Armsad kuulajad meie elukäik ja tegevused sõltuvad tihtipeale juhuslikest kokku sattumustest, õnnelikest ja teaduslikest. Siis, kui alanud saatesõnaline ja muusikaline osa olid koos leidsin ma kodus paljude teiste vanade lintide hulgast ühe, mis muutis kõikut. Täna kõlavad mitte üksnes tuntud, vaid ka publiku ees esitamata jäänud laulud, mis lindistatud algelise olmemagnetofoni abil Urmas Alenderi kodus. Saan aru, et antud mälestust saate kuulamine võib osutuda järjekordseks raskeks katsumuseks lähedastele kuid ei julge ja ei omagi õigus soovitada neile mitte kuulata. Mingi polnud kerge seda saadet teha, kuid selline on kõigi suurte inimeste, lähedaste ja sõprade osa. Need näojooned, hääled, mõtted ja teod jäävad kestma. Õnneks on palju inimesi, kellele see on tähtis. Lauljad, luuletajad, näitlejad pole iialgi kuulunud vaid iseendale. Kuula, kuna see kõik on sinule mõeldes loodud. Ma ei tea ikka veel ka Jagan. Mary. Tasa. Aga? Laevakeisse ei harrastatud. Neelu. Kaks korda oli tarvis. Oh, jumal jumal, kes sa oled taevas ja ülalt vaadates nii kõike näed ja suudab. Ei suuda, ei soovi üksnes tahta, saab näha, all tapetakse lapsi ja kodud põlevad ning põhjalaevad laeval. Oh jumal, jumal, kes Sa oled taevas kas õilsa inimese valudele söödaks nii nagu kuri laps kord nõuab kaisukaru ja kummist pardipoega uhked barbinukku, siis rebib otsast päid ja vähendab nende jalgu. Ta loobib kividega hapraid, paberlaevu oma mängumaa, ilmate jumal. Oma soovidest, joogijanus, kõik on korras, ütlas tihti, ei saa Raudla enam tädit alt ei küsinud tütre vanus enam Tälitav tütre vanus. Vastu aknaklaasi tüdruk paniinina kui mõtles taoneist, kunstidest ja muust kuninga. Tüdruk oskas Iowa. Enamik pärit Alt ei küsinudki vanust enam täditütre vanus. Vastu aknaklaasi tüdropaniinile ja muudkui mõõtkunstidest ja muust, kuni läks mööda maantee. Tiina Aas, mis küll alibi? Eiturgime lähedaste haavu, meenutas südantlõhestavaid üksikasju, fataalseid kokkusattumusi ammuseid ennustasid aastaid teostatud ülekoort. Head sõnad on hilinenud, õlapatsutuse kohatud. Huvi oleks võinud varem ilmutada laule oleks pidanud omal ajal rohkem mängima. Plaate oleks tulnud parem välja lasta tagantjärele tarkusena tuvastatud tunnete ja tardunud tõdemust tundena. Kasutu, kaastunud, lootusetult hiljaks jäänud. Vanad arved on maha kantud, tasumata võlad ei omagi ainelist tähtsust. Kõige tähtsam on see, et täna on sünnipäev Urmas Alenderi, kellele hulludest polegi mõtet jõuetult rääkida ka sõnumi sügama haavanud madalat merd. Need reeglina valusad viisid ja sõnad on põimunud kokku ja sulanud üheks igatsuse ja lootusetu armastuse igavesti kestvaks käepigistus, eks noodid oma reastanud, kuid paljaks rebitud hingehaavad. Iga keele puudutus kajab südames, kuid tunnis ja magus valu poosi ja ilutsemise on sama palju kui allikakülmadest leeke vaid mõned akordid, teatud harmoonia, suletud ring. Kui kummaline, see veerandsajatagune Rannapi avastus osutus pärliks, mille täiuslikkuseni lihvimiseks läks tarvis kahtekümmet viit aastat ja mõni tühine jäigi puudu. Kuula kui lihtne, siiras, samas vaid mõned jooned laulu lõuendil. Üks puu, üks pisike lind, üks lõputu lauliku laul, nii tavaline, nii lähedane, nii habras. Ja selle taustal mäe lasemegi mälestuste filmilindilt tagurpidi joosta sinna, kus meri nii pehmelt ja koduselt kohises päike paistis ja kõik oli korras. Miks ääretult kurb oli ootusest voolitud viis. Päikene pais. Ma. Urmas Alender on Eesti jaoks hoopis erilise tähtsusega Launi. Ehk oli ka parim eesti kesksel Tartu levimuusikapäevadel hääletas publik ta kolm aastat järjest just parimaks lauljaks. Ja oligi karta, et nii läheb ka edaspidi. Ei läinud, sest 10. aastal trükitud hääletussedelite oli nelja küsimuse asemel kirjas meid kolm. Korralduskomitee kogemata parima solisti kohta pärimise välja jätnud. Raske