25. septembril 1000 942. aastal. Rahva kaitsekomissari käskkirjaga eesti laskurdiviiside baasil moodustati Eesti laskurkorpus. Nende diviiside formeerimine algas tegelikult tükk aega varem Uuralis 1942. aasta alguses. Huvitavam periood Meie korpuse ettevalmistamisel rindetegevuseks muidugi toimus kaugel Uurali metsades. Eks see alguses tee oli ikka päris huvitav tagantjärgi mõelda, kuidas inimesed, kes varem polnud sõjaasjandusega tegelenud hakkasid siis ümber kasvama sõjameesteks lemming, te olete ja vana sõjamees, tulite teatavate kogemustega sinna, mis mulje oli ka nendest noortest poistest, kes ei osanud veel püssi lastega midagi muud. Mina rahvuskorpuse 60 Eesti meremehega koos. Ja see see pealt käisime tüka mustalt, muundad ringi, siis anti meile samale munder selga ja enamuses mereväelasel läks üle suurtükiväkke ja osaleksist tehnilise väeosadesse. Alguses. Peale diviiside moodustamisele juba väeosade lahing poliitilises õppuses ja hiljem ka kuiva korpusele moodustavad. Väga tähtis oli, et kõigi isikliku Oseys teaks, mille eest ta võitlema hakkab. Millal siis õige inimeste proov oli? Inimeste proov oli tuleris, vot seltsimees tamm, lits line Austria vehkisid ju Velikije Lukis ja võiksid ehtmine jutlustada. Veliki Luki muidugi oli meie sõjameestele suureks proovikiviks siis need esimesed lahingud olid muidugi väga rasked. Ilmastik kindlasti korpuse mehed mäletavad kui suuri raskeid võite isegi Veliki Luki alla minnes seal 240-st ühiste kihilist läbi paarisaja kilomeetrise rännaku rohkem 250 250 v diviisi oli selles suhtes kergem, mida 120 kilomeetrit, aga ma pean ütlema asja. Et andis see 120 kilomeetritki lume ja lörtsiga minna. Esimesed lahingud olid muidugi väga rasked, sest vaenlane oli tublisti ennast kindlustanud. Muidugi sõjakogemusi ka ei olnud, kuid juba esimesed edusammud mõne aasast punkti võtmine tõstis kõvasti meeste meeleolu. Ja eriti siis, kui juba meie esimesed allüksused jõudsid Veliki Luki linna piiridesse vahetult seal läks juba edasine pealetung palju jõudsamalt. Vaat sina võtsid osa sellest lisandist, mis tehti tankidel. Jah, see oli üks niisugune väike episood muidugi ega meie taktides saanud nüüd vastu ei teinud rohkem kui teisedki, aga ta on siiski väga tibin Veliki Luki lahingutes. Selles mõttes, et niisugust suurtes massides pealetungi, kus komandör oleks suutnud juhtida tervete allüksuste tegevust, seal oli siiski vähe. Ja vot just seitsmemeheline tanki dessant, mille me teostasime ja kus me pikemat aega Pilsem vastu vaenlase kindlustusvööndis. Senist tüüpiline tol perioodil. Esimene lemming, sina olid nende lõpulahingute juures ju ka ja eriti olid sa lähedal viimasele ja kõige tähtsamale hetkele, mida me kõik kaotasime. Või jaanuaril oliiva rõngas päris kokkusurutud. Kuid siiski üksikud need vastu pane pesad jäänud alla, kuna nende lõive tsentraalne juhtimine, mis asus jaama rajoonis, kus oli siis seal garnisoni ülema staap. Ja minule tehti ülesandeks vallutata sott. No peab ütlema, et siin vastane oli tugevas ülekaalus. Minul oli käsutatud 29. Võitlejad üks raskekuulipilduja, kaks suurtüki, andsime väikse viie meetrist tulelöögis ja siis kuid ütelda kohe nii, kargasime turja kinni, vaenlasele surus nädalat soti sisse ja lihtsalt blokeeritud. Me tegime ettepaneku alla anda. Kuid ettepanekut ei võetud vastu, vaid paluti, et me võtaksime venna haavatud. Lähtudes humaansusest ja Lauzbast sõjapidamisreeglitest. Me andsime nõusoleku ja võtsime vastu, seisneb haavatud alt avatult vastu