiaalsed vahendid, relvastust ei olnud mitte midagi, kõik tuli nullist hankida. Sisuliselt see etapp oli aga samal ajal ka, et see oli kõige kiirem arenguetapp minu arust kogu selle täna varsti juba 22 aastase kaitsejõudude arenguloos või taastamisega arenguloos tervikuna teine etapp. Võib-olla oli tähendab, meieni vahetus kõrged, kui väga kõvasti. Teatud ametkond surus peale meele ka kutselist sõjaväge. Tekitati mitu, mitu sellist kunst, kriisi vahetati, kaitseväe juhatajad? Mitu korda ma mõtlen, kindral Kerti ja Einseln võeti enne maha veel? See oligi selline raske etapp, kuidas selgeks teha inimestele, et see mis te planeerite ei millist, ei tea mitte midagi? Mõjutab tulevikus kaitsevõimet, jumal tänatud, me seda ei teinud, mis lätlased ja leedukad, leedulased tegid? Sisuliselt võib täna lätlastele mingit riigikaitset, sõjalist riigikaitset ei ole olemas. Ja ka leedulastel olukord palju parem ei ole. Vaatamata sellele, et nad on nagu rahvaarvu poole pealt peaaegu kolm korda suuremat kui meie. Ja seda on tehtud ka mitmel pool mujal Euroopas, tõenäoliselt nüüd ikkagi kahetsetakse seda ka varem ei ole sellest aru saada. No põhjus oli väga lihtne. Kui külm sõda lõppes, Nõukogude liit lagunes detsembris 1991, siis tekkis Euroopas suur eufooria nii kõikidel tasanditel praktiliselt arvati, et sellega on suurte sõdade. Ütleme et pohh Euroopas lõppenud. Nii et kunagi enam ei tule see arusaamine valitsus ka NATOs ja vaja on ainult missiooniarmeesid, sest plaan oli selline, et NATO saab tulevikus osalema ainult siis rahu tagant. Rahuvalveoperatsioonides oligi ettepaneku omada väikesi mobiilselt ümber paigutatavaid sõjaväe keset kõikides riikides. Ja see foor ja kandu siis läbi NATO peakorteriametnikke, kes seda intensiivselt peale surusid kõikides NATO riikides. Kui külma sõja, Jaak, Nõukogude Liidu ja Lääne vastasseisuperioodi. Praktiliselt kõikides riikides välja arvatud kuuessaa Seda kriitikat on päris hea teha, kui mõelda sellele, kui palju üks pommilask maksab või mingisugune kahur siis inimesed mõtlevad, et meil on nii palju muid sotsiaalseid probleeme, tuleks hoopis neid lahendada. Mõtlema peab ette võib-olla aastakümneteks, selleks peaks igas riigis olema inimesed ja prognoosima ka olukorda. Ja kui on kõrval suurriik, kes on täiesti prognoosimatu ja ettearvamatu oma käitumises siis ma usun, et, et alati tuleks lähtuda musta stsenaariumi võimalikkusest mitte sellest, et täna helge ja ilus päev ja nüüd lõpetame kõik ära ja polegi meile mitte midagi vaja. Mis puudutab ka meie julgeolekut. Nüüd Ukraina sündmuste ajal te ütlesite seitsmeteistkümnenda märtsi aktuaalses kaameras päris karmid sõnad, tsiteerin. Kui praegu tekiks reaalne sõjaline oht, siis ma kardan, et Eesti kaitsejõudude organiseeritud kujul kasutada ei saa sest pole neid staape, mis peaksid olema nii kaitsejõududel kui kaitseliidul. Tsitaadi lõpp. Just sest uue arengukavaga, mis kinnitati möödunud aasta alguses, sisuliselt lõhuti ära 2011. aasta, ütleme lõpuks välja kujundatud terviklik kaitsejõudude, ma mõtlen kaitseväe ja kaitseliidu liitu juhtimisstruktuur ja lõhutakse ära kaatrite kaitsesüsteem. Eks see meile vajalik on ja oli, sellepärast et kaasaja ja see puudutab ka Venemaa Venemaad ja tema nii-öelda operatiivkunsti tervikuna. Sõda agressor peab väiksema ohvri vastu alati, niiet ründab korraga mitmelt küljelt kõikidest võimalikest külgedest. See, kui hästi näha Gruusias, seal küll mäed segasid tegelikult venelasena saidi ainult kasutada neid suundi, kust Väätsaisid läbi said läbi minna, ehk siis rokitunnelpõhja Osseetiast, Lõuna-Osseetias ja Abhaasias kasutati pluss merede sandid, Nad maandusid. Aga see on ka vene, ütleme, operatiivvussis täiesti sees. See tähendab meie kunagi tea siin väikeses Eestis, kus suunalt või vaenlane siseneda, kui natuke seda pilti