aega järgnes Urmase tugisamba Ruja üksmeelne maha materdamine. Ajakirjanduses. Rannapi kannatus katkes. Eesti rokivad roiete ühendus läks laiali. Urmas Alender esines troba tuurina ja töötas nukuteatri näitlejana, kus tänu sellise laulva näitleja olemasolule valmis kaks ainulaadset kava täiskasvanutele. Gulliver ja Gulliver ning valgusse vaikusse puhtusse minna. Noorsooteatris oli tegemist. Kunagisele Ruialisele protsessile tuli lisarokkooperit jonninenud. Vahepeal vallutati kahe Rein Rannapi suurteose kantaatidega ilus maa ja sõõm õhku tükk leiba, klaasvet Moskva pealinna intelligentsi andja südamed. Ruja tõusud ja mõõnad olnud rabavalt kontrastsed. Kord pooltühjad, saalid, kord pilgeni täis linnahall. Enne 1000 kuulaja Tartu lauluväljakul. Universaalse laulja kolossaalne eneeriti ja taipnikus suurvormist roken tallini kontaadini eesti luule paremik liinist Koidulast, Alliksaar, Järunnelini Viidingust rääkimata. Pluss Urmas Alendri Ta veenvad poeetiliselt kujundid. Hästi lauldavad verbaalsed konstruktsioonid. Isiklikust ei räägi, kuid siiski kodumaal kodutu ei saanud ta Lasnamäe kivisele karjamaale marjamaast rääkimata. Riike jäänud selliseid kummalisi olevusi, kellel ilmades säde rinnus, leek keelel, igasugused kahemõttelised ühemõttelised hunnikus iga kvartalis dist klahvid natsionalistlikel aurude eest. Riik vajas Lukseti ehitajaid ja krohvi ajaid püstitada maju teistele lukkseppadele, ehitajatele ja krohvi jättele. Kuid parimatele Andrei aastate kilda võiks siiski arvata üürikorteris elamist. Vaiksel järve tänaval on paik, kuhu sõbrad võisid alati tulla. Ei tahaks küll kasutada stanta ja üldistusi, kuid lauldud sai rohkem kui räägitud. Õnneks oli seal ka tolle aja kohta üsna korralik olmemagnetofon mis salvestas nüüd juba kasutusest kadunud tüüp 10 lindile. Sahisev lint on säilitanud nii mõnegi loo, mis avalikkuse ees nii ette kandmata. Urmas laulis kodus Lintega hälloud. Peale seda ei tahtnud ma Lionel Retsi originaalesitust kuuldagi võtta. Olemegi Urmasele kodus, Jädalustab. Esimene lugu kannab pealkirja öine vahetuspeks ott tarber. Pähe. Järgmine lugu Urmas Alenderi tekst, mida teeksid sõber siis? Minale. Tuleb ja tuleb. Ja tuleb. Mina näeksin Järgmine tekst on ka Urmas Alender. Pealkirja all nagu laulgi inglisekeelne Aimina labium. Läbi ukse on selle loo nimi. Ja tekst on minult endalt jällegi. Tarre tuulanud. Teises refräänis teine pool on niimoodi seni kui on Luke meie välisustel, ühesõnaga teine refrään, tekst on niisugune. Kas on üldse lõpu nendel küsimustel seni kui on Luke, meie välisuste? Kuna enesesse tõmbunud tekst Hando Runnel Täna? Ei juba korraks veel ei. Ületa viis päeva valve ja jaagu. Pea jaguma. Ja siis üks niisugune. Kuidas öelda, see on nagu estraadilaul, eks ole, aga seda võib ka teistmoodi seada. Tekst on jälle Urmas Alender. Ma näen siin taas. Nonii see oleks siis seks korraks kõik jõudu tööle ja muutmine. Urmas Alenderi tundmatud laulud ikka sügavikust ikka veest Jäämerest. Saatuslik teema, paratamatuse eelaimdus, lihtne kokkusattumine. Pole soolased lained, Läänemeri, laulan kirjutatud. Ehkki pole esitatud merelaulude konkursil. Kalur. Me rajame värin mis on vääreageeristan. Pisar soolane alla. Iga mereranna värvia omaga. Laulsin sinu valusaid laule. Või ka lasi? Sellepärast ütle mul haarama, kas sina oled sina. Vaat ta oleks sina. Kui sina oled sina Kui meie oleme meie Laulsin sinu valusaid laule veel enne kui ka. Sellepärast haar ma. Kas sina oled sina? Elasida tuulise ja saare käänes ühel tormisele et single Jäljed meie kohale maalis kuudeks. Siin on nii külm. Aga saarel São jääle. Ongi kõik tõesti kõik. Täna on Urmas Alendri sünnib Estoniat rubaduriseni päev. Ta on oma laulude tuulisel haldjasaarel. Made ja siin juba on rahe osk murrapsatoorel jäämaadiku mainimata kõrgelt elupuus. Mis? Mis siis?