võetud. Ja pannakse uuesti alla maa alla. Meie, ma pean slaidi edasi väejuhatuste küljes, andes tingimata kas elus või surnud välja tuua, kannese lõpetata. Siis panime esimene kord peale 200 lõhkeainet. Tegime lahangu, no see ei mõjunud nendeni, panime teist korda samasuguse ka ei mõjunud. Ja kogu aeg Mihkel Mutt alla anda. Lõpuks siis 16. ööl, panime 900 kilogrammi lõhkeainet peale ja ütles, ähvardasime tasemest sodiks. Ja siis, kui ühest 100 kilogrammi lõhkesiis ta ülemite peatsisi palli külje pealt augu sisse. Nii palju võiksid selle operatsiooni juures ainult üks meie mees sai sama ulatusega, saavad rohkem, midagi autos ei olnud. Ja siis lõpus tuli valge lipp välja ja Konsassi adjutant. On preede tuli välja siis oma seitsme punktiga Nõvas nõus alla andma, kui need puud täidame, no ma võtsin ta kaasa, viisingi ta pärna juurde, siis me tulime tagasi, läksime soti juurde, siis tehti mulle ettepanek, et alla minna. Läksime siis niiviisi, et mina läksin siis taga ja siis on preideleks ees. Andsime käskluse kolmes keeles ja siis, kui ette loetise allaandmise leping, siis läks kõigile laia naerule ja nii edasi. Siis on Sass tegi korralduse, et dam oma relva mul üle annab, siis peab terve karnese mulle alluma. Noorelv anti mulle üle. Siis asi ütles selle pead, niuksed, kuulika võetakse väiksed napsud. Vaata et meie nõukogude sõjamehe laiba leiu või siis paluti aega pole, te tahate ma 15 minutit ja 15 minutit, siis andsin talle aega. Ja siis hakkasime tulema, mehed võtsid korrast relvi ära, sealt välja tuleku, neil vastupidi, mina tulin kõige jess sast seal hästi tihedalt kõhuga vastu minu selga kardset keegi vahel hüppab, hakkan tapma sõnal Hermanni nahas vastutav väljaandja prelvad ära Montsaspidi kohe diviisi staapi, ülejäänud võeti vangi, rivistati üles ja saadeti minema. Sellega oldi siis nutke operatsioon lõppenud. Üks on see ametlik hinnang, aga peale Lukid mesis tundsime testid nii, mitte ainult. Ei taha sõdida, aga oskame sõdida ja siis me saame ikka seda ja saavutame seda, mida meie. Tuleb hinnata ka vaenlase hinnangud, kui sassi vinni võitsid Sastides, nemad tantsisid hästi, harjutasid teisi teisteski paremini paremini. Meie Eesti sõjamehed näitasid, et nad oskavad mitte ainult piiratud vaenlast hävitada vaid ka võitlesid sangarlikkust lahti. Seda rindel peab eriti märkima 249. diviisi õppepataljoni eesotsas alampolkovnik lüliti asetäitja major Palmiga. Seda võiks pidada korpusesse, eks legendaarseks massiliseks kangelasteoks. See ühe kaardiväekorpuse laminaadi kaardiväekorpuse komandör ütles, et kindral Belaborodoffed, see on võrdne Panfilov lastekangelastega. Sakslased püüdsid päästa Fansassi garnisoni Velikije Lukis, kus Eesti teine diviis ja 249. diviisi üks polk võttis osa piiramisoperatsioonist et jõuda oma tankivägedega Velikije Luki nii. Ja sellepärast oligi kogu mehhaniseeritud vaenlase värske korpuse jõud suunatud Velikije Luki peale. Nendes lahingutes paistis silma nagu siin juttu oli, õppepataljoni sõjamehed iseäranis aga õppepataljoni esimese roodu võitlejad, kelle komandöriks oli leitnant lepp. Kui sinna jõudis Nõukogude armee teine väeosa, siis lahingväljad liit ainult üks rasked avatud seersant mets, kes ütles vene seltsimeestele. Nojah, niisugustest kangelaslikust episoodidest eesti lõngudesse muidugi kõigepealt Avinurme lahing kus 27. polgu üks pataljon sattus väga raske vastase rünnaku alla. Peajõud olid veel maha jäänud, kuid pataljon, mille komandöriks oli seltsimees Andrejev, asetäitjaks