ette kujutada. Peame silmas pidama ka seda, et siinsamas Lääne sõjaväeringkonnas, mis külge, et meiega on kolm õhudessantdiviisi on üks merejalaväebrigaad, joon, ükspetsenaasi, brigaad, vähemalt see tähendab, et see sisenemine ei pea sugugi olema ka teise maailmasõja pildijärgne, et kuskilt maismad, tüditu, suured kolooniad, robustsed tulevad sisse ja nii edasi. Idee oligi selline tekitatud territoriaalkaitsesüsteemist territoriaalkaitse üksused kaitseringkondade näol kelle ülesanne on siis igal juhul korraldada vastupanu. Kuid nendes vastus vastutusalasse siseneb mingisugune vaenlane. Sest üks tähtsamaid momente ka kaasaja 100 kunstis või põhimõttes, kuidas seda läbi viiakse, on see, et kõigepealt jäta riik ja sõjavägi hävitada ära või neutraliseerida valitsus häbistada ära või neutraliseerida keskjuhtimispunktid. Kui aegsasti on juba, ütleme vastava käskkirjaga pandud ülesannete reaalsetele sõjalisterite reaalsetele üksustele kaitseringkond, kaitsepiirkond, mida me ehitasime, ehitame üle üles kaitseliidu baasil siis nemad reageerivad automaatselt. Neil ei ole vaja täiendavat käsku enam Tallinnast või kust iganes selleks, et vastava nuusutada. Juhul kui tõepoolest vaenlane siseneb nende vastutusalasse. See oli ka üks idee. Nii et ma saan aru, te ei ole rahul siis nüüd ümberkorralduste reformidega? Küsimärk on tulnud absoluutselt, et küsimus on selles, et neid staapi, mis, mis vajalikud oleks täna neid ei ole olemas. Ja ma ei lugenud seda välja ka Päevalehes kindral Terrase poolt antud intervjuus. Mis oleks tõendanud seda, et need Saabid on loodud. Seal on öeldud, ainuke asi, et me viime läbi õppusi operatiivtasandi ja strateegilise staabiga, me tegime sedasama. Aga need on ainult kõrgem kategooria staap üldises, ütleme sõjalise riigikaitse juhtimisstruktuuris. Nii et meie jutu kokkuvõttes kindral Laaneots, mida me siis peame tegema, et Eesti iseseisvus ja julgeolek oleks tagatud? Nii riigijuhid, poliitikud kui iga kodanik, iga elanik No kõigepealt tähendab võtmeküsimuseks on riigi ja rahva kaitsetahe vaatamata sellele, isegi kui riigikaitse võivad mingid puudused olla. Kui on kaitsetahe olemas, siis ütleme ka suurel agressor on väga raske sellisest rahvast jagu saada. Selle näide on seesama Soome talvesõda. 3,7 miljonit soomlasi hakkasid vastu 172 miljonilise impeeriumi vägedele ja mina olen veendunud, et see oli nende võit sest nad kaotasid mingid territooriumid kui trikki püsima ja nad sõdisid ju Nõukogude Liiduga mitu korda sül talvesõda 105 päeva sõda, siis tuli jätkusõda ja sellele otsa ja Soome oli ka vaenus riik kaotajate poolel, kes ei olnud okupeeritud. Teine näide on seesama Tšetšeenia sõda 1994 96. Kui ka rahvas hakkas vastu organiseeritult vastu isegi nende relvade olemasolu, mis need olid käepäraste. Et sõda ju võideti sisulistest has absurdirahuga. Vene väed lahkusid tšetšeeni territooriumile, ei oskanud oma riiki üles ehitada, noh, see oli juba nende probleem selles, mõtlesin, et neil ei olnud kunagi oma riiki olla olnud ja nad ei uskunud, neil on kogemust seda teha. Kas eesti rahval on kaitsetahe olemas? Tähendab, vähemalt küsitluste järgi on, see on kõrge ja ma loodan, et, et see ei ole petlik, et kui ikkagi läheb tuliseks ja on vaja välja tulla, siis tulevad ka kõik mehed. Et ma ei usu, et meil väga palju neid paadimehi on. Ma nimetan paadimehed, kes ainult räägivad sellest, et me paneme üle lahe ja paneme üle lahe. Oli huvitav teiega kohtuda, ma soovin, et need mõtted jõuaksid ka paljude või kõigi Eesti inimeste peadesse, ei oleks selline kaitsetahe ja, ja mõtlemine olemas, kõigil meil, suur aitäh. Erukindral Ants Laaneots, meie tänasesse saatesse tulemast ja jõudu, jaksu teile ja loodetavasti teie teadmisi. Eesti riik vajab veel. Elame-näeme. Aitäh, aga see oli tänane saade, mina olin saatejuht Lauri Varik.