Larin ja roodu komandör, kes olid silmaboss, oli kas kapteni kallast kapteni avastada see pataljoniga tahes näitas tõesti, kuidas ka lahus suurtest oma põhijõududest võib edukalt mitte ainult vastu seista suurimatele vaenlase jõududele vaid neid vaenlase jõudusid kinni pidada ja purustada. Avinurme lahing, see ju takistades tunduvalt saksa vägede taandumist Narva rindel. Ja idi valmises ette kõikide meie seitsmenda diviisi ültse test diviisi edasitungi juba loode suunas. Muidugi, teine väga huvitav episood oli ju 354. polgu löögigrupi tankidest sant, Tallinnasse. Kahtlematult oli see julge rei Jul, arvestades sellega siiski jooksul tuli läbida ligi 120 kilomeetri pikkune maa-ala vaenlase tagalas ja teadmata, mis homne päev üldse võiks tuua, sest niiskuskindlust veel ei olnud, ehkki oli juba tunda segadust vaenlase leeris, isegi neist huvitavaid momente juhtus teel, et see oli Amblas, oli kottpime öö. Polkovnik võrk, kes juhtis sedasi dessanti ja alampolkovnik Usapu polgu tankiseersant liikus, võtsid vastu otsuse sõita täistuledega ültsemi tald sõja ajal täistuledega kunagi sõitnud rääkimatel vaenlase tagalas, aga oli tarvis tulise kiirusega edasi liikuda, kuna tankijuhid vaatab ilusti, ei näinud teed, pimedas tuli sõita täistuledega, aga asulates siiski kustutati tuled ära ja vot hamba suhteliselt iselugu, et oli tarvis, annab pöörata Tallinna peale ja seisis vaenlased teejuht, nooregulirov siks seisis tee peal näiteks lipuadeed. Kuna ta ei näinud, mis tankide ja tegemist on väliseesti keelt, näitas kohe lahkelt käsi kõrva ääres lippuva suunda Tallinna poole. Vot nisust seigad muidugi juhtisid. Aga kas teil on sellised, kus ta meeles, kuidas Teie Tallinnasse jõudsite? Mina jõudsin hilja hiljem siia, mina jooksin õhta midagi kella kolme-nelja vahel siia. No siis olid juba nõukogude armeeväelased sees. Et need väeosad pealetungist Ida-Narva poolt ja siis ka Eesti korpuse grupp Sainas polkovnik Võrgu juhtimisel olid Tallinnas, mis peab ütlema, ma kurb nägu oli, Tallinnal, palju oli hävinenud, linna inimesi ei olnud paljud näha või siis juba õhta, eeli hakkasid julgemaks minema. Õige tõesti olid loobunud, et täiesti eesti väeüksus on ka siin Tallinnas, siis olid ikke naise pärast mäletad 100, need inimesed tulid kokku ja küsisid oma omakseid ja tuttavaid, järgmine hommiku sõitsin ära tagasi, siis ma mäletan, et viisin suure hulga kirju. Peale edukat läbimurdu. Peasuund oli neil Virtsu suunas, et lõigata vaenlase taganemisteed, jedi korpuse peajõud ka läksid seda sinna suuna. Eks virtsus algab seal uus etapp. Saartel ja saarte vabastab välismaa teadlased ja memuaaride kirjutajat annavad väga kõrge hinnangu saarte vastamisele saateid tappa muidugi erakordne etapistik korpuse kui kõikide meie naaberväeosade vagunist laevastikule punalaevastiku samuti, sest ega kui me võime räge kõige laiemate jõgede ülemustamises, isegi jõgi on jõgi, aga virtsust kuivastusse on ikka kaheksa kilomeetrit ja mitte rahuliku või ka tormakalt Jõgevaidike sügav ja raske meri. Kuidas asi oli? Kas sellist operatsiooni meie ootamatult meile saabusid, oli 29. septembril õhtupoolikul 11 torpeedokaatrid, muide, operatsioon pidi algama 30. hommikul, aga siis ilmus kindralleitnant Pärnu Virtsu ja samaaegselt saabusid sinna torpeedokaatrid ja meie istusime vaiksed kärpedokaatritele ja õhtu midagi pool seitse. Torpeedokaatrid tormasid Muhu saare poole jõudsime ainult 850 200 meetri kaugusele siis vaenlane avas tule meie pihta. Siin esimesel kaatril, kus oli esimese pataljoni luurerühm, seal oli põhimõtteliselt leitnant soo oma luuremeestega, otse Kuivastu sadamakaile, siin peab ütlema. Näitas üles ennastsalgavalt ja testi, tähendab mehelikku julgust ja vaprust. Leitnant sooda oma meestega hüppas kaile kolme nelja mehega kelle seas oli näiteks seal sant Mattiashin, kes selle kangelasteo eest sai Nõukogude Liidu kangelase. Nimetus omistati Sersons Abanov ja rida teisi seltsimehi. Nendel läks korda esimese majani tormata juba seal siiski kõikne. Ja nii läksime kogu selle grupiga hurraa-hüüetega Kuivastu sadamamajade vahele ja see toimus nii kiiresti, vaenlased, isegi kõik mahajäetud autod olid majade eest käigul, meie poisid istusid rooli taha ja sõitsid kohe edasi. Vaenlasele. Oma ennastsalgav kusega leitnant Reps on, kes sai mõlemi täiest haavata. Ta ei lahkunud oma lahingpostilt, juhtis oma rühma mehi edasi, kuni Muhumaani vabastatud. Edasi jätkas seda operatsiooni ja temale samuti nagu mat jätsingi selle operatsiooni eest anti Nõukogude Liidu kangelase nimetus. Samuti Saimutika Saaremaal läbi. Jah, Saaremaa Saaremaal olid lahingud üpris tugevad ega, ja kõige ühed kõige vihasem vihasema, aga muidugi kõige raskemad lahingud Sõrve säärel, Sõrve, Sõrve säärel ja. Et vaenlase taanduvate vägedeni sabas jõuda servezzareni de kummardi küla juures suur vaenlase mehhaniseeritud grupp, kes taandus Kuressaarest osutustal öösi, lahing korrastatud tagalast. Haaratud selja tagant tungis sisse, eks ole. Ja siin läks lahti Tehumardi lahing selles lahingus, tõesti, meie Sännid näitas see enneolematu sangarlikkust mehisust, sest siin ei saanud alati tegutseda vintpüssi käega automaadiga ja samuti suurtüki toru ei saanud nii kiiresti pöörata sinnapoole, kus äkki ilmus vaenlane. Tulistage pimedas, keda. Pagunite järgi katsuda peatükid juuksed, seal sakslane, nii meestel lühikest juuksed Püssipäraga kui labidaga ja nii edasi, nii et sa tõesti tahad, mida ta käsitsivõitlus vaenlased, tankid ja kahurid ja kõik oli, tähendab seal segamini major miljoni langes selles võitluses sangerlikud, samuti langes seal korpuse komandöri asetäitja alampolkovnik alampolkovnik karosse. Seal patareijuhtideks olid kapten Rand, kes võttis divisjoni juhtimise enese peale ja kardin yles. Kogu selle grupi tegevusreamehed olid niisugused, nagu Charles Villmann seal traagel ja Ridaalida, teisi. Peale Tehumardi öölahingut jätkus veel raske võitlus Sõrves, kuid 24. novembril. Iba püstitati võidulika Sõrve tippu. Ja siis oli meil väike hingetõmbeaeg, käisime kodus, nägime sugulasi, tuttavaid ja veebruaris 1906 45 läksime oma naabritele appi. Kuremaga vabastab kurjemad. Lahingud Kuramaal olid ka väga rasked kevadine lume sulamise aeg küllaltki hästi kindlustatud vaenlane. Hitleri viimane platsdarm üldse nõukogude liidu territooriumil. Õieti küll, aga Kuurama kotis olnud fašistid pääsesid sõjalisest hävitamistest tänu kapituleerumisele sest meie otsustav pealetung pidi algama mai alguses ja me läksime parajasti uuesti. Muidugi, meil on valmistatud jah, 12. läbi Malaisias hävitamiseks Rootsis tuli rahu peale ja tee peal tuli veel rahuteatriga ja nii rindele siis tookord enam ei jõudnud. Olen. Kuulanud pealt, aga kõike ei teadnud, käisid ju läbi, läksid Kuurama trupi ja nende saksaväelastega lähme lahingusse veel või on, on d esinenud. Niimoodi siis lõppeski meie sõjasõit ja. Juunis 1945 algas siis kojusõit mis ei olnudki seotud püssipaugutamisega, kuid milles hindu hoogu ja rõõmsaid nägusid oli. Seal oli väga palju